Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 15. juunil 2013 peetakse Jõgevamaal Vägari külas Siimu-Jaani taluõuel 1920-ndate stiilis peoõhtu.
Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus on piduõhtu sellisena nagu seda korraldasid 1920-ndatel aastatel Eesti külaseltsid. Et tänapäeva elutempo on mitmeid kordi kiirem kui sada aastat tagasi, siis ka meie piduõhta sisaldab rohkem kui üks tolleaegne pidu. Kanname ette enam-vähem kõik etteasted, mida tol ajal erinevatel külapidudel näha sai ning toimumas on veel palju muudki. Publiku ette astuvad puhkpillimängijad, isetegevuslased, rahvateatrid, maadlejad, lauljad, uuema aja esindajana kapell. Esitatakse lühinäitemänge (jante), tantsitakse autori- ja seltskonnatantse, tehakse ilulugemist (kuplee), näha saab maadlustsirkust, tantsitakse puhkpilli ja kapelli saatel.
Kohalikud taluomanikud on välja pannud letid oma põllu- ja laudasaadustega, tutvustavad oma käsitööoskusi ning kauplevad toidu- ja käsitöökaupadega. Pidupäevalised võivad õnne proovida loteriikioski juures, kus peauhinnaks on elusat põrsast imiteeriv suitsupõrsas. Kohal on hobused ja saab teha vankrisõitu. Külastaja saab kõigest ise osa võtta – ise teha, ise proovida, ise katsuda. Päev sisaldab ka kõnesid, mis tutvustavad eesti talurahva olme- ja seltsielu 1920-ndatel aastatel.
Osalejad: Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor (pillimehed ERSO-st ja Kaitseväeorkestrist), teater Nora, Põltsamaa Muuseum, FS Jõgevahe Pere, rahvatntsurühmad Kaljaan, Lustilised ja Pajusi ETNO, Põltsamaa Spordikool, Hea Villa Selts, Ravvakrati OÜ, Paju talu, Saksa Hobused jpt. Jätka lugemist »
 Sigula Küla Ühendus avas laupäeval 23. märtsil Harjumaal Kuusalu vallas Sigula külas pidulikult Sigula külamaja.
Sigula külamaja on rajatud külaelu tugipunktiks ja maal elavate inimeste väärtustamiseks. Et kõigil oleks võimalus vaba aega veeta, suhelda, end arendada ja kogukonna edenemisse panustada. Külamaja on kasutama oodatud piirkonna külade inimesed, naabrite head suhted ja koostöö on maaelus üliolulised.
Sigula külamaja on esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja Eestis. Tänavuse aasta käredal kevadtalvel pole hoone kütmiseks kulunud ühtegi eurot. Külamaja on valgusküllane, kasutab ära päikesesooja ja on soojapidav. Külamaja on rajatud passiivmajana, et hoida hoone kasutuskulud kontrolli all. Rein Riibergi, külamaja idee algataja sooviks oli, et maja aitaks elu maal igas mõttes sisukamaks muuta. Ideid ja huvilisi külamaja kasutamiseks on palju. Madalenergiamaja iseenesest juba meelitab uudistama.
Külamaja projektijuht Kaja Riiberg rääkis avamisel, et külamaja ideest teostuseni on kulunud ligikaudu 10 aastat. See on olnud märkimisväärne pingutus ühe väikese külaühenduse jaoks.
Külamaja valmimine ja avamine on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Avamisele kogunes ligemale 150 inimest. Peeti innustavaid kõnesid ja lauldi muusik Jaan Elgula eestvõttel.
Külamaja projekti autorid on passiivmajade propageerija arhitekt Rene Valner (UltraKUB OÜ) ja konstruktiivosa autor insener Jaan Mõttus (Jaan Mõttus Inseneribüroo OÜ). Külamaja ehitas riigihanke korras Nordic Engineering OÜ. Külamaja on rajatud PRIA toel Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse abil. Toetas ka Kuusalu vallavalitsus.
Sigula on aktiivne küla, toimuvad külakokkutulekud, koos tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, peetakse jaanituld, koosolekuid ja talguid ning käiakse muidu koos. Külamaja avamisega seoses ja küla vaimse pärandi kogumiseks toimus külalugude konkurss “Meil on elu keset küla”, mille seni laekunud tööd rõhutavad just seda, mis külamaja valmimise võimalikuks tegi – koostööd ja ühte hoidmise vaimu läbi aja.
Sigula Küla Ühendus
23. märts – Kuu Lõvis, vilitaimed.
24. märts kell 17.49 Kuu Neitsis, juurtaimed. Palmipuudepüha.
25. märts paastumaarjapäev.
26. märts kell 23.32 Kuu Kaaludes, õistaimed.
29. märts – Kuu Skorpionis, lehttaimed. Suur reede.
Aiamaa planeerimine
Kõik aiapidajad on märganud, et mingil ajal hakkavad meie taimi kahjustama igasugused sitikad, putukad, haigused ja viirused, vaatamata sellele, et väetame ja hoolitseme oma lemmikute eest. Jätka lugemist »
 Märtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.
Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Jätka lugemist »
Projekti Maale elama raames avati koduleht www.maale-elama.ee, kust leiab infot 25 omanäolise Lõuna-Eesti kogukonna kohta, kes ootavad endi sekka uusi elanikke.
Kodulehelt saab lugeda huvitavaid kogemuslugusid juba maale kolinud inimestest, praktilist infot maale kolimise väljakutsete kohta ning lisainformatsiooni projekti “Maale elama” idee sünni, tegevuste ja väärtuste kohta.
13. aprillil 2013 kell 10:00-16:00 toimub Tallinnas , Tehnikaülikooli peamajas ainulaadne mess, kus 25 kogukonna eestvedajad Valga-, Võru-, Põlva-, Tartu-, Viljandi- ja Jõgevamaalt kohtuvad linnainimestega, kel on soov või unistus vahetada linnakeskkond maal elamise vastu.
Messilt saab otse allikast infot teenustest, hariduselust, harrastusvõimalustest, elu- ja töökohtadest maal. Samuti toimub messi raames seminar, kus räägitakse maaelu võludest ja valudest. Avatud on vaba lava, kus Lõuna-Eesti muusikud ja taidlejad pakuvad messile meeleolukat tausta.
Kodanikualgatuse Maale elama eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi .
Projekti viivad MTÜ Partnerluse eestvedamisel ellu Setomaa valdade liit, Eesti Külaliikumine kodukant, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Kating Noored ja MTÜ Minu Otepää. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna sihtkapital.
Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avati rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.
Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. „Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.
Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut.
Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.
Muuseumi veebileht www.epm.ee.
Otepää maalilistel kuplitel kasvavate metsade varjus elutsevad mitmed haruldased liigid ning paljuski just nende harulduste pärast peavad kohalikud leppima mõningaste loodispargis valitsevate piirangutega
Otepää looduspargi uues kaitse-eeskirjas lastakse nii mõnigi praegu kehtiv piirang vabaks. Keskkonnaameti hinnangul on muudatusi tarvis, sest praegune kord ei vasta enam tegelikkusele.
Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe rõhutas aga, et eeskirja muutmine ei ole veel algatatud.
Pikemalt loe 2. märtsi Valgamaalasest!
 Kohtumine Meremäe raamatukogus. 21. veebruaril olid Meremäe raamatukogu kõige tähtsamateks külalisteks siinse lasteaia mudilased koos oma õpetajatega. Seekordne jutu- ja lugemisetund oli pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Meeleolu oli elev ja pidulik, sest lisaks tavapärasele uute ja huvitavate raamatutega tutvumisele leidis aset ka kohtumine vallavanem Rein Järvelillega.
See oli lapsesõbralik, lihtne ja südamlik jutuajamine, milles meie väikesed vallakodanikud säravail silmil kaasa lõid. Lapsed tänasid külalist H.Haraku südamliku luuletusega “Ainult siin”.
Veel õhtulgi meenutanud lapsed kodudes, kuidas nad käisid raamatukogus kohtumas valla kõige tähtsama mehega ning kuidas nad on uhked, et elavad just Meremäe vallas. Mainimata ei jäetud sedagi, et pühapäeval, 24. veebruaril on meie kõigi pidupäev ja hakkame torti sööma.
Anni Lahe,
Meremäe raamatukogu juhataja
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon arutas tänasel istungil maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetamist mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Elavaimat arutelu tekitasid toetatava ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa.
Tegemist on meetmega, mille eesmärk on maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine ning seeläbi maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ja töökohtade loomine. Toetuse saajateks on planeeritud põllumajandustootjad ning mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad. Ettevõtete vanuseks on esialgu välja pakutud kolm aastat, et tagada meetme kaudu juba tegutsevate ettevõtete tegevuse mitmekesistamise toetamine.
“Erinevad uuringud näitavad, et tuge arenemiseks ning tegevusvaldkonna mitmekesistamiseks vajavad ettevõtted 3-5 aasta vanuselt ehk siis räägime selle meetmega tegutseva ettevõtte tegevuse mitmekesistamise toetamisest, mitte stardiabist,” rääkis toetusmeetme esialgset lahendust tutvustanud maaettevõtluse büroo juhataja Ülle Puusta. “Hiljuti valminud maaettevõtluse uuring näitas ka, et mikroettevõtjad kavandavad järgmistel aastatel eelkõige investeerida masinatesse ja seadmetesse, mille puhul investeeringuvajadus jääb 100 000 euro piiridesse.”
Ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa perioodi kohta tekitasid juhtkomisjonis ka kõige elavamat arutelu ning tehti ettepanekuid ettevõtte vanuse piir 36 kuult allapoole tuua ja toetuse maksimaalset summat tõsta. Küll aga tõdeti, et ettevõtte tegutsemine peaks olema tõendatud vähemalt ühe majandusaasta aruandega.
“Me peame vaatama, et erinevad meetmed ei hakkaks üksteist dubleerima. Päris uute ettevõtete loomiseks on olemas muid starditoetusi, samuti on nii praegu kui ka uude maaelu arengukavasse ette nähtud omaette starditoetus noortele põllumajandustootjatele,” sõnas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Toetus sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu, kuid arutelu toetuse täpsemate tingimuste üle jätkab eraldi töögrupis, kus otsitakse keskteed erinevate soovide ja vajaduste vahel. Samuti ootab põllumajandusministeerium arvamusi ja ettepanekuid kirjalikult.
Tänane maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni istung on järjekorras kümnes ning kokku on läbi arutatud 16 toetusmeedet, järgnevates juhtkomisjonides tuleb arutlusele veel 9. Maaelu arengukava 2014-2020 jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse käesoleva aasta aprillis ning vastu võtmiseks uuesti sügisel. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.
Lisainfot Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 koostamisest leiab Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.
|
Inimene on
inimesele uudis
|
