Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2019
E T K N R L P
« apr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival ootab [eest]seisma ja [eel]arvama!

22. juulil algusega kell 12 algab Eesti kõige ilusamal teel – Postiteel paiknevas Eesti Maanteemuuseumis esimene Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. väikeKõik Kagu-Eestis elavad või selle piirkonnaga seotud inimesed on oodatud kagunurgale ja tervele Eestile olulistel teemadel kaasa mõtlema, arvamust avaldama ning muutusi ellu kutsuma!

Püüdes vastata enamuse ootustele on Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali meeskond moodustanud kolm teemaala, mis puudutavad maaelu, maakultuuri ja turvalisuse küsimusi:
TURVALISUS JA JULGEOLEK – MIKS KEEGI MEID EI PÄÄSTA?

I paneel kell 12.00 – 13.30: Julgeolekus ei sõltu meist mitte midagi

II paneel kell 14.00 – 15.30: Kõik rikuvad liikluseeskirju, sest natuke ju võib

III paneel kell 16.00 – 17.30: Tervishoid saab olla kas kodulähedane või kvaliteetne

 

MAAELU – VIIMANE KUSTUTAB TULE

I paneel kell 12.30 – 14.00: Ökoriik – ürgaega tagasi!?

II paneel kell 14.30 – 16.00: Raha ei ole ja raha ei tule

III paneel kell 16.30 – 18.00: Kõik on läbi

 

MAAKULTUUR – ÕKS VIIL ELÄSSE MÕTSU VAIHÕL UMMAMUUDU INEMISE

I paneel kell 13.00 – 14.30: Kuis perimüskultuuriga rahha tiini?

II paneel kell 15.00 – 16.30: Võrokõnõ, mulk vai seto ja vahtsõnõ maalõtulõja – kas saias sõbras?

III paneel kell 17.00 – 18.30: Mõista-i ma taad kiilt ei lukõ ei kirota, õigõt kiilt mõista-i kiäki!

 

NB! Korraldajad juhivad tähelepanu, et Kagu-Eesti eripärast tulenevalt on osad vestlused seto või võro keelsed! Jätka lugemist »

Varbusel avatakse näitus Pihkvamaa vanadest teedest

maanteemuuseumNeljapäeval, 16. aprillil avatakse Eesti Maanteemuuseumis Mihhailovskoje Puškini muuseumi fotonäitus „Pihkvamaa vanad teed“, mis kannab endas mälestust tuntud Vene poeedi loomingust.

„Meie jaoks ei ole tegu tavalise fotonäitusega,“ ütles Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. „Sätime inimkõrgused fotod Pihkvamaa teedest muuseumi maskuliinsete ja robustsete tee-ehitusmasinate sekka ja vaatame, kas ja milline sünergia sellest tekib.“

Puškini loomingust innustust saanud näitus koosneb kahe autori, Mihhailovskoje muuseumi juhataja Georgi Vassilevitši ja fotoarhiivi vastutaja Nikolai Aleksejevi fotoseeriatest.

„Loomingulisele inimesele, vene inimesele, kes armastab ja tunneb oma kirjandust, on tulek Puškini juurde loomulik ja vajalik,“ selgitab Vassilevitš, kelle fotod annavad edasi mälestusi kirjaniku kajastatud kohtadest ning sellest, kuidas see paik elab tänasel päeval. Nikolai Aleksejevi fotod jutustavad edasi tema emotsioone, mis ta kogeb igapäevaselt Mihhailovskojes tööl käies. „Iga uus päev on kordumatu, iga uus aastaaeg kaunistab tuttavat maastikku ebatavaliste värvidega, neist õhkub nii erksust, sügavust, värviküllust kui ka vaikset harmooniat.

„Autorid on Pihkvamaa teede jäädvustamisel enim tähelepanu pööratud aastaaegade vahetumisele: läbi pitsiliste raagus puude okste paistavad suursugused pühakojad, avanevad imelised vaated…,“ rääkis näitusest Valner. „Ootame kõiki huvilisi Puškini imelisse maailma, uitama neil teedel ja radadel, kus kunagi on astunud suure poeedi jalg.”

Mihhailovskoje Puškini muuseumi fotonäituse avamise maanteemuuseumis juhatab 16. aprillil sisse vene romansside kontsert Heli Vahingu esituses, kitarril Oleg Davidovitš. Kontsert toimub Varbuse Teemajas algusega kell 18. Näituse avamisele lisab vene hõngu Puškini muuseumi folklooriansambel „Puškinskaja derevnja“.

Näitus jääb avatuks 30. juunini. Tegu on kahe muuseumi esimese ühistööga.

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Eestimaa parimad koolibussijuhid kogunevad laupäeval maanteemuuseumisse

Illustratsioon: martnapohikool.blogspot.com

Illustratsioon: martnapohikool.blogspot.com

Sel laupäeval, 24. jaanuaril kogunevad Eesti Maanteemuuseumisse Varbusel Eestimaa parimad koolibussijuhid. Toimub konkursi „Märka koolibussijuhti“ pidulik lõpuüritus, millega tunnustatakse selle elukutse kõige silmapaistvamaid esindajaid.

„Sellise erilise konkursiga soovisime eelkõige tunnustada neid koolibussijuhte, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud ohutu koolitee tagamisele. Märkame parimaid koolibussijuhte, kes on enda õlule võtnud vastutuse tagada koolilaste turvaline tee kooli ja koju,“ rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner konkursist.

Eesti Maanteemuuseumi ja Õpetajate Lehe korraldatud konkursile laekus 53 ettepanekut 14-st maakonnast. Ettepanekuid tegid nii koolijuhid, õpetajad, omavalitsused kui õpilased ise. Neis tõsteti esile enim juhtide professionaalsust ja tähelepanelikkust turvalisuse tagamisel liikluses, aga ka bussijuhi iseloomuomadusi, mis näitavad, et bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine. „Küll võetakse laste sünnipäevadel bussis laul üles, tänavanurgalt korjatakse peale hilisemad ärkajad, halva ilmaga saavad bussi peale ka külamemmed ning õnnetuse korral antakse kiirelt esmaabi,“ loetles Valner.

Ettepanekute seast valis Eesti Maanteemuuseumi, Maanteeameti liiklusohutuse osakonna, Teede Tehnokeskuse ning Õpetajate Lehe töötajaist koosnev žürii välja seitse enim eeskuju väärivat bussijuhti. Parimateks valiti Osula ja Sõmerpalu põhikooli ning Sõmerpalu lasteaia bussijuht Kalle Kreevald, Mati Sõrmus (Tartu Maarja Kool), Margus Laidmets (Oru Kool), Igor Raju (Varstu lasteaed Sipelgas, Krabi Kool), Sirje Karus (Oru Põhikool), Vello Remmel (Surju Põhikool) ning Aivar Saarpere (Käru Põhikool).

Eeloleval laupäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis konkursi lõpuüritus, kus tänatakse kõiki koolibussijuhte ning pärjatakse parimaid. Kõik bussijuhid on kohale palutud koos peredega. Lisaks toetab muuseumi koostööpartner Teede Tehnokeskus omakorda seitsme bussitäie laste tulekut maanteemuuseumisse tasudes nende transpordikulud. „Loodame siis meie hinnatumaid koolibussjuhte taas Varbusel näha,“ lisas Valner.

Tänuüritus algab 24. jaanuaril kell 13.

Allikas: Eesti Maanteemuuseumi

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

image001 (2)Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks 3-rattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle täna.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal  pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba täna, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell  14 räägib Tuletulemine 2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida.

Muuseumil on plaanis tuletandemid edaspidi aktiivselt kasutuses hoida muuseumi liikluslinnas, kus külastajad saavad nendega sõitmist proovida. Samuti hakatakse rattaid kasutama muuseumi erinevates haridusprogrammides.

Eesti Maanteemuuseum asub Vana-Võru maanteel ehk Postiteel, Varbuse külas Põlvamaal. Muuseum on avatud oktoobrist aprillini T-L kell 11-15, septembris ja mais T-P 11-18 ja juunist-augustini T-P 10-20. Kuni septembri lõpuni on avatud muuseumi välinäituse-keskkond Teeaeg.

Tuuli Tubin

Maanteemuuseumi liiklusnädal “Risk – kas tasuv kogemus?”

image00116.-19. septembrini toimub Eesti Maanteemuuseumis iga-aastane liiklusnädal teemal “Risk – kas tasuv kogemus?”, kuhu oodatakse üldhariduskoolide 7.-12. klasside ning kutsekoolide õpilasi ehk teisisõnu noori, kellel on kõrgem riskikäitumine. Riskimine on adrenaliini tekitav, ootamatu tulemusega olukord, mistõttu noored sagedasti ka liiklusõnnetustesse satuvad.

Liikluses ja liiklemises on üsna palju iseenesestmõistetavat, selles ei ole midagi uut ega erilist, kuid siiski tuleb seda õppida või taaskord meelde tuletada. Liikluskasvatus täidab oma eesmärki, kui sellega tegeletakse pidevalt varasest noorusest kuni juhilubade saamise järgse perioodini. Liikluskasvatuses on olulised komponendid teadmiste ja oskuste arendamine ning hoiakute kujundamine.

Sel aastal on kavas tegeleda liikluses valitsevate probleemkohtadega hoopiski uutmoodi. Kaasame MTÜ Foorumteatri, mille tegelased aitavad otsida lahendusi erinevatele liikluses valitsevatele probleemidele. Nende kaasabil paneme noored mõtlema selle üle, kuidas mitte sattuda liiklusõnnetustesse ja mis kõige olulisem, mida saab igaüks meist ära teha, et liikluses ise elu jääda ja kaaslane ohust eemale hoida.

Kavas Foorumteatri osalusetendus ja ajaloolis-liiklusteemaline fotojaht vabaõhu näitusekeskkonnas “Teeaeg”.

Liiklusnädalal on tegevuses maanteemuuseumi enda töötajad ning külalisesinejad MTÜst Foorumteater.

Liiklusnädala aktiivõppeprogrammid toimuvad 16.-19. septembril algusega kell 10 ja 14. Programmi kestvus 2,5 tundi, osalemine muuseumipiletiga. Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 11. septembriks telefonil 58545636 või meiliaadressil triinu.oispuu@mnt.ee.

Maanteemuuseum on õige koht nii esmaste liiklusalaste teadmiste tundmaõppimiseks kui ka juba olemasolevate oskuste kinnistamiseks ja täiendamiseks.

Liina Kukk

Täna esitletakse maanteemuuseumis maanteekunsti festivalil valminud töid

image001(2)Täna esitlevad kunstnikud Eesti maanteemuuseumis toimuval rahvusvahelisel maanteekunstifestivalil nädala jooksul valminud töid, mis on inspireeritud teedest.

Teisipäevast homseni kestval festivalil käsitletakse teed nii uurimisobjekti kui ka inspiratsiooniallikana, kohaspetsiifilise kunsti tegemise ja toimumise asukohana.

“Festival on loonud võimaluse teedega lähemaks kohtumiseks, nende teistsuguseks kogemiseks ja mõtestamiseks, uurimiseks ja kirjeldamiseks,” ütles maanteemuuseumi programmijuht ja festivali eestvedaja Tuuli Tubin.

Täna kell 15 esitlevad kunstnikud juba oma valminud töid ka muuseumikülalistele. Tööd on kavandatud maanteemuuseumisse ja muuseumit ümbritsevatele teedele. Kunstnik Triin Rebane eksponeerib maastikufotot maastikul endal, et korduste kaudu rõhutada maastiku kordumatust. Näha saab skulptori ja maalikunstniku Toomas Altnurme nägemust teest kui sillast reaalsuse ja teiste dimensioonide vahel. Fotorühmitus Kuime pakub oma käsitlust teest kui ühenduslülist kahe punkti vahel. Koosluse Mariliin Kindsiko-Singh ja Udeya Vir Singh töö on inspireeritud teega seonduvatest juttudest Eestis ning tuhande ja ühe öö sünnimaal Indias.

Lisaks kunstnike tegutsemise jälgimisele on saanud festivali külalised ka ise maanteekunstiga tegeleda. Veel täna toimub ühine graffitijoonistamine kunstnik Sänki juhendamisel. Toimub ka asfaldijoonistuste töötuba lastele. Maanteemuuseumis saab näha lühiajalist näitust maanteekunstist ja tänavast kui lõuendist.

Festival lõpeb homme.

Homme algab maanteemuuseumis maanteekunsti festival

15.-20.juulini toimub Eesti maanteemuuseumis rahvusvaheline maanteekunstifestival, mis uurib teed kui kunstiobjekti ja -subjekti.

Homsest pühapäevani kestva festivali raames käsitletakse teed nii uurimisobjekti kui ka inspiratsiooniallikana, kohaspetsiifilise kunsti tegemise ja toimumise asukohana. Kuue päeva jooksul saavad huvilised jälgida erinevate kunstnike projektide valmimist ning osaleda ise maanteekunsti loomisel.

„Festival loob võimaluse teedega lähemaks kohtumiseks, nende teistsuguseks kogemiseks ja mõtestamiseks, uurimiseks ja kirjeldamiseks,“ ütles maanteemuuseumi programmijuht ja festivali eestvedaja Tuuli Tubin.

Festivalil osalevad kunstnikud on kavandanud maanteemuuseumisse ja muuseumit ümbritsevatele teedele eripalgelisi projekte. Kunstnik Triin Rebane eksponeerib maastikufotot maastikul endal, et korduste kaudu rõhutada maastiku kordumatust. Näha saab skulptori ja maalikunstniku Toomas Altnurme nägemust teest kui sillast reaalsuse ja teiste dimensioonide vahel. Fotorühmitus Kuime pakub oma käsitlust teest kui ühenduslülist kahe punkti vahel.

Koosluse Mariliin Kindsiko-Singh ja Udeya Vir Singh’ töö on inspireeritud teega seonduvatest juttudest Eestis ning tuhande ja ühe öö sünnimaal Indias.

Lisaks kunstnike tegutsemise jälgimisele saavad festivali külalised ka ise maanteekunstiga tegeleda. Festivali ajal toimuvad erinevad helikunsti ja graffiti töötoad nii lastele kui ka täiskasvanutele. Näiteks fotokunstnik Peeter Laurits kõneleb kohaspetsiifilisest kunstist, projekti „Olematud kylad“ kuraator Taavi Suisalu avab külade kui kultuuriliselt laetud paikade omapära, helikunstnik Patrick McGinley viib rännakule mööda erinevaid helimaastikke.

Maanteemuuseum avab lühiajalise näituse maanteekunstist ja tänavast kui lõuendist.

Festival lõpeb pühapäeval, 20. juulil festivalil osalenud kunstnike tööde näitusega. Tegevust jätkub sel festivalil kogu perele.

Teatrisuvi maanteemuuseumis räägib rändmungast

Maanteemuuseum_Vend VahindraAugustikuus saab teatripublik Eesti Maanteemuuseumis näha lugu mehest, kes ei mahu kuidagimoodi teistele mõistetavatesse raamidesse, kuid kes ei lase end sellest heidutada, vaid jätkab veel suurema pühendumuse ja kirega oma nägemuse elluviimist, sünnitades niimoodi endast värvikaid legende.

Suveetendus „VAGA VEND VAHINDRA – Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast“ valmib MTÜ R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseumi koostööna. Autor: Mihkel Seeder; lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater); kunstnik: Liisa Soolepp. Mängivad: Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi ja Kristian Põldma Ugala teatrist ning Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppe 10. lennust.

Etendust mängitakse 1., 2., 7., 8., 9., 13., 14. ning 15., 16. ja 17. augustil, algus kell 20. Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja maanteemuuseumis kohapeal. Kõigile teatripileti ettenäitajatele samal päeval muuseumipilet 50% soodsamalt.

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Maanteemuuseumi liiklusprogrammid on uuenenud ja senisest paindlikumad

 

Liikluskasvatus on maanteemuuseumi südameasjaks olnud juba aastaid. Selle aasta maikuust pakub muuseum uuenenud liiklusprogramme, mis on muutunud senisest paindlikumaks, arvestades enam laste ja õpetajate soovide ning kooliprogrammis sisalduvaga.

Uuenenud programmid koosnevad erinevatest moodulitest, mis lihtsustab õpetaja valikut ja annab ülevaate, millised õppetegevused sobivad just kindla vanusega lastele. “Õpetaja saab koos õpilastega kokku panna neile kõige sobilikuma liiklusprogrammi ning põnev tegevus võib alata!” tutvustas uut programmi ülesehitust maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Moodulitega saab tutvuda!

Jätka lugemist »

Maanteemuuseum kutsub vastlaid tähistama

vastlad web
Eesti rahvakalendri üks tuntumaid tähtpäevi on vastlad, mida tähistatakse tänaseni pea igas Eestimaa kodus. 4. märtsil pakub maanteemuuseum sel puhul eriprogrammi, kuhu on oodatud eelkõige lasteaia- ja algkooligrupid.

Programmi käigus tuletatakse meelde vastlapäeva kombestikku, tehakse vastavalt ilmale saani- või vankrisõitu ning lastakse kelgumäel või kaldteel vastlaliugu. Päeva võtab kokku laste ja näitlejate ühine jutuvestmine Teemajas, kus Marko Mäesaar (Teatribuss) ning Kristo Toots (Miksteater) teatrietenduse võtmes loevad ja loovad lugusid sellest, kuidas kunagi reisiti, millised olid sõiduvahendid ning tollased teeolud. Kitarril saadab Andres Vago.

Vastlapäevale kohasena täidab kõhtu mõnus vahukoorene kukkel ja soe tee. Programmis osalemiseks vajalik eelnev registreerumine. Grupi suurus kuni 25 in. Kaasa võtta kelk liu laskmiseks.

Programmitasu: 3€ lasteaialaps, 4€ õpilane, 6€ täiskasvanu

Info ja registreerimine tel 5117440 või neidi.ulst@mnt.ee

Varbuse teemajas Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann

Sel laupäeval, 14. detsembril ootab Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusat muusikaõhtut Varbuse teemajas koos Anne Maasiku ja Heikki-Rein Veromanniga.

Kontsertõhtu sarja “Tee kõlad” viimasel kontserdil laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste. Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. Lisaks muusika nautimisele saab uudistada maanteemuuseumi võimsat masinaparki ja püsinäitust “Tee ajalugu”.

Varbuse teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.”

Kontsertidele on vajalik eelregistreerimine: merily.vars@mnt.ee või 53341973.

Maanteemuuseumi jõuluprogramm räägib valgusest

maanteemuuseumTänasest kuni 20. detsembrini toimuvad Eesti Maanteemuuseumis laste jõuluprogrammid “Valguse tee”. Tavapärasest erinevalt viiakse programm läbi muuseumi väliekspositsioonis Teeaeg, kus toimub rännak mööda muinasjutulist teekonda.

Tänavuse jõuluprogrammi läbivaks teemaks on valgus. Arutletakse selle üle, milliseid erinevaid looduslikke valgusallikaid leidub ning miks inimene hakkas kasutama kunstlikke valgusallikaid, milline on olnud nende arengulugu ja kuidas nad inimesele igapäevaelus abiks on.

“Sel aastal otsustasime osa jõulumaa tegevusi läbi viia Teeajas, kus tavalised käib vilgas toimetamine just suveperioodil. Meie vabaõhu näitusekeskkond pakub rohkelt avastamisrõõmu ja on sobilik selleks, et korraldada siin õpetlik, kuid samas muinasjutuline rännak valguse salapära avastamiseks,” rääkis programmi ideest maanteemuuseumi kuraator Merily Värs.

Jätka lugemist »

Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Žiguli oli nõukogude ajal defitsiit. Foto: eastcars.ee

Žiguli oli nõukogude ajal defitsiit. Foto: eastcars.ee

Kevadel Eesti Maanteemuuseumis alanud isiklike sõiduautodega seotud mälestuste kogumine on selleks korraks lõppenud. Mäletuste kogumise eesmärk oli saada infot eelkõige kasutatud autode musta turu kohta Eesti NSVs: kuidas neid osteti, kuidas müüdi ja vahetati.

Mälestuse kogumine oli üks osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist „Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs“. Oma mälestusi oli võimalik jagada nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Kokku jagas isiklike sõiduautodega seotud meenutusi, fotosid ja muid asjasse puutuvaid materjale 50 inimest.

Lisaks mälestustele said täiendust ka muuseumi kogud. ”Muuseumisse saadeti huvitav, 1960. aastate lõpus reportermakiga salvestatud helifail, millel perekondlikke ja muid tähtsamaid sündmusi talletada armastanud härra tutvustab külla tulnud sõpradele oma äsja soetatud Zaporožetsit,” rääkis maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen.

Kasutatud auto kasuks otsustati enamasti seetõttu, et lootus uue auto ostuks vajalikku luba saada puudus. ”Nii näiteks räägib 1963. aastal sündinud mees, et kasutatud auto soetati 1988. aastal just seetõttu, et noorel inimesel puudus võimalus autoostuloa saamiseks. Auto osteti Eestist ning selle leidmine võttis aega kaks nädalat. Auto maksis umbes 3700 rubla ning vajalik summa saadi koos abikaasaga kogutud säästudest ning pulmadeks kingitud rahast,” vahendas Hämäläinen.
Jätka lugemist »

Varbusel valitakse “mIŽ maanteemuuseum 2013″

IŽ-350. Foto: erakogu

IŽ-350. Foto: erakogu

Eeloleval laupäeval, 7. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva uhke mootorrattaparaadiga. Nõukogude mootorrattamargi IŽ 85. aastapäeva tähistamiseks on muuseumisse oodata palju nii vanemaid kui uuemaid mootoriga kaherattalisi.

“1928. aastal alustati legendaarse Nõukogude Liidu mootorrattamargi IŽ esimese mudeli IŽ-1 loomist,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin, kutsudes kõiki IŽi omanikke paraadil osalema.

Paraadil osalemiseks palutakse end eelnevalt registreerida tel 5635 9637 (Tuuli) või e-post tuuli.tubin@mnt.ee . IŽi ja teiste põrisevate kaherattalistega tulijad saavad üritusele tasuta.

Kell 13 algaval perepäeval leiavad tegevust nii suured kui väikesed külastajad. Lapsed saavad sügisandidest kokku panna vahva söödava mootorratta, lasta keerutada endale lahe tsikliõhupall ja teha palju muud toredat. Külastajatele ja tsikliomanikele toimuvad tasuta ekskursioonid muuseumi näitusekeskkonnas Teeaeg. Sepp Ingmar Noorlaid tutvustab välitöökoda, kus kohapeal valmivad minimootorrattad. Meeleolu hoiab üleval bensiinivaatidel musitseeriv rütmikas Tartu Tünnipunt.  Jätka lugemist »

Maanteemuuseum tutvustab erilisi helide salvestamise viise

maanteemuuseumSel nädalavahetusel ootab maanteemuuseum 16.-18. augustil Põlvamaal peetava ökofestivali “Rohelisem elu” raames kõiki huvilisi osalema omanäolistes töötubades, mille eesmärgiks on propageerida rohelist mõtlemist. Külastajatel on võimalus osa saada helivälitööde-, marja- ja seenekorvide punumise ning aknalaua-aianduse töötubadest.

Helitöötuba “Helivälitöö unplugged: keha kui lindistaja, paber kui kassett” toimub reedel, 16. augustil algusega kell 13. Heli ja helitööga seostatakse küll sageli tehnoloogiat, aga kõige olulisemaks nö tehnoloogia-elemendiks jääb seejuures siiski inimese kõrv. “Selles töötoas jätame kõrvale tavapärased mikrofonid ja helisalvestajad ning uurime ja katsetame teistsuguseid helide “salvestamise”, helikeskkonnale reageerimise ning inimese ja helikeskkonna vahelise vastastikuse mõjutamise viise,” tutvustas muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseum tähistab pühapäeval 13. sünnipäeva

Foto: Maanteemuuseum

Foto: Maanteemuuseum

Pühapäeval, 28. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 13. sünnipäeva, mis viib pidulised 1969. aastasse kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumisele. Kavas on sportlikud mängud, laulud ja tantsud.

Tänavusel muuseumi sünnipäeval soovime väärtustada muuseumi koduks olevat vana Varbuse postijaama, mis oli pikka aega enne muuseumi loomist algselt Kanepi, seejärel Varbuse teemeistri käsutuses. Siit ka idee teha selleaastasest sünnipäevast kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumine. „Lisaks on muuseumi tänavuse hooajanäituse „Teed mööda toodud“ üheks eksponeeritud uuenduseks bensiinijaamatöötaja Sirje sünnipäevalaud 1960. aastatest ning seetõttu otsustasime pidupäevade traditsioone laiendada ka muuseumi tähtpäevale,“ selgitas muuseumi juhataja Mairo Rääsk.

Sünnipäevalistele kaetakse pikk laud ajaloolises teeruumis. Külalisi tervitab särtsakas magnetofonimuusika ning pidu aitavad üleval hoida kohalik naisansambel, akordionimängija ning rahvatantsijad. Sõpruskohtumisega alustame kell 15.00.

„Eesti teede- ja liikluse ajaloo talletamise, selle uurimise ja tutvustamise mõte on rohkem kui veerand sajandit vana. Aga nii nagu sellistel puhkudel tavaks, kulus ideest teostumiseni üksjagu aega. Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 2000. aasta 28. ja 29. juulil Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. Seda sündmust peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. Külastajatele avati muuseum 2005. aastal,“ lisas Rääsk.

Sünnipäeva puhul on muuseumisse sissepääs terve päev tasuta. Jätka lugemist »

Maanteemuuseumit külastab väärikate tsiklite paraad

Sellel laupäeval tulevad maanteemuuseumile külla vanad ja väärikad mootorrattad.

Pärast Kolga külas toimuvat moto- ja vanavara päeva võtavad ligi poolsada vanatsiklit ette 80 versta pikkuse sõidu. Üritusel osalevad ka naaberriikide Leedu, Läti ja Venemaa vanade mootorrataste klubid.

Moto- ja vanavara päeva korraldab muuseumi hea sõber Wana-Kolga Tsiklitall. Laadapäevalt stardivad ühissõidule ca 50 vana ja veel vanemat põrisevat kaherattalist. Kogu sõidu pikkuseks arvestatakse viis tundi. Maanteemuuseumi restauraatori Einari Jaanuse sõnul on see lausa suurepärane võimalus näha üheskoos sõitmas nii palju vanu mootorrattaid.

Rattad jõuavad muuseumisse orienteeruvalt kell pool neli ja peatuvad siin ligikaudu kaks tundi. “Maanteemuuseum ootab kõiki laupäeva pärastlõunal muuseumisse, et väärikaid rattaid oma silmaga uudistada,” kutsub restauraator kõiki võimalust ära kasutama.

Muuseumi postijaama sisehoovi parkivate vanatsiklite seas saab näha selliseid marke nagu ZÜNDAPP, DKW, BMW, NSU, MAIKO, BAUER ja veel paljusid Vene ja Tšehhi päritoluga mootorrattamudeleid.

Muuseumis tervitab tsikleid ajalooline teehöövel Bitvargen, mis vanade tsiklite saabumise puhul ka hääled sisse saab.

Ühissõit saab alguse kell 14.00. Sõidu täpse marsruudiga saab tutvuda Wana-Kolga Tsiklitalli kodulehel.

Maanteemuuseum alustab isikliku sõiduautoga seotud mälestuste kogumist

MaanteemuuseumMaanteemuuseum alustab tänasest mälestuste kogumist teemal “Sõiduautode must turg Eesti NSVs – ost, müük, vahetus. Kogumise eesmärk on saada infot kasutatud autode musta turu kohta. Mälestuste talletamiseks on muuseumi kodulehel vastavasisuline küsitlusleht.

Nõukogude Liidu ametlikes allikates vaadeldi autot kui tarbeeset, aga selle omanikule tähendas isiklik sõiduk enamasti palju rohkem. “Auto oli staatuse sümbol, sest luba selle ostuks ei saanud igaüks ning isikliku auto nimel oldi nõus paljukski,” selgitas maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk ja lisas, et aastaid autoostuloa järjekorras ootamine oli tavaline praktika. Suuremale osale jäi aga unistus uuest isiklikust sõidukist kättesaamatuks. Need, kes riiklikus järjekorras seista ei jaksanud, said auto osta ka eraisiku käest.

Mälestuste kogumine on osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist “Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs”. ENSVst oli 1980. aastate keskpaigaks saanud Nõukogude Liidu kõige autostunum liiduvabariik. Unistus isiklikust autost sai siinmail valdavaks 1960. aastatel. Kuna nõukogude autotehaste tootmisvõimsused jäid turunõudlusele oluliselt alla, hakkas järk-järgult suurenema kasutatud autode turg koos suletud süsteemile iseloomulike eripäradega – kasutatud auto maksis tihti uuest, riigi poolt fikseeritud hinnaga sõiduautost mitu korda rohkem. Vaatamata sedalaadi moonutustele oli kasutatud autode turul keskne ja oluline roll eestlaste autoihaluse taltsutamisel.

“Usume, et Eestimaal leidub palju neid, kellel on meile jagada kasutatud autode turuga seotud isiklikke kogemusi ja mälestusi,” rääkis Rääsk. “Selleks valmistasime ette küsitluslehe, millele saab vastata nii elektrooniliselt kui ka traditsioonilisemas vormis paberil. See kõik ikka selleks, et osavõtt oleks võimalikult rohkearvuline. Aega oma mälestuse kirjapanekuks on selle aasta 1. oktoobrini,” täpsustas Rääsk.

Kogutud andmed töötatakse läbi ja analüüsitakse muuseumi teadurite poolt. Andmeid kasutatakse erinevates muuseumi teadus- ja näitusetegevusega seotud projektides. Saadetud mälestused talletatakse maanteemuuseumi kogudes.
Mälestuste kogumisel osalenutele korraldab muuseum tänuürituse ja tunnustab põhjalikumaid vastajaid.

http://muuseum.mnt.ee/malestuste-kogumine/

Maanteemuuseumis tuleb vanavanemate päeval suurejooneline Volgade paraad

Foto:Volga klubi

Sel laupäeval, 8. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva suurejoonelise Volgade paraadiga. “Oleme tänavu sidunud vanavanemate päeva Gorki autotehase rajamise 80. aastapäevaga ning päeva põhiteemaks on tehase lipulaev Volga,” rääkis muuseumi programmijuht Riinu Räim, kelle sõnul kutsub muuseum üles kõiki Volgade omanikke sõidukiga paraadile tulema.

Paraadil osalejatel palub muuseum end eelnevalt registreerida tel 518 6684 (Riinu) või e-post riinu.raim@mnt.ee. Osalejatel on ka üritusele ja muuseumisse tasuta sissepääs.
Kell 12 algaval vanavanemate päeval leiavad äratundmis- kui ka avastamisrõõmu nii suured kui väikesed külastajad ning kohal on Volga klubi esindus. Üritusele pääseb muuseumipiletiga, päeva juhib Kristo Toots.
Programmijuht Riinu Räim rääkis, et muuseumi sooviks on ühendada sel päeval erinevaid põlvkondi. “Tegelikult on ju põnev näha, kuidas vaatab välismaise tehnikaga üles kasvanud põlvkond vanaisade unistuste autot, mida Volga kahtlemata omal ajal oli,” selgitas Räim. “Küllap kujutasid tuhanded põnnidki aastakümneid tagasi põrandal puust autosid põristades end just volgajuhtidena – tänapäeval, kui lastele tundub loomulikuna mängida iPadiga 3D keskkonnas automänge, liigume korraks tagasi isade ja vanaisade lapsepõlve, unistuste ja puust mänguasjade keskele,” sõnas Räim Jätka lugemist »

Maanteemuuseum kutsub peresid turvalist autosõitu testima

Maanteemuuseum kutsub augusti lõpuni peresid osalema ohutu liiklemise programmis. Kuni 30. augustini k.a on programmis osalemine muuseumipileti hinnas.
Kuni 40 minutit kestva programmi jooksul testitakse turvavöö vajalikkust kaldteel, proovitakse, kuidas ohutult väljuda katusele rullunud autost, katsetatakse, miks joobes juhtimine on ohtlik ja testijad saavad oma reaktsioonikiiruse proovile panna. Lisaks räägitakse liiklusmärkidest, nende ajaloost ja sõita saab erinevatel kaherattalistel.

Programmid toimuvad T, N ja L kell 13.00. Grupi suuruseks on kuni 20 inimest, vajalik on eelregistreerimine telefonil 799 3057. Vabade kohtade olemasolul saab programmiga liituda ka kohapeal enne programmi algust.

Turvavöö on autos sõitjale parim turvalisust pakkuv lahendus. Laialt on levinud arusaam, et linnasisestel sõitudel on turvavöö kasutamine vähetähtis, ent ka väiksematel kiirustel toimuvad kokkupõrked võivad liiklejatele olla äärmiselt ohtlikud. Muuseumis on kaldteel võimalik kiirusel 7km/h ehk jalakäija liikumiskiirusel testida turvavöö toimimist kokkupõrkel.

Pöörlevas autos saab proovida, kuidas kaitseb turvavöö meid üle katuse rulluvas autos ja kuidas katusele jäänud autost ohutult väljuda. Maanteemuuseumi liikluskasvatuse arendustööna valmis hiljuti ka interaktiivne kehamassi kalkulaator, mis näitab inimese kehakaalu muutumist kokkupõrke korral erinevatel kiirustel. Muutuva massi näitlikustamiseks on kasutatud muuseumi eksponaate. Kehamassi kalkulaatorit saab igaüks veebis proovida, aadressil: http://mm.zed.ee/kehamass/public

Triinu Õispuu,
Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog

Maanteemuuseum peab sünnipäeva

Põlvamaal Varbusel, Eesti vanimas tegutsevas postijaamas asuv Eesti Maanteemuuseum saab tänavu kaheteistkümne aastaseks. Pühapäeval, 29. juulil on seega põhjust muuseumi sünnipäeva pidada. Sünnipäevaga teeme algust 29. juulil kell 12.
Muuseumi sünnipäev on inspireeritud hobuajastu tegemistest ning kannab nime ”Küll hobu veab, kui look peab” – sõita saab nii postitõlla kui pikkvankriga, jälgida sepatööd ja päris ehtsa hobuseraua valmimist. Lisaks sellele tuleb külla laste laulustuudio ning kätt saab proovida animatsiooni töötoas, mis kannab nime „Elu postijaamas 150 aastat tagasi” – pealkiri on inspireeritud Varbuse postijaama juubelist, mida tähistasime tänavu maikuus. Laste lemmikuks on muuseumi liikluslinn, kus saab sõita elektriautodega. Sünnipäeva puhul pääseb muuseumisse sooduspiletiga, mis maksab 2 EUR. Maanteemuuseum ootab kõiki sõpru sünnipäevanädalal ka muuseumi lehele Facebookis, kus saab osaleda meenete ja perepiletite loosimises – tuleb vaid kirjutada, mis maanteemuuseumis kõige enam meeldinud on.
Sel suvel on maanteemuuseumi vabaõhu-näitusekeskkonnas avatud hooajanäitus ”Laadawärk”, mis võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Näitus jääb avatuks suve lõpuni.
Kristel Kossar

Põlvamaa turismihooaja suvetervitus kirjutati sinitaevale

Üllatusesineja Ridali lennuklubist kandis suvetervituse selgele sinitaevale. Foto: Ulla-Maia Timmo.

1. mail Eesti Maanteemuusemis Varbusel toimunud Põlvamaa ja maanteemuusemi suvehooaja avaüritus “Lustlik Lõunamaa” ning imeilus kevadilm tõid kokku ca 300-400 vana ja uut sõpra.

Tervitussõnad ütles Põlva maavanem Ulla Preeden, ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest andis Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo ning maanteemuuseumi tegemistest kõneles juhataja Mairo Rääsk.

Muuseumi tänavune hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta taguses ajas, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli.
Valkla kõrtsi ees rullus lahti 19. sajandi lõpu külalaat, kus teiste hulgas pakkusid väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad.
Avatud oli liikluslinn, toimusid väljasõidud postitõllaga ning pakuti torti. Soovijad said katsetada trikke tõukejalgrattaga ning katsetada kanuusõitu kuival maal.
Vt rohkem pilte avamisüritusest Postitee kodulehelt.

Allikas: polvamaa.ee

Maanteemuuseum pakub Põlva ökofestivali ajal eriprogramme

16.-20. augustil toimuvad maanteemuuseumis ökofestivali eriprogrammid ”Roheline tee”.

Ökofestivali eriprogrammi eesmärk on heita pilk erinevatele liikumisviisidele minevikust ning tutvustada rohelisi alternatiive tänases liikluses.
Mida pakume:
•Ringkäik Teeajas – arutleme ja vaatame, milliseid liikumisviise ja liikumisvahendeid on inimene läbi aja kasutanud. Milliseid materjale kasutati teedeehituses ja liiklusmärkide valmistamiseks? Miks ja kuidas asendus keskonnasäästlik hobune raudruuna ja autoga? Millal võidutsesid jalgrattad? Kõike seda näeb ja kuuleb liikudes koos giidiga mööda unikaalset ajaloolist teeruumi, mis kulgeb muinasajast tänapäeva.
•Elektriauto tutvustus. Vaatamiseks on väljas Eestis toodetud elektrikabriolett ZEV Seven. Kuuleme, millised on elektriauto eelised sisepõlemismootori ees ning kuidas aitab elektriauto kasutamine keskkonda säästa.
•Keskkonnateemaline viktoriin.
Viktoriini võitja saab preemiasõidu elektriautoga ZEV Seven (autojuhi kõrval).
Programmis saab osaleda muuseumipiletiga
Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Maanteemuuseum kutsub sünnipäevapeole

Maanteemuuseum kutsub kõiki homme, 29. juulil sünnipäevapeole.

29. juulil möödub 11 aastat päevast, mil toimus Eesti Maanteemuuseumi asutamiskoosolek. Selle päeva tähistamiseks korraldab muuseum sünnipäevapeo.

Kui tavapäraselt sulgeb muuseum õhtul kell 20 külastajatele uksed, siis sünnipäeval sel kellaajal sigimine ja sagimine just algabki. Kõigil on võimalik osaleda peo töötubades: kõrtsi ja peoplatsi kaunistamises, enda ehtimises, pillide hääldepuhumises, lauahüppamises ning laulu- ja tantsumängude õppimises.

Päikeseloojangul kell 21.49 algab kõrtsi ees pidu ja mängib ansambel Dialekt.

Peole saavad priipääsme kõik 29. juuli sünnipäevalapsed. Igale külastajale on magus üllatus. Sissepääs muuseumipiletiga.

Täpsem kava on maanteemuuseumi kodulehel http://muuseum.mnt.ee.

Maanteemuuseum alustab teemapäevi „Ka nii võib”

11. juunil algab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.

Teemapäevade sari „Ka nii võib” koosneb kolmest osast ja tutvustab vähetuntud liikumisviise. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine: kaubeldakse koduse ja käsitööna valminud kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata.

Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.

11. juuni päevakava:
12-16 laat. Muu hulgas tulevad müügile siniseid mune muneva kana tibud ja minijänesed.
13-15 maapurjekate tutvustus ja demonstratsioon maanteemuuseumi parklas (Savi turismitalu).
12-14 töötuba: väikepillide meisterdamine (Priit Moppel).
14-16 töötuba: liivakaardid (Monyka Tall).
15 Bitvargeni demonstratsioon.
Meeleoluks elav muusika. Üritus on muuseumipiletiga.