Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Maanteeamet andis hoiatuse muutlikeks ilmaoludeks

Valjala teekaamera pilt jõululaupäeva õhtul kell 20.32. Foto: Maanteeamet

Maanteeamet andis hoiatuse, et 25. detsembri, esimese jõulupüha hommikuks prognoositakse Lääne-Eesti saartelt algavat uut lume- ja lörtsisadu, mis läheb üle vihmaks. Õhutemperatuur hakkab Lääne- ja Lõuna-Eestis kiirelt tõusma ning teedele tekib jäide. Ettevaatust muutlikes ilmaoludes!

Jõululaupäeva pärastlõunal enne kella nelja oli sõidetavus suurematel riigimaanteedel Mandri-Eestis ja Hiiumaal rahuldav. Mitmel pool sadas kerget lund ja oli pinnatuisku. Teekatted olid lõiguti kuivad või soolaniisked, sõidujälgeded vahel oli paiguti vähest lund. Lagedatel oli katetel lenduvat lund ja teede servades esines tuisuvaalusid. Väiksematel teedel võib olla raskesti läbitavaid lõike.

Saaremaal oli sõidetavus piirkonniti halb. Sadas lund ja tuiskas. Katted olid lumised ja paiguti tuisuvaaludega. Väiksematel teedel oli raskesti läbitavaid lõike.

Teepinna temperatuure mõõdeti -6 kraadist Saaremaal kuni -14 kraadini Kirde-Eestis. Nähtavus oli tuisus piiratud.Tuisustel lõikudel tuleb arvestada libedusega.

Allikas: Maanteeamet

Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Reedel, 23. novembril toimub Eesti Maanteemuuseumis järjekorras viies teedeajaloo konverents, mille eesmärk on juhtida tähelepanu teede ajaloole kui olulisele ja mitmekülgsele ajaloovaldkonnale. Oluline on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid ja uurimisvaldkondi.

Korrastatud teedevõrk koos kaasaegsete liikumisvõimalustega on üsna hiljutine nähtus. Veel sadakond aastat tagasi liikusid meie teedel valdavalt hobusõidukid ja tänapäevaste moodsate reisiterminaalide ülesandeid täitsid teeäärsed hobupostijaamad. Praegu Eesti Maanteemuuseumi koduks oleva Varbuse postijaama avamisest möödus sel aastal 150 aastat. “Omaaegseid Võru ja Tartu kreisilinnu ühendanud maantee äärde ehitatud postijaamakompleks oli nii hobuajastul kui ka veel 1920. aastate alguses, esimeste bussiliinide käimapanemise järel kahe linna vahel reisijate jaoks oluliseks peatus- ja puhkekohaks,” rääkis muuseumi teadur Kersti Liloson.

Praeguseks on Võru ja Tartu vaheline teekond, mille läbimiseks sada aastat tagasi võis kuluda terve päev, taandunud vaid kolmveerandtunnise auto- või bussisõidu kaugusele. Teedemajanduse ja transpordivahendite kiire areng on lühendanud vahemaid ja toonud kaugused lähemale. Varbuse hobupostijaama ajaloost ja teemeistrikeskuse kujunemisest kõnelevad muuseumi teadur Kersti Liloson ja juhataja Mairo Rääsk. Jätka lugemist »

Maanteeäärne kaart kutsub Järvamaad avastama

Eile paigaldati Mäekülla trükivärske Järvamaa turismikaart. Lähiajal saavad uue ilme ka Paide vallas Kükita grilli juures ja Ambla vallas Premiumi tankla parklas asuvad kaardid.

“Vanad Järvamaa kaardid vajasid hädasti uuendamist, sest need olid eestikeelsed ja väga vananenud infoga,” selgitas Järvamaa turismiinfokeskuse infokonsultant Piret Sihver.

Uuel kaardil on toodud välja objektid, mis ei tohiks ajas oluliselt muutuda või kaardilt lähiajal kaduda. Nii sise-kui välisturistid saavad ülevaate Järvamaa kirikutest, mõisatest, muuseumidest, teemaparkidest ja loodusimedest. Lisaks kirevale illustreerivale fotomaterjalile leiab kaardilt ka maakonna turismiinfo kontaktid ning hädaabinumbrid.

Sihveri sõnul olid kaartide asukohad juba eelnevalt hästi läbimõeldud, sest need olid paigutatud suurtesse teeäärsetesse parklatesse.

“Maanteeäärsed maakonna kaardid on huvi tekitamiseks,” märkis Piret Sihver. “Uuendatud kaart on kaetud rikkaliku fotomaterjaliga. Pilte sai valitud teadlikult rohkem, sest on ju teada fakt, et üks pilt räägib enda eest rohkem kui tuhat sõna,” lisas ta.

Maanteeäärsete Järvamaa turismiinfokaartide uuendamine on teoks saanud tänu Järva Maavalitsuse maakondlike arendustegevuste vahendite kaudu. Kaardid on valminud koostöös Järvamaa Arenduskeskuse ja KÜ Kujundusega.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Vastseliina aleviku riigimaanteed läbisid uuenduskuuri

Ulatuslik tee-ehitus Vastseliina alevikus on nüüdseks seljataga. 2,56 miljoni euro eest remonditi üle kolme kilomeetri sõiduteid ning rajati sama palju jalg- ja jalgrattateid.

„Tänu tee-ehitusele paranes nii liiklusohutus kui ka -mugavus. Vana asfaltkate freesiti üles ning asendati uuega, mis muudab sõitmise alevikus märksa mugavamaks. Endised katkendlikud kõnniteed ei taganud jalgsi liiklejatele ohutut teekonda, nüüd aga ääristavad aleviku riigiteid valgustatud jalg- ja jalgrattateed,“ rääkis maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal.

Remonditi ligi 3,2 kilomeetrit sõiduteid ning rajati 3,5 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid. Ehitati kaks ringristmikku ja uus sild ning surnuaia juurde rajati parkla. Lisaks uuendati vee- ja kanalisatsioonitrasse ning asendati elektri õhuliinid maakaablitega, tänu millele on elektrikatkestuse oht edaspidi väiksem. Teeremondist saadud freespurust ehitati katted 11,5 kilomeetrile Võrumaa kruusateele. Nii sai tolmuvabaks tee Haanja ja Vastseliina vahel.

Remonditud riigimaanteede pidulik avamine toimub 14. oktoobril kell 13 Vastseliina aleviku uue silla juures.

Allikas: maanteeameti lõuna regioon

Orissaaret läbiv maantee sai valmis

Eile avati pidulikult 21 miljonit krooni maksma läinud Tumalast läbi Orissaare Väike väinani kulgev maantee, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Vallavanem Aarne Põlluäär ütles, et Orissaare on pärast kevadest sügiseni toimunud ehitustöid põhjalikult muutunud. “Oleme linnaga võrdsel tasemel,” märkis vallavanem, lisades, et elanikud on tulemusega väga rahul.

Kevadel alanud Orissaaret läbiva ligi seitsme kilomeetri pikkuse maanteelõigu põhjaliku rekonstrueerimise käigus ehitati uus teekate, rajati kõnniteed ja välisvalgustus.

“Endist kõrghaljastust on nüüd palju vähem, see tegi vaatevälja avaramaks ja paremaks ning Orissaare muutus palju ilusamaks. Soovitan kõigil meile külla tulla ja ise vaadata,” rääkis Põlluäär.

Vallavanema sõnul oli valla jaoks tegu äärmiselt mahuka projektiga, kuid suurema osa ehituse maksumusest kattis riigi maanteeamet oma vahenditest. Rekonstrueeritud teelõik algas väinatammist ja lõppes Kuressaare-Kuivastu maantee ristis. Vastava ehitushanke võitis Tallinna firma TREV-2.