Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Laupäeval, 6. septembril kell 12.00-16:00 on võimalik kõigil huvilistel Säga-Aavikul näha, kuidas käib elu mahetalus, ning ise käed külge lüüa sibulapuhastamisel. Dagmar Hoder Tipu Looduskoolist avab huvilistele mänguliselt looduse rikkust. Kohal on Enn Onni Rohelise Maja kohvikust, kes räägib elust, mahetoidust ja heast kohvist. Päeva jooksul saab maitsta mahetoitu ning mahetooteid ka kaasa osta.

„Seekordsel mahetoidupäeval on kõigil tulijail võimalus lisaks tavapärasele mahetalu tegemiste jälgimisele ka ise natuke tööd teha – sibulad ootavad puhastamist,“ ütles Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest. „Huvitavad tõotavad tulla ka ettekanded. Näiteks Viljandi mahetoidu poe ja kohviku Roheline Maja üks eestvedajaid Enn Onni räägib heast kohvist ja mahetoidust ning nende mõjust elule. Dagmar Hoder õpetab mänguliselt loodust tundma,“ lisas Merit Mikk.

Säga-Aaviku talu (www.aavikutalu.ee) põhitegevus on mahepõllumajanduslik looma- ja taimekasvatus. Talu kasutuses on ligi 100 ha põllumaad, loomakarjas kasvab umbes 80 herefordi ja aberdiin-anguse tõugu lihaveist ning linnukarjas pea 100 sulelist. Kasvatatakse teravilja, kartulit, marju ning puu- ja köögivilju. Talu perenaine Sirje Allik valmistab omakasvatatud toorainest mahlu ja köögiviljanäkse. Talu kuulub ka Viljandimaa Toiduvõrgustikku OTT, mille kaudu saavad tarbijad osta tooteid otse talunikelt.

Talu asub Viljandimaal Võrtsjärve külje all Tarvastu vallas, Tarvastu külas. Kohale tulla saab nii tasuta eribussiga, mis väljub Viljandi bussijaamast Anttila parklast (bussil märksõna MAHETOIDU PÄEV) kell 11:30 kui ka oma transpordiga. Täpne asukoht vt www.aavikutalu.ee/kontakt

Tasuta mahetoidu päevale saab registreeruda:
https://docs.google.com/forms/d/15IukivEspebNOOSesBdkqarVksLzvOtAFYDcLnjnh9Q/edit

Korraldavad Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT (viljandiott.blogspot.com) ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Jätka lugemist »

Mahetootjad: Eesti mahetoidu sortiment peab laienema

Foto: toortoidufestival.info

Foto: toortoidufestival.info

Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et tarbijateni peab jõudma enam Eestis töödeldud mahetoitu. Kasvama peab ka Eestis töödeldud mahetoidu eksport.

„Laienema peab nii mahetoidu sortiment kui ka tarbijatele kättesaadavus,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Märkimisväärne osa Eesti mahetoodangust töödeldakse tavatoodanguna või eksporditakse toorainena. Peame suutma oma mahetoodangu kohapeal töödelda kvaliteetseteks ja põnevateks mahetoiduaineteks.“

Võimalustena mahetoidu kättesaadavuse parandamiseks nähti töögrupis eelkõige koostööd lasteasutustega, ühistulist tegevust ja alternatiivsete turustusvõimaluste arendamist. Ühiselt leiti, et toodete omahinna alandamiseks tuleb suurendada tootmismahtusid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmises töögrupis arutatakse mahepõllumajanduse uue arengukava rakendusplaani.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mahemahlad valmivad looduse rüpes

Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud.

Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hektariline õunaaed, kus sobivate viljelemisvõtete leidmine käib peamiselt proovimise ja katsetamise teel.

Allikas: www.bioneer.ee

Konju Mõisa Talu alustab kitse- ja lehmapiima müüki

Konju Mõisa Talu alustab kitse- ja lehmapiima müüki Tallinnas. Kogu piim on mahe täispiim, mis ei läbi kuumtöötlemist ja üksnes jahutatakse kohe pärast lüpsmist. Eesti suurima kitsefarmi Konju Mõisa Talu tooted on Eesti kirdeosas populaarsed ammu ja nüüd on ka Tallinlastel võimalus proovida tõelist kitse- ja lehmapiima. Tallinnasse ja Maardusse tuuakse piima igal teisipäeval ja reedel.

Allikas: Maheklubi.ee

Eesti parim mahetootja on Kiltsimäe talu Harjumaal

Eile kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval Eesti parimaks mahetootjaks 2013 Kiltsimäe talu Harjumaal ja parimaks mahetooteks 2013 Tammejuure talu öko kanepiõli.

“Meil on olemas tublid ettevõtted, kes toodavad ja turustavad kodumaist mahetoitu. Neid esile tõstes ja tunnustades innustame loodetavasti ka teisi, et võiksime järjest enam näha ka tavapoodide lettidel mahetoitu,” ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Mahetoit võiks aina enam jõuda meie igapäevasele toidulauale, seda eriti lasteasutustes.”

“Kümme aastat tagasi, kui ma mahetootmisega alustasin, tuli kaupmeestele kõigepealt rääkida, mis asi see mahe üldse on. Praeguseks on olukord hoopis teistsugune. Järjest rohkem tarbijaid saab aru, et toidul ja toidul on vahe ning nad valivad mahetoidu,” ütles Kiltsimäe talu peremees Margus Lille.

Kiltsimäe talu on Eesti üks suurimaid maheköögivilja kasvatajaid, kes ühena vähestest on ligi 10 aastat turustanud oma toodangut ka suurtesse poekettidesse. Mahetalu tegemistega saanud tutvust teha ka mitme kooli ja lasteaia lapsed.

Parima mahetoote valmistaja Tammejuure talu on tootearenduses lähtunud traditsioonidest. “Mul on hea meel, et me suutsime taaselustada vanade eestlaste toidulaua juurde kuuluva õlikanepi. Meid ennastki köidab selle toote mitmekülgsus: kasutamine toiduna, toidulisandina, nahahoolduses,” ütles Karin Kuusemaa Tammejuure talust.
Jätka lugemist »

Laupäeval toimub Viljandimaal mahetoidu päev ja laat

Sel laupäeval, 24. augustil kell 11.00 oodatakse kõiki huvilisi Viljandimaal Tarvastu vallas Mõnnaste külas asuvasse Palu mahetallu, kus saab tutvuda mahetalu tegemistega ja süüa maitsvat mahetoitu.

„Mõte mahetoidu päeva korraldada tuli kahest asjast – Soomes ja Rootsis on sellised talu tutvustamised päris populaarsed, ja tundus, et sama võiks katsetada ka Eestis,“ ütles Palu talu Soome päritolu peremees Mikko Rahtola. „Lisaks on meil sel suvel talus juba käinud palju talgulisi ja muidu huvilisi, kes kõik on väga rahule jäänud. Miks siis mitte juba kutsuda ka teisi – kus mujal kui mahetalus on kõige parem oma silmaga näha, kust toidulauale jõudev kraam pärit on ja kuidas mahetoit maitseb.“

Mahetoidu päeval on oma toodangut tutvustamas ja ka müügiks pakkumas Viljandimaa mahetalunikud. Osalejatele pakutakse tasuta lõunat, mis on valmistatud ainult mahetoorainest. Meeleolu loob pärimusmuusikagrupp Rannarada. Lastele on mitmeid põnevaid tegevusi.

Huvilisi viib tallu mahetoidu päeva buss, mis väljub Viljandi kesklinnast Anttila parklast kell 10:30 ja 13:30, tagasi Palu talust 13.00 ja 15.30. Sõidetakse raudteejaama kaudu, et huvilised saaksid ka seal peale tulla ja maha minna. Mahetoidu päev lõppeb kell 16.00.

Mahetoidupäeva korraldavad Palu talu, Eesti Biodünaamika Ühing, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendusetoetuse raames.

Täiendav info ja päeva ajakava on Facebookis – otsi sõnaga Tammevald.

Allikas: Maheklubi.ee

Välismaa noored pürgivad Eesti mahetaludesse tasuta tööle

Mahetalud on muutunud niivõrd populaarseks, et paljud välismaa noored otsustavad lausa oma suvepuhkuse veeta mahetaludes tasuta tööd tehes.

Eelmisel nädalal saabusid noored Taiwanist, Koreast, Poolast, Belgiast ja Jaapanist Kriusilla tallu Harjumaal, et mesindusega tutvuda. Eile said nad esimese kogemuse, kuidas väikses mesindustalus tarudest mett kätte saada, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kuigi noored on väga erineva taustaga, on kõigil neil huvi tutvuda Eestis mahepõllumajandusega. Siia jõudsid nad rahvusvahelise programmi Wwoof kaudu, mis vahendab vabatahtlikke mahetaludesse tööle üle maailma.

Lauri Tankler, ERR Uudised / Maheklubi.ee

Saksamaa maheettevõtted sobivad Eestile eeskujuks

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder külastab täna ja homme Saksamaal, Schleswig-Holsteini liidumaal kohalikke mahe- ja ühistulisi ettevõtteid ning kohtub liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga.

„Schleswig-Holsteini liidumaa on Eestile hea eeskuju mahetootmise osas,“ ütles Seeder. „Kui Eestis on mahepõllumajandusmaad väga palju ja toodangut pigem vähe, siis seal on olukord vastupidine. Meil tasub sinnapoole vaadata ja leida koostöövõimalusi, mis aitaksid ka Eestis jõuda mahetoodangu suurenemiseni.“

Visiidi käigus külastatakse reedel mahetootjate ühistulisi ettevõtteid Landwege ja Domäne Fredeburg, kellega arutatakse mahetootmise, biogaasi, ühistulise tegevuse, otseturustuse ning koolituse ja nõustamise võimalusi. Laupäeval tutvutakse mahe kana-, sea- ja teraviljakasvatusega tegeleva ettevõttega Buchenhof.

Samuti on Schleswig-Holsteini visiidi raames plaanis kohtumised liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga. Kohtumistel arutatakse edasist koostööd Põllumajandusministeeriumi ja Schleswig-Holsteini liidumaa vahel. Lisaks osaleb Seeder liidumaa peaministri Thorsten Albigi vastuvõtul.

Eesti Põllumajandusministeeriumil on Schleswig-Holsteini liidumaaga pikaajaline koostöö, mille raames on viidud ellu paljusid põllumajandushalduse, teaduse, hariduse ja ühistegevuse projekte.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Jahuveski tulõva vahtsõst

"Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb," selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht

“Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,” selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht

Vahtsit veskit tulõ Vanalõ Võromaalõ nigu siini päält vihma – vana veski omma kinni pantu, a veskijahu om korgõn hinnan.

«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.

Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.

Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.

«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»

Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.

Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»

Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Jätka lugemist »

Kopral toimub talunike ja noorte õppepäev mahetalus

MTÜ WWOOF Eesti korraldab 15. juunil Kopra Karjamõisa mahetalus õppepäeva. Ühing korraldab esimest korda noortele suunatud projekti „Mahepõllumajandus noorteni“. Projekti eesmärk on viia kokku mahepõllumajandusest hoolivad ja selles vallas tegutsevad asjatundjad (sh talunikud ja spetsialistid) ning väheteadlikumad, kuid teema vastu huvi tundvad noored.

Mahetalus tutvutakse talu valdkonna ja tegevustega, nende toodangu sortimendiga ning võetakse osa talutöödest. Üritus on ilma osalustasuta ja suunatud ennekõike linnanoortele, kuigi ei eeldata, et vaid linnanoortel puudub teadlikkus mahepõllumajandusest. Osaleda võivad kõik noored vanuses 15-30 ning mahetootjad (-põllumehed) ja lektorid/õpetajad.

Päevakavas:

• talu tegemistega tutvumine: kuidas kõik sai alguse; toodangu tutvustus
• vabatahtliku tegevuse võimalused talus
• uued arengusuunad (mis valkonda soovitakse arendada ja millisele tasemele pürgida)
• ringkäik talus

Allpool on esialgne päevakava, mida vastavalt vajadusele kohapeal kohendatakse:

Kell 9.30 väljasõit Valga muuseumi taga asuvast parklast, Vabaduse 8.

Kell 9.45 võetakse Valga bussijaamast peale Tartust bussiga tulijad.

Lõuna orienteeruvalt kell 12.30 – 13.30

„Teeme Ära“ kiirtalgu taluperemehe ettepanekul: lambavilla pesemine või köögiviljade korjamine/puhastamine kasvuhoonest või kanamunade korjamine/kanala korrastamine või maitsetaimede istutamine või …

Lahkumine hiljemalt kell 16.40. Valga bussijaamas tagasi kell 17.10. Buss Tartusse väljub Valga bussijaamast kell 17.15.

Buss Tallinnasse väljub Valga bussijaamast kell 18.00.

Soovijatel registreerida õppepäevale hiljemalt 14. juuniks. Oma osalemissoovist anna teada Merli Jürisoole, merlijyrisoo@gmail.com

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) selgitas sellel nädalal välja konkursi “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013” järjekordse Eesti vooru võitja. Seekord pälvis žürii hinnangul esikoha Harjumaal Nissi vallas tegutsev maheettevõte Saidafarm OÜ, mille asutaja ja omanik on Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava.

Konkurss on kaheosaline − esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja pääseb rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013”.

Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee

„Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

Hetk “Mahemaa” võtetelt, Karol Kuntsel elab sisse teemasse. Foto: Ahti Tubin

Täna õhtul alustab ETV2-s kell 20.00 mahetalusid tutvustav saatesari „Mahemaa“. Neljal neljapäeval tutvustatakse Eesti mahetalusid, kust jõuab meie toidulauale puhas ja tervislik toit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talu toodangut. Saatejuhid on Karol Kuntsel ja Maria Soomets, saated valmisid koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe.

Saatesarja „Mahemaa“ autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul sobib see sari mitmel põhjusel väga hästi jõuluaega. „Esiteks mõtlevad siis ka kõige paadunumad linlased maalemineku peale ja küllap vaadatakse ka telerist toredaid taluperesid suurema huviga. Teiseks peaks pühade ajal olema natuke rohkem aega süvenemiseks ja nii jõuab vahvate ja rõõmsate taluperede tegemisi jälgides järele mõelda, mida see mahetoit ning mahetoidu tootmine õigupoolest tähendab ja kui palju tervisliku toidu nimel tööd tehakse. Kolmandaks on jõulud seotud ikka pidulikuma või ka rikkalikuma toidulauaga ja igas Mahemaa saates valmibki paar toredat rooga, mis mõistagi passivad hästi ka pühadelauale.“

Saatesarja konsultant oli Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann. „Saatesarja ideeks oli tutvustada mahetootmist läbi erinevate tootmissuundade ja söögitegemise. Kõige parem viis seda teha on tutvustada olemasolevaid mahetalusid ja nende tegemisi. Saate lõpus oma talu toorainest valmiv toit annab kindlasti uusi ja huvitavaid ideid söögitegemiseks. Mul on saatesarjas valminud roogadest juba oma lemmikud köögis järgi proovitud,“ rääkis Elen Peetsmann.
Jätka lugemist »

Mahetoit pakub maitseelamuse ja toetab tervist

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Tihti küsitakse, mille poolest saab mahetoitu pidada paremaks kui intensiivpõllumajanduses toodetud toitu. Esimene ja kõige mõjusam vastus kõlab – puhas naturaalne toit lihtsalt maitseb väga hästi ja on palju toitvam! Kui aga emotsionaalne maitseelamus kõrvale jätta, leidub veel palju kaalukaid argumente mahetoidu kasuks.

Kuna mahetootmisel ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid, ei sisalda sel moel kasvatatud toit kemikaalijääke. Samuti ei satu pestitsiidijäägid keskkonda, kus nad võivad kahjustada elusorganisme, sealjuures jõuda näiteks joogivee kaudu ka inimeseni. Tervise seisukohalt võib seda pidada üheks olulisemaks erinevuseks, sest paljud uuringud on taimekaitsevahendeid seostanud erinevate haiguste ja tervisehäiretega.

Teadusuuringud kinnitavad, et mahedates köögi- ja puuviljades leidub rohkem tervist toetavaid bioaktiivseid ühendeid, nt C-vitamiini ja polüfenoole ning vähem kahjulikke nitraate. Samuti on mahesaadustes kuivaine ja mitmete mineraalainete (raud, fosfor, magneesium) sisaldus suurem kui tavatoidus.

Mahepiim sisaldab tavapiimast rohkem tervist tugevdavaid antioksüdatiivseid ühendeid: oomega-3 rasvhappeid, E-vitamiini, samuti CLA rasvhapet ehk konjugeeritud linoolhapet, mis on inimese tervisele kasulik asendamatu rasvhape. Mahepiima oomega-6/oomega-3 rasvhapete suhe on väiksem kui tavapiimal – tervise seisukohast tuleb seda pidada oluliseks näitajaks, sest meie kaasaegse dieedi rasvhapete suhe on liiga kõrge. Jätka lugemist »

Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Pühapäeval toimus Haanimaal Hartsmäe talus mahetoidu päev, millest võttis osa üle 60 inimese. Kõik huvilised said tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal kõneldi ka mahelihast, sai maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Lisaks Hartsmäe ökotalu tutvustusele räägiti mahetoidu eelistest, teiste seas rääkis Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikust Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla, Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, Mooska talu perenaine Eda Veeroja, Kadri Vollmanni Viljandi võrgustikust OTT (Otse Tootjalt Tarbijale), mahetalunik Aare Rätsepp Eesti Biodünaamika Ühingust ja mitmed teised. Mahepõllumajanduse suundumustest kõneles Merit Mikk.

Mahetoidu päeva eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga. Jätka lugemist »

Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Hartsmäe talu peremees Hollo Agu. Foto: maavald.ee

Pühapäeval, 26. augustil toimub Haanimaal Hartsmäe talus kella 11-15 mahetoidu päev, kus saavad kõik huvilised tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal tuleb juttu ka mahelihast, saab maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Mahetoidu päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga.

Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ütles, et mahetalu pidamine on üheaegselt nii eluviis kui elatusallikas. „Mahetalunikuna ja Eesti Biodünaamika Ühingu liikmena pean esmatähtsaks inimese tervist toetava põllumajanduse edendamist, mitte intensiivtootmise kultiveerimist. Meie maad ei hoia keegi teine peale meie enda, samamoodi nagu seda ei kurna ja riku keegi teine peale meie,“ rääkis Hollo. „Mahetootmise tähendus on palju laiem kui vaid puhta ja tervisliku toidu tootmine. Meie mahetalu tegevus lähtub piirkonna eripärast – Haanja kõrgustiku kupliline maastik seab põllupidamisele omad tingimused. Püüame elus hoida põlise Haanimaa traditsioonilist elulaadi ning peale oma pere rakendamise talutöödes aidata kaasa ka kogukonna toimimisele ning panustada võimalusel ka kaugema kandi inimeste toitmisele.“ Jätka lugemist »

Mahetoidu päev Haanimaal Hartsmäe talus

Hollo Agu, foto Uma Leht

Kõik huvilised on oodatud mahetoidu päevale pühapäeval, 26. augustil 2012 kell 11.00-15.00 Haanimaal Hartsmäe talus. Teeme tutvust maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega, kõneleme mahelihast ning maitseme taluleiba ja ehedat suitsuliha.

Kõik tulijad saavad kõhu täis ja peale kauba keretäie mõnusat olemist! Meeleolu loob pärimusmuusik Tarmo Noormaa. Kohapeal võimalik osta ka erinevaid mahetooteid ja ajada juttu ning sõlmida kokkuleppeid piirkonna mahetootjatega.

Mahepäevi korraldavad Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing, toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames. Mahetoidu kohta loe lähemalt www.maheklubi.ee

Täpsem info: Hollo Agu, Hartsmäe talu peremees, tel 559 67958

Algamas on mahepõllumajanduse ajastu

Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Toidutootmist ootavad kogu maailmas ees suured muutused. Intensiivpõllumajandus, mis kasutab enamjaolt taastumatuid ressursse, seisab teadlaste hinnangul lähikümnenditel tõsiste probleemide ees. Lahendused, mille poole on erinevatel põhjustel sunnitud liikuma kogu maailma toidutootjad, peituvad mahepõllumajanduse põhimõtetes. Miks?

Eesmärgiga saada võimalikult suurt saaki, põhineb tänapäevane taimekasvatus sünteetilistel mineraalväetistel (lämmastik, fosfor ja kaalium) ning taimekaitsevahenditel ehk pestitsiididel. Nende tootmine on aga energiamahukas ja tugineb taastumatutele loodusvaradele. Seega ei kujuta lähenev taastumatute ressursside nappus probleemi mitte ainult põllutöömasinate kütuste mõttes, vaid on nii toidutootmises kui ka laiemalt seotud kõikide tänaste kasutatavate ressurssidega.

Euroopa Liidus kulub igal aastal umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Selle hulka kuuluvad nii putukate, haiguste kui ka umbrohu tõrjevahendid. Lisaks pestitsiidide sattumisele keskkonda ning jääkide esinemisele toidus ja söödas on oluline ka ressursikasutus nende tootmisel. Rääkimata mõjust, mida nimetatud mürgid põhjustavad inimeste tervisele.

Lämmastikväetiste tootmiseks vajatakse suures mahus fossiilseid kütuseid (enamasti maagaasi), taimetoitainetest on just lämmastiku tootmine kõige energiamahukam. Fosforit ja kaaliumit kaevandatakse ning tegu on taastumatute loodusvaradega. Nii kaevandamine kui ka edasine töötlemisprotsess vajavad arvestatavas koguses energiat. Jätka lugemist »

WWOOF Eesti kutsub mahetaludesse vabatahtlikuks

Äsja tähistas oma 5. sünnipäeva WWOOF Eesti, kuuludes nende tublide MTÜde sekka, kelle liikmed on tegusalt ja jätkusuutlikult vabatahtlikku tööd teinud. 2007. aastal loodud MTÜ WWOOF Eesti annab võimaluse kogeda elu vabatahtlikuna Eesti mahetaludes.

Selle aja jooksul oleme tublisti elavdanud mahepõllumajanduslikku liikumist Eestis ning toonud säästva ning loodussõbraliku majandamise igapäevainimesele palju lähemale. Oleme aidanud vabatahtlikel Eesti mahetaludes erinevaid töid proovida ning oskusi omandada. Ühtlasi oleme maailmale reklaaminud Eestit kui toredat reisisihtkohta, kus võib õppida palju vanu ja kasulikke töövõtteid ning kohtuda tegusate ja väärikate mahepõllumajandust viljelevate inimestega.

Oma viie tegevusaasta jooksul oleme vabatahtlikuna registreerinud enam kui 700 inimest erinevatest maailma paikadest ning hetkel on meie nimekirjas 27 tegusat Eesti mahetalu, kes jõudumööda vabatahtlikke vastu võtavad ning neile oma teadmisi ja ehedat energiat jagavad. Jätka lugemist »

Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi

Kõik filmihuvilised on lähiajal oodatud vaatama huvitavat dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”.

Film on valminud Austraalias 2010. aasta septembris ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film erineb paljudest keskkonna, toidutootmise ja inimkonna tuleviku teravaid probleeme käsitlevatest dokumentaalfilmidest selle poolest, et keskendub probleemide asemel konkreetsetele lahendustele, mida saab üks perekond ette võtta nende probleemide leevendamiseks.

Kuigi Eesti kliima erineb Austraalia kliimast, siis põhimõtteid ja lähenemisviisi elupaiga rajamisele ja toidu kasvatamisele on sellest
filmist võimalik kindlasti õppida. Filmis on palju lühikesi intervjuusid pere liikmete, abiliste ja ka permakultuuri mõiste ühe autori David Holmgreniga. Samuti on intervjuude vahele pikitud animatsioone permakultuurse talu rajamiseks vajaliku maastiku profiili arvestamise ja vee liikumise analüüsi kohta. Lühike episood on ka linnade jätkusuutliku planeerimise teemal. Filmi pikkus on 1 tund 8 minutit, film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Jätka lugemist »