Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Lumi katustel: ohtliku koha tähistamine ühistut vastutusest ei vabasta

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et soojem ilm ning lumesajule järgnenud sula võivad tekitada majade katustele rasked lumekamakad. Need aga ohustavad katusekonstruktsioone ja seavad alla sadades ohtu möödakäijate tervise, samuti võivad need kahjustada korteriomanike või nende külaliste autosid.

“Eile jõudsid meediasse pildid Tallinnas Mustamäel kortermaja katuselt alla sadanud lumekamakatest. Oli puhas õnn, et need ei tabanud inimesi ega lõhkunud sealsamas maja ees seisnud sõidukeid,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit, seega tuleb katus kindlasti üleliigsest lumest puhastada. Ohuala tuleb Mardi sõnul tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku aga mingil juhul vastutusest, kui peaks juhtuma õnnetus,” toonitas Mardi. “Samuti ei pruugi kindlustus alati korvata autole tekitatud kahju.”

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kauni talve ohud

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid), samuti vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata katusel kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund hangedena koguses, mille koormus võib mitmekordselt ületada katusele lubatavat lumekoormust. Samuti tuleks vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sadevee ärajuhtimist.

Haanja lumerohked suusarajad ootavad suusatajaid

Haanja suusakeskus. Foto: Lauri Kulpsoo

Detsembri alguses maha sadanud paks lumekiht võimaldas ette valmistada Haanja Puhke- ja spordikeskuse juures asuvad suusarajad nii klassika kui ka vabatehnika harrastajatele.

Tänaseks saavad kõik suusatajad suusatada 1, 2, 3 ja 5 kilomeetri pikkusel suusarajal ning 2 ja 3,2 kilomeetri    pikkusel valgustatud suusarajal.

Keskuse teenindushoones, pubis Finiš, pakutakse spordiharrastajatele võimalusi keha kinnitamiseks. Teenindushoones on võimalus kasutada pesemis- ja saunateenust
ning  laenutada suusavarustust.

Talveperioodil 2012/2013 on planeeritud Haanja Puhke- ja spordikeskuse juures asuvatel suusaradadel läbi viia mitmeid talispordivõistlusi, millest suuremad on:

  • Piletilevi noortesarja I ja II etapp laskesuusatamises 8. jaanuaril ja 9. veebruaril 2013.a;
  • Eestimaa Talimängud murdmaasuusatamises 1. märtsil 2013.a;
  • 41. Haanja Maraton, 9. märtsil 2013.a;
  • Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises 23 ja 24. märtsil 2013.a;
  • Eesti meistrivõistluste II etapp laskesuusatamises 30.-31. märtsil 2013.a.

Suviseks suuremaks spordiürituseks Haanjas on Euroopa Meistrivõistlused laskejooksus, mis toimuvad juulis 2013.a.

Juri Gotmans
Vallavanem
 517 4584

Sulalumi ohustab katuseid

Lumi katusel. Foto: taavimiku.blogspot.com

Soojenev ilm ning lumesajule järgnenud sula võib tekitada majade katustele rasked lumekamakad, mis võivad ohustada katusekonstruktsioone ning seada ohtu möödakäijate tervise.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tuletab kinnistuomanikele meelde, et lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas peaks erilist tähelepanu pöörama ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi, kelle sõnul läheb katuse remont kindlasti kallimaks kui õigel ajal tehtud lumekoristus.

Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Tööde teostamise järgselt on viisakas teedele kogunenud lumi ja jää ka ära koristada,” pani Mardi kinnistuomanikele südamele. Jätka lugemist »

Lumepäev Haanja Suusakeskuses

Vaata tänavust päris Eesti oma lund Haanja veebikaamerast!

Haanja on ilmselt praegu ainus koht Eestis, kus saavad jõulutunnet tunda need, kellel see tunne sugugi ilma lumeta ei tule.

Haanja lund saab näha Haanja veebikaamerast.

Talvepealinn Otepää pani lumekahurid tööle

Otepää lumekahurid tööhoos. Foto: Monika Otrokova

Otepää linnas on tööle hakanud esimesed lumekahurid. Ilm.ee andmetel on Otepääl külmakraade hetkel -4 Cº, ilmaprognoos lubab nädalavahetuseks samuti veidi külmemat ilma.

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust, millest suurim on Kuutsemägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile. Otepääl on ka Eesti ainukene avalik mootorsaanikelgurada. Siin saab tegeleda snowtubinguga, uisutamise ja kelgutamisega, võimalik laenutada talvevarustust murdmaasuuskadest kuni tõukekelkudeni välja. Samuti on huvilistel võimalik osaleda aktiivses tegevuses – matkata ja võtta ette huvitavaid retki Otepää ümbruses.

Jõuluaja Otepääl avab Jõulujazz – 25.novembril toimub Otepää Kultuurikeskuses noore Eesti lauljatari Ingrid Lukase kontsert, 5.detsembril saab nautida Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni kontserti “Jah, ma nägin lumevalgust”. Infot Otepää sündmuste kohta saab vaadata www.otepaa.ee

Infot Otepää kohta küsi Otepää Turismiinfost telefonil 766 1200, lahtiolekuajad: T-R 10.00-17.00; L 10.00- 16.00; E,P suletud.

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus

Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?

Foto: Uma Leht

«Midägi iks saa taast vällä nuputa, kasvai suurõ tuulõgeneraatori tetä!» om Vahtsõliina valla Hinsa «UFO-kupli» vai perädüsuurõ höörigu plekkhuunõ umanik, OÜ PNK Grupp juht Keldri Aivar väke täüs. Lumi vaot’ kupli päält purus nigu munakoorõ, sama saatus oll’ timahava talvõl pall’odõlt suuril huunil, a inämbüst esiki ei plaanita kõrda tetä.

«Taa sattõ kokko Jaapani maavärinäga ütel aol, tuuperäst ma lubanu jaapanlaisil sinnä vahtsõ tuumajaama tetä: õnnõ kupli päält är lappi ja saa ilosahe ala är käkki, nii et kiäki ei näe!» muhelõs PNK Grupi saekaatri lõvvamehest juht. «A ka tõsõ tsipakõsõ hullu mõttõ omma oodõdu – iks om jo peedist mõsumassinalõ trumlit tettü!»

Uma Leht kirot’ tuust «UFO-kuplist» vai Võromaalõ tuudust sõaväe radarijaama päälmidsest kuplist pia kümme aastakka tagasi (4.09.2001). Jätka lugemist »

Kiidil peetakse laupäeval suusalendurite päeva

Spordiühing “Taevatäht” korraldab laupäeval, 26. märtsil Võrumaal Kiidi Lennushow “Noored lendama”, millest võtavad osa Eesti parimad suusahüppajad ja kahevõistlejad.

Programm:
11:00 Registreerimine
12.00 Avamine ja tervituslend Kiidi kohal lennukil Piper Arrow.
12.30 Freestyle pargi läbimine (võistlejad läbivad lumelaua või suuskadega Kiidi stash pargi elemente ja kohtunikud annavad stiili punkte ning sooritust kommenteeritakse)
13.00 Big Air lumelauahüpped ( lumelaudurid valivad endale sobiva hüppe ja kohtunikud hindavad lendu ja sooritust kommenteeritakse)
14.00 Suusahüpped & lennud lumest erineva raskusastmega hüpekatel (sobiva hüpeka ja suusad saab ise valida, hinnatakse stiili ja kaugust)
15.00 Kombineeritud suusasprint (murdmaasuuskadel) Kiidi mäesuusanõlval (laskumised, hüpped, kurvid ja tõusud, trassi pikkus ca 500m)
16.00 Kohtumine Eesti suusahüppe ja kahevõistluse koondise liikmetega, kes näitavad suusahüppe varustust ja õpetavad hüppetehnikat spetsiaalsel drenazööril.
16:30 Autasustamine ja mängib ansambel Fibrill

Samal ajal mägi kõigile sõitmiseks avatud. Suusamäel ka esimesed mesilased oma lende sooritamas ja kes pakuvad lastele tegutsemislusti. Koos lubame kevadel ka suusamäele tulla.

Võistlustel suusavalik vaba. (Mäletate kui vanasti hüppasime omavalmistatud hüppemäel puust pütilaudadega) Alade parimatele diplom ja parimatele ka nänni. Vanuseklassid: mehed, naised, tüdrukud, poisid, mudilased

Kohapeal laenutatakse piiratud hulgal suuski. Teretulnud on kõik oma varustusega spordihuvilised ja eelkõige ootame noori, kes soovivad peagi kõike seda ka ise kaasa teha ja olla tulevikus tegijad suusamägedel. See on päev kogu perele.

Täpsem info:Aigar Piho, tel 5056293, aigar@skystar.ee, www.skystar.ee

Sindis vajus lume raskuse all sisse elamu katus

Varing Sindis Kanarbiku tänava eramajas. Foto: Urmas Saard

Täna öösel kella kahe ajal vajutas lume raskus Sindis Kanarbiku tänava alguses oleva elumaja köögi ja söögitoa kohal oleva ca 50 m2 suuruse katuse sisse.

Maja perenaine Irina rääkis, et juba südaööl oli kuulnud hästi tugevat tuule kohinat ja kell kaks kostus tugev mürin, ragin ja justkui kivid oleksid kukkunud. Õue minnes nägi, et hoone madalama osa lame katus oli sisse vajunud. „Kõigepealt helistasin õele ja seejärel päästeametisse, kes keeldusid esimese väljakutse peale kohale tulemisest,“ ütles Irina, kes lisas, et on praegu täiesti šokis toimunust.

Päästeamet olevat alguses arvanud, et kuna tegemist pole suure korrusmajaga, vaid väikese eramuga, peavad nad oma jõududega ise õnnetusega toime tulema ja päästeamet ei näe mingit vajadust täiendava abi järele. „Helistasin umbes pool tundi hiljem uuesti ja siis saabuti juba väga kiiresti,“ selgitas pereema. Jätka lugemist »

Liiklemine kõrvalmaanteedel on endiselt raske

Kõpu teekaamera pilt täna kl 18.01. Foto: Maanteeinfokeskus

Maanteeinfokeskus annab teada, et lumesadu ja tuisk on hakanud Ida- ja Kagu-Eestis tasapisi taanduma, kuid liiklemine on endiselt raskendatud. Probleemsed on jätkuvalt kõrvalmaanteed. Sõidu otstarbekust tuleks igati kaaluda, sest väiksematel teedel on läbimatuid lõike.

Põhi- ja suuremad tugimaanteed on lumised ja libedad, kohati puhaste sõidujälgedega, kuid kinnisõidetud lumega sõidujälgede ja radade vahel. Teedel on tuisuvaale ning nähtavus on piiratud saju ja teel lendleva lume tõttu. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku –5 kraadist kuni –7 kraadini.

Harjumaal on lume ja tuisu tõttu läbimatu Kasispea-Ilumäe maantee. Raskesti läbitav on Viinistu-Pärispea maantee.

Ida-Virumaal on läbimatud tee Tallinn-Narva maanteelt Aa hooldekoduni, juurdepääs on tagatud kõrvalolevate teede kaudu; Kogu-Kalvi tee, ligipääs Kalvisse Aseri kaudu; Järve-Valaste tee, ümbersõit Ontika kaudu; Allküla-Martsa tee, ümbersõit on Toila kaudu; Soodumäe-Moldova-Aa, Moldova karjääri tee ja Varja-Moldova tee.

Kitsendatult läbitav on Saka-Ontika-Toila, Voorepere-Saka, Toila-Voka, Voka-Sillamäe, Lüganuse kalmistu tee, Kõrkküla-Erra ja Aa ranna tee.

Lääne-Virumaal on läbimatud Porkuni-Loksa küla tee, ligipääs Loksa külasse Kullenga ja Väike-Maarja kaudu; Kadrina-Undla tee, ligipääs Undlasse Kadrina-Viitna teelt. Kitsendatult läbitavad on Vilgu-Vinni-Pajusti ja Vilgu-Väike=Maarja tee.

Järva maakonnas on läbimatud Anna-Peetri-Huuksi, Koigi-Köisi ja Seidla- Järva=Jaani maanteed. Raskesti läbitavad on Otiku-Eivere, Väätsa-Nõmme ja Jootme-Koeru maanteed.

Ohutut liiklemist, kuid talvetingimustes liiklusesse minnes võtkem kaasa lumelabidas ning laetud mobiiltelefon.

Küsi lähemalt Maanteeinfokeskuse lühinumbrilt 1510.

Tihe lumesadu muutis jõulupühade teeolud keeruliseks

Kaimi teekaamera pilt jõululaupäeva õhtul kell 22.38. Foto: Maanteeinfokeskus

Jätkuva tuisu ja lumesaju tõttu on teeolud kõikjal Eestis muutunud keeruliseks. Eriti tihe on lumesadu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Teedel esineb libedust ja tuisuvaalusid. Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod.

Maanteeinfokeskus palub mitte mööda sõita aeglaselt eesliikuvaist sõidukeist, möödasõidul lumme kinnijäämine võib põhjustada uusi ummikuid. Samuti palutakse ilma tungiva vajaduseta mitte kasutada liiklemiseks kõrvalmaanteid, kus teeolud on raskendatud. Kui siiski on vaja minna, tuleks autosse kaasa võtta lumelabidas, laetud mobiiltelefon ja sooje riideid.

Tuisus ja lumesajus on nähtavus piiratud ning liiklejail tuleks valida tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus.

Eraldi on antud palve Paldiskist tulevatele veoautojuhtidele: raskete teeolude tõttu mitte sõita Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteele, vaid kasutada Tallinnasse jõudmiseks Tallinn-Paldiski maanteed.

Küsi lisa Maanteeinfokeskuse lühinumbrilt 1510.

Rahulikke pühi ja liiklejatele head kohalejõudmist!

Täna õhtul selgub Harjumaal müüki pandud lumehange hind

Täna õhtul kukub tähtaeg pakkumiste tegemiseks oksjonikeskkonnas osta.ee müüki pandud lumehangele. Müüdav lumehang asub Tallinna külje all Harjumaal, 15 minuti autosõidu kaugusel kesklinnast.

Kaupa on vaadatud juba ligi 186 000 korda, pakkumisi on tehtud 46 korda. Praeguseks on lumehange eest pakutud 375 krooni. Kui hind tõuseb üle 1000 krooni, lubab müüja anda kaubaga kaasa ka ajaloohõngulise sissetöötatud lumelabida.

Kuulutuse järgi on lumehange kõrgus on ca 1,5 m, laius 1,5 m ja pikkus 10 m. Müüja info kohaselt sisaldab hang suures koguses eluks vajalikku keemilist ühendit H2O, samuti väiksemas koguses ühendeid NaCL ja CaCl2 ning veelgi väiksemas koguses muid aineid.

Lumehange täpsem mass ja tihendus on teadmata, kuna müüjal puuduvad vahendid selle mõõtmiseks.

Vaata kuulutust siit.

Lumetormis hätta jäämise vältimiseks püsige kodus

Padaorus jäi täna öösel paarsada inimest lumevangi. Padaoru teekaamera pilt täna kl 11.22. Foto: Maanteeinfo

Maanteeinfokeskus annab teada, et seoses tuisu ja lumesajuga ei vasta teehoolde tasemed nõuetele. Võimalusel vältige liiklusesse minekut, seda eriti Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.

Põhimaanteed ja suuremad tugimaanteed on lumised, mitmel pool kinnisõidetud lumega. Teede servades on tuisuvaalud.

Liiklus seisab Tallinn-Narva maanteel Lääne-Viru maakonnas Padaorus ja Ida-Viru maakonnas Purtse piirkonnas ning Harju maakonnas Tallinnas ringteel Jüri ringristmikust kuni Luige ristmikuni.

Liiklus on tugevalt takistatud ka Järva maakonnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel Roosna-Alliku piirkonnas.

Läbipääsmatud on kõrvalmaanteed Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Lumesadu ja tuisk jätkub. Teepinna temperatuure mõõdeti –2 kuni –5 kraadi.

Täpsem info telefonil 6781500 või lühinumbril 1510.

Allikas: Maanteeinfokeskus

Briti talunikud kardavad lumetorme

Suur lumesadu üle Inglismaa pani sealsed talunikud kartma veel üht külmalainet pärast eelmist aastat, mis  koos lumega tekitas miljonitesse küündiva kahju põllumajandushoonetele.

Peaaegu kogu Suurbritannia saart kattev lumesadu on varaseim pärast 1993. aastat. Teed on suletud Šotimaal ja Põhja-Inglismaal,  lumekihi paksus on kohati 15 tolli.

Wales on praegu üks külmemaid piirkondi. Temperatuuri mõõdeti Lysdinami lähedal Powys – 17.3 kraadi Celsiuse järgi. Ilmateate järgi võib temperatuur mõnes Šotimaa osas langeda  alla kahekümne külmapügala.

Need teated meenutavad eelmist talve, kui suur lumi üle Suurbritannia tõstis loomade
suremust, hoonete kahjustusi, piimaautod ei saanud taludes piima järel käia. Talunikele mõjus see rängalt.

Lambad lumetormis.

John Merver, peakarjakasvatuse nõustaja rahvuslikus farmerite ühingus (NFU) ütles: “Eelmisel aastal saime tunda, et külm põhjustas suuri probleeme talunikele üle Inglismaa.
Sel nädalal maha sadanud lumeks oleksime saanud valmistuda”

”Põhiline, millele talunikud peaksid mõtlema, on see, et kas neil on piisavalt sööta ja kas
neil on piisavalt kütust,” lisas Merver. “Kana- ja piimakarjapidajad peaksid olema samuti valmistunud selleks, et kokkuostjad ei saa nende farmi järele tulla. Kõrgete söödahindade juures kardavad põllumehed veel üht külma talve ja see tekitaks neile suuri kaotusi.”

Rahvusliku farmerite ühingu Šotimaa pressiesindaja ütles: “Pärast eelmise aasta
kohutavat talve on inimesed endiselt toibumas ulatuslike kahjumite aruannetest ning taluhoonete kahjudest. Sööt on praegu kallis ja selle üle võib muret tunda. Heinakulud on Šotimaal põhiline probleem, see on väga hirmutav ja väga kallis ning mõni peab selleta läbi ajama. Niisiis  kui tuleb jälle ”korralik” talv, on väga paljdu talunikud väga raskes seisus.”

Kim Innes, kes majandab Deskie farmis Kirde-Šotimaal omab mälestusi eelmise aasta arktilisest lumetuisust ja on juba sel nädalal lumesadu kohanud. Ta kardab, et paari nädala
pärast on eelmise aasta mured tagasi.

”Eelmine aasta hakkas lund sadama 18. detsembril ja see püsis märtsini. Me oleme praegu
lammastega poole peal ja juba on neli tolli lund maas ja palju voonakesi on juba hukkunud.”

Samuti on meil tõsiseid kahjustusi mõnedel hoonetel. Tavaliselt puhub tuul lume katuselt ära, aga eelmisel aastal polnud meil tuult, seega hoonete katused langesid sisse ja lõpuks
me pidime osa lambaid lahti päästma. Mõne hoone parandamist ei olnud mõtet ette võtta, seega oli see meile suur löök.”

Peale lume on Suurbritannia märg suvi ja hilinenud saagikoristus tekitanud probleeme ja lume all on ligi 10 aakrit  koristamata kaera, see jätab lambad nimekirjas tagaotsa. Samuti kurdetakse vihmasest suvest tingitud halba silokvaliteeti.

Halvad mälestused faktides

Suurbritannia rekordkülm talv (2009/2010) koos nädalatepikkuse lume ja jääga.

  • Rahvuslik farmerite ühing teatas, et 63 protsenti tõusis halva ilma tõttu õnnetuste arv;
  • Šotimaal varises kokku ligi 3000 farmihoonet, mille tõttu oli Šoti valitsusel vaja  kahjustuste likvideerimiseks välja jagada 3 miljoni naela ulatuses hädaabiraha;
  • Staffordshire lähedal olid farmerid sunnitud võtma kaalikaid kahe jala sügavuselt lumest, et saaks salved jõuludeks täis;
  • Piimakarjapidajad olid sunnitud mõnes paksu lumega piirkonnas piima rentslisse valama, kuigi piimaautod pingutasid, et farmidesse jõuda;
  • Keskkonnaagentuur oli sunnitud lõdvendama reegleid, mis keelasid piima valada külmunud pinnasele;
  • Sööda kohalevedamisautod olid hädas teele pääsemisega, samal ajal ei saanud mõned farmerid traktoreid kasutada, sest diiselkütus hakkas külmaga hanguma. Sööta tuli käsitsi ette kanda.

Allikas: www.farmersguardian.com

Tõlkis Henn-Hillar Kalkun

Ilma- ja muid uudiseid Põhja-, Ida- ja Lääne-Eestist

Kristel: Ida-Eestist niipalju, et Peipsi on silmapiirini jääs. Roostiku servades on vesi veel lahti, kaugemal on näha “väikesi jäämägesid”. Külarahvast jääl ei ole, kõigi korstnad aina tossavad – kogu võhm läheb kütmisele, jääpangalt kalapüüki ei harrastata. Seega piirivalvuritel ka vähem tööd :-)

Ekke-Kristian: Põhjas tõesti ainult sajab. Iga öö ja iga päev.

Mikk: Öösel Läänemaalt läbi Tallinna ja Rakvere kodu poole sõites vajus auto termomeeter Rakvere lähistel miinus 24-ni. Külm on tõesti krõbe!

Mikk: Läänemaa külarahvas pidas eile Üdruma külamajas aru teemal “Kiida vanu ja õhuta noori!” Kuuetunnises avatud ruumi arutelus koorus kirgas mõte alustada liikumist “Lapsed kaasa!” Tegelikult on täiesti võimalik võtta lapsi kaasa konverentsidele ja koosolekutele. Ja kui laps hakkab väga jonnima või karjuma, siis on pahatihti viga ettevõtmise õhustikus ning suhetes.

Põhjarannikul on 38 sentimeetrit lund

Kõige enam on viimastel päevadel lund sadanud Eesti põhjarannikul, kus lumekihi paksus ulatub kohati juba 38 sentimeetrini. Seevastu Lõuna-Eestis on lund päris nirult, Võrus tuli alles paar päeva tagasi  õbluke lumekiht maha.

EMHI ilmavaatluse osakonna juht Külli Loodla ütles, et kõige paksem lumekiht mõõdeti Põhjaranniku lähedal Vanaküla vaatluskohas – 38 sentimeetrit. Palju on sadanud ka saartel.

«Hiiumaal Lugusel oli eile hommikul 30 cm,» sõnas Loodla.

Ilmajaama kodulehel asuv lumekaart näitab, et rohkem ongi sadanud just põhjarannikul ja saartel, seevastu Kesk- ja Lõuna-Eestis piirdub lumekiht minimaalse, 4-9 sentimeetriga.

«Kõige vähem on sadanud Võrus, kus hommikul oli vaid 4 sentimeetrit lund ja Tõllistes sentimeetrit,» märkis Loodla.

Ilmaprognoos lubab lähipäevadeks kerge lumesaju jätkumist, homme sajab peamiselt rannikualadel. Et õhutemperatuur langeb ja ulatub nädalavahetusel päeval 4-9, öösel  9-18 külmakraadini, jääb see lumekiht esialgu pidama.

Esimene lumi Ruhnus

Milline oli eile, kadripäeval tänavune esimene lumi Ruhnus, saab näha allolevast filmist.

Autor: Marten, Ruhnu blogi