Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Eestlaste lugemishuvi on endiselt suur

Kolmveerand Eesti elanikest luges 2010. aastal raamatuid, teatab statistikaamet.
 Ajakasutuse uuringu andmeil loeb 23% 10–74aastastest Eesti elanikest aasta jooksul töö või õpingute tõttu raamatuid ning 52% teeb seda muul põhjusel. Neljandik elanikest ei ole viimase aasta jooksul raamatuid lugenud.

Tööealistest elanikest (20–64aastased) viiendik loeb aastas paar-kolm raamatut. Neid, kes loevad 4–7 raamatut, on umbes 19%. 12% loeb kuni 12 raamatut ja 23% loeb rohkem kui 12 raamatut aastas. Tööealine elanik loeb keskmiselt 6 raamatut aastas.

Proosakirjandust loeb 89% 10–74aastastest elanikest ja luulet 51%. Kõige vähem loetakse usuteemalisi raamatuid. Kümne aastaga on ligi viiendiku langenud trükitud teatmekirjanduse, entsüklopeediate ja sõnaraamatute kasutus. See on seletatav interneti laiema leviku ja selle võimaluste kasutamisega.

Neid, kes vabal ajal ise proosat, lühilugusid või luuletusi kirjutavad, on 10–74aastaste elanike seas ligi 6%. Sellega tegeleb iga nädal 1% elanikest ehk ligi 13 000 inimest. Iga päev loeb paberkandjal ajalehti 44% ja ajakirju 9% elanikest.

Euroopa Komisjoni 2007. aasta eurobaromeetri andmetel jagab Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas üsna sagedaste lugejate (loevad aastas üle viie raamatu) osatähtsuse poolest Lätiga viiendat ja kuuendat kohta. Ettepoole jäävad Rootsi, Taani, Holland ja Suurbritannia.

2010. aasta on nimetatud Eestis lugemisaastaks.

Kareda raamatukogu võtab raamatuaasta kokku

Kareda valla raamatukogu korraldab 4. detsembril algusega kell 19 Peetri koolimaja saalis lugemisaasta lõpuüritusena kohvikklubi õhtu, annab teada Järvamaa infoportaal.

Lugejatega kohtub luuletaja Contra (Margus Konnula) ja kitarri mängib ning laulab kirjastuse Kodutrükk direktor Jüri Henno.
 
Õhtusse mahub humoorikas viktoriin Contra elu ja loomingu kohta. Avatud on puhvet.
Sissepääs tasuta.

Laua saab broneerida tel 384 9027 või 5191 4282 enne 3. detsembrit.

Nädala pärast Võrus Kangro konverents

Järgmise nädala reedel, 17. septembril peetakse Võru kultuurimajas Kannel kirjanik Bernard Kangro 100. sünniaastapäevale pühendatud lugemisaasta konverentsi. Konverentsi alguses kuulutatakse välja Kangro preemia tänavune laureaat.

Konverentsi avalöök antakse kell 11.05, kui lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar räägib lühidalt aasta ettevõtmistest. Seejärel antakse välja Kangro preemia ning pärast seda peavad oma ettekanded erinevatel kirjanduse ja kirjanikega seotud teemadel Janika Kronberg, Elle-Mari Talivee, Vesta Pille ja Merle Sulg, Tiia Allas, Aidi Vallik, Leo Kunnas ja Kauksi Ülle. Päeva juhib Võru linnateatri peanäitejuht Tarmo Tagamets. Konverents lõpeb kell 15.25. Vaheajal kell 14-14.15 esinevad Võru muusikakooli õpilased.

Eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 Võrumaal Oe külas. Enne Teist maailmasõda jõudis ta töötada Vanemuise dramaturgina. 1944. aastal siirdus Soome kaudu Rootsi, kus ta 50 aastat hiljem suri. Paguluses toimetas ta aastatel 1950 – 1994 ajakirja “Tulimuld” ja töötas Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina.

Võru maavalitsus annab  kirjanduspreemiat välja alates 1990. aastast. Preemia esimene laureaat oli Kangro ise ning järgmisel aastal nimetati preemia temanimeliseks. Preemia omistatakse Võrumaalt pärit, Võrumaaga seotud või Võrumaa teemadel kirjutavale isikule.  20 aasta jooksul on preemia pälvinud muuhulgas Kauksi Ülle, Kaido Kama, Oskar Kruus, Rein Põder, Olavi Ruitlane, Contra jt.