NEUGRUNDI MADALIK VÕETI RIIGI KAITSE ALLA

Neugrund paikneb Osmussaarest seitsme kilomeetri kaugusel, madalik on 535 miljoni aasta vanune. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Valitsus otsustas võtta looduskaitse alla Soome lahes asuva Neugrundi madaliku, et tagada sealse unikaalse meteoriidikraatri puutumatus ning hoida väärtuslikku mereelustikku ja linnustikku.

Loe edasi: NEUGRUNDI MADALIK VÕETI RIIGI KAITSE ALLA

MATSALU RAHVUSPARGI LAGERAIETE JA KAITSE LEEVENDUSTE VASTU

Vaade Matsalu rahvuspargile Puise ninalt. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Looduskaitseühendused Eesti Metsa Abiks (EMA), Roheline Läänemaa ja Roheline Pärnumaa esitasid Keskkonnaametile (KeA) mahukad parandusettepanekud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõule, millega amet soovib ulatuslikku looduskaitsealaste piirangute leevendamist rahvuspargis.

Loe edasi: MATSALU RAHVUSPARGI LAGERAIETE JA KAITSE LEEVENDUSTE VASTU

KÜÜNLAD VALGUSTASID PUUDE TAGA METSA

Tuled KAH metsa! Tartumaalt. Foto: Sven Zaceki

Kodanikualgatus „Tuled KAH metsa!“ kutsus inimesi 26. detsembril süütama küünlaid lagedaks raiutud riigimetsa lankidel. Üritusega liitusid sajad inimesed ja küünlaid süüdati raielankidel üle terve Eesti. Üleskutse algatajad tänavad kõiki osalejaid, kes järgmisel päeval metsast põlenud küünlad ise kokku kogusid.

Loe edasi: KÜÜNLAD VALGUSTASID PUUDE TAGA METSA

KOHALIKUD PÖÖRDUSID ROMANTILISE RANNATEE RAIETE PEATAMISEKS KOHTUSSE

Foto: MTÜ Rannametsa kaitseks

Tallinna Halduskohus rahuldas Ikla-Häädemeeste luitemetsade kaitseks välja astunud kogukonna taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt ning peatas kõikide novembris väljastatud metsateatiste kehtivuse.

Loe edasi: KOHALIKUD PÖÖRDUSID ROMANTILISE RANNATEE RAIETE PEATAMISEKS KOHTUSSE

RMK KUTSUB TÄHISTAMA EESTI LOODUSKAITSE JUUBELIAASTAT

Oru park. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänavu tähistab Eesti 110 aasta möödumist ametliku looduskaitse algusest. Et märgilist tähtpäeva, aga ka rahvajutu aastat väärikalt tähistada, pakub RMK terve augustikuu põnevaid tasuta sündmusi, teiste seas Toila Valge ÖÖ ja uhiuue matkaraja avamine.

Loe edasi: RMK KUTSUB TÄHISTAMA EESTI LOODUSKAITSE JUUBELIAASTAT

KÜMME TALLINNA KUNAGIST PARKI MINETAVAD RIIKLIKU KAITSE

Nõmme Heakorra Seltsi lehel olev kalendri foto Kurni tn 5 aiast, mis arvatakse Tallinna kaitsealuste parkide nimistust välja

Valitsus nõustus Keskkonnaministeeriumi ettepanekuga, et kümme Tallinna parki arvatakse looduskaitse alt välja. Põhiliselt on need eraomanikele kuuluvad iluaiad, mille edasine riiklik kaitse ei ole otstarbekas.

Loe edasi: KÜMME TALLINNA KUNAGIST PARKI MINETAVAD RIIKLIKU KAITSE

EMA LÄKS METSISTE KAITSEKS KESKKONNAAMETI VASTU KOHTUSSE

EMA pöördus kohtusse peatamaks Keskkonnaameti poolt lubatud RMK raied 95 hektaril metsise elupaigas.

Metsis. Foto: Karl Adami
Metsis. Foto: Karl Adami

Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas eelmise nädala lõpus (3.02.2020) Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti (KeA) otsuse peale, millega lükati tagasi EMA vaie Mustjõe metsise elupaiga raiekavadele. Koos kaebusega andis kodanikuühendus kohtusse taotluse kaitsealuse linnuliigi elupaika väljastatud kahekümne ühe metsateatise kehtetuks tunnistamiseks.

16.03.2020 esitas Eesti Metsa Abiks Keskkonnaametile vaide 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks 95 hektaril Mustjõe metsise elupaigas. Amet lükkas vaide tagasi põhjendusega, et kodanikuühendus olevat vaidlustamise tähtaja mööda lasknud ning tähtaja ennistamiseks puuduvat mõjuv põhjus. EMA hinnangul on vaide läbi vaatamata jätmine ja tagastamine KeA poolt õigusvastane, rikkudes kodanikuühenduse õigust vaidemenetlusele ning takistades kodanikuühendusel keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmist.

Loe edasi: EMA LÄKS METSISTE KAITSEKS KESKKONNAAMETI VASTU KOHTUSSE

ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko

Annely_Esko_pilt_Ölandi loopealne
2016. aasta noor looduskaitsja Annely Esko

 

2016. aasta nooreks looduskaitsjaks valiti Annely Esko, kes paistis silma oma märkimisväärse panusega Eesti loopealsete taastamisel. Konkursi žürii andis esmakordselt välja ka kaks eriauhinda, mille pälvisid noor loodusteadlane Liina Remm ning kodanikuaktivist Linda-Mari Väli. Auhinnad ning nendega kaasnevad stipendiumid antakse üle täna, 1
. veebruaril Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 26. sünnipäeval.
Tänavu esitati auhinnale seitse kandidaati. ”Väga rõõmustav, et Eestis leidub palju eri valdkondades tegutsevaid noori, kelle jaoks on looduse kaitsmine südameasi ning igapäevane tegevus. Tunnustamist väärivad kõik esitatud kandidaadid,” nentis ELFi juhatuse aseesimees ja žürii liige Siim Kuresoo.
Peaauhinna võitnud Annely Esko on edendanud Eesti poollooduslike koosluste taastamist alates 2009. aastast, töötades Keskkonnaametis maahoolduse peaspetsialistina ning alates 2014. aastast loopealsete taastamise projekti koordinaatorina. Projekt „Elu alvaritele“ on väga ambitsioonikas – hetkel on tegu Euroopa kõige suurema poollooduslike koosluste taastamistööga. Ühtlasi on Esko aktiivselt panustanud puisniitude taastamise tähtsuse teadvustamisse. “Tunnustame Annely Eskot suure entusiasmi ja pühendumuse eest loopealsete taastamisel. Loopealsete olukord on Eestis paranemas ning selles on suur roll Annely tööl,” ütles Kuresoo. Loe edasi: ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko

Mida suvel selga panna?

Herilaseviu. Foto: Urmas Sellis
Herilaseviu. Foto: Urmas Sellis

Eeloleval suvel on moes originaalsed kehakatted. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kaasa lööma suvemoe kujundamisel.
Eesmärk on enne soojade ilmade saabumist anda soovijaile võimalus soetada omale sobiv kehakate. Kuid kõigepealt saab osaleda uue moehiti loomises ning kujundada ise üks vinge viuaasta särk. Aasta lind 2015 on viu. Viuaasta kohaselt riietatuna on kindlasti mugavam osaleda viuaasta üritustel ja mitte ainult… Iga särgiomanik võib oma kaaslastelt otsekoheselt küsida: Mis on sinu vabandus, et sul uut viusärki pole? Kas tead, et sinu täiuslikust välimusest on puudu vaid viusärk? Kas sa uuest viumoest polegi kuulnud?
Viuaasta särki kandes saab tutvustada viusid otseses mõttes nii linnas kui ka maal. Seega, saab osaleda reaalses sotsiaalmeedias. Ja see ei ole tüütu valimiskampaania.
Eesti Ornitoloogiaühingu viuaasta meeskond on kutsunud appi reklaamtoodete spetsialistid FIFAA-st ja kuulutame koos välja viuaasta särgikujunduse konkursi. Konkursi tingimused on viuaasta konkursside lehel www.eoy.ee/viu/konkurss.
Tutvu tingimustega ja löö kaasa viuaasta särgi kujundamisel!
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Urmas Sellis

Alanud on hääletamisvõistlus “Kas tunned maad XIV”

Foto: Looduskaitseringi blogi

Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi poolt neljateistkümnendat aastat korraldatava hääletamisvõistlusega “Kas tunned maad XIV” soovib ring tõmmata tähelepanu hääletamisele kui loodussõbralikule liikumisviisile ning selle võludele ja ohtudele.

Sellel aastal on võistlemas 10 segapaari, kellel tuleb nelja päeva jooksul mööda Eestimaad seigelda, et jõuda võimalikult paljudesse kultuuri- ja looduslooliselt põnevatesse kontrollpunktidesse.

Kontrollpunkte on kokku 51, millele lisaks on veel kolm liikuvat punkti. Võistlus lõpeb neljapäeval, 24. juuli õhtul kell 19.00 Viljandi Folgi Rohelise lava juures. Võitjaks kuulutatakse paar, kes on läbinud kõige rohkem ette määratud punkte. Neile antakse üle rändkarikas ja Viljandi Folgi passid, auhindu jagub rohkemgi kui esikolmikule. Võistusest osavõtjate autasustamine toimub neljapäeval kell 20.00 Rohelisel laval.

Koostöös Positium LBS-i ning Super kõnekaardiga saab iga hääletajapaari mobiiltelefoni pideva positsioneerimise abil reaalajas jälgida ning võistlejatega ühendust võtta ning võistlusele kaasa elada. Informatsiooni reeglite, kontrollpunktide, võistlejate ja kõige muu kohta leiab looduskaitseringi blogist.

Hääletajatele saab kaasa elada siin.

Korraldada aitavad: Viljandi Pärimusmuusika Festival, Regio, MTÜ Emajõe Lodjaselts, Intsikurmu festival, MTÜ Loodusajakiri, Pargi Baar, Inspiratsioon Catering, Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus, Super, Positium, Billy Boy.

Kaivanduisilõ saistas kimmämbält vasta

Eesti luuduskaitsõ seldsi täüskogo otsust’ 21.06., et nakkas saisma katõ dolokivikaivandusõ vasta, midä Eesti lõunatippu plaanitas.

Rõugõ kihlkunnan Pähni luuduskeskusõn kokko saanu 28 luuduskaitsjat sõidi edesi Mehkamaalõ kaivanduisi kotussit kaema. Sääl saiva nä ütele meelele, et Nahalõ ja Kalkahulõ es tohtnu dolokivikaivandust tetä. Mõnistõ vallavolikogo nakkas asja arotama 17.07. kuunolõkil.

Eesti luuduskaitsõ selts saat’ keskkunnaministeeriümile kirä, mille seen pallõs Piitre jõõ maastigukaitsõala laembas tegemist ja pikembät keskkunnamõo hindamist. “Keskkunnamõjju parhilla hinnatas, rabakunna ja muakunna elupaiga omma joba löütü,” selet’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna päämiis Silla Silver.

Muakunn om Eestin väega harv elläi, kõgõ inämb eläs näid Piirissaarõ pääl. Pikembät keskkunnamõo hindamist küsüse luuduskaitsja selle, et viisais om timahava harilikust madalamb. «Saa-s hinnada, kuis mõos kaivanduisist vii vällä pumpaminõ suurvii aigu – suurtvett olõki es,» ütel’ Silla Silver.

Puulpäävä Kanepin kuun olnu Lõuna-Eesti luuduskaitsja saadi viil eräle kirä Mõnistõ vallavolikogolõ ja keskkunnaammõtilõ.
Kirän pakutas, et nuu võinu ministeeriümile ka umalt puult kopsada, midä kaivanduisi tegemisest arvasõ.

Harju Ülle, Uma Leht

Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega

Kohila Metsaseltsi ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu piirkonna (Kohila, Saku, Kiili ja Kose vald) elanikud (maaomanikud) ei ole rahul Nabala kaitsealale planeeritavate piirangutega.

„Rajatavale kaitsealale planeeritud piirangud ei ole asjakohased,“ rääkis Kohila vallavanem Heiki Hepner. „Me kõik toetasime siin ideed kehtestada piiranguvöönd ja keelata kaevanduste rajamine. Algul oligi ju sellest juttu, et kaitsma asutakse karstiala ja põhjavett. Nüüd aga on eesmärk muutunud ja plaanide järgi keelatakse kaitsealal peaaegu kõik tegevused. Eriti häiritud on kohalikud metsaomanikud, sest kaitsealal enam metsa normaalselt majandada ei saa,“ rääkis Hepner.

Kohalik metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi liige Jüri Sepper lisas, et piirkonna elanikud ei saa kaitseala loomise uutest põhimõtetest aru. „Siiamaani saime oma metsi majandada ja elurikkust see ei vähendanud. Nüüd aga tulevad väga karmid piirangud, kõike hakatakse kaitsma, aga keegi ei selgita, kelle eest ja mida siis kaitstakse?“
Loe edasi: Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega

Matsalu rahvuspark tähistab 10. sünnipäeva väliseminariga

Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.

„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.

Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.

Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Annika Remmel

Täna tähistatakse rahvusvahelist konnapäeva

Konnapaar. Foto: www.elfond.ee
Konnapaar. Foto: www.elfond.ee
Tänane päev on kuulutatud rahvusvaheliseks konnapäevaks (Save the Frogs Day), mida tähistatakse konnadele pühendatud tervele perele mõeldud üritusega. Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tallinna loomaaiaga korraldab rahvusvahelist konnapäeva Eestis esimest korda.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Tallinna loomaiaga korraldavad täna mitmeid harivaid ja lõbusaid mänge ning loenguid, mille kangelaseks on nii Eestis kui ka mujal maailmas elavad kahepaiksed. Konnade välja suremine ja pidevalt halvenev olukord on tõsiasi, millele täna soovitakse juhtida kõikide inimeste tähelepanu. „Konnadel on täiesti asendamatu roll toiduahelas, nad näitavad suurepäraselt meie ümbritseva keskkonna tervist ning lisaks söövad veel haigusi levitavaid putukaid,“ toob konnade kasulikkust esile kahepaiksete ekspert Teele Jairus. „Tänase päeva puhul võiks kõik inimesed natuke mõelda meie krooksuvate sõprade peale,“ lisab ta.

Kahepaikseid ohustab nii Eestis kui ka mujal maailmas looduskeskkonna saastumine ja elupaikade kadumine. Ohtlik on ka kevadel konnade sigimispaikadesse suundumise teekonna ristumine maanteedega, kus mõne tunniga võib hukkuda tuhandeid kahepaikseid. Kuna sigimisikka jõuab vaid 1% konnakullestest, on tegu suure probleemiga. Üle terve Eesti käivad hetkel vabatahtlikega konnade üle tee aitamise talgud, kuid tulevikus soovivad korraldajad rändeteedel näha tunneleid, mis muudaks konnadel maantee ületamise ohutuks.

Rahvusvaheline konnapäev (Save the Frogs Day) on suurim rahvusvaheline kahepaiksete kaitsele ja loodusharidusele pühendatud päev. Seda päeva hakati tähistama kuus aastat tagasi, et tõmmata inimeste tähelepanu kahepaiksete pidevalt halvenevale olukorrale terves maailmas. Sellel aastal on plaanitud üritusi 22 riigis. Eestis tähistatakse seda päeva esimest korda.
Loe edasi: Täna tähistatakse rahvusvahelist konnapäeva

Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid

Reedel, 14. veebruaril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses kolmas RMK teadusseminar, kus antakse ülevaade värskeimatest teadusuuringutest looduskaitse ja säästva metsanduse vallas.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on fookus RMK poolt rahastatavate teadustööde praktilisel kasutusel. “Näiteks on lõppemas kolm aastat kestnud uurimisprojekt turberaiete kohta, mis peaks metsaomanikele andma paremaid teadmisi metsade loodussõbralikuks majandamiseks kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel pole soositud, näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsades,” sõnas ta.

Eelmisel aastal rahastas RMK kolme olulist teadustööd, neist mahukaim tegeleb metsise elupaigakasutust piiravate ja soodustavate teguritega metsamaastikus. Eesti teadlased uurivad ka kuivendatud metsade rolli kliimamuutustes ja töötavad välja metoodikat lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil.

Lisaks tutvustatakse seminaril kuusekändude juurimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kuusekändude potentsiaali toormeallikana energiatootmises. Oma teadustöödest annavad ülevaate ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid.  Loe edasi: Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid

Põlvamaa kaitsealade veekogudel on mootorsõidukitega liiklemine keelatud

Alates 8. veebruarist on maavanema korraldusega Põlvamaa kaitsealade avalikult kasutatavate järvede jääl mootorsõidukitega liiklemine keelatud:

Meelva järv (Meelva maastikukaitsealal)

Mustjärv (Meenikunno maastikukaitsealal)

Valgejärv (Meenikunno maastikukaitsealal)

Saesaare paisjärv (Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal)

Kuulmajärv (Kuulmajärve maastikukaitsealal).

Kaitse eesmärk on hoida kaitsealuseid liike ja ka veekogu ennast, mootorsõidukitega liiklemine võib kahjustada nende veekogude seisundit ning lõhkuda veekogude kaldaid.

Maret Reinumägi

Audevälja inimestel sai omavalitsuse omavolist kõrini

MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebas 17. jaanuaril kohtusse Padise vallavolikogu otsuse kiita heaks üle 13 hektari suuruse uue Tatramäe kruuskarjääri kaevandusluba, sest vald ei arvestanud nõusoleku andmisel kohalike elanike huvidega piisavalt.

Audevälja piirkonna elanikud on võidelnud oma kodupaiga looduse terviklikkuse eest ja uute karjääride rajamise vastu visalt üle viie aasta. Ebavõrdse võitluse kronoloogiat Tatramäe suure karjääri vastu näed siin – https://docs.google.com/file/d/0B-2quI3U2I3KX3NVaDh6OUx4enc/edit

Kohalik omavalitsus on riigimetsa rajatavast karjäärist rahalootuses huvitatud, ka on karjääri arendaja Padise vallavolikogu ja keskkonnakomisjoni liige. Audevälja inimesed saavad ehituskruusa vajadusest väga hästi aru, kuid küla keskel ühe kilomeetri raadiuses on juba 3 tegutsevat karjääri 23,95 hektaril ja järjekordse suure karjääri rajamine enne Audevälja küla teiste karjääride ammendamist ja rekultiveerimist ei ole jätkusuutlik ning ületab taluvuse. Uue karjääri rajamisega häviks ka külarahva jaoks oluline, põlise teedevõrgustikuga metsaala.

Kui tahad olla Audevälja inimeste toetajaks ja aida neil koguda 2700 eurot kohtu- ja advokaadikuludeks, siis väljenda oma tahet annetades MTÜ Audevälja Arenduskeskus arvele Swedbank 221021989183.

Kõigi toetajate tänuüritus toimub vastlapäeva paiku Tatramäel. Võtame Sinuga ühendust, kui teed ülekande ja saadad sõnumi ”Toetatud!” e-posti aadressile a.arenduskeskus@gmail.com.

Allikas: MTÜ Audevälja Arenduskeskus

Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht
Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht
Mõnistõ kandi luuduskaitsja võitlõsõ katõ suurõ dolokivi(lubjakivisort)kaivandusõ vasta, midä plaanitas õkva Piitre jõõ hoiuala ja lõunatipu puhkõala mano.

«Piitre jõõ kaitsõala jääs vaivalt 50 miitret kavvõlõ, matkarada lätt Eesti lõunatippu kaivandusõ perve pite!» pahand’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht Silla Silver. «Häös putmada luudus, külälise nakkasõ kavvõlõ hoitma ja vaivalt ütski nuur pere taht inämb siiä elämä tulla.»

Samma miilt omma Mõnistõ vallavalitsus ja -volikogo. Vallavanõmb Roobi Katrin ütel’, et piirkunna ärtsurkmist ei massa kinni 40 000–50 000 euroga aastan, midä vald kaibja käest saasi. Lubjakivi kaibmisõ vasta om esiki RMK (kaivanduisi ala om prõlla riigimõtsamaa).

«Tuu olõssi suur ull’us ja kõgõ suurõmb kuritüü luudusõ vasta Võromaal!» ütel’ RMK Võromaa mõtskunna mõtsaülemb Palo Agu.
Päält kõgõ saasi riik kaivanduisist rahalist kahh’o. «Mõts kasus sääl väega häste, aastan 13–14 tihumiitret hektäri pääle, rahan 72 000 euro jago,» hinnas’ Palo. «Ku tuu kotussõ pääle jäänü kats perädüt mulku, saa-i säält inämb kunagi määnestki tullo tiini!»

Ettevõtja himostasõ suurt lubjakivivarru
Dolokivi kaibmisõs küsüse lupa kats firmat. OÜ Aigren Kaevandus taht Karissöödä küllä kaiba suurõmba, AS Kiirkandur Naha küllä väikumba mulgu – kokko nii sada hektärri karjääri. Plaanin om 25 aastaga vällä kaiba viis miljonni kuupmiitret dolokivvi.
Et kivvi kätte saia, tulõ päält är kaiba 2–7 miitret maad. Nii kolmõ meetri päält tulõ joba vesi vasta ja tuud tahetas pumbata läbi settekaivõ Piitre jõkkõ. Loe edasi: Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Algab heinategu pärandkooslustel

Käes on heinateoaeg ning Eesti looduskaunitel pärandkooslustel asuvad heina tegema ka mitukümmend usinat looduskaitsetalgulist. Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) suur heinategu algab juba järgmisel nädalal Eesti õierohkemates paikades – Nedrema, Viidumäe ja Laelatu puisniitudel. Oma panuse Eesti looduse mitmekesisuse säilitamiseks saab anda ühtviisi nii looma- ja linnupoegadega arvestava loodussõbraliku heinateoga kui ka vabatahtliku talgutööga. Talguhuvilised saavad veel registreeruda kodulehel www.talgud.ee.

Heinategu pärandkooslustel on toimunud eelkõige ikka inimeste ja loomade ühisel jõul, kasutades selleks traditsioonilisi töövõtteid ja -vahendeid. Ka ELF-i talgulised hoiavad heinateol traditsioone hinnas. „See on läbi aja olnud sündmus, kus mitmed põlvkonnad koos lähedaste ja sõpradega saavad kokku, võtavad kätte vikatid, rehad ja hargid ning laulu saatel töötavad rõõmuga, et heinad õigeks ajaks küüni alla saada,“ kirjeldab Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Paul Hunt.

Pärandkoosluste hooldamisel on pikk ajalugu ning möödunud aegadel on selliste alade pindala olnud kordades suurem. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu töötaja ning taimeökoloog Jaak-Albert Metsoja meenutab hiilgeaegu: „Ülemöödunud sajandi vahetusel oli kõikjal kasutusel pool-looduslikke kooslusi, eelkõige puisniite, mille majandamisel talitleti talupojamõistuse järgi – niideti kord aastas ning pärast seda ka karjatati. Selline mõõdukas inimmõju on kujundanud neile aladele väga liigirikkad taimekooslused, mis on unikaalsed ka maailma mastaabis.“ Eestimaa pärandkoosluste unikaalsust kinnitab fakt, et Laelatu puisniidult on ühe ruutmeetri pealt leitud lausa 76 taimeliiki, mis liigirohkuselt jääb alla vaid Andides kõrguvatele mägikarjamaadele.

20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Seega tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine.

Alates tänasest võib heina niitmisega alustada ka PRIA toetusi saavatel pool-looduslikel kooslustel. ELF soovib ka teistele heinategijatele jõudu ja tuletab meelde, et on oluline, et niitmisel kasutatavad tehnikad ei ohustaks heina sees toimetavaid looma- ja linnupoegi, kes võivad kergesti kiirete masinate küüsi jääda – soovitatav on jätta esialgu mõned lapid niitmata, mis pakuksid noortele loomadele varjupaika. Maha niidetud hein tuleks koguda kokku ja võimalusel kasutada ära loomasöödana. Vältida tuleks niitmisviisi, kus masinaga purustatud hein jääb maha.

Peale heinateotalgute on sel aastal tulemas veel üle kahekümne looduskaitse talgu, mis on avatud kõikidele huvilistele. Täpsem teave ja registreerimine!

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub

Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.

Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

 Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis. 

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et  Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 1. mai.

Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Päästeameti peadirektori käskkirja tekst on leitav siit

Looduskaitsepreemia ja looduskaitse märgid ootavad nominente

Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee
Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgi kandidaatide kohta 15. aprilliks. Võitjad kuulutatakse välja maikuus, kui algab üle-Eestiline looduskaitsekuu.

Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse kodanikke, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. 2013. aastast on Kumari nimeline looduskaitsepreemia 5000 eurot.

Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee