Täna toimus Maarjamäel Eesti Kommunismiohvrite memoriaali koduaias mälestustseremoonia, kus mälestuspalvuse pidas Tallinna praost Jaak Aus.
Loe edasi: TÄNA KOMMUNISMIOHVRITE MEMORIAALILTÄNA KOMMUNISMIOHVRITE MEMORIAALIL
Silt: mälestamine
MÄLESTATAKSE TOTALITAARSETE REŽIIMIDE OHVREID
Täna toimub Eesti Kommunismiohvrite memoriaalis mälestustseremoonia rahvusvahelise totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeva puhul.
Loe edasi: MÄLESTATAKSE TOTALITAARSETE REŽIIMIDE OHVREIDAUGUST REI MÄLESTAMINE KUULSUSTE KÜNKAL
Konstantin Pätsi muuseum kutsub 29. märtsil kella kaheks päeval Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkale August Rei mälestamisele. Kohal on lipuvalve ja mälestuskõne peab ajaloolane Jaak Juske.
Loe edasi: AUGUST REI MÄLESTAMINE KUULSUSTE KÜNKALNÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄE RÜNNAKUTEST EESTI LINNADELE MÖÖDUB 79 AASTAT
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Narva linna purustamise järel 6. märtsil leidis aset suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 01.00 ja kolme kuni kuue vahel kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Loe edasi: NÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄE RÜNNAKUTEST EESTI LINNADELE MÖÖDUB 79 AASTATVABADUSRISTI KAVALER KOLONEL ARTHUR VON BUXHOEVEDEN
140 AASTAT SÜNNIST
Foto: Eesti Muinsuskaitse Selts
Esmaspäeval, 28. märtsil möödub 140 aastat kolonel Arthur von Buxhoevedeni (VR I/2) sünnist.
Loe edasi: VABADUSRISTI KAVALER KOLONEL ARTHUR VON BUXHOEVEDENTALLINNAS MÄLESTATI MÄRTSIPOMMITAMISES HUKKUNUD KAASLINLASI
Täna, 9. märtsil möödub 78 aastat Nõukogude Liidu lennuväe pommirünnakust Tallinnale. Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel toimus Siselinna kalmistul mälestustseremoonia. Tallinna linna poolt mälestas rünnakutes hukkunud kaaslinlasi volikogu esimees Jevgeni Ossinovski.
Loe edasi: TALLINNAS MÄLESTATI MÄRTSIPOMMITAMISES HUKKUNUD KAASLINLASI78 AASTAT VENE SÕJARDITE LENNUVÄE RÜNNAKUTEST EESTI LINNADELE
Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Loe edasi: 78 AASTAT VENE SÕJARDITE LENNUVÄE RÜNNAKUTEST EESTI LINNADELE150 AASTAT NIKOLAI PÄTSI SÜNNIST
Täna möödub 150 aastat vaimuliku, olulise ühiskonnategelase ja kirjamehe Nikolai Pätsi sünnist.
Loe edasi: 150 AASTAT NIKOLAI PÄTSI SÜNNISTAUDRUS MEENUTATI SUVESÕJA ÜHT VÕIDUKAT KUID VÄÄRIKA SÕJAMEHE KAOTUSEGA LÕPPENUD LAHINGUT
Fotogalerii
Eile õhtul kirjeldas Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born neljakümne esimese aasta Suvesõja Audru lahingu paigas erinevate üksuste positsioone selliselt nagu ajalooallikate põhjal saab toimunut mälus taastada.
Loe edasi: AUDRUS MEENUTATI SUVESÕJA ÜHT VÕIDUKAT KUID VÄÄRIKA SÕJAMEHE KAOTUSEGA LÕPPENUD LAHINGUTVIKTOR KOERNI 80. SURMA-AASTAPÄEVAL LANGENUD SÕJAMEHE KALMUL
Fotogalerii
Täna keskpäeval kogunes pooltosinat muinsuskaitse liikumise toetajat Vabadussõjas langenute Pärnu ühiskalmistule, et mälestada Suvesõja käigus toimunud Audru lahingus langenud kolonel Viktor Koernit VR II/3.
Loe edasi: VIKTOR KOERNI 80. SURMA-AASTAPÄEVAL LANGENUD SÕJAMEHE KALMULVÕIDUPÜHA MÄLESTUSTULI LIIGUB PÄRNUST LÄBI SINDI, VÄNDRA JA TÜRI PAIDESSE
Kindral Johan Laidoneri Selts on 21. sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuld läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavu on Kaitseliidu paraad Järvamaa pealinnas Paides.
Loe edasi: VÕIDUPÜHA MÄLESTUSTULI LIIGUB PÄRNUST LÄBI SINDI, VÄNDRA JA TÜRI PAIDESSEKÜLMALINNAS JÕGEVAL MEENUTATI KÜLMALE MAALE SAADETUID
Jõgeva kui linn raudteejaamaga on üks neid paiku, kust Nõukogude Liidu ja Eesti NSV võimuorganite tegevusel küüditati 14. juunil 1941 sadu tsiviilkodanikke kaugetele Siberi aladele.
Loe edasi: KÜLMALINNAS JÕGEVAL MEENUTATI KÜLMALE MAALE SAADETUID77 AASTAT NÕUKOGUDE LENNUVÄE TERRORIST EESTI LINNADELE
Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines: esmalt kell 19.15 ja seejärel öösel kolme ning kuue vahel kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Loe edasi: 77 AASTAT NÕUKOGUDE LENNUVÄE TERRORIST EESTI LINNADELETALLINNAS TÄHISTATI JAAN POSKA 155. SÜNNIAASTAPÄEVA
Täna on riigimehe ja esimese eestlasest Tallinna linnavolikogu esimehe Jaan Poska 155. sünniaastapäev. Linnavolikogu nimel viis Jaan Poska kalmule kimbu ja küünla volikogu esimees Tiit Terik.
Loe edasi: TALLINNAS TÄHISTATI JAAN POSKA 155. SÜNNIAASTAPÄEVAPÄRNU ALEVI KALMISTUL SÜÜDATAKSE VABADUSSÕJAS LANGENUTE MÄLESTUSEKS KÜÜNLAD
Laupäeval, 28. novembril möödub 102 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest, mispuhul Pärnumaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad süütavad hommikul kell 9.00 mälestusküünlad Alevi kalmistul puhkavate Vabadussõjas langenute kalmudel.
Loe edasi: PÄRNU ALEVI KALMISTUL SÜÜDATAKSE VABADUSSÕJAS LANGENUTE MÄLESTUSEKS KÜÜNLADMihkli kalmistul peetakse Mihkel Havi metsavendade salga mälestustalitus
Reedel, 12. juulil toimub Pärnumaal Mihkli kalmistul algusega kell 11.00 tunni pikkune Mihkel Havi metsavendade salga mälestamine.
[pullquote]tuginedes mõne aasta eest ajaloolase Tiit Noormetsa poolt leitud arhiividokumentidele saab täna väita, et salga asukoht avastati pärast kaupluseröövi läbiviidud jälitustöö tulemusena[/pullquote]Tseremoonia toimumiskoha vahetus läheduses on avatud fotonäitus Mihkel Havi salga ekshumatsioonist, hauatähise paigaldamisest ja avamisest ning väljapanek metsavendade relvastusest ja varustusest.
Muusikalise sissejuhatuse teeb kitarril Olavi Kõrre, kes esitab veel hiljemgi vahepalasid. Avasõnad ütleb reservmajor Mehis Born. Ülevaatega Mihkel Havi salga tegevusest esineb ajaloodoktor Mati Mandel. Hingepalve loeb Läänemaa praost Kaido Saak. Sõna võtavad Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus. Muusikalisel saatel järgneb lillede ja küünalde asetamine. Kogunemine lõpeb kohalviibijatele temaatilise suupistelauaga.
Loe edasi: Mihkli kalmistul peetakse Mihkel Havi metsavendade salga mälestustalitus
Eesti linnadele korraldatud Nõukogude lennuväe hävitavatest rünnakutest möödub 75 aastat
Narva linna purustamise järel 6. märtsil leidis aset suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
[pullquote]Ka tänavu 9. märts õhtul süüdatakse mälestusküünlad Harju tänava veeres[/pullquote]Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised, öeldakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi sõnumis. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
Loe edasi: Eesti linnadele korraldatud Nõukogude lennuväe hävitavatest rünnakutest möödub 75 aastat
Pärnumaal mälestati metsavendi
Täpselt 25 aastat tagasi korraldas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts tänase Põhja-Pärnumaa valla Ertsma küla lähistel piduliku ajalooürituse. Selle käigus avati vabadusvõitleja ja poliitiku Lagle Pareki osavõtul mälestuskivi 1949. aasta 27. veebruaril Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitsmisel langenud metsavendadele.
[pullquote]Septembris 1939 sõlmitud baaside lepingu kümneaastase kehtivuse möödumisel pidanuks algama ettevalmistused Eestist võõrvägede väljaviimiseks. Selle asemel toimus Ertsma väljadel hoopis “verine pühapäev“[/pullquote]Tore, et meie Kaitseliit tegeleb kohapeal ka uue põlvkonna kaitseliitlaste ettevalmistamiseks noorsoo sõjalise ja isamaalise kasvatusega. Selle juurde kuulub kõrgel korralduslikul tasemel metsavendade ajaloomälu elavana hoidmine ja seda juba aastaid! Suur tänu selle eest!
Kuigi ajaratast enam tagasi ei keri, võime me endalt siiski küsida, kas meil on sündmustest 70 aastat tagasi ka midagi õppida? Kindlasti, kui meist aga õppijaid on! See, mis juhtus, oli ühelt poolt tragöödia, aga teiselt poolt etteheide meie poliitikutele selle eest, mida nad tegid kümme aastat varem. 28. septembris 1939 sõlmitud baaside lepingu kümneaastase kehtivuse möödumisel pidanuks algama ettevalmistused Eestist võõrvägede väljaviimiseks. Selle asemel toimus Ertsma väljadel hoopis “verine pühapäev“ ja üle Eesti sadu selliseid enne ja pärast.
Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu
President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.
[pullquote]Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm[/pullquote]Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.
Loe edasi: Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu
Täna mälestati Metsakalmistul Mihkel Aitsamit
Täna mälestati Tallinna Metsakalmistul 85. sünniaastapäeva puhul Eesti invaliikumise algatajat ja eestvedajat Mihkel Aitsamit, kellest on valminud raamat pealkirjaga “Invavanaisa. Mihkel Aitsami lugu”. Kogu raamatu müügitulu läheb heategevuseks sotsiaalpsühholoogilise rehabilitatsiooni toetuseks.
“Mihkel Aitsam oli minu õpetaja ja ma usun, et ka paljude teiste esimene õpetaja – seda mitte koolis, vaid tutvustades puudega inimeste maailma kõigi selle murede ja rõõmudega,” ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor . “Mihkli elutöö suurus seisnebki selles, et piltlikult öeldes tõi ta puudega inimeste elu põranda alt maa peale. Pani eelkõige oma saatusekaaslased uskuma, et saab ja peab paremini. Tõestas ühiskonnale, et ratastoolis liikuja on sama väärtuslik kui sell, kes jookseb sada meetrit kümne sekundiga.”
“Olen tänulik, et tundsin Mihkel Aitsamit 1996. aastast,” lausus sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt . “Mul on väga hea meel, et raamatuks on saanud olulise mehe mõtted ja tema elulugu. Vaatamata sellele, et juba lapsepõlvest peale oli Mihkli liikumine raskendatud, ei seganud see tal elada täisväärtuslikku elu. Anda oma panus puudega inimeste õiguste eest seismisel. Tundub, et tema elu motoks oli alati võimaluste otsimine kuidas saaks teha, mitte põhjuste otsimine, miks mitte teha. Oma tegutsemistahte ja sihikindlusega on Mihkel Aitsam kindlasti eeskujuks paljudele inimestele.” Loe edasi: Täna mälestati Metsakalmistul Mihkel Aitsamit
Viljandis algas Võidupüha hommik Vabadussõjas langenute austamisega
Täna, 23. juuni hommikul kogunesid Viljandis J. Laidoneri mälestussamba jalamile riigi esindajana maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linna Volikogu esimees Tarmo Loodus, Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ning mõned linnakodanikud, et alustada päeva austusavaldustega Vabadussõjas langenutele.
Viljandi maavanem Lembi Kruuse sõnul tuleb Võidupüha pidada rõõmupäevaks, mil tunneme siirast uhkust meie esiisade võidu üle. “See võit andis meile toona kaua igatsetud vabaduse ja võimaldab nüüd maailmakaardil eksisteerida vaba rahvana,” kinnitas Kruuse ja lisas: “Võidupühal austame ja mälestame neid, kes Vabadussõja rinnetel ja hiljemgi on Eesti vabaduse eest elu andnud. On tähenduslik, et võidutulest läidetakse ka jaanituli, meie olulisima suvetähtpäeva rõõmuvalgus.”
Vabadussõja saatus otsustati 23. juunil 1919 saavutatud võiduga Võnnu lahingus Saksa Landeswehri üle.
Viljandis toimub laupäeval Tartu rahulepingu 93. aastapäeva meenutamine
Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetke peetakse J. Laidoneri ratsamonumendi juures ning Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistul. Laupäeval, 2. veebruari hommikul kell 9 asetavad kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas, maavanem Lembit Kruuse, linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus küünlad Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile, sellele järgneb mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul.
“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
Otepää Vabadussambale asetati pärjad
Neljapäeval, 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul asetasid Otepää Vabadussambale pärjad vallavanem Merlin Müür, Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus.
28. novembril 1918. a algas Eesti Vabadussõda. 402 päeva sõditi Eesti iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa, Landeswehri ja nn. Rauddiviisi vastu. Vaherahu algas 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30, sõda lõppes 2. veebruaril 1920. a Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kaotas vabadussõjas ligi 6000 isikut, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Fotod:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/190-vabadussojaparjad03012013
MTÜ Tartu Memento mälestab Tartu vabastamist
Laupäeval 14. jaanuaril algusega kell 13.00 toimub avalik üritus Tartus Tähtvere pargis taastatud monumendi juures. Tähistatakse Tartu vabastamist 14. jaanuaril 1919, mälestatakse hukkunuid, avaldatakse kaastunnet leinajatele.
Süüta virtuaalne küünal kodutute loomade mälestuseks!
Eile tähistasid Eesti Loomakaitse Selts (ELS), mitmed varjupaigad ja teised loomi abistavad organisatsioonid rahvusvahelist kodutute loomade mälestamispäeva, mille raames mälestati loomi ning süüdati küünlad nende loomade auks, kes on kaotanud oma elu autorataste all, julmade inimeste käe läbi, surnud haigusesse või on mõnel muul viisil hukkunud.
Selts kutsus kõiki loomasõpru üles mälestama kodutuid loomi, kes on meie seast lahkunud selle tõttu, et kodu vajavaid loomi on rohkem kui loomasõbralikke kodusid. Tihtipeale võetakse perre lemmikloom, kellele ei suudeta pakkuda täisväärtuslikku elu. Looma eest hoolitsemine käib üle jõu ja ühel päeval ta jääb ta koduta, kuna omanik hülgab oma lemmiku.
Samuti soovib ELS teavitada ühiskonda ja avalikkust olukorrast, kus loomade varjupaigad ja hoiukodud on ülekoormatud. Igal aastal satub varjupaikadesse ning kasse abistavatate organisatsioonide ja ELSi hoole alla sadu koeri ja tuhandeid kasse ning muid loomi, nagu rotid, papagoid, hamstrid jt. Kahjuks ei ole aga kõiki varjupaigas, hoiukodudes või veel tänaval päästmist ootavaid hädalisi võimalik abistada, kuna abivajavaid loomi on endiselt rohkem kuiraha ja ressursse päästmiseks.
Kodutute loomade mälestamise päeva tähistatakse üle maailma ning alguse on see päev saanud Ameerika Ühendriikidest. Mälestamispäeval läidetakse küünlad ja räägitakse kodutute loomade olukorra tõsidusest ja probleemidest, kuid ka lahendustest olukorrale.
Süüta küünal kodus või virtuaalselt ELSi kodulehel http://malestus.loomakaitse.ee/ ning mõtle nende loomade peale, kes kannatavad ja on kannatanud inimeste ükskõiksuse tõttu!
Aita kodutuid loomi, tule organisatsioonidesse appi vabatahtlikuks või toeta annetusega! Kodutuid loomi abistavate organisatsioonide kontaktid leiad: http://malestus.loomakaitse.ee/index.php?do=toetus&page=1