Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2017
E T K N R L P
« sept    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Tulevase Tori valla (omavalitsuslik) ajalugu

Nüüd kui haldus(piiride)reform on juba täna realiseerumas võib korraks ka minevikku vaadata. Piiride muutmine ei ole mitte midagi nii uut, kui vahel võib tunduda ning nagu ajalugu näitab ei jää ükski muudatus väga pikalt kestma.

Sindi raekoda Foto Marko Šorin

Sindi raekoda. Foto: Marko Šorin

20. sajandiks oli kihelkondade, kui haldusüksuste, tähtsus oluliselt vähenenud. Eestlaste asuala jagunes mitme kubermangu vahel (peamiselt Eestimaa ja Liivimaa kubermang, kuid Narva linn kuulus Peterburi ja Petserimaa kuulus Pihkva kubermangu). Maakondade ja kihelkondade piirid olid püsinud aga juba pikemat aega, uusi linnu polnud aga saja aasta vältel samuti tekkinud, vallapiiride osas oli tegemist väikevaldade liitmise lõppjärguga. Näiteks kadus 19. sajandi lõpus kaardilt Sindi vald (praegu oleks see suuresti tänane Paikuse vald, Sindi linn ning osa Tori ja Sauga vallast). Oluline sündmus toimus 1917. aastal, kui eestlaste asualal moodustati üks kubermang – Eestimaa kubermang. Vahepeal oli rahulikum aeg, kuni 1938. a vallapiiride reformini, millega valdade arvu vähendati kolmandiku võrra.

Jätka lugemist »

Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.

Vasakult Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet Foto Urmas Saard

Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.

Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.

Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.

Jätka lugemist »

Avatud talude päeval püstitati külastusrekord

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet külastati üle 120 000 korra.

Avatud talude päev C R Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal Foto Urmas Saard

Avatud talude päev C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal. Foto: Urmas Saard

“Kõik talud, kes oma uksed avasid, väärivad suurimat tunnustust ja tänu, sest te aitate Eesti maaelu edasi kanda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Kasvav huvi avatud talude päeva vastu näitab, et Eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast Eesti toidust. Loodan, et inimesed kannavad seda ülimalt positiivset kogemust kaasas kogu aasta ning külastavad talusid ka muul ajal, et sealt värsket eestimaist toitu osta.”

“Soovin isiklikult tänada neid sadu vabatahtlikke, kes selle päeva korraldamisele kaasa aitasid ja kõiki toredaid Eesti inimesi, kes talusid külastasid,” lisas Tamm.

Esialgsete andmete järgi tehti pühapäeval, 23. juulil toimunud avatud talude päeval ettevõtetesse üle 120 000 külastuse. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.

Jätka lugemist »

Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard

“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”

“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”

23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Jätka lugemist »

Pärnu Hansapäevad alaku

Homsest pühapäevani ehk 30. juunist 2. juulini kestvate Pärnu Hansapäevade alguseni on jäänud loetud tunnid. Keskaja ja pärandkultuuri festival, mis viib nõiaväega juurte juurde, on kohe algamas ja alates tänase päeva teisest poolest käib vallikraavi kõrval asuval aasal ning Munamäe pargis vilgas askeldamine.

Valter Parve meenutab plaadi mängitamisega Vello Orumetsa ja teeb hansapäevaliste tuju heaks Foto Urmas Saard

Valter Parve meenutab plaadi mängitamisega Vello Orumetsa ja teeb hansapäevaliste tuju heaks. Foto: Urmas Saard

Kõrgel redelil turnis mees ja parandas katust. Alles siis, kui ta möödujale selja tagant hüüatas, tundsin nõndanimetatud isehakanud bürgermeistri hääle järgi ära. Polnud ju peas uhket faasanisulgedega ehitud sametmütsi ega redelipulkadel näha pikkade ja teravate ninadega madalaid kingasid. Aga juba homme keskpäeval jalutab Pärnu hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe pika rongkäigu ees Rüütli platsilt oma tagasihoidlikku residentsi, mis veel täna vajas pisut kõpitsemist. Kuidas peaks keskaegses eesti keeles infopunkti nimetama, seda Mart täna veel öelda ei osanud, aga loodetavasti on homne päev tänasest targem.

Avataval keskaja turul tõmmati telke üles, tänapäevase kraana abil tõsteti suuremaid ja väiksemaid saunasid autodelt maha. Kibekiire ettevalmistus käis käsitöömeistrite laada, loomaküla, rüütliküla, nõiaküla avamiseks. Hansapäevadel näeb vibu- ja kirveturniire, saab külastada lasteküla ja atraktsioone, näituseid, võib teha hobusõite, reisida viikingilaeval Turm või seilata merd misjonilaevaga Jenny Kruse.

Jätka lugemist »

Laine Järvemäe lapsepõlve mälestused

Jaanilaupäeval täitub Pärnumaal, Paikuse vallas asuva Seljametsa muuseumi loojal ja praegu muuseumipedagoogina töötaval Laine Järvemäel 80 eluaastat.

Laine Järvemäe Foto Urmas Saard

Laine Järvemäe. Foto: Urmas Saard

Laine juubelinädala tööpäevad mööduvad sama sisukatena nagu kõik sellele eelnenud tuhanded päevad on lennanud. On esmaspäev ja Seljametsal muuseumipedagoogi tööpäev lõppenud, aga otseteed koju ta veel ei kiirusta. Laine valib Paikuse valla kohviku Florinda väliterrasil päikese eest hästi varjatud koha ja meie vestlus võib alata. Tal on jutustada palju. Kuulaja osaks jääb üksnes tähelepanelikult kõike üles tähendada ja mõnel juhul täpsustavaid küsimusi esitada. Jutustus väärib palju suuremas ulatuses, kui kirjatükki mahub, kohta tema enda asutatud muusemi parimate säilikute hulgas.

Lapsepõlv vanemate kodus

Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval. „Minu ema oli pärit Vana-Vändra vallast. Tema isa Martin Aasamägi tunti ümbruskonnas nõutud rõivameistrina, keda rätsepa ametis abistas naine Anna Aasamägi, kes oli olnud läheduses asuva talu peretütar.“ Laine isa sündis Alustes, aga sirgus Vändras, kus tema vanemad mõisas teenisid. Isa huvitasid juba noorena masinad. Ta töötas algul taludes, kuid kolmekümnendate lõpul kivipurustusmasinal teedeehitusel. Vahetult enne sõja puhkemist ehitas Pärnu-Sindi uut maanteed. Sõja ajal jäeti isa Tallinnasse Ministrite Nõukogu garaažidesse autosid remontima. Kui kolhoos sai esimese puuküttega veoauto, oli tema selle juht. Ta oli paar aastat Aluste külanõukogu esimees, viiekümnendatel õppis kombaineriks, viimati töötas mehaanikuna ja katlakütjana.

Jätka lugemist »

Pärnumaal on käsil ettevalmistused nelja omavalitsuse ühinemiseks

Möödunud nädala neljapäeval ja reedel toimus Are, Sauga ja Tori valla ning Sindi linna ühisseminar Tõstamaa vallas asuvas Maria puhketalus, kuhu olid kutsutud nelja omavalituse ametnikud ja juhid, kokku pea 50 inimest.

Maria puhketalu peatus Foto Urmas Saard

Maria puhketalu peatus. Foto: Urmas Saard

Ühisseminari eesmärgiks oli saada omavahel tuttavaks ja pidada plaane, kuidas võiks ühinenud omavalitsuses olla ülesanded jaotatud ja millised oleksid võimalikud juhtimise mudelid.

suuremal osal ametnikel on võimalus saada tööd ühinenud omavalitsuses, väike osa peab töö saamiseks läbima ümber- või täiendõppe ning mõned pikema staažiga ametnikud soovivad loobuda ja suunduvad vanaduspensionile

Esimesel päeval toimus ametnikevaheline tutvumine ja oma valla senise juhtimise hindamine. Kõikide omavalitsuste esindajad vaagisid oma valla plusse ja miinuseid. Peale esitluste ärakuulamist oldi naabrite suhtes juba palju teadlikumad. Teisel päeval keskenduti uue ja suurema valla ülesannete täitmisele ning võimalikele struktuurilahendustele. Töögruppide moodustamisel võeti aluseks ülesanded, mis kohalikul omavalitsusel seadusejärgselt tuleb täita. Mitu tundi arutamist, vaidlemist ja kompromisside tegemist ning juba saidki töögrupijuhid esitleda valdkonna eesseisvaid ülesandeid, nende täitmiseks vajaminevaid ametikohti ja võimalikku juhtimismudelit.

Jätka lugemist »

Rail Balticu planeeringu tutvustamine Pärnumaal

Pärnumaad läbiva Rail Balticu planeering suunatakse Pärnu maavanema korraldusega avalikule väljapanekule, millega saavad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda ajavahemikul 29. novembrist 29. detsembrini.

Rail Balticu trassi tarvis ehitatakse Pärnu jõge ületava Papiniidu silla kõrvale uus kahe rööpmepaariga raudteesild Foto Urmas Saard

Rail Balticu trassi tarvis ehitatakse Pärnu jõge ületava Papiniidu silla kõrvale uus kahe rööpmepaariga raudteesild. Foto: Urmas Saard

Planeeringu eesmärgiks on leida sobivaim asukoht raudtee koridorile  Pärnumaal, alates Rapla maakonna piirilt kuni riigi piirini. Pressiteates öeldakse, et Rail Balticuga luuakse uus ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid, Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.

Trassi määramisel analüüsiti erinevaid asukohti ja võrreldi alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaalmajanduslik tulu ja kulu. Põhjaliku analüüsi käigus selgitati välja parim võimalik trassikoridor, kus osutusid otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmine ning tasakaalustatud arengu jätkamine, Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemine, trassi kulgemine majapidamistest kaugemal ja strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamise võimalust arvestades. Valitud trassikoridor annab ka võimaluse korraldada tulevikus raudteel kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia. Selleks on kavandatud perspektiivsed asukohad regionaalsete rongipeatuste rajamiseks Rail Balticu trassile.

Jätka lugemist »

Sindi kordas oma kevadist initsiatiivi haldusterritoriaalses ümberkorralduses

Tänasel Sindi linnavolikogu istungil otsustati nõustuda Sauga vallavolikogu ettepanekuga läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle.

Sindi raekoda Foto Urmas Saard

Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard

Vastava ettepaneku esitas Sauga vallavolikogu käesoleva aasta 22. septembril lisaks Sindi linnale ka Are, Audru, Halinga, Paikuse, Tori ja Tõstamaa vallavolikogudele.

Meenutuseks, et tänavu 14. aprillil tegi Sindi linnavolikogu otsuse mitte nõustuda ettepanekuga pidada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse osas Pärnuga. Selle asemel soovis Sindi alustada ühinemise läbirääkimisi nelja Pärnumaa vallaga, aga kevadel lükkasid Paikuse, Tori, Sauga ja Are ettepaneku tagasi.

Hetkel ollakse enamvähem tagasi sama algatuse juures, kust Sindi linn oma initsiatiiviga alustas, aga jäi toona teiste omavalitsusüksuste toetuseta üksinda.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli Tervise keskuse konverentsi saali laval pärast ametliku väi

 

 

 

Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Sindi raekoja torn Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi alustab ühinemise läbirääkimisi Paikuse, Tori, Sauga ja Are vallaga

Põllumeeste bussiga avatud talude päeval Pärnumaal

Eile sõidutas Pärnust väljunud põllumeeste buss maaelu vastu huvi tundvad inimesed Pärnumaa nelja talusse, kus tutvuti väga erinevate talupidamise töödega.

Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus Foto Urmas Saard

Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus. Foto: Urmas Saard

Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 24. juulil toimunud üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mis võimaldasid Tallinnast, Tartust, Jõhvist, Rakverest ja Pärnust viia tasuta bussisõiduga üle veerandtuhande inimese avatud talude päevale.

Pärnust väljunud bussis oli 45 inimest, keda saatis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk. Hästi ettevalmistatud reisikava andis mitmekülgse ülevaate riigi põllumajanduse eripäradest. Külastades erineva tegevusvaldkonna ja -mahuga talunikke saadi päris mitmeti teadlikumaks. Kohapeal võis maitsta ehedat talutoitu ja teha oste.

Kõikjale jõudmiseks aitasid eksimatult teed leida hästi nähtavad viidad ja avatud talupäeva kirjadega punased õhupallid. Tamme talu ürdiaeda jõudmiseks pööras buss Lihula maantee 12. kilomeetril Lavassaare poole. 3 kilomeetrit veel sõitmist ja meid võttis vastu talu perenaine Heli Viedehof, kes alustas maitsetaimede kasvatamise ja töötlemisega 2004. aastal.

Jätka lugemist »

LEADER-meetme kaudu suunatakse maapiirkondade arengusse 90 miljonit eurot

Leader_MAK_EL_MMIK_logod_c12_2012_vector-02-150x150LEADERi tegevusgrupid on asunud välja kuulutama Eesti maaelu arengukava 2014-2020 projektitoetuste taotlusvoorusid. LEADERi meetme raames suunatakse seitsme aasta jooksul maapiirkondade arengusse 90 miljonit eurot.

Maaeluministeerium kiitis märtsi alguses heaks 26 LEADERi tegevusgrupi piirkondlikud strateegiad ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) andis aprilli algul heakskiidu tegevusgruppide toetuse taotlustele. Sellega saavad maapiirkondade ettevõtjad, mittetulundusühendused, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused hakata kohalikul tasandil taotlema projektitoetust LEADERi meetmetest. Mitmed tegevusgrupid on juba alustanud infopäevade korraldamisega, et jagada infot taotlemise protsessi ja nõuete kohta.

LEADERi tegevusgrupid käivitavad strateegiate raames sel eelarveperioodil kokku üle 120 meetme. Eestis alustati LEADER-lähenemise rakendamisega maaelutoetuste jagamisel 2006. aastal. Maaelu arengukava 2007-2013 perioodil viidi LEADER- meetmete raames ellu üle 7000 projekti, mida toetati 85,1 miljoni euroga.

LEADER on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on tuua otsustustasand kohalikule elanikule lähemale ning arvestada paremini piirkondlike eripäradega. LEADER toimib avaliku ja erasektori partnerluses loodud kohalike tegevusgruppide kaudu, kes koostavad piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad. Eestis tegutseb 26 LEADER tegevusgruppi, kes katavad 99,9% maapiirkonnast. Maaelu arengukavas aastateks 2014-2020 on LEADER-meetmele nähtud ette 90 miljonit eurot.

Info LEADER tegevusgruppide kohta on koondatud maamajanduse infokeskuse kodulehele www.maainfo.ee , kust leiab tegevusgruppide andmebaasi ja lingid tegevusgruppide kodulehekülgedele. Kodulehekülgedel on leitavad iga piirkonna strateegiad ning infot korraldatavate infopäevade ja projektide taotlusvoorude kohta.

Avatud talude päevale registreerimine on alanud

Algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 24. juulil toimuvale üleriigilisele avatud talude päevale. Mullu võttis avatud talude päeval üle Eesti külalisi vastu ligi 150 talu ja põllumajandustootjat.

Urmas Kruuse Foto Urmas Saard

Urmas Kruuse: “Avatud talude päev aitab luua tugevaid sidemeid maapiirkondade ja maaeluga.” Foto: Urmas Saard

“Avatud talude päev aitab luua tugevaid sidemeid maapiirkondade ja maaeluga. Mullu esmakordselt toimunud üle-eestiline avatud talude päev näitas, kuivõrd suur on Eesti inimeste huvi kodumaise toidu ning selle tootmise vastu ,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Avatud talude päev tõi ühe päeva jooksul taludesse 45 000 külastust. Läbi selliste suuraktsioonide saavad põllumehed luua tugevaid sidemeid oma toodangu tarbijatega.”

24. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval saavad külastajad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

2016. aasta avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Jätka lugemist »

Riik tõhustab valmisolekut seakatku puhangute kõrvaldamiseks

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile loomatauditõrje seaduse muutmise eelnõu, millega täpsustatakse loomataudide, sh sigade Aafrika katku puhangu korral rakendatavaid tauditõrjemeetmeid. Peamiste muudatustena täpsustatakse erinevate ametkondade rolli loomataudi ennetamisel ja tõrjel ning loomataudi kahjude hüvitamise aluseid.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

“Möödunud aasta kogemus Aafrika seakatku kollete likvideerimisel tõi välja kitsaskohad ametkondade koostöös,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Seepärast muudetakse loomatauditõrje seadust, et sõnastada selgemalt ja täpsemalt tauditõrjega tegelevate ametkondade pädevused ja koostöö korraldus. Samuti täpsustatakse metsas leviva taudi piiramiseks vajalikke bioohutusnõudeid.”

Seaduse muudatusega luuakse alus kehtestada piiranguid metsas liikuvatele mootorsõidukitele. “Peamiselt tähendab see võimalust kehtestada vajadusel metsamaterjali veokite ja harvesteride puhastamise ja desinfitseerimise kohustus enne taudivabas piirkonnas asuvasse metsa sisenemist,” lisas Kruuse. “Konkreetsed rakendatavad meetmed räägitakse metsa- ja puidusektori esindajatega eelnevalt läbi.”

Minister Kruuse sõnul tuleb olla valmis uuteks taudipuhanguteks koduseafarmides ka eeloleval suvel, kuna haiguse kontsentratsioon metssigade populatsioonis on endiselt väga kõrge. Seepärast täpsustatakse muudatustega taudikahjude hüvitamise aluseid.

Jätka lugemist »

Rõuge valla aasta ettevõtja tiitli pälvis Kalev Kann

Aasta ettevõtja Kalev Kann Päivila talu peremees.

Aasta ettevõtja Kalev Kann Päivila talu peremees.

17.detsembril kuulutati Rõuge rahvamajas toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpu üritusel välja Rõuge valla Aasta ettevõtja 2015. Aunimetuse pälvis Päivila talu. Ettevõte tegutseb põllumajandussektoris ja tegeleb peamiselt piimakarja ja teraviljakasvatamisega ning seda mitme põlvkonna koostöös. Kalev Kann kes toimetab Muhkamõtsa külas koos vanema poja Kaupoga on talu pidevalt edasi arendanud ja teinud suure investeeringu uue lauda ehitamise näol. Samas rajatakse ka uus abihoone. Modernse lauda ehitus on lõpusirgel ning selle valmides suurendatakse praegune 18 pealine piimakari kolmekordseks. Ettevõte on oma tegevusega suurendanud Rõuge valla tuntust ja aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Otepää Winterplace’i tulid elama jõuluvana põhjapõdrad

Pilt4Otepää Linnamäe orgu, kogu perele mõeldud aktiivse vaba aja talveparki kolisid Lapimaa põhjapõdrad.

Me kõik teame, et Jõuluvana tuleb lastele külla kaugelt põhjamaalt. Õigeks ajaks jõuab ta kohale tänu põhjapõtradele, kes tema kelku veavad. Otepää Winterplace-is elavad alates sellest talvehooajast Lapimaalt pärit  jõuluvana viis põhjapõtra: Rudolf, Olaf, Niko, Robbie ja Sven. Nendega saab teha pilti ning ka pai meeldib neile väga.

Pilt1Põhjapõder on olnud kunagi asukas ka Eesti aladel. Eesti alalt kadus põhjapõder preboreaalse (10 200–9300 aastat tagasi) kliimastaadiumi alguses. Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa. Kuni 20. sajandini oli põhjapõdra levila ühtlane, aga tänapäeval on see katkenud paljudeks eraldatud osalevilateks. Põhjapõder on ainus hirvlane, kelle emasloomal kasvavad sarved.

Otepää Winterplace-is on vahva. Huvitavaid talviseid tegevusi leiavad erinevas vanuses lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Talvepargis ootavad lustijaid: snowtubingu rajad, kelgumägi, uisuväljak, põhjapõdrad, iglukino, väikelaste tuubikarussell, Ahhaa teadusiglu ja loomulikult palju lund.  Pargi nõlvad on kaetud kunstlumega, mille tootmiseks kasutame tänapäeva tipptehnikat. Otepää Winterplace on lõbus reisielamus kogu perele.

Triin Kalda

Ilmo Tamme fotod

15. Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus

Nädala algusest tänaseni on väljas juba viieteistkümnes Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogu vestibüülis.

Näitusel on väljapanek erinevatest hoidistest, kudumitest, puidust- ja metallist käsitöötoodetest, kaltsuvaipadest, jõululinadest, keraamikast ja paljust muust.

Kõik 101 riigikogu liiget said kingituseks käsitöömeistrite näputööna valminud omanäolised padjad, mille välimus oli inspireeritud lähtuvalt riigikogusaadikust endast. Iga padja meister kujundas padja vastavalt oma tunnetusele selle saajast.

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus ning riigi valitsusasutuste külastamine iga aasta sügistalvel on saanud toredaks traditsiooniks, mida jätkatakse loodetavasti ka järgnevatel aastatel.

Nursi küla sai valgemaks

Nursi+tänavavalgustusRõuge vallavalitsus rajas Nursi külas uue lõigu tänavavalgustust kaupluse eest külakeskuseni. Sellega suurendati kohalike elanike, eelkõige laste turvalisust pimedal ajal liikudes. Ehituse käigus oktoobrist novembrini paigaldati üheksa uut metallposti koos jalanditega, lisaks kasutati ka olemasolevaid elektriliini poste, kuhu paigaldati kokku 14 valgustit.

Projekti kogumaksumuseks oli 13 286 eurot millest 10 tuhat eurot saadi Siseministeeriumi kaudu, tänu rõugelasest Riigikogu liikme Kalvi Kõva abile. Ülejäänu oli valla omaosalus. Töid teostas OÜ Powtec. Järgmisel aastal on Rõuge vallavalitsusel plaanis rajada tänavavalgustus Sänna külla.

Rõuge Vallavalitsus

Aasta põllumehe tiitli pälvis Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa

Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.

Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.

Aasta põllumeheks 2015 kuulutati Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa, Võnnu valla Habemiku talu peremees, kellele tiitli andis üle president Toomas Hendrik Ilves.

Tänu väärikatele põllumeestele kestab elu Eesti külades ja väiksemates kohtades edasi, ütles riigipea. Tema sõnul aitab meie põllumees eelistada tarbijal eestimaist toitu, mis on väärt ja tervislik.

Riigipea tõdes, et praeguses kriisis on kõige keerulisemas olukorras meie piimakarjakasvatus ja seakasvatus ning põllumeeste tulek 101 traktoriga Toompeale oli tõsisest murest kantud abi nõutamine. Ta kordas septembris Riigikogu avaistungil öeldut: parlament ja valitsus peavad vaatama meie põllumajandust Euroopa Liidu üldises kontekstis ning sellest lähtuvalt leidma ka võimalused Eesti põllumeeste toetamiseks.

Aasta põllumees 2015, teraviljakasvataja Romet Rässa on arendanud Võnnu valla Habemiku talu eeskujulikuks põllumajandusettevõtteks, harides üle tuhande hektari, kus kasvatab talinisu ja -rapsi. Ta on tootmise rajanud pere ajaloolisele talukohale, ehitatud on uued tööstushooned ja ümbrus korrastatud. Romet Rässa teeb lähikonna maadel kaeve- ja maaparandustöid. Põldudel tegutseb ta koos poja Siimu firmaga. Põllu- ja maaparandustehnika on kaasaegne, ehitatud on kaks kuivatikompleksi.

Tänavusele aasta põllumehe konkursile, mida korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht juba 15. korda, esitasid maamajanduslikud organisatsioonid 13 kandidaati üheksast maakonnast.

Põlvamaa tähtsündmuste korraldajad tegelevad ühisturunduse ja Rohelisema märgi toodete tutvustamisega

Rohelisem_elu_veebPõlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) kinnitas möödunud aasta lõpul otsuse, millega on Põlvamaal ametlikult viis tähtsündmust. Sellega seonduvalt asuti möödunud aasta lõpus tegelema nende sündmuste ühisturundusega, mis hõlmab ka Põlvamaa tunnuslause turundamist ning Rohelisema märgi senisest aktiivsemat tutvustamist.

Mainitud viis tähtsündmust on Mooste folk „Moisekatsi Elohelü“, Hea kodu päevad Räpinas, Seto Folk Värskas, Harmoonika Põlvas ning augusti lõpus Põlvamaa eri paigus toimuv Ökofestival.

Ühisturunduse raames valminud “pidude kuulutajaid” võib kohata Põlvas ja Räpinas nii olulisemate sissesõitude juures kui tänavalaternatel, Mooste mõisas ning Maanteemuuseumi liikluslinnaku kõrval.

Täiendava rahastuse kõrval on tähtsündmuste korraldajatele pandud ka mõned ootused. Mainekujunduse võtmes on neist olulisemad Põlvamaa tunnuslause ja logo “Põlvamaa – rohelisem elu” reklaamimine ning rohelisema märgi toodete tutvustamine.IMAG0583

Kui varasemast on olnud loomulik, et Rohelisema märgi ettevõtjad on oma kaupa müümas tähtsündmustel, mille programmis on laadad, siis sellest aastast plaanitakse Rohelisema märgi toodete telgiga väljas olla igal tähtsündmusel. Algust tehakse juba 25. aprillil Moisekatsi Elohelül, kus kella 10-14 toimuva Mooste taaskasutuskoja kirbuturu raames saab „Rohelisema märgi“ telgist osta töötlemata tatart, 3-viljahelbeid, rukkileivakrõpse, mitmeid erinevaid teesegusid ja -sorte, süütelaaste, Põlva kihelkonna mustriga või koeravillast valmistatud sokke ja kindaid ning muud käsitööd.
Kertu Anni
Kommunikatsiooni ja koostöö koordinaator

Folgisuve avab Mooste folk, Moisekatsi Elohelü

Esimesel õhtul tuleb lavale Curly Strings.

Esimesel õhtul tuleb lavale Curly Strings.

24.-25 aprillil on Mooste folgikoda valmis järjekordseks muusikamaratoniks ehk eesti rahvamuusikatöötluste festivaliks Moisekatsi Elohelü 2015.

Reede, 24. aprilli õhtul, veel enne Curly Strings’i esinemist, vallutavad Folgikoja lavalauad UMA PIDO koorid ligi 250 lauljaga.

Lisaks kontsertidele saab iga piduline reede õhtul osaleda päikeselooja laulmisel, lauluema Alice Porossoni mälestuspingi avamisel folgikoja ees ja nautida põnevat muusikat öises silotornis, kus astuvad üles festivali külalisesinejad.

Laupäeva hommik viib festivali külalised matkale kauni Laho järve äärde ning mõisa meistrite hoov on taaskasutuskoja kirbuturu päralt, kus on väljas ka Põlvamaa Rohelisema märgi ettevõtjate telk. Rohelisema märgi telgist saab muuhulgas osta ökoloogilisi teraviljatooteid, mitmeid teesegusid, Põlva kihelkonna mustriga või koeravillast valmistatud sokke ja kindaid ning muud käsitööd.

Südapäeval algavad kontserdid Mooste Veskiteatri õuel. Teatrihuvilised on oodatud Mooste külateatri Virvendus etendusele “Ulguv mölder”, mille lavastajaks on Moostes Raivo Adlas.

Laupäeva õhtul kell 18 lööb folgikoja muusikast helisema XVI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontsert. Seekord astub võistlustulle 14 esinejat Eestist, Rootsist ja Soomest.

Võistluslugusid esitavad Maarja Nuut, Mirva Tarvainen Soomest, duo Kristi Kool ja Janne Suits Viljandist, trio Sõmer, Tabas & Varbalane Tartumaalt, Arhailised Mehed Järvamaalt, ansamblid Miinus Seitse ja Annab Re ning bändid Vea, Antzud, KoKoKo, Kavilda Kunztnikud, HarlEtno@J.S, Singelus ja Folk&Rockare Rootsist.

Kes võidab peapreemia, 1000 eurot, selgub südaööl. Võitjate valimisel ja hääletamisel saab kaasa lüüa ka publik .

Aastaid žürii töös osalenud muusik Peeter Rebane astub seekordsel kontserdil üles oma uue muusikalise projektiga Möirakannel ning kogu õhtut ohjab näitleja ja laulja Marko Matvere.

Tule kindlasti festivalist osa saama ja osta pilet juba täna. Folgisuvi algab Moostest!

Rohkem infot leiab festivali kodulehelt.

Maret Reinumägi

Foto: Patrik Tamm

Naaberkogukonnad Väike-Maarja ja Emumäe kutsuvad ühiselt inimesi maale kodu looma

Maale elama 2015Laupäeval, 11. aprillil osalevad Lääne-Virumaa lõunaosast Väike-Maarja ja Emumäe kogukonnad Tallinnas Kalevi spordihallis messil „Maale elama“, et tutvustada oma piirkonnas elamise võimalusi ja eeliseid.

Väike-Maarja ja Emumäe tutvustavad „Maale elama“ messil oma kanti, kinnisvara- ja tööpakkumisi, ettevõtlusvõimalusi ja olemasolevaid teenuseid. Naaberkogukonnad on esindatud eelmisest aastast tuttava Väike-Maarja motoga „Päris elu on maal“, kutsudes külalisi ja huvilisi messil taluaeda, et üheskoos aeg maha võtta ja arutleda. Väikse praktilise testiga saab Väike-Maarja ja Emumäe ühises messiboksis igaüks end proovile panna – „kas ma olen ikka maaeluks valmis?“. Selle eesmärgiks on külastajatele läbi konkreetse tegevuse näidata, et maal on inimene ise muutuste kujundaja. Just selle tõdemusega võibki maaelu alguse saada.

Üks muutuste algataja ja looja Väike-Maarjas on Kadri Kopso, kes 2009. aastal perega Sakust Väike-Maarjasse kolis ja vanemate talu arendama asus. Ka ühiskondlikult aktiivse inimesena jagab ta nüüd messil oma kogemusi. „Ma poleks arvanud, et maal on nii lihtne ideid ellu viia. Maaelu toetused laiendavad võimalusi ja aitavad ettevõtlusega algust teha,“ rääkis hästi toimiva Kaarli talu perenaine Kadri Kopso. Jätka lugemist »

Avatud talude päeval on osalemas juba ligi 100 talu

Foto: Põllumajandusministeerium, Katrin Press

Foto: Põllumajandusministeerium, Katrin Press

Ligi 70 talu ja põllumajandustootmise esindajat pidasid täna Jänedal nõu, kuidas 19. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval kõige paremini külastajaid võõrustada. Kokku on tänaseks oma osalemisest teada andnud ligi sada ettevõtet.

„Huvi avatud talude päeva vastu on ootamatult suur üle kogu Eesti. Vaid nädalaga on valmisolekust suvel külalistele oma uksed avada teada andnud sadakond ettevõtjat,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Loodame sel päeval näha põllumajanduse ja maaelu sektorit kogu oma mitmekesisuses – nii päris suuri farme kui armsaid ja omanäolisi väiketootjaid.“

Põllumajandusministri sõnul võiks avatud talude päevast saada põllumajandussektorit ühendav traditsioon. „Inimesed satuvad liiga harva põllumajandusettevõtetesse ega kujuta tihti ette, kuidas toit nende lauale jõuab. Soovimegi kord aastas anda igaühele võimaluse seda oma silmaga näha,“ ütles minister Padar. „Igaüks saab veenduda, kui kiiresti on viimastel aastatel meie põllumajandussektor arenenud ja kui head toitu osatakse Eestis toota.“ Jätka lugemist »

Riik investeerib maaettevõtluse arendamisse 57 miljonit

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukavast maaettevõtluse mitmekesistamist ja arendamist kuni aastani 2020 kokku 57 miljoni euroga.

„Maapiirkondades püsiva majandusliku tegevuse tagamiseks on oluline anda hoogu ettevõtlusele ka väljaspool põllumajandust,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Majandustegevuse mitmekesistamise meetme läbi saavad ettevõtjad luua maale uusi töökohti, pakkudes alternatiive põllumajandusest vabanenud tööjõule ja näiteks põllumajandustootja pereliikmetele.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele “Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks paapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” ette nähtud 57 miljonit eurot, millest 17 miljonit on kavandatud 2015. aasta taotlusvooruks. Maksimaalne toetussumma perioodi jooksul on kuni 150 000 eurot taotleja kohta.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud mikroettevõtted, kelle müügitulu ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot. Põllumajandusega tegelevatel mikroettevõtetel peab põllumajanduslik müügitulu mõlemal majandusaastal ületama 4000 eurot ning moodustama ettevõtte müügitulust üle 50%. Investeeringud tuleb teha maapiirkonnas ja toetuse saaja peab säilitama vähemalt olemasoleva töötajate arvu.

Toetust saab taotleda 13.-20. aprillini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põlvamaal avas uksed Eesti innovaatilisemaid küünlaid tootev koda

20150306-DSC_7567Kagu-Eesti metsade ja rohumaade keskel, kaugel suurtest linnadest ning teedest avas 6. märtsil pidulikult oma uksed WIERA küünlakoda, kus toodetakse Eesti esimesi puidust tahtidega käsitööküünlaid. Tootevalikus on üle 20 erineva lummava aroomiküünla.

Küünalde valmistamine sai alguse ühes vanas ja väärikas talus Põlvamaal, Veriora vallas Võhandu jõe veerel, mille ajalugu küündib aastasse 1896, kuuludes tol ajal Wiera mõisale. Talu noor pererahvas võttis mõisa väärika nime ajaloo rüpest, kasutades nime oma tänastel toodetel.
20150306-DSC_7685Lisaks tootmisele toimuvad kojas gruppidele ettetellimisel põnevad küünla valmistamise õpitoad, kus igaüks saab näha ning proovida, kuidas valmivad käsitööna looduslikud puidust tahtidega sojavahast küünlad. Oma kätetööna valminud küünal jääb õpitoas osalejale, mis annab suurepärase võimaluse põletada omatehtud küünal kodus.

970530_358554744277129_2075998161_nWiera küünlakojast on võimalik läbi astuda perega, sõpruskonnaga või suurema grupiga. Külastuse raames tutvustatakse talu, selle ümbrust ning räägitakse küünlavalmistamisest. Koda on avatud kõigile külastajatele tööpäeviti kella 10-18. Külastajal on võimalus suurepärase tootevalikuga lähemalt tutvuda ning soetada endale koja küünlapoest ka meelepärane küünal. Suurematel gruppidel soovitame end eelnevalt registreerida. Kõigele eelnevale lisaks pakub Protto taluköögi perenaine ettetellimisel kosutavat kohvipausi.
Wiera küünlakoja rekonstrueerimistöid aitas ellu viia PRIA Leader.

Merilin Alve

Karulan saa teedä põlitsist sortõst ja tõugõst

14. urbõkuu pääväl kell 10–17 kõnõldas Karula rahvuspargi keskusõn Ähijärvel põlitsist eläjätõugõst ja kasvusortõst.

Keskkunnaammõt om kutsnu noid tutvas tegemä Annamaa Külli Eesti taimõkasvatusõ instituudist ja Michelsoni Annika MTÜst Maadjas.
Juttu tulõ vanno sortõ ja tõugõ alalõhoitmisõst ja kasvatamisõst. Vastussõ saa ka küsümüsele, kost noid ülepää hindäle hanki saa.
Pikembält om juttu pesäsibulast, maalambast ja maakanast.

Jäätsu Liisi kõnõlõs ka mõni aasta tagasi Karulan proovitust sõõrupalotamisõst. Kullõma omma oodõdu kõik huvilidsõ, hindäst tulõssi teedä anda kas liina.laanemets@keskkonnaamet.ee vai tel 5698 7103. Rahha ei küstä. Pääväkavva saa kaia www.karularahvuspark.ee päält. Teedüspäivä tugõ SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uma Leht