Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Mahekonverentsil võrreldi mahenõudluse kasvu megatrendiga

Neljapäeval, 20. novembril peetud konverentsil “Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus” tõdeti, et nõudlus mahetoodete järele kasvab kiiremini kui tootmine. Ka Eesti mahepõllumajanduse arengukavas seatud sihid eeldavad suurt mahetootjate kasvu. 300 osalejaga konverentsiga tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva.

Avakõne pidanud Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudi FiBL direktor Dr Urs Niggli tõi välja, et tarbijate nõudlus ja maheturud kasvavad mahetootmisest kiiremini. “Jätkusuutlikkus on kauakestev megatrend ning mahepõllumajanduslik tootmisviis vastab kõige paremini jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Metauuringud näitavad mahepõllumajanduse olulisi eeliseid keskkonnahoius: vähem kasvuhoonegaase, taimekaitsevahendite jääkide puudumine nii keskkonnas kui ka toidus, suurem elurikkus, parem mullatervise ja viljakuse säilimine. Et kasvavat mahetoidu nõudlust rahuldada, on vaja rohkem mahetootjaid.”

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tutvustas Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2014-2020 eesmärke, kus on rõhk pandud mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamisele ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamisele. Eesmärkideks on nt suurendada nii töödeldud toodangut kui ka eksporditavat mahetoodangut rahalises väärtuses kolm korda ning jõuda selleni, et 30% lasteasutustes pakutaks vähemalt osaliselt mahetoitu.  Jätka lugemist »

Kevvai: Mahetoodangu turg on suurema ostujõuga riikides

Mahepõllumajandust puudutavad Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonid vähem, sest eksporditurud on stabiilsemad ja asuvad kõrgema ostujõuga riikides, nentis Eesti Maaülikooli mahekonverentsil esinenud Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse- ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

“Sanktsioonidest tingitud keerulise turusituatsiooni taustal tulevad selgelt esile mahetootmise eelised. Mahetoodangu ekspordipotentsiaal on turgudel, mis on stabiilsemad ja kus ostujõud on suurem,” ütles Kevvai. “See näitab, et mahetootmine on perspektiivne majandusharu.”

Toomas Kevvai sõnul peaks Eesti mahesektori eesmärk olema nii kodumaise mahetoidu tarbimise kui ekspordivõimekuse kasvatamine. ”See eeldab investeerimist tootearendusse ning toodangumahtude suurendamist. Mahetootmise efektiivsus ning saagikus peavad jõudma lähemale tavatootmises saavutatavale. Senisest tõhusam koostöö teadlastega aitab tuua mahepõllumajandusse innovatsiooni ja uusi tehnoloogiad,” lisas Kevvai.

Eesti Maaülikoolis toimus konverents “Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus”, millega tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva.

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis toitlustajad kokku mahetootjatega

Foto: Elen Peetsmann

Foto: Elen Peetsmann

Eile, 11. septembril korraldas Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) koostöös restoran Atlantis, Tartu Linnavalitsuse ning Eesti Maaülikooli Mahekeskusega mahetoitu tutvustava seminari toitlustusasutustele. Osalejate hulgas oli nii koolide-lasteaedade toitlustajaid kui ka Tartu restorane ja kohvikuid. EDA tähistas sellega oma 20. aastapäeva.

EDA presidendi ja restoran Atlantis juhataja Olga Aasavi sõnul on oma lastelaste parema tuleviku nimel mahetoit ja ökoloogilisem eluviis möödapääsmatud. „Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon tähistab tänavu 20. aastapäeva, toitlustusasutustele mõeldud seminar toimus EDA aastapäeva ürituste raames,“ lisas Olga Aasav.

Eesti Maaülikooli professor Anne Luik andis seminaril ülevaate mahetoidu eelistamise põhjustest, selgitades tänapäevase intensiivpõllumajandustegevuse mõju keskkonnale ja inimestele – kuidas erinevad taimekaitsevahendite jäägid toidus mõjutavad meie ja meie laste tervist. „Tartu kui heade mõtete linn võiks ka mõelda mahetoidu kasutamisele. Helsingi on seadnud aastaks 2015 eemärgiks ülemineku mahetoidule 50% ulatuses, oleks ju väga tore, kui Tartu seaks eesmärgiks kasvõi 20%,“ sõnas Anne Luik. Anne Luik julgustas ka toitlustusasutusi mahetoitu proovima ja oma menüüsse võtma.

„Just praegu on Põllumajandusministeeriumis väljatöötamisel mahetoitlustamise täpsemad nõuded, nii et huvilistel on võimalus oma ettepanekuid ja küsimusi esitada,“ rääkis Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Ministeeriumi eesmärk on teha nõuded selgemaks ja vähendada mahetoidu pakkumisega kaasnevad bürokraatiat. Juba praegu müüvad paljud maheettevõtted oma toodangut toitlustajatele, kes hindavad neid tooteid just hea kvaliteedi tõttu.

Paraku aga klient sellest teada ei saa, sest mahedale saavad viidata vaid need toitlustajad, kes on mahetoitlustajatena Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all.“

Maheettevõtted näevad toitlustajates häid partnereid ja on valmis koostööks ja paindlikeks lahendusteks. Seminaril tutvustasid oma tootevalikut Kopra Karjamõis, Taarapõllu talu, Vändra Ökopagar, Pajumäe talu, Kalamatsi meierei, TÜ Eesti Mahe, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, Ökosahver ja Lõuna-Eesti Ökokeskus.

Allikas: Maaülikooli Mahekeskus / Maheklubi.ee

Loodusvägi tõi turule uudse toortoidu seeria

Loodusvagi_logoKodumaiste mahetoodete väljaarendamisele, tootmisele ja turustamisele pühendunud OÜ Loodusvägi tõi turule uudse toortoidu seeria.

OÜ Loodusvägi investeeris maailma ühe valdkonna juhtiva toidukuivatite tootmisega tegeleva ettevõtte tööstuslikku dehüdraatorisse. Tehtud investeeringul on oluline regionaalne roll, kuna 95 % Loodusväe poolt uues tooteseerias kasutatavast toorainest tuleb siinsetelt mahetalunikelt ning tootmine toimub Viljandimaal Pollis. Soetatud seade võimaldab toota kodumaistest hooajalistest köögi-ja puuviljadest madalal kuumusel kuivatatud näkse, milles säilitatakse viljadele omased kasulikud vitamiinid ja ensüümid. OÜ Loodusvägi arendusjuhi Ahto Vegmanni sõnul oli Loodusväe toortoidu seeria taotluseks luua tervislikud ja maitsvad näksid, kus oleks kasutatud ja väärtustatud võimalikult palju just kodumaist mahetoorainet.

Tooteseeria maksimaalset tervislikkust silmas pidades töötati tooteseeria välja koostöös toitumisnõustaja Kristiina Singeriga. Enamus Loodusväe toortoidu seerias olevast toorainest on kasvanud Viljandimaal Vana-Võidus mahetalunik Eha Kooseri põldudel (tomat, sibul, suvikõrvitsad, till). Maasikad on kasvanud Valgamaal Kopra Karjamõisa maadel Jüri Koppeli käe all ja Viljandimaal Polli maheistandustes. Maitsetaimed jõuvad toornäksidesse Raplamaalt Hillar Aiaotsa aiast. Peet pärineb Võrumaalt mahetalunik Kaja Keskküla põllult ja Viljandimaalt Tarvastust Saariku talust Tiia Klieni käe alt. Õunad pärinevad Viljandimaalt Polli maheaiast. Linaseemnedki hakkavad alates septembrist näksidesse jõudma Raplamaalt (Lehe talu) ja Järvamaalt (Raismikuoja talu).

Kuigi koduturule on kümnesest toornäksi seeriast jõudnud juba viis, näeb OÜ Loodusvägi toortoiduseeria sihtturuna eelkõige Skandinaavia riike.

Allikas: Loodusvägi

Avinurmes alustas tööd uus maheviljaterminal

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Avinurmes alustas tööd 4 miljonit eurot maksma läinud maheviljaterminal. Maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili alustas mahevilja varumist uues maheviljaterminalis Avinurme külje all Maetsma külas Ida-Virumaal.

Terminali säilituspunkrid mahutavad 10 000 tonni ja valmiv puistehall 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Kogu projekti maksumusest moodustas 1,9 miljonit eurot maaelu arengukava toetus.

„Tegu on kogu Euroopas ainulaadse investeeringuga, sest mahetootjate ühistööna loodud terminal koondab kvaliteetse mahevilja, luues seeläbi Eesti mahetootjatele paremad müügivõimalused,“ ütles TÜ Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming. „Varem puudus Eestis vajalik võimsus mahevilja kuivatamiseks viljakoristusperioodil. Kuigi terminali lõppvalmimine ja pidulik avamine jäävad septembri lõppu, siis juba praegu, käesoleval koristusperioodil pakume Eesti mahetootjatele vilja kuivatamise, sorteerimise ja ladustamise võimalust. Ka asub uues terminalis labor,“ lisas Mai Tooming.

Wiru Vili müüs möödunud aastal kokku 15 000 t mahevilja (sh ca 97% eksport). Kuigi suurema osa Eesti maheviljast moodustab kaer, siis viimasel ajal on suurenenud ka rukki, herne, nisu, odra ja rüpsi kogused.

Allikas: Wiru Vili TÜ

Otsitakse parimat mahetootjat ja mahetoodet

2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein

2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein

Alates tänasest saab esitada kandidaate konkurssidele ”Parim mahetootja 2013″ ja “Parim mahetoode 2013″. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid toojaid ja tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

“Ootame põnevusega tänavusi kandidaate,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Kuigi mahetootjad on enamasti tagasihoidlikud, loodame siiski rohket osavõttu. Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja tunnustust väärivaid talunikke on üha rohkem. Edeneb ka mahetöötlemine: vanad tegijad arendavad uusi tooteid, et tarbijatele vaheldust pakkuda, ja igal aastal lisandub täiesti uusi mahetöötlemisettevõtteid. Neid kõiki loodamegi konkursil näha,” lisas Airi Vetemaa.

Konkursile ”Parim mahetootja 2013″ saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni.

Konkursile ”Parim mahetoode 2013″ esitavad oma tooteid ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks ankeetide esitamise tähtajaks turul. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 15. august.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused leiab www.maheklubi.ee. Ankeedid palutakse saata aadressile mahepm@gmail.com .  Jätka lugemist »

Köögiviljakrõpsude valmistajad kujundavad tulevikutrendi

Säga-Aaviku talu koduköök sai aasta algul mahetunnistuse. Nüüd võib perenaine Sirje Allik seal porgandikrõpse valmistada nii palju, kui hing ihkab. Porgandikrõps on muide isevärki asi, mida poes müüdavate kartulikrõpsudega ühte punti panna ei anna.

«Kõigepealt pesen porgandid, siis koorin ja viilutan need. Viilusid kuumutan suhkruvees ning seejärel kuivatan,» rääkis Säga-Aaviku perenaine Sirje Allik. Suureks tootjaks ta end ei pea, krõpsude tegemine käib väikeste koguste kaupa, aga mahepoodidesse neid jagub. Jätka lugemist »

Võru maavanem arutas võimalust rajada Kesk-Euroopasse mahetoodete pood

Võru maavanem Andres Kõiv arutas Taarapõllu talu peremehe Edgar Koltsiga võimalust Lõuna Võrumaa ja kogu Kagu-Eesti väiketootjate esinduskaupluse rajamise Kesk-Euroopasse.

Ühiselt tõdeti, et Võrumaal on väga huvitavaid ja erilisi tooteid, mida võiks suurepäraselt turustada ka väljaspool Eesti piire.

“Selleks, et meie head kaupa mujal Euroopas müüa, tuleb see sinna kohale viia, parim võimalus selleks oleks Lõuna-Eesti tootjate poe avamine mõne sellise riigi pealinnas, kus mahetooteid hinnatakse,” ütles maavanem Andres Kõiv.

Tema sõnul on selline ettevõtmine küllaltki kulukas, mistõttu on arukas seda teha mitmete ettevõtjate koostöös. Kolme maakonna mahetootjatest soovijatel on võimalik avada oma kauplus, mis oleks mingis mõttes ka laiema tähendusega, võimaldades tutvustada ka Kagu-Eestit.

Kõivu hinnangul oleks näiteks Taarapõllu tooted igati konkurentsivõimelised - praegu toodetakse seal üle 60 toote – alates mahlast ja marjajahust lõpetades marjakrõpsudega.

Praegu on 10 töötajaga talu eksportinud Taanisse ja Iirimaale, samas ollakse uutest turgudest väga huvitatud. Taarapõllu tooted on müügilettidel kõigis Eesti suuremates poekettides.

Taarapõllu asub Võrumaal Varstu vallas ja on tunnustatud Eesti mahetootja alates 2004. aastast. Ainuke lisand, mida toodetes kasutakse on sertifitseeritud mahesuhkur ja ka seda lisatakse toodetele võimalikult vähe. Talus on sertifitseeritud mahetootmisena mustsõstra, punasesõstra, vaarika, ebaküdoonia ja maasika istandused. Samuti kasvavad seal õuna- ja pirnipuud, ploomid, kirsid, astelpaju. Mahepõllumajandusena kasvatatakse maitsetaimi, rabarberit ja teisi köögivilju.

Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine

Täna Tallinnas varsti avatava restorani „Kukeke“ ruumides toimunud mahetoitu ja -tootmist tutvustaval seminaril tõdeti, et tänu teadlikkuse kasvule on mahetoit üha nõutum nii Eestis kui ka maailmas. Inimesed väärtustavad järjest rohkem oma tervist ja elukeskkonda: looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on märksa keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus.

„Kaasaegne tööstuslik toidutootmine ja intensiivne põllumajandus on keskkonnale suureks koormaks: näiteks kasutatakse igal aastal Euroopas umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, kokku umbes 1200 erinevat toimeainet, lisaks miljonite tonnide viisi sünteetilisi mineraalväetisi, mille tootmine põhineb taastumatutel ressurssidel,“ ütles Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Sirli Pehme. „Kõik see mõjutab elukeskkonda ja inimeste tervist. On väga tähtis, et toitu toodetaks keskkonda säästvalt – selleks tuleb edendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja töötlemist, kus sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata. Mahepõllumajanduse eeliseks on see, et tootmine põhineb kohalikel ressurssidel, see aitab säilitada ökoloogilist tasakaalu,“ lisas Sirli Pehme. Jätka lugemist »

Mahetoidu turg kasvab ning hinnavahe tavatoiduga väheneb

Mahepõllunduse Koostöökogu sel suvel Saaremaal.

Kolmapäeval ja neljapäeval Padisel kogunenud Mahepõllumajanduse Koostöökogu organisatsioonid arutasid mahetoidu turuolukorra üle.
Positiivse aspektina tõdeti, et Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil hinnavahe mahe- ja tavatoidu vahel väheneb, viimasel kolmel aastal pole valdava osa mahetoodete hinnad oluliselt tõusnud.
„Mahetoidu turg Eestis kasvab stabiilselt. Näiteks kui 2009. aastal kogu toiduturu maht vähenes 9%, siis mahetoidu turg samal ajal hoopis kasvas, ilmselt just tänu tarbijate teadlikkuse tõusule,” ütles Merit Mikk Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. Mahetoidu turu kasvule aitab kaasa kindlasti asjaolu, et kodumaiste mahetöötlejate hulk suureneb ning mahetoodete valik laieneb iga aastaga. Näiteks maheteraviljatooteid oli 2009. aastal saadaval 69 eri nimetust, tänavu suveks oli neid juba aga 148. Samuti laieneb jätkuvalt mahetoodete jaemüügivõrk – tarbijail on järjest
lihtsam mahetooteid kätte saada.
Konjunktuuriinstituudi andmeid kommenteerinud Pille Vahtramäe sõnul on mahetoidu turg küll veel väike, aga selgelt kasvav ja pakub palju huvitavaid väiketootjate tooteid. Tema sõnul pole õige väide, et mahetoit on tavatoidust alati kordades kallim. „Hinnavahe mahe- ja tavatoidu vahel väheneb iga aastaga. Näiteks lahtiselt müüdav mahekartul on samas hinnaklassis kui pakendatud tavakartul, mahe- ja tavataimeteed on sarnase hinnaga, tihti on maheteed isegi veidi odavamad. Ka liha- ja piimatoodete puhul on vahe sarnaste tavatoodetega mõnikümmend protsenti,“ rääkis Pille Vahtramäe. Suur osa mahetoitu müüakse jätkuvalt otse tootjalt tarbijale: paljud tarbijad on leidnud endale oma mahetootja. Mahetoodete valik suureneb pidevalt suurtes ketikauplustes, kuid suurima valiku kodumaiseid mahetooteid leiab Ökosahvrist.
Mahetoidu teemaline arutelu toimus Padise mõisas, osales 11 Mahepõllumajanduse Koostöökogusse kuuluvat organisatsiooni. Arutati ka laiemalt mahepõllumajanduse arendamiseks vajalike tegevuste üle. Seminari toimumist toetas Põllumajandusministeerium.
Merit Mikk

Täna selgub Eesti parim mahetoode ja -tootja

Juba teist korda valitakse Eesti parim mahetootja ja mahetoode – et tunnustada tublisid tegijaid ning tutvustada neid ka avalikkusele. Võitjad kuulutatakse välja täna, 18. septembril kell 14 Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi leivapäeval Kolu kõrtsi ees.
Sassi-Jaani talu õuel toimub ka mahetoodete laat ja degusteerimine. Kell 12-13 saavad külastajad valida lemmikmahetoote. Avatud on kaks mahetoidu valmistamise töötuba – kell 13-14 lastele ja kell 15-16 suurtele.
Külastajate lemmikmahetoote valimisel ja auhinna üleandmisel osaleb ka Evelin Ilves.
Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad 7-liikmelised žüriid.
Konkursil ”Parim mahetootja 2011” kandideeris 10 mahetootjat üle Eesti. Konkursil osalesid mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust.
Konkursile ”Parim mahetoode 2011” esitati 29 toodet 14 ettevõttelt.Toodete hindamine toimus septembri alguses Eesti Kulinaaria Instituudis tippkokkade osavõtul.
Konkursid korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga.
Airi Vetemaa,

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Mahesea kasvatusel võib olla tulevikku

liha

Taanlased soovitavad eestlastel toota mahesealiha

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel osalenud Taani maheliha kasvatamise eksperdid soovitavad Eesti põllumeestel rohkem mahesigasid kasvatada.

Taani ekspertide Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hanseni sõnul on nad küll Eestist pärit veise- ja lambaliha kvaliteediga rahul, kuid neil on suur huvi just mahesealiha vastu. “Eestis pole maheseakasvatus veel arenenud ja oleme nõus siin nõustajatena appi tulema,” rääkisid taani eksperdid koostöökogul.

Märjamaa Lihatööstuse tegevjuhi Olavi Libliku väitel on koostöö taanlastega sujunud hästi. “Eesti tarbijad on suhteliselt hinnatundlikud ja seetõttu on Taani eksportimine maheda veise- ja lambaliha müügimahtude suurendamiseks kindlasti väga vajalik. Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Mul on väga hea meel, et taanlased on huvitatud ka arendustööle kaasa aitamisest,” märkis Liblik.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamine toimus 29. ja 30. juunil Aavikunurga Puhkemajas Saaremaal. Kokku oli esindatud 11 organisatsiooni 23 inimesega. Lisaks kohtumisele taanlastega tehti kokkuvõtte rahvusvahelise projekti PICKFIBER raames koostatud mahe- ja tavatoidu kvaliteedi ning tervisemõjude võrdlevast uuringust, anti ülevaade maheorganisatsioonide selle aasta tegevustest ja kuulati Eesti Antroposoofiaühingu toetajat Ilmar Randujat  Šveitsist, kes jagas biodünaamilise aianduse ja seemnekasvatuse kogemusi.

Mahepõllumajanduse Koostöökogusse võeti vastu uus organisatsioon, sel kevadel asutatud Lääne- ja Ida-Virumaa mahetootjaid ühendav MTÜ Virumaa Mahetootjad. Mahepõllumajanduse Koostöökogu uueks eesistujaks valiti MTÜ Saare Mahe.

Ilmus selle aasta esimene Mahepõllunduse Leht

2011.a esimeses numbris antakse ülevaade mahepõllumajanduslikust taime- ja loomakasvatusest 2010.a Eestis. Samuti tutvustatakse Jõgeva teraviljade ja talirüpsi katsete ning piimavesiste heaolu uuringu tulemusi. Lisaks on lugemist mahemaasika ja mahepiima teadusuuringute tulemustest ja maheturu arengust Euroopas.
Mahepõllumajanduse Leht saadetakse postiga kõikidele mahetalunikele. Internetist on võimalik lehte lugeda maheklubi leheküljelt: http://www.maheklubi.ee/mahepollumajanduse_leht/
Mahepõllumajanduse Lehte annab välja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, väljaandmist toetab Euroopa Liit.

Maheklubi.ee