Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Eesti linnadele korraldatud Nõukogude lennuväe hävitavatest rünnakutest möödub 75 aastat

Narva linna purustamise järel 6. märtsil leidis aset suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Märtsipommitamine Foto Tallinna linnaarhiiv

Märtsipommitamine. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Ka tänavu 9. märts õhtul süüdatakse mälestusküünlad Harju tänava veeres

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised, öeldakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi sõnumis. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Jätka lugemist »

Pärnumaal mälestati metsavendi

Täpselt 25 aastat tagasi korraldas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts tänase Põhja-Pärnumaa valla Ertsma küla lähistel piduliku ajalooürituse. Selle käigus avati vabadusvõitleja ja poliitiku Lagle Pareki osavõtul mälestuskivi 1949. aasta 27. veebruaril Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitsmisel langenud metsavendadele.

Ertsma metsavendade mälestuskivi.

Ertsma metsavendade mälestuskivi. Foto: Heinrich Tõnisson

Septembris 1939 sõlmitud baaside lepingu kümneaastase kehtivuse möödumisel pidanuks algama ettevalmistused Eestist võõrvägede väljaviimiseks. Selle asemel toimus Ertsma väljadel hoopis “verine pühapäev“

Tore, et meie Kaitseliit tegeleb kohapeal ka uue põlvkonna kaitseliitlaste ettevalmistamiseks noorsoo sõjalise ja isamaalise kasvatusega. Selle juurde kuulub kõrgel korralduslikul tasemel metsavendade ajaloomälu elavana hoidmine ja seda juba aastaid! Suur tänu selle eest!

Kuigi ajaratast enam tagasi ei keri, võime me endalt siiski küsida, kas meil on sündmustest 70 aastat tagasi ka midagi õppida? Kindlasti, kui meist aga õppijaid on! See, mis juhtus, oli ühelt poolt tragöödia, aga teiselt poolt etteheide meie poliitikutele selle eest, mida nad tegid kümme aastat varem. 28. septembris 1939 sõlmitud baaside lepingu kümneaastase kehtivuse möödumisel pidanuks algama ettevalmistused Eestist võõrvägede väljaviimiseks. Selle asemel toimus Ertsma väljadel hoopis “verine pühapäev“ ja üle Eesti sadu selliseid enne ja pärast.

Jätka lugemist »

Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest Foto Urmas Saard

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest. Foto: Urmas Saard

Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm

Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.

Jätka lugemist »

Täna mälestati Metsakalmistul Mihkel Aitsamit

IMG_7553Täna mälestati Tallinna Metsakalmistul 85. sünniaastapäeva puhul Eesti invaliikumise algatajat ja eestvedajat Mihkel Aitsamit, kellest on valminud raamat pealkirjaga “Invavanaisa. Mihkel Aitsami lugu”. Kogu raamatu müügitulu läheb heategevuseks sotsiaalpsühholoogilise rehabilitatsiooni toetuseks.

“Mihkel Aitsam oli minu õpetaja ja ma usun, et ka paljude teiste esimene õpetaja – seda mitte koolis, vaid tutvustades puudega inimeste maailma kõigi selle murede ja rõõmudega,” ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor . “Mihkli elutöö suurus seisnebki selles, et piltlikult öeldes tõi ta puudega inimeste elu põranda alt maa peale. Pani eelkõige oma saatusekaaslased uskuma, et saab ja peab paremini. Tõestas ühiskonnale, et ratastoolis liikuja on sama väärtuslik kui sell, kes jookseb sada meetrit kümne sekundiga.”

“Olen tänulik, et tundsin Mihkel Aitsamit 1996. aastast,” lausus sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt . “Mul on väga hea meel, et raamatuks on saanud olulise mehe mõtted ja tema elulugu. Vaatamata sellele, et juba lapsepõlvest peale oli Mihkli liikumine raskendatud, ei seganud see tal elada täisväärtuslikku elu. Anda oma panus puudega inimeste õiguste eest seismisel. Tundub, et tema elu motoks oli alati võimaluste otsimine kuidas saaks teha, mitte põhjuste otsimine, miks mitte teha. Oma tegutsemistahte ja sihikindlusega on Mihkel Aitsam kindlasti eeskujuks paljudele inimestele.” Jätka lugemist »

Viljandis algas Võidupüha hommik Vabadussõjas langenute austamisega

Viljandi maavanem Lembit Kruuse asetab riigi esindajana maakonnas tänupärja vabadussõjas langenuile

Täna, 23. juuni hommikul kogunesid Viljandis J. Laidoneri mälestussamba jalamile riigi esindajana maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linna Volikogu esimees Tarmo Loodus, Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ning mõned linnakodanikud, et alustada päeva austusavaldustega Vabadussõjas langenutele.

Viljandi maavanem Lembi Kruuse sõnul tuleb Võidupüha pidada rõõmupäevaks, mil tunneme siirast uhkust meie esiisade võidu üle. “See võit andis meile toona kaua igatsetud vabaduse ja võimaldab nüüd maailmakaardil eksisteerida vaba rahvana,” kinnitas Kruuse ja lisas: “Võidupühal austame ja mälestame neid, kes Vabadussõja rinnetel ja hiljemgi on Eesti vabaduse eest elu andnud. On tähenduslik, et võidutulest läidetakse ka jaanituli, meie olulisima suvetähtpäeva rõõmuvalgus.”

Vabadussõja saatus otsustati 23. juunil 1919 saavutatud võiduga Võnnu lahingus Saksa Landeswehri üle.

Viljandis toimub laupäeval Tartu rahulepingu 93. aastapäeva meenutamine

viljandiTartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetke peetakse J. Laidoneri ratsamonumendi juures ning Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistul. Laupäeval, 2. veebruari hommikul kell 9 asetavad kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas, maavanem Lembit Kruuse, linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus küünlad Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile, sellele järgneb mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Otepää Vabadussambale asetati pärjad

Neljapäeval, 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul asetasid Otepää Vabadussambale pärjad vallavanem Merlin Müür, Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus.

28. novembril 1918. a algas Eesti Vabadussõda. 402 päeva sõditi Eesti iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa, Landeswehri ja nn. Rauddiviisi vastu. Vaherahu algas 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30, sõda lõppes 2. veebruaril 1920. a Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kaotas vabadussõjas ligi 6000 isikut, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Fotod:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/190-vabadussojaparjad03012013

MTÜ Tartu Memento mälestab Tartu vabastamist

Laupäeval 14. jaanuaril algusega kell 13.00 toimub avalik üritus Tartus Tähtvere pargis taastatud monumendi juures. Tähistatakse Tartu vabastamist 14. jaanuaril 1919, mälestatakse hukkunuid, avaldatakse kaastunnet leinajatele.

Süüta virtuaalne küünal kodutute loomade mälestuseks!

Foto: wflendangeredstreamlive.org

Eile tähistasid Eesti Loomakaitse Selts (ELS), mitmed varjupaigad ja teised loomi abistavad organisatsioonid rahvusvahelist kodutute loomade mälestamispäeva, mille raames mälestati loomi ning süüdati küünlad nende loomade auks, kes on kaotanud oma elu autorataste all, julmade inimeste käe läbi, surnud haigusesse või on mõnel muul viisil hukkunud.

Selts kutsus kõiki loomasõpru üles mälestama kodutuid loomi, kes on meie seast lahkunud selle tõttu, et kodu vajavaid loomi on rohkem kui loomasõbralikke kodusid. Tihtipeale võetakse perre lemmikloom, kellele ei suudeta pakkuda täisväärtuslikku elu. Looma eest hoolitsemine käib üle jõu ja ühel päeval ta jääb ta koduta, kuna omanik hülgab oma lemmiku.

Samuti soovib ELS teavitada ühiskonda ja avalikkust olukorrast, kus loomade varjupaigad ja hoiukodud on ülekoormatud. Igal aastal satub varjupaikadesse ning kasse abistavatate organisatsioonide ja ELSi hoole alla sadu koeri ja tuhandeid kasse ning muid loomi, nagu rotid, papagoid, hamstrid jt. Kahjuks ei ole aga kõiki varjupaigas, hoiukodudes või veel tänaval päästmist ootavaid hädalisi võimalik abistada, kuna abivajavaid loomi on endiselt rohkem kuiraha  ja ressursse päästmiseks.

Kodutute loomade mälestamise päeva tähistatakse üle maailma ning alguse on see päev saanud Ameerika Ühendriikidest. Mälestamispäeval läidetakse küünlad ja räägitakse kodutute loomade olukorra tõsidusest ja probleemidest, kuid ka lahendustest olukorrale.

Süüta küünal kodus või virtuaalselt ELSi kodulehel http://malestus.loomakaitse.ee/ ning mõtle nende loomade peale, kes kannatavad ja on kannatanud inimeste ükskõiksuse tõttu!

Aita kodutuid loomi, tule organisatsioonidesse appi vabatahtlikuks või toeta annetusega! Kodutuid loomi abistavate organisatsioonide kontaktid leiad: http://malestus.loomakaitse.ee/index.php?do=toetus&page=1