Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Raimond Valgre mälestuseks nimetatakse tramm

Tallinna Linnatranspordi AS jätkab läinud aastal alanud muusikatrammide projekti ja saadab kolmapäeval, 17. aprillil kell 13.00, Kadrioru luigetiigi lähistel asuvalt rööbasteelt liinile legendaarse laululooja Raimond Valgre mälestuseks nimetatud trammi.

Raimond Valgre tuba Raplas. Foto Urmas Saard

Raimond Valgre tuba Raplas. Foto: Urmas Saard

Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on Valgre looming oma lihtsuses ja rahvalikkuses mõistetav ja oluline mitme põlvkonna inimestele. „Valgre loomingus on igatsust, lootust ja armastust, see aitab üle saada eluraskustest ning jääda alati inimlikuks. Just sellepärast köitis tema looming kuulajaid nii esimese iseseisvuse ajal, rasketel sõja-aastatel, kui ka sellele järgnenud keerulistel aegadel. Valgre lummus kestab tänaseni ja sellepärast otsustasime selle keerulise saatusega andeka helilooja mälestuse jäädvustada nimelise trammiga,“ lisas Boroditš.

TLT AS Trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et ettepanek ühele muusikatrammidest Valgre nimi anda, tuli tema loomingu tulistelt austajatelt. „Valgre laulud ei jäta kedagi külmaks. Need on muutunud rahvalauludeks, mida iga inimene suudab kaasa laulda,“ ütles Vään.

Jätka lugemist »

Tartus tähistati linna vabastamist ja mälestati Vabadussõjas langenuid

Hetk mälestussündmuselt. Foto: Tartu Memento

Hetk mälestussündmuselt. Foto: Tartu Memento

Tartus peeti 14. jaanuaril Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus, kus tähistati linna vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestati Vabadussõjas langenuid ning Tartu Krediitkassa keldris enamlaste poolt toimepandud massimõrva ohvreid. Ürituse korraldajas represseerituid ühendav organisatsioon Tartu Memento.

Ürituse avas Tartu Memento juhatuse esimees Enn Tarto, kes ütles, et Tartu vabastamine oli sündmus, mis innustas Eesti vägesid ja sisendas optimismi elanikkonnas. Eesti vägede võit siin Tähtvere väljal lõpetas tapatalgud linnas Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti Apostliku Õigeusu kiriku piiskop Platon, preestrid Bežanitski ja Bleive ning pastorid Hahn ja Schwartz.

Mälestuspalvuse viis läbi preester Orient Eesti Apostliku Õigeusu kirikust koos kahe kaaslasega. Teenistuse lõpus lauldi Eesti Vabariigi hümni, siis algas pärgade panek. Tartu Linnavalitsuse poolt asetas pärja abilinnapea Vladimir Sokman. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse uue ülema kolonel Martin Heremi juhtimisel oli kõige suurem pärg just neil. Pärgi oli Kaitseliidu Tartu Malevalt ja korporatsioonidelt. MTÜ Tartu Memento poolt asetasid pärja ja süütasid küünla Mart Peik ja Enn Tarto. Vastavalt traditsioonile olid ausamba ühel poolel ühiskondlike organisatsioonide lipud ja teisel pool korporatsioonide lipud.

Allikas: Tartu Memento

Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul. Foto: Viljandi maavalitsus

Mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild ning Kaitseliidu Sakala Maleva noorkotkad.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad, lilled ja pidada mälestushetk.

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et rahu ei ole midagi iseenesestmõistetavat ning eesti sõdurpoiss lunastas selle võimaluse meile oma elu hinnaga,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Jätka lugemist »

Emumäe pink jutustab hääbuvatest küladest

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”, kirjutab Virumaa Teataja.

Mäenõlvalt avanevad vaated Viru- ja Vooremaa kaunitele maastikele on inimtühjaks jäänud.

“Meie piirkonna külad – Emumäe, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kitsemetsa, Koila, Käru, Lasinurme, Mõisamaa, Mäiste, Olju, Tammiku, Villakvere, Salla ja Sootaga – on vanad ja väärikad. Neid külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, see aga tähendab, et nad on olnud elujõulised juba aastasadu. Kahjuks on viimastel aastakümnetel nii mõnedki neist, nii nagu paljud külad üle Eestimaa, kadumas või lausa hääbunud,” seisab infotahvlil, mis on paigutatud Emumäe vaatetorni juurde platsile. Sealt algavat matkarada mööda tuleb liikuda paarsada meetrit, et meenutamiskohta jõuda.

MTÜ Emumäe Arenduskeskus sai inspiratsiooni uuest, alates septembrist ETV ekraanile jõudvast telesaatest “Pink”, mille mõtteks on täita Eestimaa “rääkivate pinkidega”, mis pajatavad põnevat lugu või jäädvustavad millegi või kellegi mälestust, ning tähistada need.

“Mõte paigutada pink kauni vaatega kohta tuli meil juba varem, seoses saatega arvasime, et võiks selle ka kellelegi või millelegi pühendada. Mõte külade mälestuse jäädvustamisest meeldis paljudele kohalikele inimestele,” rääkis MTÜ Emumäe Arenduskeskuse juhatuse liige, Koila küla elanik Triinu Pohlak Virumaa Teatajale.

Pingi kõrval seisab niinimetatud küladepuu, mille okstele saab kinnitada sedeli oma küla auks, olenemata sellest, kui elujõuline on see küla antud hetkel.

“Kõik Eestimaa külad väärivad meelespidamist,” leidis Triinu Pohlak.

Tartus peetakse märtsiküüditamise mälestuspäeva

MTÜ Tartu Memento korraldab pühapäeval, 25. märtsil Tartus 1949. aasta märtsiküüditamise aastapäeva mälestusüritused. Päeva raames toimub kell 10.00 mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus ning kell 12.00 mälestusmiiting ja pärgade panek Pepleri tänaval mälestusmärgi „Rukkilill“ juures.

Info: MTÜ Tartu Memeonto, Mart Peik, tel 5118155

Osale mälestusüritusel Suure Lennu kaarel

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõunaosas kutsub kõiki hea tahtega kaaskodanikke – nii suuri kui väikseid, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama neljapäeval, 29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust.

Algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest, Väike-Maarja Vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma Vallavalitsus Saaremaalt. Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled /lapiküünlad/oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide. Jätka lugemist »

Tartu Memento korraldab leinaürituse

Tartu Memento korraldab 25. märtsil 1949. aasta küüditamise aastapäeva leinaürituse Tartus. Sündmus algab kell 12.00 leinajumalateenistusega Pauluse kirikus. Kell 13.00 algab leinamiiting “Rukkilillekivi” juures. Täpsem info: Mart Peik, Tartu Memento juhatuse liige, tel 5118155

Memento korraldab Tähtvere pargis mälestussündmuse

Täpselt nädala pärast, 14. jaanuaril toimub Tartu Memento algatusel Tartus algusega kell 13.00 Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus Eesti vägede võidu auks Tartu vabastamisel 14. jaanuaril 1919. aastal. Austatakse võitjaid ja leinatakse hukkunuid, pärgade asetamine ning lühisõnavõtud.

Mart Peik, juhatuse liige

Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin paneb relvarahu aastapäeva tähistamiseks kellad helisema. Foto: Urmas Saard

Eesti taasiseseisvumise järel peeti täna esmakordselt Sindi Gümnaasiumi aulas relvarahu aastapäevale kohane pidulik austusavaldus Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tornis helisesid kellad.

Sindi Ajalooklubi eestvõttel koos Sindi Gümnaasiumi, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi kogudusega tähistati Sindis väärika austusavaldusega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sindi kiriku tornist kõlas üle linna täpselt kell 10.30 kellahelin. Samal ajal seisid Sindi Gümnaasiumi aulas Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures auvalves kaitseliitlased Madis Lohu ja Kardo Kase. Neist esimene on sama kooli vilistlane ja teine õpib Sindi Gümnaasiumi 11. klassis. Mälestustahvli ees süüdati sinimustvalgetes värvides küünal ja lühikese sõnavõtuga esines ajalooõpetaja ning ajalooklubi liige Lembit Roosimäe, kes asetas mälestustahvli ette ka lilled.

Roosimäe meenutas 91 aasta tagust päeva, kui alates kella 10.30-st vaikisid relvad Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel ja mis lõppes Vabadussõja võiduka tulemusega Tartu rahu sõlmimise läbi juba sama aasta 2. veebruaril. Otseses lahingutegevuses hukkus 3588 võitlejat, kellest kümne mehe nimed on kantud ka kooli aula seinale paigutatud mälestustahvlile. Toimus kaheminutiline leinaseisak.

Urmas Saard, Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmiku toimetaja

Rakvere ausambamäel mälestati Vabadussõjas võidelnuid

Viru maleva liikmed mälestushetkel. Foto: Tarmo Matti

Täna ennelõunal kell pool 11 mälestati Eestis Vabadussõjas võidelnuid, sest täna 90 aastat tagasi vaikisid relvad Vabadussõjas. Sel puhul kutsuti kõiki üles mälestusmärkide juures kirikukellade helina saatel küünlad süütama ja lilli asetama. Rakvere ausambamäel asetasid Viru maleva staabi liikmed kimbud ja pärjad, süüdati küünlad ning tehti minutiline mälestusseisak.

Viru maleva väljaõppeülema ütlusel viibusid kohal ka Rakvere linnapea Andres Jaadla ning mõned linnavalitsuse töötajad. “Kurb küll, et
ajalugu läheb korda mõnedele üksikutele inimestele, aga mul on hea meel, et saan olla üks neist vähestest,” rääkis Viru maleva
väljaõppeülem, malevapealiku ülesannetes, leitnant Erik Sild.

Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 91. aastapäeva tähistamine toimus ka Tapa linna vanal kalmistul Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri kalmul kell 10.00. Lisaks asetati lilled ja pärjad koos Kirde Kaitseringkonna kaplani poolt juhitud jumalateenistusega Hans Koiva kalmule ja Tapa linna uuel kalmistul Imastu sõjaveteranide kodu rahulale.

Vabadussõja lõppu on tähistatud ajast aega – varasematel aastakümnetel isegi paraadidega.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ning Eesti iseseisvuse eest võideldi 402 päeva. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 ning
sõda lõppes 2. veebruaril Tartu rahulepingu sõlmimisega. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Allikas: Kaitseliidu Viru Malev