Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Parimad lasteraamatud on selgunud!

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2013. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba hea lasteraamatviiendat aastat välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda.

Selle aasta parimad lasteraamatud leiad siit!

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas kuni 12aastastele mõeldud raamatuid: Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad, lapsed ja õpetajad.

Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein põhjendas konkursi vajalikkust: „Raamatute hulgast , mis on valitud asjatundjate ja suurte raamatusõprade poolt  „Hea lasteraamatu“ nimistusse on  vanematel ja õpetajatel lihtsam teha valikuid, mida lastele lugemiseks pakkuda.“

Jätka lugemist »

Tartu linnaraamatukogu vanim lugeja sai 100 aastaseks

Eile tähistas Tartu Linnaraamatukogu lugeja Hilda Reimand 100. sünnipäeva. Mõni päev enne juubelit tellis vanaproua teda kodus külastanud raamatukoguhoidjalt lugemiseks Sofi Oksaneni uue romaani “Kui tuvid kadusid”, mille eestikeelne tõlge hetkel veel ilmumata. 

Hilda Reimand lõpetas 1930. aastal Tallinna Pedagoogikaseminari, olles omandanud tütarlaste käsitööõpetaja eriala. Noor õpetajanna suunati tööle Petserimaale, esialgu Obinitsasse, seejärel Petseri linna. Pildid 1939. aasta suurest Petseri tulekahjust on Hilda Reimandil veel tänini silme ees. Järgnes võimuvahetus ja peagi küüditamine, sest abikaasa oli sõjaväelane. Tagasi Eestisse jõudis Hilda Reimand 1956. aastal ja töötas Tartu Forseliuse Gümnaasiumis kuni pensionini.

Proua Reimand on ammune linnaraamatukogu lugeja. Tema koduraamatukoguks oli Tähe tänaval asunud Koidula-nimeline haruraamatukogu, praeguse Karlova-Ropka raamatukogu eelkäija. Hea sõnaga meenutab ta raamatukogu legendaarseid salonglikke muusikaõhtuid. Viimased 15 aastat kasutab ta linnaraamatukogu pakutavat koduteenindust. Raamatukoguhoidja külastus on proua Reimandi jaoks sündmus, mida ta väga ootab.

Proua Reimandi sõnul on tema pika elu õhtupooliku toeks olnud pere ja raamatud. Raamatutest on ta saanud rõõmu ja tervist. Raamatukoguhoidja Nadežda Savostkina kinnitab, et Hilda Reimandile ei ole vaja raamatuid soovitada, tal on alati olemas nimekiri sellest, mida lugeda tahab. Ta kuulab Vikerraadiot, loeb Postimeest ja Eesti Naist ning leiab sealt vajaliku info uutest raamatutest.

Vanaproua loeb läbi pea kõik ilmuvad mälestused ja elulood – tema huviorbiiti kuuluvad ühteviisi Aino Kallas, Mihkel Mutt ja Imbi Paju. Ta on läbi lugenud kõik, mis ilmunud Petserimaa kohta, sageli tellib ta lugemiseks eesti luulet. Eesti klassikat hindab proua Reimand väga kõrgelt, ja kuigi uuemale kirjandusele annab pigem hävitava hinnangu, on ta huviga läbi lugenud M. Raua “Musta pori näkku” ja nimetab ühe oma viimase aja lemmikuna V. Luige “Varjuteatrit”. Murelikuks teevad proua vaid väga mahukad raamatud (nagu Sirje Kiini raamat Marie Underist) – tal on raske neid käes hoida.

Linda Jahilo, Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu avalikkussuhete juht

Tartus avatakse taas rannaraamatukogu

Tartu Linnaraamatukogu avab 5. juunil koostöös MTÜ-ga Öökull ja Tartu Õpilasmaleva Linnarühma noortega rannaraamatukogu kaheksanda hooaja.

Raamatukogu on Anne kanali Turusilla poolses servas puude ja päikesevarju all avatud 5. juunist kuni 11. augustini, teisipäevast laupäevani kell 11.00-18.00. Lugemisvara on rannas linnaraamatukogu poolt, kirjandust pakuvad ja laenutavad suvitajatele malevlased.

Rannaraamatukogus saab lugeda ajakirju ja raamatuid ning iga päev tuuakse randa värsked ajalehed. Raamatuvalikus on peamiselt kergemat sorti meelelahutuslik kirjandus, samuti väike valik eriala- ja nipiraamatuid ning ära pole unustatud ka lapsi. Eelnevate aastate kogemusele toetudes on suurem rõhk pandud erinevatele ajakirjadele. Lugemismaterjal on nii eesti kui ka vene keeles. Varasematel aastatel on ilusa ilmaga külastanud raamatukogu umbes 100 inimest.

Kõige uuemaid raamatuid rannast siiski ei leia ja seepärast on kõik lugejad, kellele rannaraamatukogu valik napiks jääb, oodatud linnaraamatukogu peamajja või harukogudesse, mis on avatud tööpäeviti 9-20 ja laupäeviti 10-16 ning alates 25. juunist kuni 19. augustini suvise töögraafiku alusel tööpäeviti 10-18.

Rannaraamatukogu töötab ainult ilusa ilmaga, kui ilm on jahe või vihma sajab, leiavad malevlased tööd „päris“ raamatukogust, korrastades riiuleid, kontrollides tagastatud filme ja tehes muid lihtsamaid raamatukogutöid.

Korraldajad loodavad, et suvi tuleb päikesepaisteline ja puhkajad leiavad endale rannast meelepärase lugemisvara ja tegevuse.

 

Adsoni-võistlusõl hilgassi Pikäkannu kooli latsõ

Artur Adson. Foto: Võro kiränduse kodoleht

Eelä kõlasi Sännä mõisan võrokeeline luulõ aoluulidse Võro-, Tarto- ja Setomaa 37 koolilatsõ esitüsen. Kõge inämb kittüst jagosi Pikäkannu kooli opilaisile ja oppajile.

Latsi luulõlugõmist kullõl ka hindajite kogo kuuhsaisun Vijardi Külli (Puiga Rahvamaja juhataja), Kala Urmas (Võro Instituudi keeletundaja) ja Hinrikusõ Henrik (Põlva Ütisgümnaasiumi opilanõ, tunnõt lõõdsamängja).

Kittüse jagosiva I – IV klassi vannusõrühmän nii:

I kotus – Rasmus Kärbla (Vilustõ Põhikuul, oppaja Aasa Liiv)

II kotus – Laura Hõimla, Jane Pelska, Kristjan Leonov (Pikäkannu Põhikuul,
oppaja Kadi Kronberg)

III kotus – Jos Kristian Krevald (Osola Põhikuul, oppaja Merili Küppar)

V – IX klassi vannusõrühm:

I kotus – Koit Roots (Pikäkannu Põhikuul, oppaja Kadi Kronberg)

II kotus – Ain Mägise (Krabi Kuul, oppaja Merike Niitmets)

III kotus – Hebo Rahman (Osola Põhikuul, oppaja Merili Küppar) Jätka lugemist »

Lugemisühingu sünnipäevaürituste sari avatakse Paides

Eesti Lugemisühing tähistab käeoleval aastal oma 20. sünnipäeva. Selle sündmuse väärtustamiseks toimuvad paljudes kohtades üle Eesti lugemisüritused ühise pealkirja all „Loeme südamest!” Ürituste sari avatakse täna, emakeelepäeval Paides.

Päeval korraldab Paide Kultuurikeskus koostöös Järvamaa Keskraamatukogu, Järvamaa Muuseumi, Sirje Graubergi Laulukooli ja Paide Ühisgümnaasiumiga lugemispäeva linna 1.- 4. klasside õpilastele. Kell 15.00 ootab Järvamaa Muuseumis luuletaja Olivia Saar kohtumist eakama lugejaskonnaga.

Õhtul kell 18.00  on kõik lugemishuvilised Paidest ja mujalt üle Eesti oodatud Ajakeskusesse Wittenstein. Seal saab kuulata kirjandusõpetaja Anne Kivimäe ettekannet „Lugemisest… mure ja rõõmuga”, Paide Ühisgümnaasiumi näitetrupi luulekava „Milleks mulle tiivad, kui ma ei lenda” (Betti Alveri ja Heiti Talviku  loomingu põhjal), laule Andres Siilaku esituses ning rahvamuusikat Silvi Tumanskajalt.  Pidupäevatervitus on Eesti Lugemisühingu  esinaiselt Maili Vesiko – Liinevilt.

Üritus on tasuta. Täpsema kava leiab siit.

Võru raamatukogu avab lugemistoa pargis

Eeloleval kolmapäeval on Võru Kesklinna pargis raamatukogu-lugemistuba. Kell 10 alustab tervituslauluga Ilmanaba lugemistarõ kunnakuur, lugusid loevad kirjamehed Contra ja Jan Rahman, Võrukaela näitering Ira Petrova juhendamisel esitab „Lugu piltidega raamatust“ Juhan Jaigi järgi. Viktoriin „Kas tunned Euroopa Liitu“, mille vastajate vahel loositakse välja kümme auhinnaraamatut. Raamatute viivisevaba tagastamine. Raamatunäitus Juhan Jaigi loomingust. Värsked ajalehed. Raamatuvahetus. AS TEA Kirjastuse raamatumüük.

Raamatukogu-lugemistoa tegevust toetavad Võru Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp

Täna peetakse punktkirjapäeva

Täna, 4. jaanuaril mõtlevad paljude riikide, ka Eesti pimedad inimesed Louis Braille’le, kelle 202. sünniaastapäeva sel päeval märgitakse. Aastail 1825-1829 punktkirja loonud pimeda prantslase tehtu tähendus on suur nii tema saatusekaaslastele kui kogu maailmale. Punktkirja kasutusele võtmine avardas tunduvalt pimedate võimalusi haridust omandada. See on juhtinud ka nägijate tähelepanu pimedatele inimestele ja nende probleemidele.

Maailmas on alates 2001. aastast ja Eestis 2004. aastast märgitud iga aasta 4. jaanuaril punktkirjapäeva. Kindlasti on paljud märganud ravimipakenditel reljeefseid punkte. Neile karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi toimeaine nimetus. Pimedad inimesed loevad seda kirja sõrmede abil. Jätka lugemist »

Grethe Rõõm esitleb reedel Rõuges uut lasteraamatut

Ööbikuoru veere pääl elav ja tegutsev ajakirjanik Grethe Rõõm on saanud värskelt valmis oma lasteraamatu “Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” ja pakub sel puhul reedel Rõuges torti.

“Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” on lugu kõigile, kes armastavad põnevust, nalja, veidi hirmu ja muidugi raamatuid.

Raamatu sisu kohta ütleb Grethe järgmist: “Roosi ja Riksi vanemad kaovad jäljetult. Kaksikud viiakse turvakodusse, kuhu tormisel päeval tuleb neile järele Vihmamantel. Võõras, kelle nägu nad kapuutsi varjust ei näe… Algab seiklus, mis meelitab Roosi ja Riksi ning nendega koos ka lugeja Kapsahaldja, Raamatuvardjate Tähtraamatu ja Tuvi-vana maailma.”

Nii et kel huvi rohkem teada saada, seadke sammud raamatupoodi.