Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Põlva alustab 2015. aastat Eesti lõõtsapealinnana

Põlvas on viimasel aastakümnel tehtud palju tööd Eesti rahvusliku lõõtspillitraditsiooni edasikestmiseks ning lõõtspillimeistri August Teppo pärandi säilitamiseks. Siin õpetatakse  lõõtspilli mängima ja seda valmistama, populariseeritakse lõõtspillimuusikat, kogutakse lõõtspillipärandit, väärtustatakse lõõtspillimeistrite osa rahvuskultuuris ning korraldatakse rahvusvahelisi lõõtspillipidusid.  Selle töö krooniks kuulutatakse Põlva 17. jaanuaril 2015 Eesti lõõtsapealinnaksTegu on muusika-aasta 2015 sündmusega.

Miks just Põlva?

Alustada võiks siinkohal sellest, et Eesti rahvusliku lõõtspilli isa August Teppo on sündinud Vanal Võrumaal Põlva kihelkonnas Loosu külas. Kuigi praegused põlvkonnad seostavad Teppo nime rohkem Võrumaaga, oli tema sünnikoht eesti kultuuri juurte mõistes siiski endises Põlva kihelkonnas. Pealegi tehakse just Põlvas järjepidevat tööd Teppost alguse saanud traditsiooni kestmiseks. Seda suuresti muidugi tänu Valgjärve mehele Heino Tartesele. Nii et Põlva on seda konteksti arvestades justkui kirik keset küla ja just paras koht lõõtspillipealinnaks, seda enam, et põhjust on küllaga.

Miks lõõtspillipealinn?

Juba peale esimest suvist suurt lõõtspillipidu Põlva järve ääres käidi välja mõte, et Põlvast võiks saada lõõtspillipealinn. Viimase nelja aasta jooksul on see mõte süvenenud, sest Põlvas  on ikka tõsiselt pingutatud on nii pillimängutraditsiooni elujõulisuse kui ka pilli valmistamise oskuse püsimajäämise pärast. Lõõtspillimängu saab õppida Põlva muusikakoolis , kus mängukoolitusi viib läbi 2009. aastal loodud MTÜ Lõõtspilliselts. Lisaks pillimänguõppele korraldab Lõõtspilliselts ka pilli valmistamise meistrikursusi.  Seltsi tegevuse tulemusena on Põlvas 8 aasta jooksul pillimängu õppinud üle 130 huvilise, lisandunud on 35 pilli valmistajat ja 4 tegijat võiks juba meistriks nimetada.  Lõõtspilliseltsi eestvedaja Heino Tartes ise on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimuusika edendajaid ning on valmistanud üle 60 pilli.  Ta on koostanud ja välja andnud raamatud nii Põlvamaa kui Võrumaa lõõtspillimängijatest. Põlvamaa ja kogu Eesti rahvamuusikamaastikku on rikastatud erinevate sündmustega: sh rahvusvahelise lõõtspillipeoga Harmoonika, mis 2015. a toimub 5. korda.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud Põlva kuulutamine Eesti lõõtsapealinnaks Eesti muusika-aastal 2015, mil August Teppo sünnist möödub 140. aastat.

Mis see kaasa toob?

See toob kaasa hulgaliselt ettevõtmisi. Lõõtspillipealinna aasta avasündmuseks ongi 17. jaanuaril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimuv kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus peale lõõtspillimuusika saab tutvuda Teppo lõõtsamuuseumi väljapanekuga, vaadata lõõtsa sisse ja ka proovida ise lõõtspillimängu. Edasi on kavas koostada rändnäitus Teppost ja tema pillist ja Põlva osast selles traditsioonis ning seda esitleda koos lõõtspillimänguga Euroopa kultuurilinnade Eesti võrgustiku linnades. Kevadel toimuvad koolide lõpukontserdid: lõõtspillikooli lõpetajate kontsert Põlvas ning lõpetab esimene lõõtspilli valmistamist õppinud kursus Viljandi Kutsehariduskeskuses. Kevad-suvisesse perioodi jääb ka taasiseseisvunud Eesti esimese lõõtsakuninga Juhan Uppini diplomitöö esitluskontsert Tallinnas. Juhan kirjutab oma töö Karl Kikkast ja tema mängustiilist. Juulikuus toimub viies Harmoonika pidu Intsikurmus ja augustikuus tähistame August Teppo 140. sünniaastapäeva. Tahame  tutvustada lõõtspillimängu ka Lõuna-Eesti lasteaedades ja koolides, kus ilmselt õpib nii mõnigi tulevane mängija või pillimeister. Esimese lõõtspillipealinna aasta lõpetame ülevaatekontserdiga taas siinsamas kultuurikeskuses novembrikuus.

Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

LootsaraamatTartese Heino om kokko säädnü raamadu Võromaa lõõdsamängjist.

«Seo oll’ väega suur tüü, aigu võtt’ pia viis aastat,» kõnõl’ Tartese Heino. «Oll’ vaia vanõmba mehe ütekaupa läbi kävvü ja näidega juttu aia. Väega uutsõva, et näide mano tultas, mõnõl oll’ laud katõtu. Ku ma esi kah mõnõ luu mängse, sis oll’ näil väega hää miil. Õkva tundsõ, kuis inemine läts’ vallalõ, võõralõ tä es olõs kõiki asjo kõnõlnu.»

Raamadu jaos valisi Tartes vällä huvitavamba juhtumisõ pillimiihi elost, mängmisest ja pille tegemisest. Raamatun om juttu ka lõõtsu võikimängmisest, midä om Võromaal tettü joba päält 40 aasta.

«Põlvan oll’ joba 1972. aastal, tuust omma mul pildi olõman,» kõnõl’ Tartes. «Võrol oll’ edimäne võikimängmine 1974. aastal.»

Raamatun om hulga esieräliidsi vanno pilte ja dokustaatõ. Näütüses saiva Teppo Augusti tettüisi pille umanigu Vinne aol Teppo lõõdsa passi. Viil pääle raamadu trükmist näkk’ Tartese Heino üte Tarto mehe käen edimäst säänest passi.

Raamatulõ sai pantus pia 150 lõõdsamängjät Teppo Augustist täämbädse pääväni vällä. Peris noorõkõsõ siski raamatulõ es saa. Jätka lugemist »

Tartu tantsuklubi alustab uut hooaega

lootspillitorn (1)

Lõõtspillitorn. Foto: Edmundas Širmulis.

21. novembril 2012 toimunud Tartu tantsuklubis musitseerivad eesti lõõtspillidel (vasakult) Raul Roosiväli, Ester Must, Tarmo Noormaa, Henrik Hinrikus ja Ülle Kool. Foto: Ruti Kirikmäe.

21. novembril 2012 toimunud Tartu tantsuklubis musitseerivad eesti lõõtspillidel (vasakult) Raul Roosiväli, Ester Must, Tarmo Noormaa, Henrik Hinrikus ja Ülle Kool. Foto: Ruti Kirikmäe.

Tartu tantsuklubi alustab oma uut hooaega Tiigi seltsimajas eesti lõõtspillidele pühendatud teemaõhtuga. Tantsuklubisse on taaskord kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Ester Must, Henrik Hinrikus, Külli Valk, Margus Priks, Raul Roosiväli, Tarmo Noormaa, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubis on Eesti lõõtspillid 10. septembril kella 20-24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Ojasaarõ Toomas: saatus vei Teppo pilli taadõ

Ojasaarõ Toomas uma lõõdsa ja lõõdsakuninga kujoga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

Ojasaarõ Toomas uma lõõdsa ja lõõdsakuninga kujoga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

Võro folkloorifestivalil lõõdsakuningas saanu Ojasaarõ Toomas (21) Põlva kihlkunnast Vanaküläst arvas, et no passi ei külh lõõtsa nukka visada, tulõ naada viil parõmbas pillimehes opma.

Midä lõõdsakuningas saaminõ su jaos tähendäs?
Säänest ummamuudu vastutust. Kimmähe piät edesi opma ja uurma. Mano oppi om hulga hüvvi pillilukõ, midä vanastõ om mängitü. Internetist otsi, mul om üts Kikka Karla plaat. Arhiivi ei olõ viil jõudnu, elo om küländ kipõ…

No sa tullit õkva sõaväest…

Lehekuu perämädsel pääväl sai vallalõ jah.

Kas tuu and tunda kah, et katõssa kuud es saa lõõtsa mängi?

Jah! Näpu ei jõvva mõttõlõ perrä. Küländ rostõh omma. A sõaväest oll’ iks kassu kah. Muido om taa pillimehe elo sääne, et egäl puul söödetäs maru häste…

No lätt pillimehe elo edesi. Kas kutsutas pall’o mängmä?

Teenistüs väiku põndsu pandsõ, olli pillimiihi pildist väläh. Päält sõaväke om piaaigu egä nädälivaih vähämbält üts ülesastminõ olnu.

Määne tuu pillimehe elo om?
Vahepääl väsütäs iks är külh, ku mõnikõrd läät joba hummogu kotost vällä ja esinemine lätt ilda üüni vällä. Jätka lugemist »

Lõõdsamiihil om Kikka-aastak

Urvastõn sündünü ja Valgjärvel elänü lõõdsakuninga Kikka Karla sündümisest saa timahava sada aastakka. Võromaa lõõtspillisõbra kuuludi seo aasta Kikka Karla aastas.

Põlva lõõtspillikooli vidäjä, Sabõrna lõõdsamiis Tartese Heino ütel’, et Kikka Karla om kimmähe säänest avvu väärt. «Timä oll’ lihtsä külämiis, a mõistsõ väega häste lõõtsa mängi ja lõõdsa seest vällä võtta sändsit nuutõ, mis olli lõõdsalõ häste umadsõ,» selet’ Heino. «Kikas oll’ ka mu oppaja, ma käve väega pall’o Kikka man. Olli nuur ja es julgu midägi küssü. Timä tahtsõ väega mängi. Ku otsast naksi luu minemä, es saa inämb pidämä!»

23. põimukuul tetäs Kikka sünnüaastapäävä puhul Valgjärvel uhkõ lõõdsapido. Kikka-aasta ots tetti vallalõ joba minevä aasta lõpun, ku päält 300 lõõdsahuvilidsõ pidi Maaritsan timä mälehtüspäivä. Lõõdsakuninga pillimängu om Eesti Raadio arhiivin alalõ umajago. Tuust om plaan kokko säädi plaat vai eski kats.

Kikka Karla luu nakkasõ hel’oma egäl suurõmbal lõõdsapidol ja ka keväjädsel rahvamuusigatüütlüisi festivaalil Moisekatsi Elohelü. Kikka pilliluu võtt sääl mängi seoilmaao üts lõõdsakuningit – Ubina Juhan.

Harju Ülle, Uma Leht

Kolmapäeval on Toomased Tiigi seltsimajas

Toomas Valk musitseerimas libliklõõtsal koos poja Mõtusega Obinitsa Seto seltsimajas 9. oktoobril 2012 Setomaa sünni- ja lipupäeval. Foto: Meel Valk.

Tartu tantsuklubi: Toomased
Kolmapäev, 27. veebruar 2013 kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis lava Lõuna-Eestist pärit noorte meeste päralt, keda ühendab peale sama eesnime veel sügav huvi lõõtspilli- ja karmoškamängu vastu. Kõik Tartu tantsuklubisse kutsutud Toomased on tuntud lõõtspilli- ja karmoškamängijad, kes on aastaid tantsuklubides musitseerinud ja omandanud vilumuse tantsuks mängimisel ning mitmekülgse repertuaari. Lisaks publiku poolehoiule on need Toomased korduvalt pälvinud tunnustuse ja võitnud preemiaid mitmesugustelt rahvamuusikute võistumängimistelt. Tantsuks mängivad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Toomas Valk (libliklõõts, karmoška). Tantsuklubis mängitakse peamiselt rahvatantse Lõuna-Eestist ja Toomaste lemmiktantse võõrsilt.
Vahepeal on lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt.

Tantsuklubisse on osalema oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu heast pillimängust ja soovivad rahvatantse tantsida.
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Haapsalu promenaadil kogunevad kohalikud akordionistid ja lõõtspillimängijad

Täna, 4. augustil toimub Haapsalu promenaadil akordioni ja lõõtsapäev ”Rannalõõts”.

Rannalõõtsa eesmärgiks on kokku kutsuda kohalikke pillimehi, kes on kõrvale jäänud aktiivsest esinemisest. Selle heaks näiteks on Haapsalu akordioniorkester, kelle esimene ülesastumine toimub täna Rannalõõtsal. Orkestris on hetkel 12 liiget. Laiemale publikule näitavad ennast ka Haapsalu muusikakooli õpilased. Lisaks kohalikele mängijatele esinevad Rannalõõtsal ka mitmed professionaalsed lõõtspillimängijad ja akordionistid kaugemalt. Teiste hulgas mängib lõõtsa ka Lääne maavanem Innar Mäesalu. Ürituse eestvedajad on Anti ja Heli Nöör. 

Meeleolu mitmekesistamiseks erinevad tantsukollektiivid. Päeva juhib Tarvo Krall. Jätka lugemist »

Tartu tantsuklubis saavad kokku karmoškamängijad

Ruti Kirikmäe Tartu lõõtspillifestivalil 2009. aastal. Foto: Siiri Mägi

Seekordses Tartu tantsuklubis 1. veebruaril algusega kell 20.00 (Tiigi 11) saavad kokku Lõuna-Eesti karmoškamängijad.

Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Aivar Teppo, Alar Sünter, Asso Int, Henrik Hinrikus, Irina Orekhova, Kaisa Kuslapuu, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Stella Sõmer, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot, osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Lõõtsa mängimise õpitoad Haanja rahvamajas

Jaanuarist maini toimub igas kuus 2 lõõtsa õpituba. Jaanuari lõõtsa õpitoad toimuvad Haanja rahvamajas 14. ja 28. jaanuaril algusega kell 10.

Õpituba kestab 60 min. Juhendaja on Tarmo Noormaa Haanjamaalt!
Tarmo lõõtsamängu saab kuulata Youtube’s: Nõianeitsi jaUkuaru valss.

Oodatud on lõõtsahuvilised olenemata vanusest! Alustame algusest! Soovijatel palume võimalusel lõõts kaasa võtta. Olemas on mõned lõõtsad. Palume registreerida: ivirausi@gmail.com

Õpituba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Pria ja Haanja vald.

Kohtumiseni!
Ivi ja Taisto
pärandkultuuri programmi elluviijad

Talvekontsert Haanjas

Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

«Toomasõ ja Henriku pillimänguga om Põlva kant saanu tagasi kuulsusõ, miä siin kunagi oll’, ku mängse Kikka Karla, Kurõ August ja Elmar, Reino Richard ja tõõsõ,» löüd nuuri pillimiihi oppaja, pillimeistri Tartese Heino (59).

Villändin perimüsmuusiga aidan keväjä peetül kolmandal üleriigilidsel pilliopilaisi võikimängmisel tunnistõdi Ojasaarõ Toomas (18) kõgõ parõmbas. Hinrikusõ Henrikut (17) kiteti eräpreemiäga huugsa mängu iist.

Nuuri pillimiihiga oll’ üten ka Tartese Heino, kiä om Toomast opanu kolm ja Henrikut puultõist aastakka. «Toomas mängse Villändin väega täpsele. Mul olõ-i inämb Toomassõlõ midägi opada – ma opi nüüt timä käest,» löüd Tartes tõõmeeli. «Tehniga om poissõl joba nii hää, et kuun mängin opimi ütstõsõ käest õnnõ lukõ.» Poisi omma esi jo jupp aigu Põlva lõõdsakursuisil tõisi oppaja olnu.

Nigu aost aigu, nii käü ka Tartese Heino käe all lõõdsamänguoppus kuulmisõ perrä. «Vanastki nuur mängjä kullõl’ näütüses pidol mõnt vanõmbat, läts’ kodo ja pruuvsõ perrä mängi. Ku es mälehtä, poimsõ uma osa mano ja nii taa lõõdsafolkloor sündügi,» seletäs Heino.

«Toomas tulõ kodo, istus maaha ja mäng pilli – mitte ei kumbi edimält külmäkapi ust. Tä om fanaatik, tä mängissi kõik aig,» tunnistas Toomassõ imä Ojasaarõ Tiiu. Jätka lugemist »

Lõõts om kallis pill

Noormaa Tarmo. Foto: Uma Leht

Lõõdsamänguhuviliidsi om vanalõ Võromaalõ nii hulga tegünü, et om peris murõ, kost mängmises pilli saia. Võrokõisi rahvuspilli jo poodist osta-i: hää om, ku om vana pill, midä kannatas kõrda tetä, vahtsõt pilli piät meistri käest aasta otsa uutma ja sõs tuu iist päält 3000 euro (50 000 krooni ümbre) vällä käümä.

Haani lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo näüdäs’ uhkõlõ ilda aigu kõrda saanut hääd lõõdsapilli, minka mäng timä opilanõ.
«Saimi taa pilli Tsoorust, pääle om kirotõt: 1914, Osvald Vaab. Timä oll’ lõõdsameistri Teppo Augusti opilanõ, tekk’ kos’osit ja muud tüüd Teppolõ. Teppo pandsõ pillile helü sisse,» kõnõl’ Tarmo. «Pill oll’ Võromaal tsõõritanu, Sarniti Kalju tekk’ toolõ 1980. aasta ümbre vahtsõ lõõdsa, a es mõista sõs viil õigit lõõtsu tetä. Tekk’ karmoška lõõdsa: hoobis tõistmuudu oll’, kangõ, taad pilli oll’ kehvä mängi, rassõ oll’ hellü kätte saia.»

Nii veigi Tarmo pilli vana meistri Ruusamäe Elmari kätte, et tuu seolõ vahtsõ lõõdsa tennü. Elmar om üts kolmõst meistrist, kiä säänest tüüd mõist tetä. Pilli kõrdategemist tugõsi Kultuurkapitaal ja Eesti rahvuskultuuri fond.

«Harinu asi, a vaiva näi pall’o külh: vahtsõ pleki ja… Tohutu tüü!» selet’ Ruusamäe Elmar. «Nii katõ kuu ümbre võtt’ aigu. A es taha perrä kah anda. Teppo kadonu ütel’, et Vaab oll’ timä hää opilanõ ja tuu oll’ väega kõrrah, ilosa kõlaga pill. Tartese Heino kah avit’ viil, plekke ragi! A nüüt om illos pill kah!» Jätka lugemist »