loomemajandus

Põlvamaal koondati mõtteid ja tunnetati koostöövajadust

6. märtsil Vana-Koiola kultuurimajas toimunud Põlvamaa Kultuurikogu Päeval arutati Põlvamaa kultuurielu olulisi pidepunkte.

Diskussioonides osalesid maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Kultuuri Koostöökogu liikmed, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu arendus- ja mainekomisjoni liikmed ning maakonna kultuuritöötajad.

Viies arutelugrupis toimunud vestlustel jagati arvamusi kultuuri järjepidevuse ja kogukonna identiteedi, kultuuritöötaja ja kogukonna rolli, folklooriliikumiste eesmärkide ja väljundite, loomemajanduse ning kultuurialase koostöö ja kultuuriturismi teemadel.

Toodi välja, et mitmed tegurid on katkestanud kultuuri järjepideva edasi kandumise põlvest põlve. Seetõttu peaks kultuuri järjepidevuse tagama väärtuskasvatus. Panustada tuleks nii õpetajakoolitusse kui ka teha vajalikud muutused õppekavades. Kogukonna identiteedi loojatena nähti eelkõige kolmandat sektorit, kellele peaks omavalitsused rohkem toetust, usaldust ja ka vastutust jagama.

Folklooriliikumise teemagrupi ühisel arutelul leiti, et folklooripeod on kohaliku identiteedi kandjad ning seetõttu peaks kõikidel suurematel kultuurisündmustel olema loov väärtus. Folklooriliikumise eesmärgiks on kindlasti ka koolitamine ja nõustamine, et anda inimestele julgust ning oskusi rahvakunstiga tegelemiseks. Samuti selgus, et eestvedajate ja juhendajate motiveerimiseks ning tegutsemistahte säilitamiseks on puudu piirkondlikust tunnustusest. Loe edasi: Põlvamaal koondati mõtteid ja tunnetati koostöövajadust

Loomemajandus jätkas kasvu ka majanduskriisi ajal

Statistikaameti äsja ilmunud kogumik “Loomemajanduse näitajad” toob välja Eesti loomemajanduse mõningad üldised tendentsid ajavahemikul 2000–2010 ja paneb aluse valdkonna statistika korrastamisele. Loomevaldkonnas tegutsevate ettevõtete arv on 10 aasta jooksul enam kui kahekordistunud ning kasvu võis täheldada ka majanduskriisi tingimustes.

Kui 2000. aastal oli kultuurisektori üksusi Eestis 3200, siis aastal 2010 oli neid juba 7700, mis tähendab, et kümnendi jooksul kasvas kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide arv üle kahe korra. Kui paljudes teistes sektorites majanduskriisi ajal ettevõtete arv vähenes ja uute ettevõtete asutamine tundus halb mõte, siis kultuurisektoris otsiti sellest just väljapääsu.

10 aasta jooksul suurenes ettevõtete ja organisatsioonide arv kõigis kultuurisektori valdkondades. Kõige kiiremini kasvas visuaalse kunstiga tegelejate arv – 2010. aastaks lausa 68 korda ehk 1700 üksuseni, järgnevad esituskunstid seitsmekordse kasvuga ning trükisõnaüksused (2,2 korda). Kõige vähem suurenes käsitööga tegelevate üksuste arv: ligi 90-st 130-ni. Loe edasi: Loomemajandus jätkas kasvu ka majanduskriisi ajal

Täna algav ettevõtlusnädal täidab Tartu põnevusega

Täna algav Tartus ettevõtlusnädal pakub arvukalt ettevõtlust ja eluviisi tutvustavaid ja propageerivaid tegevusi. Ettevõtlusnädala puhul on ka Tartu Loomemajanduskeskuses mitmeid koolitusi ja üritusi.

1. oktoobril kell 14-15.30 räägib Margus Uudam investeerimisettevõttest Ambient Sound Investment teemal “Riskikapitali huvid investeerimisel start-up’idesse.” Loeng tutvustab erinevaid investeerimisega kaasnevaid võimalusi ja probleeme ning aitab paremini mõista, milline võib olla koostöö start-up-firmade ja investorite vahel.

Kell 16 algaval seminaril „Ühisrahastus ja Hooandja kogemus“ räägivad hooandja.ee portaalist selle vedaja Tiiu Sullakatko ning Ardo-Ran Varres, kes selle kaudu rahastas uue CD valmimist. Kuidas ühisrahastus Eestis toimib ja kas sellest võib saada oluline toetus loomeettevõtjatele, selgub seminari jooksul.

3. oktoobril kutsub Loomemajanduskeskus käsitöölisi, disainereid ja loojaid Antoniuse õue, kus toimub seminar “Käsitöö eksport Etsy.com keskkonna kaudu”. Tutvustatakse Etsy keskkonda ja tingimusi, mida loojad peaksid silmas pidama oma müügikeskkonda avades.

4. oktoobril toimub juba traditsiooniline Tartu noore kunsti oksjon, mis seekord kannab pealkirja “Linn”. Müüki tuleb 44 teost nii noortelt kui ka juba tuntud kunstnikelt.

Ettevõtlusnädal Loomemajanduskeskuses lõpeb sisutiheda päevaga Kalevi tänava hoonetes. Kell 11-16 on avatud kunstiturg, kus Tartu kunstnikud müüvad oma teoseid ja külastajatel on võimalik iga loojaga vahetult suhelda. Toimuvad õpitoad, mille käigus saab arendada loovust, valmistada pitsi, ehteid ja seepi või õppida stereopildistamist. Kõik õpitoad on osalejatele tasuta ja eelnevalt tuleb registreeruda.

Täpsem info ürituste kohta aadressil http://lmk.ee/koolitused, registreeruda saab leheküljelt http://ettevotlus.tartu.ee/koolitused.

Ettevõtlusnädala puhul avab 2. oktoobril loomemajanduskeskuse kõige uuemas majas (Kalevi 17) uksed tervislike eluviiside austajatele Parema Toidu Pood. Poe avab Loomemajanduskeskuses tegutsev ettevõte Parem Elu Koolitused. Parema Toidu Poes leiab laia valiku gluteeni- ja kaseiinivabasid tooteid, tervislikke snäkke, erinevat mahekaupa, oliiviõlisid, pestosid ja käsitsitehtud pastasid Itaaliast. Müügile jõuavad ka ettevõtte enda loodud tooted – linaseemneleivad, puuviljarullid ja gluteenivabad müslibatoonid. Pood on avatud T-N kell 10-16 aadressil Kalevi 17.

Viljandi maavanem avas maakonna ettevõtluspäeva

Viljandimaa Arenduskeskus korraldas reedel, 28. septembril Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia hoones Viljandimaa ettevõtluspäeva 2012, mis oli suunatud neile, kel ettevõtte loomine juba mõttes või kes selleks alles väärt ideed otsivad.

Kella 10 – 17.30 kestva ettevõtluspäeva avas maavanema Lembit Kruuse, kes tervitas osalejaid ning rääkis sellest, et oma võimalused on igal ajal ja igal ettevõtjal. “Juba keskajal arvati, et kõik ametimehed on olemas, ometigi on neid kogu aeg juurde tulnud,” kõneles maavanem. “Ning isegi samal alal tegutsedes võib keegi alati pakkuda uusi tooteid või leida uusi võimalusi, oma niši.”

Maavanema järel pidas Tartu Ülikooli õppejõud Raul Eamets loengu majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Seejärel tutvustasid Vahur Valdna ja Kalev Tarkpea koostöövõimalusi Tartu Ülikooliga ja TÜ Ideelaborit. Pärast lõunapausi viis Harald Lepisk Victory Trainings OÜ-st läbi ideede genereerimise seminari.

Kell 15.30 algas ürituse praktilisem pool, kus kõigepealt rääkisid Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg ja Scheckmann’i jalatsibrändi looja Sille Sikmann, kuidas ideede elluviimine on praktikas toimunud. Jaanus Vagel (Nett AS) tutvustas aga oma ettevõtte edulugu.
Lõunapausi ajal oli ühtlasi kavas infomess, mille raames tutvustasid oma teenuseid Tartu Ülikool, EASi infokeskus, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon ja Tartu Loomemajanduskeskus.

Mahuka ettevõtluspäeva lõpetas SA Viljandimaa Loomeinkubaatorid tekstiilikeskuse või TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kiirprototüüpimise keskuse külastus.

Viljandimaa Arenduskeskus ühines sel aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eestvedamisel teoks saava ettevõtlusnädalaga ning korraldas septembri viimasel nädalal Viljandis mitu ettevõtluse ja ettevõtlikkusega seotud üritust.

1.–7. oktoobrini EASi eestvedamisel teoks saav üle-eestiline ettevõtlusnädal keskendub tänavu nii ettevõtjate rollile töökohtade loojatena kui ka naisettevõtjatele. Ettevõtlusnädalat rahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Tartus tuleb kogukonna töötuba

17.-19. maini leiab Tartus aset loomeinimestele mõeldud töötuba, mis võtab vaatluse alla kaks omanäolist kogukondade kohtumispaika: Tartu loomemajanduskeskuse ning Antoniuse õue.

Kolme päeva jooksul räägitakse nii nende erinevustest kui ka ühisosadest. Töötoa raames tutvutakse eespool mainitud kogukondadega, toimuvad avatud loengud kodanikualgatuse, koostöövõimaluste, taaskasutusdisaini ning linnas toidu kasvatamise teemadel. Töötoa käigus meisterdatakse väliruumi-inventari nii loomemajanduskeskuse pargialale kui ka Antoniuse õue, mis loob paremaid võimalusi inimestevaheliseks lävimiseks ning väliruumi kasutuseks.

Töötoas osaleb 20 inimest Tartust ja Cesisest, kes töötavad koos kohalike elanike ning kogukondade esindajatega. Töötuba korraldab TajuRuum koostöös Tartu loomemajanduskeskusega ning projekti rahastatakse Eesti-Läti programmist.

Kogukonna töötuppa on võimalik end registreerida kuni kolmapäevani, 16. maini.

Telefon	735 5003
E-post	info@lmk.ee
Veebileht	http://www.lmk.ee

Loomemajanduskeskus kutsub huvilisi seminaridele

Tartu Loomemajanduskeskus korraldab laupäeval, 21. aprillil kella 12-17 projekti “Local Artists for Regional Development” raames kaks seminari loomevaldkonna inimestele. Seminarid on inglise keeles ja osalejatele tasuta.

Esimene koolitus kannab pealkirja “Communication for art and artists”. Selle läbiviija, meedia- ja kommunikatsiooniekspert Liene Kupca õpetab loovisikuid ja kunstnikke ennast julgemalt turundama. Tema koolituse motoks on “Kui muudame oma suhtlemise viise, muudame kogu oma maailma” ning ta aitab leida sobivaid töövahendeid meediasuhtluseks, et leida parim viis oma kliendini jõudmiseks. Koolitus toimub Tartu Loomemajanduskeskuses, Kalevi 13.

Teise koolituse “Paint your success” läbiviija Janis Zingitis on maalikunstnik, õpetaja ja Riia kunstikooli juhataja. Olles töötanud ka tõlgi ja meeskonnakoolitajana, kasutab ta oma kursustel kunstivahendeid meeskonna, organisatsiooni ja isiksuse arendamiseks. Koolitusel kasutatakse eesmärkide visualiseerimiseks, tegevusplaanide kavandamiseks ning tulu teenimiseks kunstnike töövahendeid: värve, pliiatseid, paberi ja loovat mõtlemist. Tema koolituse moto on “Have fun and make money with art!” Koolitus toimub Tartus Antoniuse õues, Lutsu 3.

Piiratud kohtade arvu tõttu palutakse hiljemalt 17. aprilliks end registreerida meiliaadressil mari-liis.nummert@lmk.ee.

“Local Artists for Regional Development” on projekt, mida toetab Eesti-Läti programm ja mille raames toimub tasuta koolitusi ning kultuurivahetusi Tartu ja Cesise linna vahel kuni 2012. aasta lõpuni

Lisainfo: Tartu Loomemajanduskeskuse praktikant Mari-Liis Nummert, tel 5192 2019, http://www.lmk.ee/koolitused

Kunst läheb müügiks

Naistepäevast läheb taas käima Loov Eesti seminaridetuur Kunst müüa”, kus jagatakse loomeettevõtjatele müümise nippe.

Seminaridel antakse kõigile huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa. Seminari läbiviijad aitavad otsida teid, kuidas täna, kus tundub, et kõik tooted on juba leiutatud ning müügistrateegiad muutuvad aina keerulisemaks, ikkagi oma toodet või teenust edukalt pakkuda ning kuidas üldse kliendini jõuda?

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.

Oma mõtteid jagavad videointervjuudes teiste hulgas David Magliano (UK), Kira Sjöberg (FIN) ja Monika Järg.

Müügiseminaridele oodatakse eelkõige loomeettevõtjaid: turismitalusid, kes pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid jt.

Esimesed õpetussõnad “kunstimüügist” jagatakse neljapäeval Valgas, reedel Viljandis. 15., 16. ja 23. märtsil on loomeettevõtjad oodatud vastavalt Rakverre, Jõhvi ja Haapsallu. Seminarid on eelregistreerimisel tasuta. Kohtade arv on piiratud ning eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.

Tartu loomemajanduskeskus kaardistas külaliskunstnike vastuvõtmise võimalused Tartus

Homme, 26. augustil kell 11 esitletakse Tartu loomemajanduskeskuse seminariruumis uuringut „TAiR – Tartu Artist in Residence Programme“, mille koostajaks on Soome Instituudi toel Tartu loomemajanduskeskuse juures tööl olnud Julia Heikkinen. Uuring kaardistab külaliskunstnike vastuvõtmise võimalused Tartus ja pakub välja põhimõtted, kuidas külaliskunstnike vastuvõtmine võiks Tartu linnas tervikuna toimida.

Tartu Loomemajanduskeskuse juhi Raul Oreškini sõnul on loomemajanduskeskuse kontseptsiooni väljatöötamisel juba algusest peale planeeritud ühe tegevusena külaliskunstnike ja loovettevõtjate vastuvõtu korraldamine, et tagada keskuse arenguks vajalike rahvusvaheliste spetsialistide, ekspertide, loomeinimeste või vabatahtlike kaasamine keskuse töösse. „Saime üpris kiiresti aru, et peaksime vaatama Tartut tervikuna ja kaardistama hetkeolukorra, et üldse aru saada, kes mida pakub, millised on organisatsioonide vajadused ja kuidas peaksime edasi liikuma,“ sõnas Oreškin. „Koostatud ühtse programmi eeliseks ja eesmärgiks on ka see, et erinevate valdkondade loojad ja potentsiaalsed residendid saavad kogu info ühest kohast kätte. Meil on tekkinud parem platvorm ühisturunduse korraldamiseks, mis on kasulik kõikidele organisatsioonidele, kes külaliseksperte Tartusse kutsuvad.“

Oreškini sõnul ei tähenda valminud programm veel seda, et asjad hakkavad iseenesest toimima. „Koostöö partneritega jätkub, tuleks leida ühised võimalused külaliskunstnike ja loovettevõtjate vastuvõtmise koordineerimiseks.“

Julia Heikkineni sõnul sai programmi koostamiseks kokku kutsutud ka teised organisatsioonid, keda välisekspertide ja -kunstnike vastuvõtmine Tartus puudutab ja huvitab. TAiR programm sai koostatud nende organisatsioonidega toimunud aruteludele ja intervjuude põhjal. Aruteludel osalesid lisaks Tartu loomemajanduskeskusele Antoniuse Gild, Kirjanike Liit, Kunstnike Liit, Noor-Eesti Loomekeskus, Tampere Maja, Tartu Muusikafestival ja Tartu Uus Teater.

Ka Tartu Loomemajanduskeskusel on üks külaliskorter, mis asub vastrenoveeritud Kalevi 15-s ja mis on mõeldud koolitajate, spetsialistide, loomeinimeste ja vabatahtlike vastuvõtmiseks. Vt täpsemalt: http://www.lmk.ee/korter

TAiR programmi esitlusele tulekust palutakse teada anda julia.heikkinen@lmk.ee või 5597 7156.
Esitluse leiab aadressilt: http://www.lmk.ee/uuringud

Lisainfo: Julia Heikkinen, julia.heikkinen@lmk.ee, 5597 7156, SA Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreškin, raul@lmk.ee, tel 5564 7803.

Kunstilaenutuse teenust pakkuv ettevõte tegi eduka stardi

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubaatorettevõte UÜ Kunstilaenutus on teinud eduka stardi oma tegevuses: kunstilaenutusega tegeleva alustava ettevõtte vahendusel võttis üks Eesti suuremaid veterinaar- ja loomakasvatustoodete hulgimüügiettevõtteid Dimela pooleks aastaks rendile kaks Tartus elava taanlasest kunstniku Per William Peterseni õlimaali. Varem on ettevõtja vahendanud kunstiteoseid ka Tartu Teaduspargi seintele.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin rõõmustas noore ettevõtte tubli alguse üle. „Võib öelda, et tegu on lausa rahvusvahelise tehinguga − Tartus elava Taani kunstniku maalid on nüüd eksponeeritud ettevõtte ruumides, millel on kontorid nii Lätis kui ka Leedus. Eriti aga teeb rõõmu see, et Eestis üsna haruldane kunstimänedžmendi haru nagu kunstilaenutus on saanud paljutõotava alguse,“ sõnas Oreškin. „Skandinaavia maades on kunstilaenutus juba aastaid edukalt toiminud ning majanduskriisi ajal aitas Soomes kunstituru elavnemisele kaasa just kunstiteoste laenutuse võimalus, mille käibed tõusid kriisi ajal oluliselt.“

UÜ Kunstilaenutus juhi Liina Rausi sõnul on Kunstilaenutuse missioon aidata kliendil leida oma miljöösse sobivad kunstiteosed ning samas pakkuda võimalust oma igapäevast keskkonda ja õhustikku kergesti muuta. Lisaks sellele saab klient hoida ennast pidevalt kursis kõige värskema kunstiga ja leiab sel viisil üles ka oma lemmikud.

„Kuna Dimela tegevus on suunatud loomade heaolule, siis võtsin Dimelasse kaasa kolm Per William Peterseni loomadega seotud õlimaali, kahele õnnestuski leida suurepärane koht. Selles firmas on loodud meeldiv atmosfäär, millele uued maalid on kui kirsiks tordil,“ selgitas Raus.

Tartu Teaduspark laenutas Kunstilaenutuse vahendusel noore Tartu kunstniku Edgar Tedresaare neli maali seeriast “Mootorid”, mis lisavad ilmet Protolabi sissekäigule, ning Erki Jürise korrograafid samuti kuueks kuuks. „Teaduspark on huvitatud ka edasisest koostööst ning seda eriti just noorte kunstnike loomingu eksponeerimisel,“ lisas Liina Raus.

Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultandi Juta Kuhlbergi sõnul on kunsti laenutamine kunst omaette. “Seda äri ei saa alustada lihtsalt suure rahahunnikuga – vaja on luua ja koguda suhtekapitali.”

UÜ-l Kunstilaenutus on lepingud tehtud ning esinduslikumad portfooliod koostatud kolme kunstnikuga (Per William Petersen, Sirje Protsin Petersen ja Edgar Tedresaar), paljude kunstnikega on portfoolio kokkupanek käimas. Need on põhiliselt Tartu kunstnikud, kelle loomingut alustav ettevõtte saaks laenutamiseks pakkuda.

Lisainfo: Liina Raus, liina.raus@gmail.com ning tel 5560 7971.

Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

Loov Eesti jätkab porgandiotsimise sarja

Järjekorras viies loomemajanduse klubiõhtu leiab aset 27. aprillil Tallinnas kohvikus Oot-Oot ning käsitleb seekord reklaami valdkonna ja raamatukogude/muuseumite kokkupuutepunkte.

Loov Eesti klubiõhtute seeria eesmärk on vahetada kogemusi ning leida ideid koostööks. Ühel õhtul on fookuses kahe valdkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte- klubilises õhkkonnas analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda tehtud on. Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma elukutse tõttu näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.

27. aprillil kohtuvad muuseumide, raamatukogude ja reklaami valdkonna inimesed, oma esinemise on juba kinnitanud Kontuuri loovjuht Urmas Villmann, Creatumi strateegiadirektor ja partner Birjo Kiik, Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo, KUMU Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ja valdkondadeväline ekspert, Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete divisjoni direktor Tauno Vanaselja .

13. aprillil toimunud klubiõhtu teemaks oli TEATER ja KUNST. Teatrimaailma esindasid Eesti Teatri Festival SA juhataja Margus Kasterpalu ning näitleja Guido Kangur, kunstide valdkonnast osales arutelus Tiina Tammetalu. Väliseksperdina sekkus endine EPL peatoimetaja ja praegune nõustamisfirma Catella partner Aavo Kokk.

Tartu loomemajanduskeskuse
inkubatsioonikonkursile esitati 14 äriideed

Äsja lõppenud Tartu loomemajandusekeskuse inkubatsioonikonkursile esitati 14 taotlust erinevate loomevaldkondade äriideedega. Kolmekuisele äriplaani koostamise koolitusele on tulemas ligi 20 tulevast loomeettevõtjat.

Seekordsel konkursil oli prioriteediks seatud kunsti ja kultuuri vahendamisega seotud ideed.
Konkursile esitati kaheksa taotlust, mis on seotud kunstnike ja muusikute vahendamisega, ning kaks taotlust, mis on seotud filminduse valdkonnaga, sh üks neist 3D filmide tootmisega. Lisaks esitati konkursile veel loovuskoolituse ja eestimaise disaini vahendamisega seotud äriideed.

Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg rõõmustas konkursi tulemuse üle. „Saime kaheksa taotlust tulevastelt kultuuriagentidelt, mis on päris hea tulemus. Lisaks tõotab tulla huvitav koostöö filmitegijatega,“ sõnas Kuhlberg ja lisas, et koolitusele soovib tulla nii noori kui ka kogemustega inimesi, kes on leidnud just loomemajanduse valdkonnas äriidee, mida soovivad lähitulevikus teoks teha.

Laekunud taotlused vaatab läbi ekspertkomisjon, kes analüüsib äriideede turuvalmidust ja kasvupotentsiaali. Komisjon annab ideedele esialgse hinnangu, misjärel taotlejatel on võimalik osaleda kolm kuud kestval eelinkubatsiooni koolitusel. Koolitus lõppeb äriplaani kaitsmisega.

Äriplaani edukalt kaitsnud ettevõtetel on võimalus sõlmida Tartu loomemajanduskeskusega inkubatsioonileping kaheks aastaks ning saada alustava ettevõtte nõustamist ning mitmekülgset abi oma ettevõtte alustamisel.

Lisainfo: Juta Kuhlberg, Tartu loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant, juta@lmk.ee, tel 506 2545.

Tartu loomemajanduskeskus ootab loomeettevõtjaid inkubaatorisse

Tartu loomemajanduskeskus ootab alustavaid loomeettevõtjaid inkubaatorisse, pakkudes loomingulistele inimestele mõeldud kolmekuulist äriplaani koostamise koolitust. Juba kolmandat korda toimuval inkubatsioonikonkursil on prioriteediks kultuuri vahendavad agentuurid ja kultuurikorraldus.

Koolitusele oodatakse neid inimesi, kes soovivad tegeleda loovisikute ja loomingu vahendajatena Eestis või arendades eksporti välisriikidesse.

Üle kümne aasta nii kultuurilooja kui ka -korraldajana tegutsenud kirjanik Berk Vaher kinnitas, et Eesti kultuuri väiksus pole kindlasti tingitud andekate inimeste nappusest. „Meil on küllaga neid, kellel on väärt sõnum nii kaasmaalastele kui rahvusvahelisele publikule; samas on meie loojatele omane tagasihoidlikkus, teatav tõrksus enesereklaami suhtes. Seetõttu on väga tarvis koolitusi, mis aitaksid loojatel leida just enesele meelepäraseim viis suurema publiku kõnetamiseks ning innustaksid kultuurihuvilisi sihipärasele tegevusele meie loojate tutvustamisel nii kodu- kui ka välismaal. Osavate ja pühendunud kultuurivahendajate lisandumine on Eestile kindlasti sama vajalik kui uute loojate pealetulek,“ sõnas Berk Vaher.

Koolituse raames on oodata kohtumisi ekspertide Ilmar Kruusamäe, Navitrolla, Markus Kasemaa, Kaisa Eiche, Margus Kasterpalu, Ants Johansoni, Berk Vaheri ja teistega.

Selleks et saada oma ettevõttega Tartu loomemajanduskeskusesse, peab olema äriidee ja soov alustada tegutsemist ettevõtjana. Äriidee tuleb panna kirja loomemajanduskeskuse kodulehel olevale taotlusvormile ja saata ära hiljemalt 11. oktoobril kell 17.

Edasi tuleb osaleda kolm kuud kestval äriplaani koostamise kursusel ja arendada oma äriidee äriplaaniks. Lõpuks tuleb kaitsta äriplaan ja moodustada oma ettevõte või taotleda juba eksisteeriva ettevõtte nimel keskuselt tööruume.