lõõtsakuningas

Homme algab taas suurim lõõtsavõistlus Eestimaal

Teppo lõõtsa 110. sünnipäev Võrumaa muuseumis 2006.aastal

XIX Võru Folkloorifestivalil toimub homme traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja võib selguda lõõtsakuningas.

Folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, laupäeval kell 11 Võru Kultuurimajas Kannel algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti. Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.

Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja mujal Võrumaal.

Lähemalt kogu festivali kavast vaata http://www.vorufolkloor.ee/et/kava

Võru folkloorifestival otsib täna taas lõõtsakuningat

XVIII Võru folkloorifestivalil toimub täna traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja valitakse lõõtsakuningas.

Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, täna kell 11 algavale võistumängimisele on oodata ligi 30 pillimeest üle Eesti.
Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel. Lõõtsamängijate võistumängimine toimub festivali sündmuste peamises toimumiskohas kultuurimaja Kannel aias. Kui aga vihm peaks hakkama muret tegema, kolitakse Kandle saali.

Mullu võistles 32 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar.

Auhindu, mille on välja pannud Võru vald, jagub iga võistlusklassi kolmele parimale. Ning nagu ikka, on kolmekordsel ässade klassi võitjal võimalus saada auväärt lõõtsakuninga tiitel.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84-aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi. Teppo lõõtsasid arvatakse praeguseks olevat järgi umbes 40, neist ligi 15 on ka aktiivses kasutuses.

Folkloorifestival muudab kuni pühapäevani osa Võru kesklinnast vaid jalakäijate pärusmaaks, et pidulised võiksid segamatult festivalil ringi liikuda. Festivaliala kahte otsa seob linna läbiv rekordpikk käsitöö ja kohaliku toidu laat, kus linlastele ja külalistele pakuvad head ja paremat üle 180 müügikoha.

Täna õhtul kell 20 toimub ka kuulus Võru tänavatants, kuhu on traditsiooniliselt oodata vähemalt poolt tuhandet tantsijat.

Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat

XVIII Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine. Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 14. juulil kell 11 algavale võistumängimisele on oodatud lõõtsamängijad üle Eesti. Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo tööde eeskujul valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Mullu võistles 32 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar. Auhindu, mille on välja pannud Võru vald, jagub iga võistlusklassi kolmele parimale ning nagu ikka on võimalus kolmekordsel ässade klassi võitjal saada auväärt lõõtsakuninga tiitel.

XVIII Võru Folkloorifestival toimub 12.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Päivgi tands tsõõrin“.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul umbes 150 pilli valmistada. Viimase tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri tõttu.