Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee |
Sel sügisel valiti Pärnumaal esmakordselt parimaid toidumeeneid, et leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi võitjad on pärjatud ja nüüd on parimad tooted ka kinkekomplektidena saadaval.
 Aasa mesi. Foto: Liisa Mägi Kinkepakkidesse on kokku pandud hoole ja armastusega valmistatud Pärnumaa tooted, sooviga tutvustada piirkonnale iseloomulikke maitseid. Komplektidest leiab mett ja parimaks hinnatud Kaatarusaare mustasõstramaiused. Rannarahva toidulauale omast kala esindavad kinkekomplektides 50-aasta vanusesse kalavõrku pakendatud suitsuvimmakonserv ja Pärnumaa lennukaim toidumeene Kapteni talu ahvenakrõpsud, mida saavad huvilised osta ka Nordica lennukite pardamenüüst.
Pärnumaa toidumeenete komplekte saab tellida bit.ly/Pärnumaatoidumeened või osta Pärnu Turismiinfokeskusest kohapealt, mis asub Uus tn 4. Pakendatud kinkekomplektide hinnad algavad 13-st eurost, kuid tooteid on võimalik osta ka eraldi. Oma soovidest võib ka otse kirjutada maitsed@visitparnu.com ja kui pakkide kogus on enam kui viis komplekti, siis komplekteerime sobiva suurusega paki vastavalt soovile.
Pärnumaa on valitud Maaeluministeeriumi poolt Eesti toidupiirkonnaks aastal 2018, et pöörata suuremat tähelepanu piirkonnas toodetud toidule ja siinsele toidukultuurile. Pärnumaa maitsete aastat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Leader-programmist.
Kadi Elmeste
Pärnumaa maitsed projektijuht
Maakultuur on rahvusliku mälu ja identiteedi kandja, mille püsimisele aitab kaasa Eesti Põllumajandusmuuseum.
 Eesti Põllumajandusmuuseumis. Foto: Urmas Saard Eelmise aasta augustis allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid asutamispaberid, millega liideti Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks ühise sihtasutuse alla. Tori hobusekasvandus alustas tegevust 1856. aastal vajadusega aretada vähenõudlikku ja vastupidavat eesti hobust. Jakobsoni tunti kui edumeelset ja uuele avatud peremeest. Tema talumuuseum ongi just see paik, kus vana kohtub uuega. Ülenurmel asuva keskmuuseumi oluline ülesanne on Eesti maakultuuri, omandisuhete, põllumajandusliku tootmise, põllumajandushariduse ja -teaduse jäädvustamine ning vastava valdkonna ainese kogumine, uurimine, eksponeerimine ja säilitamine.
25. septembril käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad õppereisil Põllumajandusmuuseumis. Suur huviliste seltskond jaotati kaheks, et giididel oleks hõlpsam selgitusi anda. Üks giididest oli teadur Lembit Karu (pildigaleriis foto 016), kelle erialaks on etnograafia.
Jätka lugemist »
Pärnu linna ja Tori valla esindajad alustasid läbirääkimisi Tori valda kuuluva Sauga aleviku ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme, Kiisa ja Vainu küla Pärnu linnaga võimaliku liitmise tingimuste osas.
 Sindi raekoda, Tori vallavalitsuse peamaja. Foto: Urmas Saard Tori vallavolikogu otsustas eilsel istungil, et lähitulevikus viiakse nendes asustusüksustes läbi rahvaküsitlus, et selgitada välja elanike arvamus Pärnu linna koosseisu arvamise kohta. Nendes asustusüksustes elab ligi 3500 inimest, territooriumi poolest on tegemist enamikuga endisest Sauga vallast.
Küsitlus viiakse läbi veel sel aastal. Aja ja küsitluspunktide kohad määrab Tori vallavalitsus ning annab sellest elanikele aegsasti teada.
Enne liitmist peavad kaks omavalitsust kokku leppima omavaheliste piiride muutmise tingimustes. Täna kohtunud läbirääkimisdelegatsioonid olid ühte meelt, et liituvatest asustusüksustest ei moodustata eraldi osavalda ja nende elanikest saavad pärnakad.
„Nad võiksid tulla ikka Pärnu linna alla, mitte olla osavald. Nad oleks samasugune linnaosa nagu Rääma või Ülejõe,“ ütles üks liitmise algatajatest, Tori vallavolikogu liige Andres Mõis.
Sauga aleviku ja kuue küla Pärnuga liitmise otsustavad Pärnu linnavolikogu ja Tori vallavolikogu, arvestades rahvaküsitluse tulemusel selgunud elanike arvamust ja piiride muutmise tingimusi. Viimaseid hakataksegi nüüd läbi arutama, pöörates tähelepanu võetud, läbirääkimiste ajal võetavatele ja arengukavas ette nähtud kohustustele, lasteasutuste teeninduspiirkondadele ja paljudele muudele küsimustele.
Delegatsioonid leppisid kokku, et Tori vallavalitsus saadab Pärnu linnavalitsusele 4. oktoobriks omapoolsed ettepanekud. Uuesti saadakse kokku 9. oktoobril Tori vallas.
Tori vallavalitsus on tellinud Tori valla halduspiiri muutmise mõjude analüüsi, mille eesmärk on anda avalikkusele, sealhulgas eelkõige Pärnu linnaäärsete asulate elanikele selge ja erapooletu ülevaade võimalikest mõjudest, kui antud asustusüksused peaksid liituma Pärnu linnaga. Võrdlusena on välja toodud ka mõjud, kui jäädakse Tori valla koosseisu.
Analüüs on digitaalselt kättesaadav Tori valla kodulehel www.torivald.ee, paberkujul on sellega võimalik tutvuda Tori vallavalitsuses Sindis või teistes valla teenuskeskustes.
Pärnumaa lõikuspidu toimub Maria talus laupäeval, 8. septembril. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise puhul pakutakse enam kui 100 kohalikku jooki ja kuulutatakse välja piirkonna parimad toidumeened.
 Pärnumaa maitsed. Foto: pressiteatega
Kuulutame välja Pärnumaa parima toidumeene, parima joogimeene ja parima leiva
„Kutsun kõiki üles Pärnumaa lõikuspeol osalema ning Eesti toidu kuul parimat kohalikku toitu proovima,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja parimad kohalikud toidumeened. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi eesmärgiks on leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta.
Oma lemmiku toidutoodete kategoorias valis ka maaeluminister Tamm, kelle sõnul rõõmustas teda lai toodete valik. „Hea meel on näha, et kohaliku toidu teema on ettevõtetele südamelähedane. Oli hulgaliselt soolaseid ja magusaid Pärnumaale iseloomulikke maitseid. Nii kalast, kurgist kui ka metsaandidest valmistatud põnevate maitsenüanssidega tooteid. Eriliste lemmikutena tahan esile tõsta Pärnumaa mett, särtsaka maitsega kurke, Kihnu räimerulle ja seemnetest valmistatud näkileivakrõpse.“
Jätka lugemist »
Tänavuse suve üheks väärikamaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks Jõgevamaal võib pidada kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari pidulikku avamist Sadala rahvamaja kõrval ja sellega kaasnenud rahvapidu.
 Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga. Foto: Ellar Sügiste  Sadala tulealtari süütamine. Foto: Ellar Sügiste
Kirikukell, mis on nagu poolik või poolenisti maa sisse vajunud, heliseb ja kõlab täies võimsuses ja suurepärases akustikas.
Tuntud ja tunnustatud inimesed avaldasid Külauudistele arvamust, et Sadala Külade Seltsi eestvedamisel teoks saanud ettevõtmine loob kultuuri- ja seltsielu edendamiseks uued võimalused mitte ainult kogukonna vaid märksa suuremalt tasandilt vaadatuna.
Jõgeva vallavolikogu liige ja Jõgeva Kammerkoori dirigent Margus Kask ütles, et juba esimesel proovil enne avapidu kõlasid laulud Sadala kõlakojas suurepäraselt. „Sadala Külade Selts eesotsas Pille Tutiga on tõestanud, et mõtteerksuse, tahtejõu ja järjepidevusega on võimalik paljugi korda saata ka rahvaarvult suhteliselt väikeses külas.”
Jätka lugemist »
Täna hommikuse seisuga, kui 70 talu külastuste arvud pole veel korraldajateni jõudnud, oli 2018. aasta avatud talude päeval rohkem kui 129 000 külastust. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval 120 000 külastust.
 Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas. Foto: Urmas Saard Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600). Samuti oli palju külastajaid Konju Kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317). Andmeid lisandub jooksvalt ning loodetavasti saab lõplikud arvud välja kuulutada homseks, 24. juuliks.
Korraldajad on väga tänulikud kõigile taludele, kes rõõmuga külastajaid vastu võtsid, kõigile külastajatele, kes päeva meeleolukaks ja toredaks muutsid, ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid.
Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.
Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.
„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“
Jätka lugemist »
Tänahommikuse seisuga oli end avatud talude päevale kirja pannud 286 talu, mis on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. Lausa 85 talu osaleb üritusel esmakordselt.
 Tamme talu Pärnumaal. Foto: Urmas Saard “Meil on väga vedanud, et nii paljud talud on valmis end näitama. Registreerunute seas on palju uusi tulijaid, seega on külastajatel veel rohkem võimalusi seda toredat päeva sisustada,” rõõmustas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk.
“Samas tahame rõhutada, et kui keegi end tänaseks kirja panna ei jõudnud, siis pole kõik veel kadunud. Ootame endiselt ka hiliseid liitujaid − andke endast palun meili teel teada ja korraldame teie osalemise,” lisas Kertu Kärk.
“Kõik registreerunud talud on ääretult põnevad. See teeb suvel külastajate jaoks valiku päris keeruliseks − mida võtta ja mida jätta. Lausa kurb, kui aastas on vaid üks päev, kui seda kõike näha ja kogeda saab,” sõnas Reve Lambur, kes koordineerib suhtlust osalevate taludega.
Osalevate taludega saab tutvuda avatud talude päeva lehel.
Jätka lugemist »
Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.
 Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest
Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.
Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.
Jätka lugemist »
Vabariigi Presidendi Kantselei teatel vabastas Kersti Kaljulaid täna peaminister Jüri Ratase ettepanekul ametist tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ning riigihaldusministri Jaak Aabi. Uuteks ministriteks nimetas riigipea Riina Sikkuti ja Janek Mäggi.
 Janek Mäggi. Foto: Urmas Saard „Eesti poliitika vajab häid spetsialiste ja oma ala tundvaid võimekaid inimesi ning soovin uuele töö- ja terviseministrile edu tema ametis,” ütles riigipea Kadriorus Riina Sikkutit ametisse nimetades.
Janek Mäggit riigihalduse ministriks nimetades rõhutas riigipea, et tema hinnangul ei ole valitsuse liikme ja huviärist kasusaaja rollid ühildatavad. „Poliitiline mõjutustegevus ja üleminek sealt poliitikasse ja ka tagasi ei ole Eesti õigusruumis veel reguleeritud. Aga see ei tähenda, et see oleks vaid formaalne küsimus. See on riigivalitsemise aususe, avatuse ja läbipaistvuse küsimus. Ka hr Mäggi lubas, et pärast ministriameti lõppu ta poliitilise lobbyga teatud perioodi jooksul ei tegele,” ütles president Kaljulaid ning avaldas lootust, et värske minister leiab sellele probleemile ka kiire, selge ja arusaadava lahenduse.
Lisaks tõi riigipea välja, et teda isiklikult häirib tõsiselt hr. Mäggi üleolev suhtumine koduvägivalla vastasesse võitlusesse. „Kuid need väljaütlemised ei ole ohuks meie põhiseaduslikule korrale, mistõttu nimetan mõlemad ministrid täna ametisse,” ütles president Kaljulaid.
Pärnu linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Pärnu muuseumil Niidu tänava ja Ehitajate tee ristmiku lähedale “Vaeste-patuste alevi” elu tutvustava vabaõhumuuseumi ehitada.
 Illustratiivne pilt loomade aedikust. Foto: Urmas Saard Vabaõhumuuseum loodetakse rajada Euroopa Liidu toel. “Vaeste-patuste alev” on kirjanik August Jakobsoni debüütromaan, milles kirjeldatakse Rääma linnaosa inimeste vaesust ja viletsust eelmise sajandi alguses.
Vabaõhumuuseumi tahetakse koondada ajaloolised hooned, et näidata nende abil tööliste elamistingimusi 19. sajandist nõukogude ajani. Kavandatavad hooned oleksid moonakate maja, turbatööliste elamu, Waldhofi barakkelamu, nõukogudeaegne barakk-elamu, August Jakobsoni elumaja ja küün. Peale nende oleksid kompleksis vabaõhumuuseumi administratiiv- ja sanitaarhooned, nõukogudeaegne söökla, kõrts, peenramaa, loomade aedik, turbavagonettide rada ning laadaplats koos välilava ja tuule jõudu kasutava ilmarattaga.
Vabaõhumuuseum on mõeldud pere- ja karavanituristidele. Peamine sissepääs ja parkimisala on kavandatud Niidu tänava äärde, kuhu on planeeritud 187 sõiduautode, kümme busside ja kümme autokaravanide parkimiskohta.
Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
Pärnu linnavolikogu nõustus Tori vallavolikogu ettepanekuga alustada Pärnu linnaga läbirääkimisi Sauga aleviku ja viie küla üleandmiseks Pärnu linnale.
 Sauga endine vallamaja. Foto: Marko Šorin Linnavolikogu volitas läbirääkimisi pidama linnapead, linnavalitsuse liikmeid ja kolme volikogu liiget eesotsas volikogu esimehe Andres Metsojaga. Linnavalitsuse ülesandeks on määrata Pärnu esindajad läbirääkimisteks moodustatavatesse komisjonidesse ja/või töörühmadesse, kaasates volikogu liikmeid.
Tori vallavolikogu tegi Pärnu linnavolikogule ettepaneku alustada Tori valla ja Pärnu linna vaheliste piiride muutmiseks läbirääkimisi, et anda Sauga alevik ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme ja Kiisa või Vainu küla Pärnu linna koosseisu. Vallavalitsus peab asutusüksuste kaupa välja selgitama, mida elanikud sellest arvavad.
Osa Sauga aleviku ja endisesse Sauga valda jäävate külade elanikest soovis, et Sauga vald oleks ühinenud Pärnu linnaga, kuid Sauga vallavolikogu otsustas Tori vallaga liitumise kasuks. Haldusreformi käigus ühinesid Tori vallaga lisaks Sauga vallale Are vald ja Sindi linn.
Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
Kogu päeva Külauudiste kaamera ja märkmikuga ringi liikuv Edwin Balandis kohtus Pärnu rannaniidule toodud mägiveistega.
 Mägiveised Pärnu rannaniidul. Foto: Edwin Balandis Vana tavandi järgi on olnud 1. aprill karjalaskepäev. Karjalaskmisel oli väga tähtis soodsa päeva valimine. Nii võidi karja väljalaskmist nihutada kehva ilmaga päevalt mõnele paremale ajale. Kui polnud tegemist esmaspäeva või reedega, pääses kari siiski viivuks välja koguni päris ebasobiva ilma korral. Seepärast aeti täna hommikul Võrumaalt Pärnu rannaniidule toodud mägiveised pärast paaritunnist kohal olemist uuesti autole ja sõidutati nende talvitumise paika tagasi.
Pärnus veedetud aeg polnud kasutu ja pikk autosõit üldsegi mitte asjatu. Loomad said tõrvaga maalitud ristimärgid otsaette ja loeti ka nõidussõnu peale. Samuti loobiti kanamune üle karja. Muistse uskumise järgi tähendanuks muna purunemine karjale kahju kartust. Aga Pärnus olid karjatajad sedavõrd osavad loopijad-püüdjad, et ükski visatud muna puruks ei läinud ja nõnda pole saabuval suvel veistele mingit kahju karta.
Edwin Balandis
Samal teemal:
Rohelise Jõemaa Koostöökogu eestvedamisel toimunud kuues ühepäevakohvikute päev „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ pakkus sadadele kodust väljunud inimestele meeldivat maitseelamust ja mitmekülgset meelelahutust.
 Kersti Kullimaa, ühepäevakohviku Kersti Maiused perenaine Are Huvikeskuses. Foto: Urmas Saard Kaunis kevadpäev, uudishimu ja soov uuteks kohtumisteks väikeste kogukondade toimekate inimestega ahvatles kohvikute ringile minema ka Tori valla kultuurinõuniku Mart Tõnismäe, kes nõustus lahkesti oma neljarattalist abilist jagama siinkirjutajaga. Pea 80 kilomeetri pikkusel ringil jõudis nelja ja poole tunniga külastada seitset ühepäeva kohvikut. Mitmel juhul pidi kohvikute headuse kõrval kogema üllatusi, mis võtsid sõnatuks.
Tõrvatilk mees
Laupäeval, 23. märtsil Sindist Tori aleviku suunas teekonda alustades tegime esimese peatuse Randivälja külas. Varajaste külalistena takseerisime Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskuse uhket peahoonet, kui äkki maja külgmisele uksele ilmus sädeleva naeratusega ja suurt helkjat nuga käes hoidev Kadi Ruumet. Kohe meenus mullusuvine kohtumine Kurgja talumuuseumis, kus sõin isukalt Kadi valmistatud torti. Kurgjal anti tublile aednikule kätte Pärnu Postimehe noore ettevõtja eripreemia.
Jätka lugemist »
Sindi seltsimajas vesteldi laudkonniti majandus-, regionaal-, põllumajandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitika teemal, millest koorunud peamiste mõtete põhjal esitati kokkuvõtvaid märkmeid. Järgnenud väitluse keskmesse tõstatus küsimus, kas Sindi toimetaks edukamalt iseseisvalt või suuremas omavalitsuslikus koosluses.
 Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Sindis. Foto: Urmas Saard 13. märtsil EV100 raames asetleidnud rahvakohtumine oli üks paljudest Keskerakonna korraldatavatest mõttetalgutest, mida Sindis modereerisid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Pärnu abilinnapea Marko Šorin. Tavaliselt esitavad inimesed poliitikutega kohtudes teravaid või lihtsalt kaasamõtlevaid küsimusi. Nüüd esitati laudkondade aruteludes tõstatunud omapoolseid seisukohti.
sintlased soovivad Tori vallast lahkuda
Elupõline sintlane Aleksander Kask peatus esmalt sellel, mis Sindis hästi olnud. „Me polnud iseseisva linnana rikkad, aga ka mitte vaesed.“ Kask tõi terve hulga näiteid sellest, kuidas linn oli sotsiaalselt kindlustatud. Ta ütles oma laudkonna nimel, et sintlased soovivad Tori vallast lahkuda ja taastada iseseisvuse või äärmisel juhul ühineda Pärnuga.
Jätka lugemist »
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda saja-aastase männiku otse kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.
 Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal. Foto: pressisõnumiga
Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal
28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.
EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägija KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.
Jätka lugemist »
22. juulil toimub neljandat korda üleriigiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti kutsuvad kõiki huvilisi juulikuisel pühapäeval külla, et näidata, kuidas valmib kodumaine toit ning põllumajandustoodang.
 Avatud talude päev Pärnumaal. Foto: Urmas Saard
Peagi kuulutame välja ka talude ja põllumajandustootmiste registreerimise avatud talude päevale.
“Avatud talude päev toob maaelu Eesti inimestele lähemale. Päeva külastamisest saadud positiivne kogemus saadab meid kõiki kogu aasta ning kes teab, äkki meelitab nii mõnegi pere maale elama ning maaelu arendamisse panustama,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Lisaks saab avatud talude päeval näha, kuidas valmib kodumaine toit ja muud põllumajandussaadused. Sel päeval on oluline roll meie laste harimisel, sest just siis on ainulaadne võimalus jälgida, kuidas leib tegelikult meie lauale saab, ning kui ettevõtlikud ja uuendusmeelsed inimesed maal elavad.”
Jätka lugemist »
Täna pärastlõunal vahetasid Sindi kommunali töömehed teeviita, mis asub Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul. Varem Sindi linnavalitsusse juhatanud teeviit suunab nüüd inimesi Tori vallavalitsusse, mis alustas raehoones tööd alates käesolevast aastast.
 Uus teeviit Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul. Foto: Urmas Saard Sindi Kommunali juhataja Heli Ruus ütles, et see on esimene uude Tori vallavalitsusse teed juhatav viit. Sindi linnavalitsuse kirjadega teeviit viidi kohe pärast maha võtmist Sindi muuseumisse, kus linna mäluasutuse juhataja Heidi Vellend selle museaalide nimistusse kandis ja hoiupaika asetas. Vellend ütles, et on palunud muuseumi hoidlasse arvele võtmiseks ka Sindi raekoja paraadukse kõrval olevat tahvlit. Millal Sindi vapiga tahvel Tori vallavalitsuse tahvliga asendatakse, seda vallavanem Lauri Luur veel öelda ei teadnud.
Hea uudis on seegi, et Luuri teatel loodetakse uue Tori valla ajalehe esimene number lugejateni tuua arvatavalt jaanuari lõpus. „Ajalehe toimetajatega on kokkulepped sõlmitud. Facebooki käivitamine on samuti käsil,“ vastas vallavanem.
Urmas Saard
Nüüd kui haldus(piiride)reform on juba täna realiseerumas võib korraks ka minevikku vaadata. Piiride muutmine ei ole mitte midagi nii uut, kui vahel võib tunduda ning nagu ajalugu näitab ei jää ükski muudatus väga pikalt kestma.
 Sindi raekoda. Foto: Marko Šorin 20. sajandiks oli kihelkondade, kui haldusüksuste, tähtsus oluliselt vähenenud. Eestlaste asuala jagunes mitme kubermangu vahel (peamiselt Eestimaa ja Liivimaa kubermang, kuid Narva linn kuulus Peterburi ja Petserimaa kuulus Pihkva kubermangu). Maakondade ja kihelkondade piirid olid püsinud aga juba pikemat aega, uusi linnu polnud aga saja aasta vältel samuti tekkinud, vallapiiride osas oli tegemist väikevaldade liitmise lõppjärguga. Näiteks kadus 19. sajandi lõpus kaardilt Sindi vald (praegu oleks see suuresti tänane Paikuse vald, Sindi linn ning osa Tori ja Sauga vallast). Oluline sündmus toimus 1917. aastal, kui eestlaste asualal moodustati üks kubermang – Eestimaa kubermang. Vahepeal oli rahulikum aeg, kuni 1938. a vallapiiride reformini, millega valdade arvu vähendati kolmandiku võrra.
Jätka lugemist »
Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.
 Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.
Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.
Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.
Jätka lugemist »
Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet külastati üle 120 000 korra.
 Avatud talude päev C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal. Foto: Urmas Saard “Kõik talud, kes oma uksed avasid, väärivad suurimat tunnustust ja tänu, sest te aitate Eesti maaelu edasi kanda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Kasvav huvi avatud talude päeva vastu näitab, et Eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast Eesti toidust. Loodan, et inimesed kannavad seda ülimalt positiivset kogemust kaasas kogu aasta ning külastavad talusid ka muul ajal, et sealt värsket eestimaist toitu osta.”
“Soovin isiklikult tänada neid sadu vabatahtlikke, kes selle päeva korraldamisele kaasa aitasid ja kõiki toredaid Eesti inimesi, kes talusid külastasid,” lisas Tamm.
Esialgsete andmete järgi tehti pühapäeval, 23. juulil toimunud avatud talude päeval ettevõtetesse üle 120 000 külastuse. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.
Jätka lugemist »
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.
 Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard “Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”
“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”
23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.
Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.
Jätka lugemist »
Homsest pühapäevani ehk 30. juunist 2. juulini kestvate Pärnu Hansapäevade alguseni on jäänud loetud tunnid. Keskaja ja pärandkultuuri festival, mis viib nõiaväega juurte juurde, on kohe algamas ja alates tänase päeva teisest poolest käib vallikraavi kõrval asuval aasal ning Munamäe pargis vilgas askeldamine.
 Valter Parve meenutab plaadi mängitamisega Vello Orumetsa ja teeb hansapäevaliste tuju heaks. Foto: Urmas Saard Kõrgel redelil turnis mees ja parandas katust. Alles siis, kui ta möödujale selja tagant hüüatas, tundsin nõndanimetatud isehakanud bürgermeistri hääle järgi ära. Polnud ju peas uhket faasanisulgedega ehitud sametmütsi ega redelipulkadel näha pikkade ja teravate ninadega madalaid kingasid. Aga juba homme keskpäeval jalutab Pärnu hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe pika rongkäigu ees Rüütli platsilt oma tagasihoidlikku residentsi, mis veel täna vajas pisut kõpitsemist. Kuidas peaks keskaegses eesti keeles infopunkti nimetama, seda Mart täna veel öelda ei osanud, aga loodetavasti on homne päev tänasest targem.
Avataval keskaja turul tõmmati telke üles, tänapäevase kraana abil tõsteti suuremaid ja väiksemaid saunasid autodelt maha. Kibekiire ettevalmistus käis käsitöömeistrite laada, loomaküla, rüütliküla, nõiaküla avamiseks. Hansapäevadel näeb vibu- ja kirveturniire, saab külastada lasteküla ja atraktsioone, näituseid, võib teha hobusõite, reisida viikingilaeval Turm või seilata merd misjonilaevaga Jenny Kruse.
Jätka lugemist »
Jaanilaupäeval täitub Pärnumaal, Paikuse vallas asuva Seljametsa muuseumi loojal ja praegu muuseumipedagoogina töötaval Laine Järvemäel 80 eluaastat.
 Laine Järvemäe. Foto: Urmas Saard Laine juubelinädala tööpäevad mööduvad sama sisukatena nagu kõik sellele eelnenud tuhanded päevad on lennanud. On esmaspäev ja Seljametsal muuseumipedagoogi tööpäev lõppenud, aga otseteed koju ta veel ei kiirusta. Laine valib Paikuse valla kohviku Florinda väliterrasil päikese eest hästi varjatud koha ja meie vestlus võib alata. Tal on jutustada palju. Kuulaja osaks jääb üksnes tähelepanelikult kõike üles tähendada ja mõnel juhul täpsustavaid küsimusi esitada. Jutustus väärib palju suuremas ulatuses, kui kirjatükki mahub, kohta tema enda asutatud muusemi parimate säilikute hulgas.
Lapsepõlv vanemate kodus
Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval. „Minu ema oli pärit Vana-Vändra vallast. Tema isa Martin Aasamägi tunti ümbruskonnas nõutud rõivameistrina, keda rätsepa ametis abistas naine Anna Aasamägi, kes oli olnud läheduses asuva talu peretütar.“ Laine isa sündis Alustes, aga sirgus Vändras, kus tema vanemad mõisas teenisid. Isa huvitasid juba noorena masinad. Ta töötas algul taludes, kuid kolmekümnendate lõpul kivipurustusmasinal teedeehitusel. Vahetult enne sõja puhkemist ehitas Pärnu-Sindi uut maanteed. Sõja ajal jäeti isa Tallinnasse Ministrite Nõukogu garaažidesse autosid remontima. Kui kolhoos sai esimese puuküttega veoauto, oli tema selle juht. Ta oli paar aastat Aluste külanõukogu esimees, viiekümnendatel õppis kombaineriks, viimati töötas mehaanikuna ja katlakütjana.
Jätka lugemist »
Möödunud nädala neljapäeval ja reedel toimus Are, Sauga ja Tori valla ning Sindi linna ühisseminar Tõstamaa vallas asuvas Maria puhketalus, kuhu olid kutsutud nelja omavalituse ametnikud ja juhid, kokku pea 50 inimest.
 Maria puhketalu peatus. Foto: Urmas Saard Ühisseminari eesmärgiks oli saada omavahel tuttavaks ja pidada plaane, kuidas võiks ühinenud omavalitsuses olla ülesanded jaotatud ja millised oleksid võimalikud juhtimise mudelid.
suuremal osal ametnikel on võimalus saada tööd ühinenud omavalitsuses, väike osa peab töö saamiseks läbima ümber- või täiendõppe ning mõned pikema staažiga ametnikud soovivad loobuda ja suunduvad vanaduspensionile
Esimesel päeval toimus ametnikevaheline tutvumine ja oma valla senise juhtimise hindamine. Kõikide omavalitsuste esindajad vaagisid oma valla plusse ja miinuseid. Peale esitluste ärakuulamist oldi naabrite suhtes juba palju teadlikumad. Teisel päeval keskenduti uue ja suurema valla ülesannete täitmisele ning võimalikele struktuurilahendustele. Töögruppide moodustamisel võeti aluseks ülesanded, mis kohalikul omavalitsusel seadusejärgselt tuleb täita. Mitu tundi arutamist, vaidlemist ja kompromisside tegemist ning juba saidki töögrupijuhid esitleda valdkonna eesseisvaid ülesandeid, nende täitmiseks vajaminevaid ametikohti ja võimalikku juhtimismudelit.
Jätka lugemist »
|
Uudiseid igalt uulitsalt
|
