Põlva alustab 2015. aastat Eesti lõõtsapealinnana

Põlvas on viimasel aastakümnel tehtud palju tööd Eesti rahvusliku lõõtspillitraditsiooni edasikestmiseks ning lõõtspillimeistri August Teppo pärandi säilitamiseks. Siin õpetatakse  lõõtspilli mängima ja seda valmistama, populariseeritakse lõõtspillimuusikat, kogutakse lõõtspillipärandit, väärtustatakse lõõtspillimeistrite osa rahvuskultuuris ning korraldatakse rahvusvahelisi lõõtspillipidusid.  Selle töö krooniks kuulutatakse Põlva 17. jaanuaril 2015 Eesti lõõtsapealinnaksTegu on muusika-aasta 2015 sündmusega.

Miks just Põlva?

Alustada võiks siinkohal sellest, et Eesti rahvusliku lõõtspilli isa August Teppo on sündinud Vanal Võrumaal Põlva kihelkonnas Loosu külas. Kuigi praegused põlvkonnad seostavad Teppo nime rohkem Võrumaaga, oli tema sünnikoht eesti kultuuri juurte mõistes siiski endises Põlva kihelkonnas. Pealegi tehakse just Põlvas järjepidevat tööd Teppost alguse saanud traditsiooni kestmiseks. Seda suuresti muidugi tänu Valgjärve mehele Heino Tartesele. Nii et Põlva on seda konteksti arvestades justkui kirik keset küla ja just paras koht lõõtspillipealinnaks, seda enam, et põhjust on küllaga.

Miks lõõtspillipealinn?

Juba peale esimest suvist suurt lõõtspillipidu Põlva järve ääres käidi välja mõte, et Põlvast võiks saada lõõtspillipealinn. Viimase nelja aasta jooksul on see mõte süvenenud, sest Põlvas  on ikka tõsiselt pingutatud on nii pillimängutraditsiooni elujõulisuse kui ka pilli valmistamise oskuse püsimajäämise pärast. Lõõtspillimängu saab õppida Põlva muusikakoolis , kus mängukoolitusi viib läbi 2009. aastal loodud MTÜ Lõõtspilliselts. Lisaks pillimänguõppele korraldab Lõõtspilliselts ka pilli valmistamise meistrikursusi.  Seltsi tegevuse tulemusena on Põlvas 8 aasta jooksul pillimängu õppinud üle 130 huvilise, lisandunud on 35 pilli valmistajat ja 4 tegijat võiks juba meistriks nimetada.  Lõõtspilliseltsi eestvedaja Heino Tartes ise on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimuusika edendajaid ning on valmistanud üle 60 pilli.  Ta on koostanud ja välja andnud raamatud nii Põlvamaa kui Võrumaa lõõtspillimängijatest. Põlvamaa ja kogu Eesti rahvamuusikamaastikku on rikastatud erinevate sündmustega: sh rahvusvahelise lõõtspillipeoga Harmoonika, mis 2015. a toimub 5. korda.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud Põlva kuulutamine Eesti lõõtsapealinnaks Eesti muusika-aastal 2015, mil August Teppo sünnist möödub 140. aastat.

Mis see kaasa toob?

See toob kaasa hulgaliselt ettevõtmisi. Lõõtspillipealinna aasta avasündmuseks ongi 17. jaanuaril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimuv kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus peale lõõtspillimuusika saab tutvuda Teppo lõõtsamuuseumi väljapanekuga, vaadata lõõtsa sisse ja ka proovida ise lõõtspillimängu. Edasi on kavas koostada rändnäitus Teppost ja tema pillist ja Põlva osast selles traditsioonis ning seda esitleda koos lõõtspillimänguga Euroopa kultuurilinnade Eesti võrgustiku linnades. Kevadel toimuvad koolide lõpukontserdid: lõõtspillikooli lõpetajate kontsert Põlvas ning lõpetab esimene lõõtspilli valmistamist õppinud kursus Viljandi Kutsehariduskeskuses. Kevad-suvisesse perioodi jääb ka taasiseseisvunud Eesti esimese lõõtsakuninga Juhan Uppini diplomitöö esitluskontsert Tallinnas. Juhan kirjutab oma töö Karl Kikkast ja tema mängustiilist. Juulikuus toimub viies Harmoonika pidu Intsikurmus ja augustikuus tähistame August Teppo 140. sünniaastapäeva. Tahame  tutvustada lõõtspillimängu ka Lõuna-Eesti lasteaedades ja koolides, kus ilmselt õpib nii mõnigi tulevane mängija või pillimeister. Esimese lõõtspillipealinna aasta lõpetame ülevaatekontserdiga taas siinsamas kultuurikeskuses novembrikuus.

Tänavune lõõtsaäss on Richard Ott Leitham

Võru folkloorifestivalil pika traditsiooniga lõõtsamängijate jõukatsumise võitis tänavu ässade klassis Richard Ott Leitham.

Kokku võistles Võru Kandle aias lõunamaiselt põletava päikese all 27 mängijat neljas võistlusklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad.

Täiskasvanute arvestuse parim oli  žürii hinnangul Kristi Kool ning noorte lõõtsamängijate seas Mart Kirotar. Publiku lemmikuks kuulutati aga varasema kahekordse võitja Toomas Ojasaare ülesastumine, mis väljus pisut võistluse raamest.

Lõõtsavõistluse peakorraldaja Priidu Teppo sõnul oli tänavu väga palju uusi mängijaid, kes varem pole Võru lõõtsavõistlusel osalenud. Eraldi väärib välja toomist ka kolme põlvkonna Ruusamäede ülesastumine ühel võistlusel. Loe edasi: Tänavune lõõtsaäss on Richard Ott Leitham

Lõõtsamängijate võistumängimise võitis taas Toomas Ojasaar

Traditsioonilise August Teppo nimelise lõõtsamängijate jõukatsumise XVIII Võru Folkloorifestivalil võitis ässade klassis teist aastat järjest Põlvast pärit Toomas Ojasaar. Napilt teiseks jäi žürii otsusega Toomas Oks. Kolmanda koha võitis Sulev Mägi.

Kokku osales mitme tunni pikkusel võistumängimisel Võru kultuurimajas Kannel 34 mängijat, mis on pika traditsiooniga võistluse viimaste aastate rekord. Mängitakse Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo lõõtsade järgi tehtud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.  Ässade arvestuses võistlevad need mängijad, kes on varasematel aastatel saanud auhinnalise koha täiskasvanute seas. Kolmekordsel ässade klassi võitjal on võimalus saada auväärt lõõtsakuninga tiitel, millele võitja Toomas Ojasaar jõudis juba väga lähedale.

Täiskasvanute klassis oli seekord võitja Priit Laatre, noortest jagasid esikohta Ott Leitham ja Henrik Hinrikus ning algajate arvestuses Merili Moosus. Eripreemia anti Kalev Hellamaale vanas stiilis mängu eest.

Žüriisse kuulusid kuulsad lõõtsamehed Juhan Uppin, Tarmo Noormaa ja Heino Tartes ning Siiri Konksi Võru vallast. Võru vald kui pikaajaline Teppo konkursi toetaja pani võitjatele välja rahalised auhinnad.

„Tore, et see traditsioon kestab ja tore, et palju uusi noori mängijaid on peale tulnud,“ ütles Heino Tartes žürii poolt tulemusi välja kuulutades.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84-aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

Põlvas on täna lõõtsapäev

 Põlvamaal lõõtspilli traditsiooni taaselustanud pillimees Heino Tartes kutsub täna huvilisi taas avatud lõõtsade päevale. 
Keskpäeval algav lõõtsapäev on mõeldud kõigile vanadele ja uutele pilli- ja muusikasõpradele. Lõõtsa näeb nii seest kui väljast ning loodetavasti tekitab see koguni nii suurt huvi, et ise pillimängu juurde asuda.

Lõõtsakooli kursuse lõpetanud ja nüüdki kooli juures tegev Kati Taal kirjeldab lõõtsatundi selliselt. kus õpetaja näitab ette ja õpilased pusivad järgi. “Nii kaua harjutad kui lõpuks kätte saad,” rääkis Taal.  Tema arvates on Põlvamaal tõeliselt andekaid lõõtsamängijaid. “On selle sama lõõtsakursuse varalgi näiteid, kus õpilane on pilli ülikiirelt omandanud ning Heinole abiõpetajaks hakanud.”

Lõõtsaisa Tartese sõnul on lõõtsa mängimine olnud läbi aegade “meistrilt õpilasele” ning seejuures noote ei kasutata. “Mina olen ikkagi selle poolt, et seda pilli ei peaks noodi järgi mängima.”

IV avatud lõõtsade päev toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses täna kell 12-15. Muusikat teevad lõõtsapoisid Mart Kirotar ja Herbert Konnula. Üles astuvad esimene lõõtspillitüdrukute ansambel ja noorte lõõtsaansambel. Laval on ka Suured Lõõtsad (Lõuna-Eesti pillimehed, lõõtsakooli õpetajad) ja koondorkester Elurõõm.

Lisaks kõige ilusama lõõtsamuusikaga sisustatud kontserditele on huvitatuile avatud lõõtspillimängu töötuba. Kogu päeva vältel on võimalus tantsupõrandal lõõtsamuusika saatel seltskonnatantse keerutada.