Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee |
Luua Metsanduskooli uute õpilaste vastuvõtuperioodil laekus enam kui 360 avaldust, mis on metsa- ja loodushariduse andmisele spetsialiseerunud kutseõppeasutuse viimaste aastate rekordvastuvõtt. Populaarseimad erialad on matkajuht (3,4 inimest kohale), forvarderioperaator (2,08), harvesterioperaator (2,00) ning arborist (1,90). Sel aastal toimus Luua metsanduskoolis esmakordselt vastuvõtt ka metsatehniku erialale. Uuele õppekavale kandideerib 43 inimest.
 Luua metsanduskool. Foto: Urmas Saard Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu tunnustab õpilaste huvi: „Tihe konkursisõel nii noortele suunatud päevaõppes kui täiskasvanute seas näitab, et metsandus- ja aianduserialad on populaarsed, mis lisab kindlust, et ka tulevikus on Eesti metsandussektoris töökäsi, kel on praktikas lihvitud oskused ja laialdased teadmised. Luua Metsanduskooli õpilased paistavad silma erakordselt laia loodusteadmiste silmaringiga ning kindlasti tõmbab noori metsaerialadele ka sektori keskmisest kõrgem palgatase.“
Lisaks metsanduserialadele on täiskasvanute seas üha populaarsemad matkajuhi, maastikuehitaja (1,56) ning puukooliaedniku erialad. „Kutsehariduse eeliseks on, et siia võib tulla erinevatele õppeastmetele teadmisi omandama või praktilisi töövõtteid omandama juba erialal töötav inimene, kuid võimalus on leida väljakutse ka sootuks uues valdkonnas, avardades silmaringi ja lisades võimalusi tööturul läbi lüüa. Tööandjad hindavad üha rohkem kutsehariduse omandanud kandidaati, sest neil on töö tegemiseks päris oskused. Luua Metsanduskool on sektoris tuntud ja hinnatud õppeasutus, mis paneb meile juba õpilaste vastuvõtuprotsessis kohustuse valida õppima vaid parimad tulevikutegijad,“ lisas Zuba-Reinsalu.
Luua Metsanduskoolis algab uus õppeaasta 2. septembril, õpinguid alustab enam kui 270 uut õpilast. Luua Metsanduskool on ainus kutsehariduskool Eestis, kust saavad parima praktilise hariduse kõik metsanduse ja loodusvaldkonna tulevikutegijad.
Toomas Kelt
Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist
Maaeluminister Mart Järvik kinnitas Peipsiveere arenguprogrammi tegevuskava, mille eesmärk on toetada projekte, mis aitavad piirkonna elujõulisust säilitada. Toetusi määrati rohkem kui 256 000 euro väärtuses.
 Sibulate peenrad Peipsiveerel. Foto: Urmas Saard „Programm aitab tugevdada kohalikku kogukonda, ergutada ja soodustada ettevõtlikkust ning võimendada piirkonna atraktiivsust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. „Sellega loome täiendavad eeldused inimeste elama ja tööle asumiseks väga huvitava ajalooga Peipsiveere kanti,“ lisas Järvik.
Tegevuskava raames määrati toetust 18 projektile 256 470 euro väärtuses. Lisaks Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse säilitamisele on tegevuskava eesmärk kasvatada kohapealset ettevõtlusaktiivsust ja tõhustada piirkonna turundust.
Noortele suunatud projekti “Peipsiveere Ettevõtlikud Noored 2020″ raames õpetatakse Mustvee valla koolides ettevõtlust, inspireeritakse noori osalema äriideede konkurssidel ning luuakse eeldused õpilasfirmade asutamiseks.
Jätka lugemist »
Eesti Külade XIII Maapäeva avaõhtu tippsündmus oli Aasta Küla väljakuulutamine – tiitli sai Eestimaa veerel paiknev Lüübnitsa, kus on parimal viisil põimunud seto-, eesti- ja venekeelne kogukond. Küla on talgute korras teinud korda mahajäetud krunte, ehitanud tsässona ja toetab igal viisil elanike ettevõtlikkust: näiteks leiab külast kodumuuseumi, müüakse sibulat ja kala, Lüübnitsa on välja töötanud oma küla kaubamärgi.
 Aasta Küla 2019 võitja Lüübnitsa nimi on välja kuulutatud. Foto: Taavi Naagel Riigikogu esimees ja Aasta Küla hindamiskomisjoni juht Henn Põlluaas ütles, et kõigi maakondade aasta külad olid erilised, kuid mingil moel puges just Lüübnitsa kokkuhoidev kogukond žüriile kõige rohkem hinge. „Igal pool, aga eriti Lüübitsas on näha, kui tähtis on aktiivsete eestvedajate olemasolu,“ lisas ta.
Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja jäi tagasihoidlikuks: „Minu jaoks on elu Lüübnitsas tööpingete maandamine. Ma tahan tegutseda. Siin on selleks suurepärased võimalused ja külaelanikud löövad hea meelega kaasa,“ ütles Sarja. Ka avapidustustel olid Lüübnitsat esindama tulnud nii tantsijad kui ka pillimehed.
Eelmise aasta lõpul Võrumaa Aasta Külaks valitud Lüübnitsat on esmakordselt mainitud 1582. aastal. Lüübnitsa on tuntust kogunud hilissuvise sibula- ja kalalaadaga, mis tänavu toimub 24.-25. augustil.
Žürii liikmed andsid välja mitmeid eriauhindu, esmakordselt kuulutas Põlisrahvaste Arengu Keskus Uralic välja Põlisküla auhinna saaja, kelleks sai pärandit hoidev ja lastele temaatilisi tegevusi leiutav Hageri.
Jätka lugemist »
Möödunud nädalavahetusel oli rohkem kui 300 talu üle terve Eestimaa külalistele avatud. Kaunist rannailmast ja arvukatest samaaegsetest üritustest hoolimata tehti avatud taludesse üle 195 000 külastuse.
 Foto: Urmas Saard „Meie soovitus oli, et inimesed varuksid taludes viibimiseks rohkem aega ning saaksid kohapeal olemist nautida. Seetõttu ei eeldanud, et ületame märkimisväärselt eelmise aasta rekordit ehk 163 000 külastust. Seega on 195 000 tore üllatus,“ sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk. „Nii külastajad kui ka osalenud talud on välja toonud, et kahepäevane üritus täitis eesmärki ning laupäeval oma uste avamine võimaldas talu pererahval veidi rohkem külalistele keskenduda ja nendega isiklikult suhelda,“ lisas ta.
„Taas võib öelda, et suve üks maapiirkonna suursündmuseid läks korda. Nii nagu Kärma talu peremees Andero kirjutas: „Ma ei tea, mis diilid on teil ilmataadiga, aga ilusat ilma ja toredaid inimesi jagus kogu päevaks.“
„Ka mulle tundub nii ning seda võib laiendada kogu nädalavahetusele! Suur tänukummardus kõigi talude ja ettevõtete ees, kes ennast külastajatele avasid,“ sõnas Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest.
Jätka lugemist »
26.-28 juulil toimub Eesti Külade XIII Maapäev, mis keskendub kogukondade ja omavalitsuste vahelistele koostöösuhetele. Avaõhtul peab kõne president Kersti Kaljulaid ja Aasta Küla 2019 kuulutab välja riigikogu esimees Henn Põlluaas. Räpina kirikus leiab aset Kodukandi kingituskontsert kõikidele Eestimaa küladele.
 Maapäev 2017. aastal Vana-Võidus. Foto: Kodukandi kodulehelt Räpinas aset leidva kultuuriprogrammi pani kokku Põlvamaa Kodukant
Ilusa ilma korral on kõik huvilised oodatud tervitama kell 17.30 algavat Maapäeva rongkäiku, mis viib Räpina aianduskooli juurest tuletõrjeväljakule. Seal toimubki avatseremoonia ning Aasta küla väljakuulutamine. Kell 20 astuvad Räpina kirikus üles Tõnis Mägi ja Põlva muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi juhatusel. „See on Kodukandi kingitus kõigile küladele ja ühtlasi lõpuakord ligi kolm aastat kestnud EV100 sündmustele ja projektidele,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et kontserdil on oodata ka toredat üllatust. Korraldajad on tänulikud annetuste eest, mida saab teha kohapeal noorte muusikute ja kiriku toetuseks.
Jätka lugemist »
Põltsamaa vallas Tapiku külakeskuses valmis uus kiik, mis juba esimese kuuga võitnud populaarsuse erinevas vanuses inimeste hulgas ja toonud kohalikku ellu mõnusat elevust. Kiik meisterdati ja pandi paika Tapiku Külade Seltsi algatusel.
 Tapiku kiik. Foto: Külauudised Lõõgastumine ja koosolemine kiigel on Tapiku kandis läbi aegade populaarne olnud. Tegus pensionär Evald Martjan mäletab Tõivere küla kiike, mis sai ehitatud ja paigaldatud 1968 aastal. Esimesele kiikumisele tuli palju rahvast ümberkaudsetest küladest. Kui mitmed toonased noored mehed kaheksakümendatel sõjaväest tulid, ehitas Martjan koos nendega kiige Tapiku küla keskele. „Tehnikat siis polnud. Kõik postid tuli jõuga püsti ajada,” rääkis kiigemeister.
Kohalikud mehed meisterdasid Tapikule kiige ka 2005. aastal. „Tänaseks olid selle kiige tugipostid juba mädanemisohus,” ütles Tapiku Külade Seltsi juhatuse liige Hiie Nugis. Täpselt selle kiige kohapeale ehitati ka uus kiik. „Kõik tööd tegid kogukonna liikmed vabatahtlikult. Kiigelaudade ostmiseks saime kasutada ka külaseltsi raha. Ehitamisel mõeldi ohutusele – sellele, et kiigelt maha ei kukutaks. Tööle tulid appi kunagised tapikulased, kes praegu elavad mujal.”
Jätka lugemist »
Põhja-Pärnumaa valla Kergu külas asuva Kaisma rahvamaja õu oli laupäeval rahvast täis. Arvatavalt kuni pool tuhat inimest, valdavalt nüüdsed ja kunagised kaismalased, kes kogunesid Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva peole.
 Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard 1958. aastal sai esimees Arkadi Teeäär preemiaks 127 muna ja brigadir Elladi Osi 115 muna
Kolhooside moodustamine algas 1949. aastal. „Aeg oli raske ja valuline, millest tänapäeval kõneldakse palju. Samas kolhooside hilisemast käekäigust nii palju juttu ei tehta, see oleks nagu kuidagi piinlik teema rääkimiseks või meenutamiseks,” arutles Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees. „Hakkasin selle peale põhjalikult mõtlema seoses isa lahkumisega eelmisel aastal.” Lehiste selgitas, et mitmete põlvkondade elu mööduski enamuses või täielikult just kolhoosiajas. See oli nende elu, mis pakkus maal elavale inimesele mõndagi: oli võimalik tööd teha, spordi ja kultuuriga tegeleda, võis ka korralikult pidu pidada. Kool, arstiabi ja muud teenused asusid kodu lähedal ning maale jätkus inimesi. „Ühesõnaga – aeg nagu iga teine, rõõmude ja muredega, hea ja halvaga,” ütles Lehiste, aastapäeva mõtte algatajaid, kes koostöös rahvamajaga aastapäeva tähistamise ellu kutsus.
Jätka lugemist »
Täna toimub viies üleriigiline avatud talude päev. Külalisi võtavad vastu paljud põllumajandustootjad ja talupidamised. Tänavu olid üle poolte taludest avatud juba laupäeval. Ka Atla mõisahärra Raivi Juks ja mõisaproua Kristel Luige ootasid juba eile külalisi avatud talude päevale.
 Atla mõisaga tutvumas. Foto: Urmas Saard Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve
Sindi Naisliidu rahvas saabus aegsasti enne kokkulepitud aega Atla mõisa, mis asub Raplamaal Juuru vallas. Tulba külge kinnitatud erinevatesse suundadesse juhatavad viidad suunasid kaheksasse paika. Vaatamist ja kuulamist jätkunuks terveks päevaks ning kauemakski. Üks parklale lähematest hoonetest on vana viljaait, mis nüüdseks sisustatud mõisakeraamika poeks ja kohvikuks. Oodates mõisniku tulekut sai kasutada mõisaproua vabu minuteid, mis tal keraamika müügileti taga ostjatega suhtlemisest üle jäid. Kahele mehele, bussijuhile ja mulle, pühendatud aeg kujunes põnevaks ekskursiks mitmetuhande aasta tagusest ajast tänaseni. Kunagi loksunud muistne Läänemeri lausa mõisamaade servas. Kauge ajaga on Kristelil kokkupuude väga isiklik ja vahetu. Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve.
Jätka lugemist »
26. juulil kuulutatakse Räpinas Eesti Külade Maapäeval välja Eesti Aasta Küla 2019. Jõgevamaalt on esitatud kandideerima auväärsele tunnustusele Jõgevamaa Aasta Küla 2018- Sadala külade piirkond. Mõned päevad tagasi tutvus selle paigaga Eesti Aasta küla hindamiskomisjon eesotsas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga.
 Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto: Marge Tasur 9. juuli õhtul Sadala rahvamaja juurde kogunenud Eesti Küla valimise hindamiskomisjon sõitis kohe Kantkülasse ja Ookatku külla. „Neid külasid seob Sadalaga ajalooline teadmine, et sel aastal möödub 600 aastat kõigi kolme küla esmamainimisest. Juubelilaulu- ja tantsupeo tule teekond läbis ka need külad, külakividele paigaldati ajaloo meenutuseks tänuplaadid, kivide juurde asetati peotule laternad,” rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.
Ringkäigule järgnenud vestlusringi Sadala rahvamaja saalis avas Tutt sõnadega: „See, mida me hoiame oma südames, peegeldab meile kõigile vastu. Sadala piirkonna inimestele on antud võimalus mõelda ja tegutseda oma kogukonna huvides ja nad kasutavad seda huviga ja entusiastlikult. Me püüame endast maha jätta häid hetki. Nii loome hea pinnase ka lastele ja lastelastele kunagisse kodupaika jäämiseks või tagasi tulekuks.” Rahvamuusikaansamblist Tuustar tervitasid külalisi lustlike lugudega Romet lõõtsaga ja Marta viiuliga. Nemad on erinevate sündmuste korraldamisel seltsi tugevad koostööpartnerid.
Jätka lugemist »
Euroopa Komisjon kiitis 12. juunil heaks Eesti esitatud mesindusprogrammi aastateks 2020-2022 ning 8. juulil allkirjastas maaeluminister Mart Järvik käskkirja, millega määras mesindusprogrammi juhtiva organisatsiooni ja moodustas hindamiskomisjoni.
 Harrastusmesinik. Foto: Anu Kandima
Programmi rakendamine algab 1. augustil 2019. Programmi rahastatakse Euroopa Liidu ja Eesti eelarvest ning selle eelarve on 200 000 eurot aastas.
„Mesindusprogrammi eesmärk on parandada Eesti mesindustoodete tootmise ja turustamise tingimusi,“ ütles minister Mart Järvik. Programmi raames rakendatakse nelja meedet: tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele; kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje; mesindustoodete analüüsimine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust ning turu monitooring. „Näiteks on mesinikel võimalik osaleda koolitustel, kursustel ja praktilistel õppepäevadel, teha rahvusvahelist koostööd ning saada nõu mesilaste haiguste vastu võitlemisel. Samuti pöörame programmi meetmetega tähelepanu turustatava mee kvaliteedile ja päritolule,“ ütles maaeluminister Järvik.
Jätka lugemist »
Suurele üle-eestilisele pereüritusele antakse avapauk 20. juulil kell 14 Maamehe golfi talus Võrumaal, kus saab nautida nii meelelahutust kui ka kohalikku toitu.
 Maamehe golf, Karin Sepp
üritusele paneb punkti Alen Veziko kontsert karjakoplis
„Ootan kõiki avatud talude päeva avaüritusele. Tulge Tallinnast ja Tartust kaugemale ning nautige maaelu mitmekesisust ja ainulaadset võlu. Kus veel saate te mängida golfi vana puukinga ja jalgpalliga ning maitsta kõrvale saviahju pitsat ja kaerakilet? Lisaks veel suurepärane atmosfäär, värske õhk ja toredad inimesed,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.
„Maamehe golfi talu pere on siiralt õnnelik võimaluse eest olla avatud talude päeva avapaugu toimumiskohaks. Meie talu on hea mõttes kiiksuga ja püüab teistest erineda, kasutades ära looduse ilu, kuid jäädes samal ajal lihtsaks ning meeleolu ja naudinguid pakkuvaks kohaks. Rõõmsa kohtumiseni, meie südamed juba põksuvad,“ ütles Maamehe golfi talu perenaine Karin Sepp.
Jätka lugemist »
Viies üle-eestiline avatud talude päev toimub juba 21. juulil ning oma osalemisest on teada andnud 302 talu. Eelmisel aastal osales avatud talude päeval 296 talu.
 Avatud talude päeva avaüritus 2018. aastal. Foto: Ken Mürk Kõige rohkem talusid on sel aastal avatud Harjumaal (45), lisaks on rohkearvuliselt esindatud ka näiteks Pärnumaa (42) ja Saaremaa (32). Üle poole taludest ootab külalisi ka juba 20. juulil, kuid kõik talud on avatud pühapäeval, 21. juulil.
Juulikuust alates on võimalik mitmelt poolt leida ka avatud talude päeva paberkaarte, kus on ära toodud, mis talud avatud on, millistel päevadel nad uksed avavad ning millega tegelevad. Kaarte leiab Alexela ja Circle K tanklatest ning Selveritest üle Eesti, samuti ka Elroni rongidest. Lisaks võib neid küsida ka erinevatest turismiinfopunktidest ja Maaeluministeeriumi valvelauast. Samuti on avatud talude päeva telk esindatud laulupeol Eesti toidu alal, kust kõik soovijad paberkaardi saavad.
Lisaks paberkaartidele on avatud talud esindatud ka kahes mobiiliäpis. Avatud talude päev teeb koostööd nii Navicupiga, kes on sel aastal arendanud ka laulu- ja tantsupeo ametliku äpi, ning Ajujahi võistlusel osalenud rakendusega GoInvite, kuhu talud saavad oma programme ja üritusi sisestada.
Jätka lugemist »
Maaeluministeeriumiga koostöös alustas hiljuti tegevust esimene kodulinnust suunamudija kukk Porthos, kelle tegemiste abil on võimalik saada ülevaade maaelu mitmekesisusest.
 Kukk Porthos. Foto: Maaeluministeerium
Näiteks pidasid lapsed teda kanaks, mis on selge märk, et suurem kokkupuude maaeluga tuleks järeltulevatele põlvedele üksnes kasuks
„Möödas on ajad, mil influencer’id kajastasid üksnes linnaelu. Kukk Porthos on võtnud ette ambitsioonika retke mööda Eestimaad, mille käigus ta vaatab maaelu rohujuure tasandilt ja vägagi terava pilguga. Oma ringreisil kogetust annab ta operatiivselt teada sotsiaalmeedias, täpsemalt Instagrami kontol,“ sõnas Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karolin Lillemäe.
Kukk Porthos startis eile, 11. juunil Pärnust, andes oma ringreisile avapaugu suvepealinna ülevaatusega. „Juba esimesed sammud viisid kuke kokku nii Eestimaa rõõmude kui ka kitsaskohtadega. Näiteks pidasid lapsed teda kanaks, mis on selge märk, et suurem kokkupuude maaeluga tuleks järeltulevatele põlvedele üksnes kasuks,“ lisas Lillemäe.
Kukk Porthose kodu asub Ranna Rantšos ning koos oma perenaise Ande Baikoviga on ta osalenud juba paljudel üritustel ning külastanud isegi telestuudiot. Oma Instagrami kontol näitab kukk nii enda kui ka teiste loomade tegemisi, demonstreerib maaelu mitmekesisust, võtab sõna olulistel teemadel ning suunab inimesi maale elama ja puhkama.
Kertu Kärk
Maaeluministeeriumi nõunik
Meediakirjaoskuse, sotsiaalmeedia funktsioneerimise ning kriitilise mõtlemise arendamise teemadel toimus Kildu külas 25. aprillist kuuenda maini Erasmus+ rahvusvaheline noortevahetus „consPIRACY”.
 Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto: Herkko Sõber
käisid Viljandi lossimägedes mõtteid meediamürast puhastamas
Viljandimaale Põhja-Sakala valla Kildu külalistemajja kogunes kokku 30 noort erinevatest riikidest. Esindatud olid Eesti, Holland, Slovakkia, Hispaania, Georgia, kõige kaugemalt saabusid noored Palestiinast.
Toimusid arutelud, kus noored tutvustasid üksteisele oma koduriikide meedia vabadust ja kultuuri üldisemalt. Peamisteks töötubade teemadeks olid meedia toimimine, meediakirjaoskus, meedias levivad erinevad arvamused, tõekspidamised ja väärteave. Samuti said noored kätt proovida sotsiaalmeedia sisu eesmärgipärasel loomisel ja hea, lööva ning kaasahaarava video tegemisel. Vahetati mõtteid vandenõuteooriate kohta ning arutleti nende tõepärasuse ja tekkemotiivide üle. Noored kasutasid töötubades mitteformaalse õppe meetodeid, mis tähendab, et erinevad töötoad viidi läbi interaktiivselt ja mänguliselt.
Jätka lugemist »
Pärnumaal Tori vallas valmis Selja laudakompleks, kuhu Estoveriga seotud omanikud investeerisid 1,8 miljonit eurot. Uuendatud farmis on kohti 1200 lüpsilehmale. Laudakompleksi ehitas Mapri Ehitus, projekteerija oli Pekko Projekt.
 Selja laut Pärnumaal Tori vallas Jätka lugemist »
Sel sügisel valiti Pärnumaal esmakordselt parimaid toidumeeneid, et leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi võitjad on pärjatud ja nüüd on parimad tooted ka kinkekomplektidena saadaval.
 Aasa mesi. Foto: Liisa Mägi Kinkepakkidesse on kokku pandud hoole ja armastusega valmistatud Pärnumaa tooted, sooviga tutvustada piirkonnale iseloomulikke maitseid. Komplektidest leiab mett ja parimaks hinnatud Kaatarusaare mustasõstramaiused. Rannarahva toidulauale omast kala esindavad kinkekomplektides 50-aasta vanusesse kalavõrku pakendatud suitsuvimmakonserv ja Pärnumaa lennukaim toidumeene Kapteni talu ahvenakrõpsud, mida saavad huvilised osta ka Nordica lennukite pardamenüüst.
Pärnumaa toidumeenete komplekte saab tellida bit.ly/Pärnumaatoidumeened või osta Pärnu Turismiinfokeskusest kohapealt, mis asub Uus tn 4. Pakendatud kinkekomplektide hinnad algavad 13-st eurost, kuid tooteid on võimalik osta ka eraldi. Oma soovidest võib ka otse kirjutada maitsed@visitparnu.com ja kui pakkide kogus on enam kui viis komplekti, siis komplekteerime sobiva suurusega paki vastavalt soovile.
Pärnumaa on valitud Maaeluministeeriumi poolt Eesti toidupiirkonnaks aastal 2018, et pöörata suuremat tähelepanu piirkonnas toodetud toidule ja siinsele toidukultuurile. Pärnumaa maitsete aastat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Leader-programmist.
Kadi Elmeste
Pärnumaa maitsed projektijuht
Maakultuur on rahvusliku mälu ja identiteedi kandja, mille püsimisele aitab kaasa Eesti Põllumajandusmuuseum.
 Eesti Põllumajandusmuuseumis. Foto: Urmas Saard Eelmise aasta augustis allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid asutamispaberid, millega liideti Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks ühise sihtasutuse alla. Tori hobusekasvandus alustas tegevust 1856. aastal vajadusega aretada vähenõudlikku ja vastupidavat eesti hobust. Jakobsoni tunti kui edumeelset ja uuele avatud peremeest. Tema talumuuseum ongi just see paik, kus vana kohtub uuega. Ülenurmel asuva keskmuuseumi oluline ülesanne on Eesti maakultuuri, omandisuhete, põllumajandusliku tootmise, põllumajandushariduse ja -teaduse jäädvustamine ning vastava valdkonna ainese kogumine, uurimine, eksponeerimine ja säilitamine.
25. septembril käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad õppereisil Põllumajandusmuuseumis. Suur huviliste seltskond jaotati kaheks, et giididel oleks hõlpsam selgitusi anda. Üks giididest oli teadur Lembit Karu (pildigaleriis foto 016), kelle erialaks on etnograafia.
Jätka lugemist »
Pärnu linna ja Tori valla esindajad alustasid läbirääkimisi Tori valda kuuluva Sauga aleviku ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme, Kiisa ja Vainu küla Pärnu linnaga võimaliku liitmise tingimuste osas.
 Sindi raekoda, Tori vallavalitsuse peamaja. Foto: Urmas Saard Tori vallavolikogu otsustas eilsel istungil, et lähitulevikus viiakse nendes asustusüksustes läbi rahvaküsitlus, et selgitada välja elanike arvamus Pärnu linna koosseisu arvamise kohta. Nendes asustusüksustes elab ligi 3500 inimest, territooriumi poolest on tegemist enamikuga endisest Sauga vallast.
Küsitlus viiakse läbi veel sel aastal. Aja ja küsitluspunktide kohad määrab Tori vallavalitsus ning annab sellest elanikele aegsasti teada.
Enne liitmist peavad kaks omavalitsust kokku leppima omavaheliste piiride muutmise tingimustes. Täna kohtunud läbirääkimisdelegatsioonid olid ühte meelt, et liituvatest asustusüksustest ei moodustata eraldi osavalda ja nende elanikest saavad pärnakad.
„Nad võiksid tulla ikka Pärnu linna alla, mitte olla osavald. Nad oleks samasugune linnaosa nagu Rääma või Ülejõe,“ ütles üks liitmise algatajatest, Tori vallavolikogu liige Andres Mõis.
Sauga aleviku ja kuue küla Pärnuga liitmise otsustavad Pärnu linnavolikogu ja Tori vallavolikogu, arvestades rahvaküsitluse tulemusel selgunud elanike arvamust ja piiride muutmise tingimusi. Viimaseid hakataksegi nüüd läbi arutama, pöörates tähelepanu võetud, läbirääkimiste ajal võetavatele ja arengukavas ette nähtud kohustustele, lasteasutuste teeninduspiirkondadele ja paljudele muudele küsimustele.
Delegatsioonid leppisid kokku, et Tori vallavalitsus saadab Pärnu linnavalitsusele 4. oktoobriks omapoolsed ettepanekud. Uuesti saadakse kokku 9. oktoobril Tori vallas.
Tori vallavalitsus on tellinud Tori valla halduspiiri muutmise mõjude analüüsi, mille eesmärk on anda avalikkusele, sealhulgas eelkõige Pärnu linnaäärsete asulate elanikele selge ja erapooletu ülevaade võimalikest mõjudest, kui antud asustusüksused peaksid liituma Pärnu linnaga. Võrdlusena on välja toodud ka mõjud, kui jäädakse Tori valla koosseisu.
Analüüs on digitaalselt kättesaadav Tori valla kodulehel www.torivald.ee, paberkujul on sellega võimalik tutvuda Tori vallavalitsuses Sindis või teistes valla teenuskeskustes.
Pärnumaa lõikuspidu toimub Maria talus laupäeval, 8. septembril. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise puhul pakutakse enam kui 100 kohalikku jooki ja kuulutatakse välja piirkonna parimad toidumeened.
 Pärnumaa maitsed. Foto: pressiteatega
Kuulutame välja Pärnumaa parima toidumeene, parima joogimeene ja parima leiva
„Kutsun kõiki üles Pärnumaa lõikuspeol osalema ning Eesti toidu kuul parimat kohalikku toitu proovima,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja parimad kohalikud toidumeened. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi eesmärgiks on leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta.
Oma lemmiku toidutoodete kategoorias valis ka maaeluminister Tamm, kelle sõnul rõõmustas teda lai toodete valik. „Hea meel on näha, et kohaliku toidu teema on ettevõtetele südamelähedane. Oli hulgaliselt soolaseid ja magusaid Pärnumaale iseloomulikke maitseid. Nii kalast, kurgist kui ka metsaandidest valmistatud põnevate maitsenüanssidega tooteid. Eriliste lemmikutena tahan esile tõsta Pärnumaa mett, särtsaka maitsega kurke, Kihnu räimerulle ja seemnetest valmistatud näkileivakrõpse.“
Jätka lugemist »
Tänavuse suve üheks väärikamaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks Jõgevamaal võib pidada kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari pidulikku avamist Sadala rahvamaja kõrval ja sellega kaasnenud rahvapidu.
 Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga. Foto: Ellar Sügiste  Sadala tulealtari süütamine. Foto: Ellar Sügiste
Kirikukell, mis on nagu poolik või poolenisti maa sisse vajunud, heliseb ja kõlab täies võimsuses ja suurepärases akustikas.
Tuntud ja tunnustatud inimesed avaldasid Külauudistele arvamust, et Sadala Külade Seltsi eestvedamisel teoks saanud ettevõtmine loob kultuuri- ja seltsielu edendamiseks uued võimalused mitte ainult kogukonna vaid märksa suuremalt tasandilt vaadatuna.
Jõgeva vallavolikogu liige ja Jõgeva Kammerkoori dirigent Margus Kask ütles, et juba esimesel proovil enne avapidu kõlasid laulud Sadala kõlakojas suurepäraselt. „Sadala Külade Selts eesotsas Pille Tutiga on tõestanud, et mõtteerksuse, tahtejõu ja järjepidevusega on võimalik paljugi korda saata ka rahvaarvult suhteliselt väikeses külas.”
Jätka lugemist »
Täna hommikuse seisuga, kui 70 talu külastuste arvud pole veel korraldajateni jõudnud, oli 2018. aasta avatud talude päeval rohkem kui 129 000 külastust. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval 120 000 külastust.
 Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas. Foto: Urmas Saard Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600). Samuti oli palju külastajaid Konju Kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317). Andmeid lisandub jooksvalt ning loodetavasti saab lõplikud arvud välja kuulutada homseks, 24. juuliks.
Korraldajad on väga tänulikud kõigile taludele, kes rõõmuga külastajaid vastu võtsid, kõigile külastajatele, kes päeva meeleolukaks ja toredaks muutsid, ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid.
Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.
Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.
„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“
Jätka lugemist »
Tänahommikuse seisuga oli end avatud talude päevale kirja pannud 286 talu, mis on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. Lausa 85 talu osaleb üritusel esmakordselt.
 Tamme talu Pärnumaal. Foto: Urmas Saard “Meil on väga vedanud, et nii paljud talud on valmis end näitama. Registreerunute seas on palju uusi tulijaid, seega on külastajatel veel rohkem võimalusi seda toredat päeva sisustada,” rõõmustas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk.
“Samas tahame rõhutada, et kui keegi end tänaseks kirja panna ei jõudnud, siis pole kõik veel kadunud. Ootame endiselt ka hiliseid liitujaid − andke endast palun meili teel teada ja korraldame teie osalemise,” lisas Kertu Kärk.
“Kõik registreerunud talud on ääretult põnevad. See teeb suvel külastajate jaoks valiku päris keeruliseks − mida võtta ja mida jätta. Lausa kurb, kui aastas on vaid üks päev, kui seda kõike näha ja kogeda saab,” sõnas Reve Lambur, kes koordineerib suhtlust osalevate taludega.
Osalevate taludega saab tutvuda avatud talude päeva lehel.
Jätka lugemist »
Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.
 Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest
Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.
Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.
Jätka lugemist »
Vabariigi Presidendi Kantselei teatel vabastas Kersti Kaljulaid täna peaminister Jüri Ratase ettepanekul ametist tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ning riigihaldusministri Jaak Aabi. Uuteks ministriteks nimetas riigipea Riina Sikkuti ja Janek Mäggi.
 Janek Mäggi. Foto: Urmas Saard „Eesti poliitika vajab häid spetsialiste ja oma ala tundvaid võimekaid inimesi ning soovin uuele töö- ja terviseministrile edu tema ametis,” ütles riigipea Kadriorus Riina Sikkutit ametisse nimetades.
Janek Mäggit riigihalduse ministriks nimetades rõhutas riigipea, et tema hinnangul ei ole valitsuse liikme ja huviärist kasusaaja rollid ühildatavad. „Poliitiline mõjutustegevus ja üleminek sealt poliitikasse ja ka tagasi ei ole Eesti õigusruumis veel reguleeritud. Aga see ei tähenda, et see oleks vaid formaalne küsimus. See on riigivalitsemise aususe, avatuse ja läbipaistvuse küsimus. Ka hr Mäggi lubas, et pärast ministriameti lõppu ta poliitilise lobbyga teatud perioodi jooksul ei tegele,” ütles president Kaljulaid ning avaldas lootust, et värske minister leiab sellele probleemile ka kiire, selge ja arusaadava lahenduse.
Lisaks tõi riigipea välja, et teda isiklikult häirib tõsiselt hr. Mäggi üleolev suhtumine koduvägivalla vastasesse võitlusesse. „Kuid need väljaütlemised ei ole ohuks meie põhiseaduslikule korrale, mistõttu nimetan mõlemad ministrid täna ametisse,” ütles president Kaljulaid.
|
Uudiseid igalt uulitsalt
|
