maailm

Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

Sel nädalal jõuab lugejateni ajakirja National Geographic detsembrinumber, mille põhiteemaks on kirjamees Paul Salopeki alustatud ja seitse aastat vältav retk mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed.

„Hull olete või?“ See oli küsimus, mida loo autor 33 000 kilomeetri pikkust retke alustades pidevalt kuulis. Järgnevate aastate jooksul kajastab ajakiri pidevalt Pulizeri preemiaga pärjatud Salopeki retke inimkonna ränderadadel üle maailma.

Lisaks on detsembrinumbris kajastuse leidnud järgmise teemad:

Kummituskassid
Moodne tehnoloogia paljastab pelgliku puuma lemmikpaigad Los Angeleses ja kaugemalgi.

Esimesed suusatajad
Suusaspordi alged võivad pärineda kaugetest Hiina mägedest, kus suusatamine on tänini eluviis.

Virtuaalselt surematu
Mälestisi skannitakse laseritega, et tulevikus oleks võimalik neid digitaalse salvestise põhjal taastada.
Loe edasi: Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

Kuu keskkonnateateid laiast ilmast

Taas sirvib keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen möödunud kuu huvitavamaid keskkonnauudiseid üle maailma.

Prantsusmaal plaanitakse hakata elektrit kokku hoidma. Nimelt teatas Prantsusmaa keskkonnaminister, et peagi on kõik kauplused ja kontorid sunnitud öösiti oma valgustuse välja lülitama.

Uus seadus rakendub Prantsusmaal selle aasta 1. juulist. Seaduse kohaselt peavad kauplused oma vaateaknad välja lülitama hiljemalt kell 1 öösel. Asutused on kohustatud tuled välja lülitama hiljemalt tund pärast viimase töötaja lahkumist. Kohalikud omavalitsused võivad küll kehtestada erandeid jõulude ja teiste tähtsate sündmuste puhul. Samuti on erandid lubatud mõningates turismipiirkondades.

Selle sammuga peaks Prantsusmaa eeldatavasti kokku hoidma 250 tuhat tonni süsihappegaasi. See on 750 tuhande Prantusmaa majapidamise aastaringne energiakulu. Sealne keskkonnaminister Delphine Batho on ütelnud, et loodetavasti muudab antud seadus inimeste suhtumisi ning teeb Prantsusmaast valguse kokkuhoiu osas maailmas pioneeri. Loe edasi: Kuu keskkonnateateid laiast ilmast

Maailma sõnaosavaim tudeng on eestlane Martin Kiik

Martin_Harvardi_väitlusklubis — Foto: Martin Harvardi ülikooli väitlusklubis

Neljapäeva (03.01.2013) hilisõhtul lõppenud ülikoolide maailmameistrivõistlused väitlemises võitis individuaalarvestuses eestlane Martin Kiik.

Väitlemine on õpilaste ja tudengite intellektuaalne võistlus, kus osalejad peavad piiratud aja jooksul kohtunike ees veenvalt põhjendama oma argumenteeritud seisukohti etteantud teemal. Väitlemises hinnatakse võrdselt nii mõtlemise- kui eneseväljenduse oskuseid. Väitlejad õpivad kiiresti ja analüütiliselt mõtlema, oma mõtteid täpselt sõnastama ja veenvalt publikule esitama. Väitlusega tegeletakse Eestis 1994. aastast Eesti Väitlusseltsi eestvedamisel, 2011. aastast on väitlusõpetus ka riiklikus põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavas.

WUDC (World Universities Debating Championship) on maailma suurim akadeemilise väitluse turniir. Käesoleval aastal Berliinis toimunud 33. maailmameistrivõistlustest võttis osa 392 kaheliikmelist võistkonda ehk 784 väitlejat 82 riigist, lisaks kohtunikud ja korraldajad.

MM-l teatakse teemad 15 minutit enne väitluse algust, käesoleval aastal väideldi näiteks allolevatel teemadel:

– Rahvusvahelised arenguorganisatsioonid (nt Maailmapank) ei tohiks rahastada loodusressursside kaevandamist korrumpeerunud riikides.
– Kiiresti kasvava elanikkonnaga riigid peaksid andma igale täiskasvanule kaubeldava loa ühe lapse saamiseks.
– Euroopa Liit peaks anulleerima Kreeka riigivõla.
– Sõduritel peaks olema lubatud keelduda sõjalistel missioonidel osalemisest moraalsetel kaalutlustel.

Väitlemine toimub inglise keeles ning kuna keele valdamisel on suur roll väitluse tulemuses, siis peetakse eraldi arvestust inglise keelt emakeelena kõnelevate, teise keelena kõnelevate ja võõrkeelena kõnelevate võistkondade ja väitlejate osas. Igas kategoorias selgub maailmameister nii võistkondlikult kui individuaalarvestuses. Loe edasi: Maailma sõnaosavaim tudeng on eestlane Martin Kiik

Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

19.-23. märtsini toimuval kevadisel koolivaheajal keskenduvad Tallinna noortekeskused maailmas valitsevatele ohtudele, nendest teavitamisele ja hoidumisele. Noortele korraldatakse mitmeid teavitustegevusi nii noortekeskustes kui keskusest väljas ning linnalaagreid.

Koolivaheajal peetavatesse infotundidesse on kaasatud mitmed külalised. Näiteks külastavad noortekeskusi noorsoopolitseinikud ja vangla noorsoospetsialistid. Noortele räägitakse, millised ohud varitsevad meid tänavatel, miks üldse satutakse vanglasse ning millised on noorte võimalused pärast vanglast vabanemist.

Lisaks toimuvad mitmed töötoad, kus õpitakse enesekaitset, tegema animatsiooni, fototöötlust ja helisalvestust. Räägitakse ka interneti ohtudest ja võimalustest ning mängitakse ebatavalist mängu „Maailm tagurpidi“. Muuhulgas korraldatakse noortele tõukeratta jm võistlusi, filmiõhtuid ning külastatakse meediahuviliste noortega raadio- ja telemaja. Koolivaheaja reedel saavad aga kõik huvilised oma julgust ja meeskonnatööoskust proovile panna ühisel laservõistlusmängul.

Kõiki teadushuvilisi noori oodatakse Pääsküla noortekeskuse linnalaagrisse „Mismõttes Teadus?“. Viiel päeval külastatakse Biorobootika Keskust, Energia avastuskeskust, AHHAA teaduskeskust ning kino Artist. Linnalaagris osalemiseks toimub eelregistreerimine 14. märtsini.
Loe edasi: Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

Maailma keskkonnauudiste keskmes oli detsembris ilm

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib tänases KUKU Ilmaparandaja saates detsembrikuiseid keskkonnauudiseid laiast maailmast:

Sarnaselt Eestile räägivad teiste hulgas ka näiteks Soome uudised praegu sellest, kuivõrd eriline on tänavune soe talv. Yleisradio uudisteportaal kirjutab, et eriliselt soe on praegune talv just Lõuna-Soomes. Ja Läänemerel ei ole nii vähe jääd nähtud alates 1930ndast aastast. Detsembrikuus mõõdeti rekordiliselt palju sooja Ålandis, Kemiös, Salos ja Helsingis. Viimati oli soojemat sorti talv Lõuna-Soomes 2006ndal aastal ja Põhja-Soomes 2007ndal aastal.

Õhutemperatuurid Soome mereäärsetel aladel olid tänavu novembris ja detsembris aastakümneid mõõdetud keskmisest viie kraadi võrra soojemad. Sademeid tuli detsembrikuu jooksul Soomes rohkesti, Lõuna-Soomes ja osades Lapimaa paikades tuli kaks ja pool korda rohkem vihma, lörtsi ning lund kui keskmiselt.

Siiski on detsembris lumesadu olnud Soomes tavapärasest väiksem. Lõuna-ja Lääne-Soome on olnud peaaegu lumevaba, kuigi harilikult on neis piirkondades detsembris 5 kuni 30 cm lumikatet. Kõige sügavam lumi on tänavu mõõdetud Kirde-Soomes asuvas Puolankas.

Soome uudised kirjutavad ka sellest, et lumevaba ja pehme talv häirib metsas elavate karude talveund. Näiteks on Lappeenranta lähistel nähtud talveuinakust ärganud karu, kes tõenäoliselt otsis uut sobivat koobast. Kuna vihma on olnud Soomes palju ja lund vähe, siis usutavasti hakkavad paljud karud liikuma, et otsida kuiva koobast, kus talveund magada. Loe edasi: Maailma keskkonnauudiste keskmes oli detsembris ilm