Avatud talude kahel päeval tehti üle 195 000 külastuse

Möödunud nädalavahetusel oli rohkem kui 300 talu üle terve Eestimaa külalistele avatud. Kaunist rannailmast ja arvukatest samaaegsetest üritustest hoolimata tehti avatud taludesse üle 195 000 külastuse.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

„Meie soovitus oli, et inimesed varuksid taludes viibimiseks rohkem aega ning saaksid kohapeal olemist nautida. Seetõttu ei eeldanud, et ületame märkimisväärselt eelmise aasta rekordit ehk 163 000 külastust. Seega on 195 000 tore üllatus,“ sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk. „Nii külastajad kui ka osalenud talud on välja toonud, et kahepäevane üritus täitis eesmärki ning laupäeval oma uste avamine võimaldas talu pererahval veidi rohkem külalistele keskenduda ja nendega isiklikult suhelda,“ lisas ta.

„Taas võib öelda, et suve üks maapiirkonna suursündmuseid läks korda. Nii nagu Kärma talu peremees Andero kirjutas: „Ma ei tea, mis diilid on teil ilmataadiga, aga ilusat ilma ja toredaid inimesi jagus kogu päevaks.“

„Ka mulle tundub nii ning seda võib laiendada kogu nädalavahetusele! Suur tänukummardus kõigi talude ja ettevõtete ees, kes ennast külastajatele avasid,“ sõnas Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest.

Loe edasi: Avatud talude kahel päeval tehti üle 195 000 külastuse

Eesti Külade XIII Maapäev

26.-28 juulil toimub Eesti Külade XIII Maapäev, mis keskendub kogukondade ja omavalitsuste vahelistele koostöösuhetele. Avaõhtul peab kõne president Kersti Kaljulaid ja Aasta Küla 2019 kuulutab välja riigikogu esimees Henn Põlluaas. Räpina kirikus leiab aset Kodukandi kingituskontsert kõikidele Eestimaa küladele.

Maapäev 2017. aastal Vana-Võidus. Foto Kodukandi kodulehelt
Maapäev 2017. aastal Vana-Võidus. Foto: Kodukandi kodulehelt

[pullquote]Räpinas aset leidva kultuuriprogrammi pani kokku Põlvamaa Kodukant[/pullquote]Ilusa ilma korral on kõik huvilised oodatud tervitama kell 17.30 algavat Maapäeva rongkäiku, mis viib Räpina aianduskooli juurest tuletõrjeväljakule. Seal toimubki avatseremoonia ning Aasta küla väljakuulutamine. Kell 20 astuvad Räpina kirikus üles Tõnis Mägi ja Põlva muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi juhatusel. „See on Kodukandi kingitus kõigile küladele ja ühtlasi lõpuakord ligi kolm aastat kestnud EV100 sündmustele ja projektidele,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et kontserdil on oodata ka toredat üllatust. Korraldajad on tänulikud annetuste eest, mida saab teha kohapeal noorte muusikute ja kiriku toetuseks.

Loe edasi: Eesti Külade XIII Maapäev

Kiik annab Tapiku külaelule uut hoogu

Põltsamaa vallas Tapiku külakeskuses valmis uus kiik, mis juba esimese kuuga võitnud populaarsuse erinevas vanuses inimeste hulgas ja toonud kohalikku ellu mõnusat elevust. Kiik meisterdati ja pandi paika Tapiku Külade Seltsi algatusel.

Tapiku kiik. Foto Külauudised
Tapiku kiik. Foto: Külauudised

Lõõgastumine ja koosolemine kiigel on Tapiku kandis läbi aegade populaarne olnud. Tegus pensionär Evald Martjan mäletab Tõivere küla kiike, mis sai ehitatud ja paigaldatud 1968 aastal. Esimesele kiikumisele tuli palju rahvast ümberkaudsetest küladest. Kui mitmed toonased noored mehed kaheksakümendatel sõjaväest tulid, ehitas Martjan koos nendega kiige Tapiku küla keskele. „Tehnikat siis polnud. Kõik postid tuli jõuga püsti ajada,” rääkis kiigemeister.

Kohalikud mehed meisterdasid Tapikule kiige ka 2005. aastal. „Tänaseks olid selle kiige tugipostid juba mädanemisohus,” ütles Tapiku Külade Seltsi juhatuse liige Hiie Nugis. Täpselt selle kiige kohapeale ehitati ka uus kiik. „Kõik tööd tegid kogukonna liikmed vabatahtlikult. Kiigelaudade ostmiseks saime kasutada ka külaseltsi raha. Ehitamisel mõeldi ohutusele – sellele, et kiigelt maha ei kukutaks. Tööle tulid appi kunagised tapikulased, kes praegu elavad mujal.”

Loe edasi: Kiik annab Tapiku külaelule uut hoogu

Kaismal tähistati kolhoosi 70. aastapäeva: põllud on haritud, hooned kasutuses ja inimesed saavad tööd

Põhja-Pärnumaa valla Kergu külas asuva Kaisma rahvamaja õu oli laupäeval rahvast täis. Arvatavalt kuni pool tuhat inimest, valdavalt nüüdsed ja kunagised kaismalased, kes kogunesid Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva peole.

Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto Urmas Saard
Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]1958. aastal sai esimees Arkadi Teeäär preemiaks 127 muna ja brigadir Elladi Osi 115 muna[/pullquote]Kolhooside moodustamine algas 1949. aastal. „Aeg oli raske ja valuline, millest tänapäeval kõneldakse palju. Samas kolhooside hilisemast käekäigust nii palju juttu ei tehta, see oleks nagu kuidagi piinlik teema rääkimiseks või meenutamiseks,” arutles Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees. „Hakkasin selle peale põhjalikult mõtlema seoses isa lahkumisega eelmisel aastal.” Lehiste selgitas, et mitmete põlvkondade elu mööduski enamuses või täielikult just kolhoosiajas. See oli nende elu, mis pakkus maal elavale inimesele mõndagi: oli võimalik tööd teha, spordi ja kultuuriga tegeleda, võis ka korralikult pidu pidada. Kool, arstiabi ja muud teenused asusid kodu lähedal ning maale jätkus inimesi. „Ühesõnaga – aeg nagu iga teine, rõõmude ja muredega, hea ja halvaga,” ütles Lehiste, aastapäeva mõtte algatajaid, kes koostöös rahvamajaga aastapäeva tähistamise ellu kutsus.

Loe edasi: Kaismal tähistati kolhoosi 70. aastapäeva: põllud on haritud, hooned kasutuses ja inimesed saavad tööd

Avatud talude päeval Atla mõisas

Täna toimub viies üleriigiline avatud talude päev. Külalisi võtavad vastu paljud põllumajandustootjad ja talupidamised. Tänavu olid üle poolte taludest avatud juba laupäeval. Ka Atla mõisahärra Raivi Juks ja mõisaproua Kristel Luige ootasid juba eile külalisi avatud talude päevale.

Atla mõisaga tutvumas. Foto Urmas Saard
Atla mõisaga tutvumas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve[/pullquote]Sindi Naisliidu rahvas saabus aegsasti enne kokkulepitud aega Atla mõisa, mis asub Raplamaal Juuru vallas. Tulba külge kinnitatud erinevatesse suundadesse juhatavad viidad suunasid kaheksasse paika. Vaatamist ja kuulamist jätkunuks terveks päevaks ning kauemakski. Üks parklale lähematest hoonetest on vana viljaait, mis nüüdseks sisustatud mõisakeraamika poeks ja kohvikuks. Oodates mõisniku tulekut sai kasutada mõisaproua vabu minuteid, mis tal keraamika müügileti taga ostjatega suhtlemisest üle jäid. Kahele mehele, bussijuhile ja mulle, pühendatud aeg kujunes põnevaks ekskursiks mitmetuhande aasta tagusest ajast tänaseni. Kunagi loksunud muistne Läänemeri lausa mõisamaade servas. Kauge ajaga on Kristelil kokkupuude väga isiklik ja vahetu. Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve.

Loe edasi: Avatud talude päeval Atla mõisas

Eesti Aasta Küla hindamiskomisjon sai Sadala piirkonnast põhjaliku ülevaate

26. juulil kuulutatakse Räpinas Eesti Külade Maapäeval välja Eesti Aasta Küla 2019. Jõgevamaalt on esitatud kandideerima auväärsele tunnustusele Jõgevamaa Aasta Küla 2018- Sadala külade piirkond. Mõned päevad tagasi tutvus selle paigaga Eesti Aasta küla hindamiskomisjon eesotsas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga.

Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto Marge Tasur
Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto: Marge Tasur

9. juuli õhtul Sadala rahvamaja juurde kogunenud Eesti Küla valimise hindamiskomisjon sõitis kohe Kantkülasse ja Ookatku külla. „Neid külasid seob Sadalaga ajalooline teadmine, et sel aastal möödub 600 aastat kõigi kolme küla esmamainimisest. Juubelilaulu- ja tantsupeo tule teekond läbis ka need külad, külakividele paigaldati ajaloo meenutuseks tänuplaadid, kivide juurde asetati peotule laternad,” rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.

Ringkäigule järgnenud vestlusringi Sadala rahvamaja saalis avas Tutt sõnadega: „See, mida me hoiame oma südames, peegeldab meile kõigile vastu. Sadala piirkonna inimestele on antud võimalus mõelda ja tegutseda oma kogukonna huvides ja nad kasutavad seda huviga ja entusiastlikult. Me püüame endast maha jätta häid hetki. Nii loome hea pinnase ka lastele ja lastelastele kunagisse kodupaika jäämiseks või tagasi tulekuks.” Rahvamuusikaansamblist Tuustar tervitasid külalisi lustlike lugudega Romet lõõtsaga ja Marta viiuliga. Nemad on erinevate sündmuste korraldamisel seltsi tugevad koostööpartnerid.

Loe edasi: Eesti Aasta Küla hindamiskomisjon sai Sadala piirkonnast põhjaliku ülevaate

Mesindusprogramm sai Euroopa Komisjoni heakskiidu

Euroopa Komisjon kiitis 12. juunil heaks Eesti esitatud mesindusprogrammi aastateks 2020-2022 ning 8. juulil allkirjastas maaeluminister Mart Järvik käskkirja, millega määras mesindusprogrammi juhtiva organisatsiooni ja moodustas hindamiskomisjoni.

Harrastusmesinik. Foto Anu Kandima
Harrastusmesinik. Foto: Anu Kandima

[pullquote]Programmi rakendamine algab 1. augustil 2019. Programmi rahastatakse Euroopa Liidu ja Eesti eelarvest ning selle eelarve on 200 000 eurot aastas.[/pullquote]„Mesindusprogrammi eesmärk on parandada Eesti mesindustoodete tootmise ja turustamise tingimusi,“ ütles minister Mart Järvik. Programmi raames rakendatakse nelja meedet: tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele; kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje; mesindustoodete analüüsimine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust ning turu monitooring. „Näiteks on mesinikel võimalik osaleda koolitustel, kursustel ja praktilistel õppepäevadel, teha rahvusvahelist koostööd ning saada nõu mesilaste haiguste vastu võitlemisel. Samuti pöörame programmi meetmetega tähelepanu turustatava mee kvaliteedile ja päritolule,“ ütles maaeluminister Järvik.

Loe edasi: Mesindusprogramm sai Euroopa Komisjoni heakskiidu

Avatud talude päev saab avapaugu Maamehe golfi talus

Suurele üle-eestilisele pereüritusele antakse avapauk 20. juulil kell 14 Maamehe golfi talus Võrumaal, kus saab nautida nii meelelahutust kui ka kohalikku toitu.

Maamehe golf, Karin Sepp
Maamehe golf, Karin Sepp

[pullquote]üritusele paneb punkti Alen Veziko kontsert karjakoplis[/pullquote]„Ootan kõiki avatud talude päeva avaüritusele. Tulge Tallinnast ja Tartust kaugemale ning nautige maaelu mitmekesisust ja ainulaadset võlu. Kus veel saate te mängida golfi vana puukinga ja jalgpalliga ning maitsta kõrvale saviahju pitsat ja kaerakilet? Lisaks veel suurepärane atmosfäär, värske õhk ja toredad inimesed,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Maamehe golfi talu pere on siiralt õnnelik võimaluse eest olla avatud talude päeva avapaugu toimumiskohaks. Meie talu on hea mõttes kiiksuga ja püüab teistest erineda, kasutades ära looduse ilu, kuid jäädes samal ajal lihtsaks ning meeleolu ja naudinguid pakkuvaks kohaks. Rõõmsa kohtumiseni, meie südamed juba põksuvad,“ ütles Maamehe golfi talu perenaine Karin Sepp.

Loe edasi: Avatud talude päev saab avapaugu Maamehe golfi talus

Avatud talude päeval osaleb üle 300 talu

Viies üle-eestiline avatud talude päev toimub juba 21. juulil ning oma osalemisest on teada andnud 302 talu. Eelmisel aastal osales avatud talude päeval 296 talu.

Avatud talude päeva avaüritus 2018. aastal. Foto Ken Mürk
Avatud talude päeva avaüritus 2018. aastal. Foto: Ken Mürk

Kõige rohkem talusid on sel aastal avatud Harjumaal (45), lisaks on rohkearvuliselt esindatud ka näiteks Pärnumaa (42) ja Saaremaa (32). Üle poole taludest ootab külalisi ka juba 20. juulil, kuid kõik talud on avatud pühapäeval, 21. juulil.

Juulikuust alates on võimalik mitmelt poolt leida ka avatud talude päeva paberkaarte, kus on ära toodud, mis talud avatud on, millistel päevadel nad uksed avavad ning millega tegelevad. Kaarte leiab Alexela ja Circle K tanklatest ning Selveritest üle Eesti, samuti ka Elroni rongidest. Lisaks võib neid küsida ka erinevatest turismiinfopunktidest ja Maaeluministeeriumi valvelauast. Samuti on avatud talude päeva telk esindatud laulupeol Eesti toidu alal, kust kõik soovijad paberkaardi saavad.

Lisaks paberkaartidele on avatud talud esindatud ka kahes mobiiliäpis. Avatud talude päev teeb koostööd nii Navicupiga, kes on sel aastal arendanud ka laulu- ja tantsupeo ametliku äpi, ning Ajujahi võistlusel osalenud rakendusega GoInvite, kuhu talud saavad oma programme ja üritusi sisestada.

Loe edasi: Avatud talude päeval osaleb üle 300 talu

Kukk Porthos alustab Eestis ringreisi

Maaeluministeeriumiga koostöös alustas hiljuti tegevust esimene kodulinnust suunamudija kukk Porthos, kelle tegemiste abil on võimalik saada ülevaade maaelu mitmekesisusest.

Kukk Porthos. Foto Maaeluministeerium
Kukk Porthos. Foto: Maaeluministeerium

[pullquote]Näiteks pidasid lapsed teda kanaks, mis on selge märk, et suurem kokkupuude maaeluga tuleks järeltulevatele põlvedele üksnes kasuks[/pullquote]„Möödas on ajad, mil influencer’id kajastasid üksnes linnaelu. Kukk Porthos on võtnud ette ambitsioonika retke mööda Eestimaad, mille käigus ta vaatab maaelu rohujuure tasandilt ja vägagi terava pilguga. Oma ringreisil kogetust annab ta operatiivselt teada sotsiaalmeedias, täpsemalt Instagrami kontol,“ sõnas Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karolin Lillemäe.

Kukk Porthos startis eile, 11. juunil Pärnust, andes oma ringreisile avapaugu suvepealinna ülevaatusega. „Juba esimesed sammud viisid kuke kokku nii Eestimaa rõõmude kui ka kitsaskohtadega. Näiteks pidasid lapsed teda kanaks, mis on selge märk, et suurem kokkupuude maaeluga tuleks järeltulevatele põlvedele üksnes kasuks,“ lisas Lillemäe.

Kukk Porthose kodu asub Ranna Rantšos ning koos oma perenaise Ande Baikoviga on ta osalenud juba paljudel üritustel ning külastanud isegi telestuudiot. Oma Instagrami kontol näitab kukk nii enda kui ka teiste loomade tegemisi, demonstreerib maaelu mitmekesisust, võtab sõna olulistel teemadel ning suunab inimesi maale elama ja puhkama.

Kertu Kärk
Maaeluministeeriumi nõunik

Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest

Meediakirjaoskuse, sotsiaalmeedia funktsioneerimise ning kriitilise mõtlemise arendamise teemadel toimus Kildu külas 25. aprillist kuuenda maini Erasmus+ rahvusvaheline noortevahetus „consPIRACY”.

Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto Herkko Sõber
Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto: Herkko Sõber

[pullquote]käisid Viljandi lossimägedes mõtteid meediamürast puhastamas[/pullquote]Viljandimaale Põhja-Sakala valla Kildu külalistemajja kogunes kokku 30 noort erinevatest riikidest. Esindatud olid Eesti, Holland, Slovakkia, Hispaania, Georgia, kõige kaugemalt saabusid noored Palestiinast.

Toimusid arutelud, kus noored tutvustasid üksteisele oma koduriikide meedia vabadust ja kultuuri üldisemalt. Peamisteks töötubade teemadeks olid meedia toimimine, meediakirjaoskus, meedias levivad erinevad arvamused, tõekspidamised ja väärteave. Samuti said noored kätt proovida sotsiaalmeedia sisu eesmärgipärasel loomisel ja hea, lööva ning kaasahaarava video tegemisel. Vahetati mõtteid vandenõuteooriate kohta ning arutleti nende tõepärasuse ja tekkemotiivide üle. Noored kasutasid töötubades mitteformaalse õppe meetodeid, mis tähendab, et erinevad töötoad viidi läbi interaktiivselt ja mänguliselt.

Loe edasi: Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest

Pärnumaa parimad toidumeened on jõudnud kinkepakkidesse

Sel sügisel valiti Pärnumaal esmakordselt parimaid toidumeeneid, et leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi võitjad on pärjatud ja nüüd on parimad tooted ka kinkekomplektidena saadaval.

Aasa mesi. Foto Liisa Mägi
Aasa mesi. Foto: Liisa Mägi

Kinkepakkidesse on kokku pandud hoole ja armastusega valmistatud Pärnumaa tooted, sooviga tutvustada piirkonnale iseloomulikke maitseid. Komplektidest leiab mett ja parimaks hinnatud Kaatarusaare mustasõstramaiused. Rannarahva toidulauale omast kala esindavad kinkekomplektides 50-aasta vanusesse kalavõrku pakendatud suitsuvimmakonserv ja Pärnumaa lennukaim toidumeene Kapteni talu ahvenakrõpsud, mida saavad huvilised osta ka Nordica lennukite pardamenüüst.

Pärnumaa toidumeenete komplekte saab tellida bit.ly/Pärnumaatoidumeened või osta Pärnu Turismiinfokeskusest kohapealt, mis asub Uus tn 4. Pakendatud kinkekomplektide hinnad algavad 13-st eurost, kuid tooteid on võimalik osta ka eraldi. Oma soovidest võib ka otse kirjutada maitsed@visitparnu.com ja kui pakkide kogus on enam kui viis komplekti, siis komplekteerime sobiva suurusega paki vastavalt soovile.

Pärnumaa on valitud Maaeluministeeriumi poolt Eesti toidupiirkonnaks aastal 2018, et pöörata suuremat tähelepanu piirkonnas toodetud toidule ja siinsele toidukultuurile. Pärnumaa maitsete aastat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Leader-programmist.

Kadi Elmeste
Pärnumaa maitsed projektijuht

Põllumajandusmuuseumis

Maakultuur on rahvusliku mälu ja identiteedi kandja, mille püsimisele aitab kaasa Eesti Põllumajandusmuuseum.

Eesti Põllumajandusmuuseumis Foto Urmas Saard
Eesti Põllumajandusmuuseumis. Foto: Urmas Saard

Eelmise aasta augustis allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid asutamispaberid, millega liideti Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks ühise sihtasutuse alla. Tori hobusekasvandus alustas tegevust 1856. aastal vajadusega aretada vähenõudlikku ja vastupidavat eesti hobust. Jakobsoni tunti kui edumeelset ja uuele avatud peremeest. Tema talumuuseum ongi just see paik, kus vana kohtub uuega. Ülenurmel asuva keskmuuseumi oluline ülesanne on Eesti maakultuuri, omandisuhete, põllumajandusliku tootmise, põllumajandushariduse ja -teaduse jäädvustamine ning vastava valdkonna ainese kogumine, uurimine, eksponeerimine ja säilitamine.

25. septembril käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad õppereisil Põllumajandusmuuseumis. Suur huviliste seltskond jaotati kaheks, et giididel oleks hõlpsam selgitusi anda. Üks giididest oli teadur Lembit Karu (pildigaleriis foto 016), kelle erialaks on etnograafia.

Loe edasi: Põllumajandusmuuseumis

Tori ja Pärnu läbirääkimised võimalikeks halduspiiride ümber tõstmiseks

Pärnu linna ja Tori valla esindajad alustasid läbirääkimisi Tori valda kuuluva Sauga aleviku ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme, Kiisa ja Vainu küla Pärnu linnaga võimaliku liitmise tingimuste osas.

Sindi raekoda, Tori vallavalitsuse peamaja Foto Urmas Saard
Sindi raekoda, Tori vallavalitsuse peamaja. Foto: Urmas Saard

Tori vallavolikogu otsustas eilsel istungil, et lähitulevikus viiakse nendes asustusüksustes läbi rahvaküsitlus, et selgitada välja elanike arvamus Pärnu linna koosseisu arvamise kohta.  Nendes asustusüksustes elab ligi 3500 inimest, territooriumi poolest on tegemist enamikuga endisest Sauga vallast.

Küsitlus viiakse läbi veel sel aastal. Aja ja küsitluspunktide kohad määrab Tori vallavalitsus ning annab sellest elanikele aegsasti teada.

Enne liitmist peavad kaks omavalitsust kokku leppima omavaheliste piiride muutmise tingimustes. Täna kohtunud läbirääkimisdelegatsioonid olid ühte meelt, et liituvatest asustusüksustest ei moodustata eraldi osavalda ja nende elanikest saavad pärnakad.

„Nad võiksid tulla ikka Pärnu linna alla, mitte olla osavald. Nad oleks samasugune linnaosa nagu Rääma või Ülejõe,“ ütles üks liitmise algatajatest, Tori vallavolikogu liige Andres Mõis.

Sauga aleviku ja kuue küla Pärnuga liitmise otsustavad Pärnu linnavolikogu ja Tori vallavolikogu, arvestades rahvaküsitluse tulemusel selgunud elanike arvamust ja piiride muutmise tingimusi. Viimaseid hakataksegi nüüd läbi arutama, pöörates tähelepanu võetud, läbirääkimiste ajal võetavatele ja arengukavas ette nähtud kohustustele, lasteasutuste teeninduspiirkondadele ja paljudele muudele küsimustele.

Delegatsioonid leppisid kokku, et Tori vallavalitsus saadab Pärnu linnavalitsusele 4. oktoobriks omapoolsed ettepanekud. Uuesti saadakse kokku 9. oktoobril Tori vallas.

Tori vallavalitsus on tellinud Tori valla halduspiiri muutmise mõjude analüüsi, mille eesmärk on anda avalikkusele, sealhulgas eelkõige Pärnu linnaäärsete asulate elanikele selge ja erapooletu ülevaade võimalikest mõjudest, kui antud asustusüksused peaksid liituma Pärnu linnaga. Võrdlusena on välja toodud ka mõjud, kui jäädakse Tori valla koosseisu.

Analüüs on digitaalselt kättesaadav Tori valla kodulehel www.torivald.ee, paberkujul on sellega võimalik tutvuda Tori vallavalitsuses Sindis või teistes valla teenuskeskustes.

Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja maakonna parimad toidumeened

Pärnumaa lõikuspidu toimub Maria talus laupäeval, 8. septembril. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise puhul pakutakse enam kui 100 kohalikku jooki ja kuulutatakse välja piirkonna parimad toidumeened.

Pärnumaa maitsed Foto pressiteatega
Pärnumaa maitsed. Foto: pressiteatega

[pullquote]Kuulutame välja Pärnumaa parima toidumeene, parima joogimeene ja parima leiva[/pullquote]„Kutsun kõiki üles Pärnumaa lõikuspeol osalema ning Eesti toidu kuul parimat kohalikku toitu proovima,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja parimad kohalikud toidumeened. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi eesmärgiks on leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta.

Oma lemmiku toidutoodete kategoorias valis ka maaeluminister Tamm, kelle sõnul rõõmustas teda lai toodete valik. „Hea meel on näha, et kohaliku toidu teema on ettevõtetele südamelähedane. Oli hulgaliselt soolaseid ja magusaid Pärnumaale iseloomulikke maitseid. Nii kalast, kurgist kui ka metsaandidest valmistatud põnevate maitsenüanssidega tooteid. Eriliste lemmikutena tahan esile tõsta Pärnumaa mett, särtsaka maitsega kurke, Kihnu räimerulle ja seemnetest valmistatud näkileivakrõpse.“

Loe edasi: Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja maakonna parimad toidumeened

Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Tänavuse suve üheks väärikamaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks Jõgevamaal võib pidada kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari pidulikku avamist Sadala rahvamaja kõrval ja sellega kaasnenud rahvapidu.

Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga Foto Ellar Sügiste
Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga. Foto: Ellar Sügiste
Sadala tulealtari süütamine Foto Ellar Sügiste
Sadala tulealtari süütamine. Foto: Ellar Sügiste

[pullquote]Kirikukell, mis on nagu poolik või poolenisti maa sisse vajunud, heliseb ja kõlab täies võimsuses ja suurepärases akustikas.[/pullquote]Tuntud ja tunnustatud inimesed avaldasid Külauudistele arvamust, et Sadala Külade Seltsi eestvedamisel teoks saanud ettevõtmine loob kultuuri- ja seltsielu edendamiseks uued võimalused mitte ainult kogukonna vaid märksa suuremalt tasandilt vaadatuna.

Jõgeva vallavolikogu liige ja Jõgeva Kammerkoori dirigent Margus Kask ütles, et juba esimesel proovil enne avapidu kõlasid laulud Sadala kõlakojas suurepäraselt. „Sadala Külade Selts eesotsas Pille Tutiga on tõestanud, et mõtteerksuse, tahtejõu ja järjepidevusega on võimalik paljugi korda saata ka rahvaarvult suhteliselt väikeses külas.”

Loe edasi: Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Avatud talude päev jätkas rekorditega

Täna hommikuse seisuga, kui 70 talu külastuste arvud pole veel korraldajateni jõudnud, oli 2018. aasta avatud talude päeval rohkem kui 129 000 külastust. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval 120 000 külastust.

Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas Foto Urmas Saard
Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600). Samuti oli palju külastajaid Konju Kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317). Andmeid lisandub jooksvalt ning loodetavasti saab lõplikud arvud välja kuulutada homseks, 24. juuliks.

Korraldajad on väga tänulikud kõigile taludele, kes rõõmuga külastajaid vastu võtsid, kõigile külastajatele, kes päeva meeleolukaks ja toredaks muutsid, ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päevale viivad tasuta bussid

22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard
Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.[/pullquote]„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“

Loe edasi: Avatud talude päevale viivad tasuta bussid

286 talu kutsuvad 22. juulil huvilisi külla

Tänahommikuse seisuga oli end avatud talude päevale kirja pannud 286 talu, mis on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. Lausa 85 talu osaleb üritusel esmakordselt.

Tamme talu Pärnumaal Foto Urmas Saard
Tamme talu Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

“Meil on väga vedanud, et nii paljud talud on valmis end näitama. Registreerunute seas on palju uusi tulijaid, seega on külastajatel veel rohkem võimalusi seda toredat päeva sisustada,” rõõmustas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk.

“Samas tahame rõhutada, et kui keegi end tänaseks kirja panna ei jõudnud, siis pole kõik veel kadunud. Ootame endiselt ka hiliseid liitujaid − andke endast palun meili teel teada ja korraldame teie osalemise,” lisas Kertu Kärk.

“Kõik registreerunud talud on ääretult põnevad. See teeb suvel külastajate jaoks valiku päris keeruliseks − mida võtta ja mida jätta. Lausa kurb, kui aastas on vaid üks päev, kui seda kõike näha ja kogeda saab,” sõnas Reve Lambur, kes koordineerib suhtlust osalevate taludega.

Osalevate taludega saab tutvuda avatud talude päeva lehel.

Loe edasi: 286 talu kutsuvad 22. juulil huvilisi külla

Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.

Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele Foto Urmas Saard
Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest[/pullquote]Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.

Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.

Loe edasi: Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Valitsuses vahetusid kaks ministrit

Vabariigi Presidendi Kantselei teatel vabastas Kersti Kaljulaid täna peaminister Jüri Ratase ettepanekul ametist tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ning riigihaldusministri Jaak Aabi. Uuteks ministriteks nimetas riigipea Riina Sikkuti ja Janek Mäggi.

Janek Mäggi Foto Urmas Saard
Janek Mäggi. Foto: Urmas Saard

„Eesti poliitika vajab häid spetsialiste ja oma ala tundvaid võimekaid inimesi ning soovin uuele töö- ja terviseministrile edu tema ametis,” ütles riigipea Kadriorus Riina Sikkutit ametisse nimetades.

Janek Mäggit riigihalduse ministriks nimetades rõhutas riigipea, et tema hinnangul ei ole valitsuse liikme ja huviärist kasusaaja rollid ühildatavad. „Poliitiline mõjutustegevus ja üleminek sealt poliitikasse ja ka tagasi ei ole Eesti õigusruumis veel reguleeritud. Aga see ei tähenda, et see oleks vaid formaalne küsimus. See on riigivalitsemise aususe, avatuse ja läbipaistvuse küsimus. Ka hr Mäggi lubas, et pärast ministriameti lõppu ta poliitilise lobbyga teatud perioodi jooksul ei tegele,” ütles president Kaljulaid ning avaldas lootust, et värske minister leiab sellele probleemile ka kiire, selge ja arusaadava lahenduse.

Lisaks tõi riigipea välja, et teda isiklikult häirib tõsiselt hr. Mäggi üleolev suhtumine koduvägivalla vastasesse võitlusesse. „Kuid need väljaütlemised ei ole ohuks meie põhiseaduslikule korrale, mistõttu nimetan mõlemad ministrid täna ametisse,” ütles president Kaljulaid.

Pärnu linnavolikogu nõustus vabaõhumuuseumi ehitamisega

Pärnu linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Pärnu muuseumil Niidu tänava ja Ehitajate tee ristmiku lähedale “Vaeste-patuste alevi” elu tutvustava vabaõhumuuseumi ehitada.

Illustratiivne pilt loomade aedikust Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt loomade aedikust. Foto: Urmas Saard

Vabaõhumuuseum loodetakse rajada Euroopa Liidu toel. “Vaeste-patuste alev” on kirjanik August Jakobsoni debüütromaan, milles kirjeldatakse Rääma linnaosa inimeste vaesust ja viletsust eelmise sajandi alguses.

Vabaõhumuuseumi tahetakse koondada ajaloolised hooned, et näidata nende abil tööliste elamistingimusi 19. sajandist nõukogude ajani. Kavandatavad hooned oleksid moonakate maja, turbatööliste elamu, Waldhofi barakkelamu, nõukogudeaegne barakk-elamu, August Jakobsoni elumaja ja küün. Peale nende oleksid kompleksis vabaõhumuuseumi administratiiv- ja sanitaarhooned, nõukogudeaegne söökla, kõrts, peenramaa, loomade aedik, turbavagonettide rada ning laadaplats koos välilava ja tuule jõudu kasutava ilmarattaga.

Vabaõhumuuseum on mõeldud pere- ja karavanituristidele. Peamine sissepääs ja parkimisala on kavandatud Niidu tänava äärde, kuhu on planeeritud 187 sõiduautode, kümme busside ja kümme autokaravanide parkimiskohta.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pärnu asub Tori vallaga piiride muutmiseks läbirääkimistesse

Pärnu linnavolikogu nõustus Tori vallavolikogu ettepanekuga alustada Pärnu linnaga läbirääkimisi Sauga aleviku ja viie küla üleandmiseks Pärnu linnale.

Sauga vallamaja Foto Marko Šorin
Sauga endine vallamaja. Foto: Marko Šorin

Linnavolikogu volitas läbirääkimisi pidama linnapead, linnavalitsuse liikmeid ja kolme volikogu liiget eesotsas volikogu esimehe Andres Metsojaga. Linnavalitsuse ülesandeks on määrata Pärnu esindajad läbirääkimisteks moodustatavatesse komisjonidesse ja/või töörühmadesse, kaasates volikogu liikmeid.

Tori vallavolikogu tegi Pärnu linnavolikogule ettepaneku alustada Tori valla ja Pärnu linna vaheliste piiride muutmiseks läbirääkimisi, et anda Sauga alevik ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme ja Kiisa või Vainu küla Pärnu linna koosseisu. Vallavalitsus peab asutusüksuste kaupa välja selgitama, mida elanikud sellest arvavad.

Osa Sauga aleviku ja endisesse Sauga valda jäävate külade elanikest soovis, et Sauga vald oleks ühinenud Pärnu linnaga, kuid Sauga vallavolikogu otsustas Tori vallaga liitumise kasuks. Haldusreformi käigus ühinesid Tori vallaga lisaks Sauga vallale Are vald ja Sindi linn.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Karjalaskepäeval Pärnu rannaniidul

Kogu päeva Külauudiste kaamera ja märkmikuga ringi liikuv Edwin Balandis kohtus Pärnu rannaniidule toodud mägiveistega.

Mägiveised Pärnu rannaniidul Foto Edwin Balandis
Mägiveised Pärnu rannaniidul. Foto: Edwin Balandis

Vana tavandi järgi on olnud 1. aprill karjalaskepäev. Karjalaskmisel oli väga tähtis soodsa päeva valimine. Nii võidi karja väljalaskmist nihutada kehva ilmaga päevalt mõnele paremale ajale. Kui polnud tegemist esmaspäeva või reedega, pääses kari siiski viivuks välja koguni päris ebasobiva ilma korral. Seepärast aeti täna hommikul Võrumaalt Pärnu rannaniidule toodud mägiveised pärast paaritunnist kohal olemist uuesti autole ja sõidutati nende talvitumise paika tagasi.

Pärnus veedetud aeg polnud kasutu ja pikk autosõit üldsegi mitte asjatu. Loomad said tõrvaga maalitud ristimärgid otsaette ja loeti ka nõidussõnu peale. Samuti loobiti kanamune üle karja. Muistse uskumise järgi tähendanuks muna purunemine karjale kahju kartust. Aga Pärnus olid karjatajad sedavõrd osavad loopijad-püüdjad, et ükski visatud muna puruks ei läinud ja nõnda pole saabuval suvel veistele mingit kahju karta.

Edwin Balandis

Samal teemal: