Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Riigikogu liikmed külastasid hiiepaiku

Eelmisel nädalal toimus Harjumaal Jõelähtme vallas looduslike pühapaikade teabepäev, kus osales saadikuid Riigikogu kõikidest
fraktsioonidest. Külastati looduslikke pühapaiku ning toimus seminar “Seitse müüti hiitest”. Sündmuse korraldasid Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA.

Ülgase küla Koljunuki sadamas toimunud seminaril “Seitse müüti hiitest” kõneles Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Annely Akkermann, ajakirjanik Ingrid Peek ning Tartu Ülikoolist Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Regilaule esitasid Aruküla mehed. Peamiseks jututeemaks oli looduslike pühapaikade äärmiselt suur ohustatus ning rahastuse leidmine pühapaikade päästmiseks mõeldud arengukavale.

Annely Akkermanni sõnul on looduslikud pühapaigad õiguslikult ja halduskorralduslikult siiani kukkunud “mitme tooli vahele” ning vajavad seetõttu erilist tähelepanu. Lähemal ajal on kavas kokku kutsuda pühapaikade toetusrühma ja teemaga seotud ministeeriumide nõupidamine, et arutada pühapaikade arengukava rahastamist.

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk tutvustas Kultuuriministeeriumis koostamisel olevat looduslike pühapaikade arengukava 2015-2020, mille kohaselt kavatsetakse kaardistada pühapaigad Eesti kõigis kihelkondades. Seniste uuringuandmete põhjal on eeldatavasti võimalik maastikul leida ja inventeerida 3800 – 4500 pühapaika, või endise pühapaiga asukohta. Kavandatud uuringute abil hoitakse ära ca 2600 pühapaiga hävimine unustamise või inimtegevuse tõttu.
Arengukava eelarve on 6,2 miljonit eurot ning 81% sellest moodustab vahetult pühapaikade kaardistamisega seotud kulu.

Seminaril osalenud saadikud leidsid arutelu järel üksmeelselt, et kavandatud tegevused ja eelarve on igati põhjendatud ning arengukava täitmiseks vajalikud 6,2 miljonit eurot tuleb kiiremas korras leida. Jätka lugemist »

Marid on filmile võetud kui viimsed paganad Euroopas


Hiljuti valmis ingliskeelne dokumentaalfilm, mis tutvustab soome-ugrilaste hulka kuuluvat mari rahvast kui Euroopa viimaseid paganaid. 23-minutilises filmis näidatakse muu hulgas ühispalvuseks valmistumist ning sõna saab omausu vaimulik.

“Iidsetel aegadel tavatsesid enamike etniliste rühmade liikmed palvetada, nagu Mari Eli paganad teevad tänase päevani. Need inimesed on nii lojaalsed oma jumalatele, et nende usk elanud üle nii kristluse pealetungi kui kõik usundite keelamise nõukogude ajal. Nende tseremooniad meenutavad stseene Sigatüükas, kuid nende usujuht ootab midagi nagu Alan Rickman,” on tutvustuseks lisanud filmi valmistaja, Venemaad tutvustavaid ingliskeelseid tõsielufilme tootev RTД.

Filmi saab vaadata http://rtd.rt.com/films/mari-el-yoshkar-ola-pagan

Allikas: Maavalla koda

Algab kasupäeva korjandus

Maavalla koda kuulutab välja kasupäeva korjanduse, et koguda raha ja vara hiite uurimiseks ja hoidmiseks, kodulehe, teabevahetuse, trükiste, loengute jt sündmuste ning koja muude tegemiste tarvis.

Koja tegevuse aluseks on vabatahtlik töö ja peamiseks sissetulekuks annetused. Seepärast ollakse tänulikud igasuguse abi eest.

Annetada on võimalik Maavalla koja pangaarvele nr 333805270003 Sampo Pangas, samuti kodade kokkusaamistel ning eelneval kokkuleppel mujal.

Kasupäeva korjandus toimub 1.-30. septembrini. Rahvakalendris on kasupäev (29.09.) üks nn postipäevi, mis jagab majandusaasta talve- ja suvepooleks. Kasupäevast algab talviste tööde poolaasta.

Lähem teave: tel. 56 686 892, koda@maavald.ee, www.maavald.ee

Tunnustame hiie sõpra!

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sügavamaid juuri.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 19.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo
Sepp ning Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli süüdi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt ja kohati vääralt.

Maarahval algas jõuludega 10 224. aasta

Foto: ahtokaasik.wordpress.com

Ahto Kaasik,
Maavalla koja vanem

Maavalla kalendris algas jõulukuu 25. päeval uus aasta, mille järkekorranumber on 10 224. Ligikaudu nii vana on meie maa ja rahva ühine lugu. Jõuludel on selles loos põline ja tähenduslik koht.

Jõulusid on pidanud meie maausulised esivanemad ning teised Euroopa põlisrahvad igiammustest aegades peale. Jõulud on aastavahetuspüha. Jõulukuu 25. päeval algab uus päikeseaasta.

Jõululaupäeva ehk vana-aasta viimast päeva tähistame suurima pidulikkusega. Esimesel jõulupyhal, 25.12. toimub kogu loonat ja koos sellega inimkonda puudutav pööre. Põhjapoolkera läheb vastu pikematele päevadele, valgusele, soojusele ning elule. Algab uus aastaring. Jätka lugemist »

Asutati Maausuliste Viru Koda

Laupäeval, 25. sügiskuud asutati Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koda. Asutav kogu kinnitas põhikirja, valis juhatuse ning arutas tegevuskava. Viru koda olid tervitama tulnud maausuliste teiste kodade esindajad. Koja asutamine algas Ilumäe Hiieniinepuu juures toimunud palvusega.

Uus koda soovib edendada viru maausku, elma (kultuuri) ja samuti viru keelt. Tähelepanu pööratakse kindlasti hiite ja teiste looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja kasutamisele. Kavas on jätkata juba varem tavaks saanud sündmuste nagu Samma Tammealuse suvistepüha ning Kunda Hiiemäe päeva korraldamist. Koda hoiab kindlasti silma peal põhiseadusliku usuvabaduse järgimisel, et vältida näiteks laste seadusevastast usulist pööramist üldhariduskoolides ja lasteaedades.

Viru koja vanemaks sai Ahto Kaasik, kes juhib Tartu ülikoolis looduslike pühapaikade arengukava rakendamist ning juhib ühiskondlikus korras ka üle-eestilist Maavalla koda. Juhatusse kuuluvad veel ettevõtja Ülle Männik ning sõjaväelane Meelis Kütt.

Suurem osa koja liikmeid elab Virumaal ning nende hulgas on õpetajaid, talunikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, kunstnikke, toimetajaid ning teiste elualade esindajaid.

Põhikirja kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaaga seotud maausulised. Koda on vadjalastele avatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige püham paik. Lisaks on vadja keel üks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.

Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kümmekond aastat. Seni Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepühade pidamise tava.

Maausuliste Viru Koda on Eesti põlisusuliste katusühenduse Maavalla koja viies kohalik koda.

Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade – varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pühadega, näiteks jõulude ja munapühaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.

Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas. Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov õppida ning järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Ahto Kaasik