Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2018
E T K N R L P
« juuli    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Kodanikuühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) ja nursipalulasi koondav seltsing Inimsõbralik Nursipalu andsid Tallinna Halduskohtusse kaebuse, mis käsitleb Keskkonnaameti poolt väljastatud raadamisluba, mille alusel möödunud nädala jooksul kiirkorras ligi 95 hektari vana metsa lageraie ja raadamine läbi viidi.

Illustratiivne kujund, Nursipalu lageraie nagu vääramatu loodusjõu tellimus Foto Urmas Saard

Illustratiivne kujund: Nursipalu lageraie nagu vääramatu loodusjõu tellimus. Foto: Urmas Saard

Raadatud ala ümbruses asub üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti uhkeim kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.

Oktoobri lõpus esitas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Keskkonnaametile Nursipalu katastriüksuseid käsitlevad metsateatised ning vaid loetud päevade pärast (25.10) tagastati RMK-le raiet ja raadamist lubavad otsused. Metsa maha võtmine algas kohe järgmisel päeval pärast lubade väljastamist, kusjuures kohalike elanike sõnul alustasid masinad kogunemist juba loa väljastamisele järgnenud ööl. Kuna kogu protsess viidi läbi kiirkorras, siis ei jõudnud ühendused Nursipalu raiesse õigeaegselt sekkuda ning seda juriidilise jõuga peatada.

Jätka lugemist »

Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike. Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse vähenemist.

Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Jätka lugemist »

Eesti ohustatud liikide punast nimestikku hakatakse uuendama

Eesti  on tänapäeval koduks  hinnanguliselt 35 000–45 000 taime-, seene- ja loomaliigile. Riigi väikest pindala arvestades on Eesti oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi, kus on arvukalt esindatud ka  mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike.

Looduskaitse arengukava järgi on liigikaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalik järjepidev ja süsteemne hinnangute ülevaade Eesti liigilisest mitmekesisusest ja liikide ohustatusest. Ohustatuse hindamine peab toimuma pideva protsessina, mille tulemusel on meil ajakohased teaduslikud ülevaated liikide ohustatusest ehk punane nimestik.

Ohustatuse hindamise aluseks on ühtne rahvusvaheline teaduslikel alustel põhinev metoodika, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN). Punaste nimestike puhul on oluline nende usaldusväärsus ja hindamise läbipaistvus, sest ainult sel moel saab neid kasutada liikide kaitse korraldamisel. Punase nimestiku koostamiseks moodustas keskkonnaminister koordineeriva juhtrühma, kuhu kuuluvad nii teadlased kui riigiasutuste esindajad.

Punase nimestiku ajakohastamise protsess käivitati sel neljapäeval, kui toimus seminar, kus tutvustati lähemalt punase nimestiku uuendamise projekti tegevust. Ühtlasi tähistati  seminariga ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) Punase Raamatu 50. aastapäeva.

Annika Remmel

National Geographic Eesti käsitleb esivanemate söömisharjumuste järgimise tervislikkust

NGE_0914_Cover-1Ajakirja National Geographic Eesti septembrinumber keskendub ühe peateemana toitumise evolutsioonile. Ajakiri räägib muuhulgas paleodieedist ja püüab anda vastuseid küsimusele: kas kiviaegsete esivanemate söömisharjumuste järgimine ikka on tänapäeva inimesele kõige tervislikum?

Teiste põhiteemade seas on järgmised põhjalikumad käsitlused:

Uus hinnang Nerole

Häbimärgistatud keisri maine, nii nagu tema kuldne paleegi, vajab parandamist.

Kauge kant
Lõunapoolsed Ekvaatorisaared võetakse kaitse alla.

Lõhestatud kuningriik

Tai riik kõigub mineviku monarhia ja tänapäeva poliitika vahel.

Lisaks tuleb juttu Austraalia idaranniku lainetest, liibuvast skafandrist, koerte sabaliigutuste tõlgendamisest jpm. Ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber jõudis äsja müügile. Neile, kes ajakirja tellivad pooleks aastaks või aastaks, kingib toimetus vastavalt kas ühe või kaks erinumbrit. Loe lähemalt veebist: www.national-geographic.ee

Allikas: National Geographic Eesti

National Geographic Eesti kõneleb noorest eestlasest Franz Josephi maa ekspeditsioonil

NGE_0814_coverAjakirja National Geographic eestikeelne number käsitleb augustis ühe põhiteemana muutusi, mille toob jää sulamine kaasa Franz Josephi maana tuntud Vene arktilise arhipelaagi tipus. Ühtlasi tuleb juttu noorest eestlasest, kes osales koos National Geographicu meeskonnaga samal ekspeditsioonil – arhitekt Mari Hunt planeerib Franz Josephi maale loodusradu.

Põhilugude lühitutvustus:

Gombe perealbum

Tutvustame mõningaid šimpanse, kes muutsid Jane Goodalli elu.

Enne Stonehenge’i

Orkney saartel kõrgub võimas minevik.

Nälja uus pale
Miks on rikkas Ameerikas alatoidetud inimesi?

Lisaks tuleb juttu hairünnakute ärahoidmiseks mõeldud vahenditest, biopestitsiididest, koametsadest, liiklusrobotist jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõudis müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

Nii aeda koristades kui matkates, tuleb olla tähelepanelik, et lõkkesse ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi. Sobimatu lõkkematerjal paiskab põlemisel õhku hulgaliselt ohtlikke aineid, mis rikuvad nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Loe prügi lõkkes põletamise ohtudest ja alternatiividest lähemalt KIKi toel valminud veebilehelt www.lõke.ee.

Vaata Vanamehe klippi:

Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt. Jätka lugemist »

Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber

Teavituskampaania juhib tähelepanu ohutule lõkketegemisele.

Prügist, mida põletame lõkkes, tekivad ohtlikud ained, mida hingavad sisse inimesed ja loomad.

Prügist, mida põletame lõkkes, tekivad ohtlikud ained, mida hingavad sisse inimesed ja loomad.

Esmaspäeval alanud kampaania „Säästad või saastad?“ juhib elanike tähelepanu lõkketegemise seostele tervisega. Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber. Kõige muu põletamisel paiskuvad õhku ohtlikud ained, mis kahjustavad inimeste ja keskkonna tervist.

Keskkonnaportaal Bioneer koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustas KIKi toel teavituskampaaniat, et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.

Igasugune tarbimine toob kaasa ka jäätmete tekkimise. Olmejäätmete liigiti kogumiseks on Eestis paigaldatud hulgaliselt jäätmekonteinereid ning enamus jäätmetest saab ära anda tasuta. Paraku näitavad Keskkonnainspetsiooni kontrollkäigud, et osa jäätmeid põletatakse ära kodustes majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Iga inimene, kes süütab prügilõkke, ohustab sellega ümberkaudseid elanikke ja keskkonda.

Parim viis tekkivate jäätmetega toimetulemiseks on need liigiti sortida ja panna viia vastavasse konteinerisse või kogumispunkti.

Pärijad Tartumaal prügi põletamas. Annika Osja fotod

Pärijad Tartumaal prügi põletamas. Annika Osja fotod

Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Seega koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik otse aiast korjatuna süüa armastame.

Projekti läbiviija on MTÜ Ökomeedia, kes on tuntud keskkonnaportaali www.Bioneer.ee eestvedajana. Keskkonnaministeerium koos allasutustega on projekti koostööpartner. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Katrin Jõgisaar

Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama

SassSitasitikas Sass kutsub uudistama värskeid digiraamatuid, mis viivad lugejad lustakale ja õpetlikule rännakule täis helisid, jutustavaid ja liigutavaid tegelasi ning lahendamist ootavaid ülesandeid. Rännaku käigus jõuab lugeja koos Sassiga jälile loodussõbraliku toidu kasvatamise ning reostamise vähendamise põhjustele ja viisidele.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud raamatud on mõeldud eelkõige lastele, kuid sobivad vahva lugemisena ka noortele ja täiskasvanutele. Samuti on raamatud kasulikuks abimeheks õpetajatele tundide läbiviimisel. Esimene raamat pealkirjaga “Sitasitikas Sass – põline põllumees ehk kuidas toidu kasvatamine keskkonda ja meid endid mõjutab” viib Sassi kondama põldude vahele. Siin õpib ta palju olulist toidu kasvatamise ja –tootmise kohta. Teises raamatus pealkirjaga “Sitasitikas Sass ja kirpvähike Kribu otsirännakul ehk miks on meie veekogud nii reostunud” kohtab Sass mitmeid jõgede, järvede ja merede elanikke ning kuuleb keskkonnareostusest tingitud muresid.

Digiraamatud pakuvad lisaks lugemiselamusele võimalust näha raamatutegelasi liikumas, kuulata erinevaid hääli ja lahendada ülesandeid. Digiraamatutuid on võimalik vaadata nii arvutist kui laadida oma e-lugerisse. Ühtlasi on Sassi raamatud kättesaadavad paberkandjal ja PDF-versioonina. Raamatuid saab vaadata ning alla laadida ELFi kodulehelt: http://elfond.ee/et/materjalid/sitasitikas-sass.
Jätka lugemist »

Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht

Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht

Mõnistõ kandi luuduskaitsja võitlõsõ katõ suurõ dolokivi(lubjakivisort)kaivandusõ vasta, midä plaanitas õkva Piitre jõõ hoiuala ja lõunatipu puhkõala mano.

«Piitre jõõ kaitsõala jääs vaivalt 50 miitret kavvõlõ, matkarada lätt Eesti lõunatippu kaivandusõ perve pite!» pahand’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht Silla Silver. «Häös putmada luudus, külälise nakkasõ kavvõlõ hoitma ja vaivalt ütski nuur pere taht inämb siiä elämä tulla.»

Samma miilt omma Mõnistõ vallavalitsus ja -volikogo. Vallavanõmb Roobi Katrin ütel’, et piirkunna ärtsurkmist ei massa kinni 40 000–50 000 euroga aastan, midä vald kaibja käest saasi. Lubjakivi kaibmisõ vasta om esiki RMK (kaivanduisi ala om prõlla riigimõtsamaa).

«Tuu olõssi suur ull’us ja kõgõ suurõmb kuritüü luudusõ vasta Võromaal!» ütel’ RMK Võromaa mõtskunna mõtsaülemb Palo Agu.
Päält kõgõ saasi riik kaivanduisist rahalist kahh’o. «Mõts kasus sääl väega häste, aastan 13–14 tihumiitret hektäri pääle, rahan 72 000 euro jago,» hinnas’ Palo. «Ku tuu kotussõ pääle jäänü kats perädüt mulku, saa-i säält inämb kunagi määnestki tullo tiini!»

Ettevõtja himostasõ suurt lubjakivivarru
Dolokivi kaibmisõs küsüse lupa kats firmat. OÜ Aigren Kaevandus taht Karissöödä küllä kaiba suurõmba, AS Kiirkandur Naha küllä väikumba mulgu – kokko nii sada hektärri karjääri. Plaanin om 25 aastaga vällä kaiba viis miljonni kuupmiitret dolokivvi.
Et kivvi kätte saia, tulõ päält är kaiba 2–7 miitret maad. Nii kolmõ meetri päält tulõ joba vesi vasta ja tuud tahetas pumbata läbi settekaivõ Piitre jõkkõ. Jätka lugemist »

National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

NGE_0413_CoverÄsja jõudis lugejani ajakirja National Geographic Eesti aprillinumber, mille seekordne põhilugu keskendub ammu surnud liikide taaselustamise temaatikale. Teadus on jõudnud sinnamaani, et kadunud liikide elluäratamine muutub üha lihtsamini teostatavaks, kuid see vastuoliline teema kütab kirgi ka teadusmaailmas endas.

Põhilugude lühitutvustus:

Kas äratame nad ellu
Väljasurnud liikide taaselustamine on juba võimalik. Kas ka vajalik?

Mammutivõha kütid
Siberi tundras käib jaht ammusurnud mammutite võhkadele.

Uusi liike otsimas
Teadlased on kirjeldanud 1,7 miljonit liiki, miljonid on kirjeldamata.

Kutsumus – lendur

Barrington Irving õpetab lapsi taevalaotust avastama.

Delaware’i park
USA-sse kavandatav rahvuspark väärtustab Brandywine’i orgu.
Jätka lugemist »

Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemere Maade Talunike Keskkonnafoorumiga ootavad Eesti põllumajandustootjaid kandideerima rahvusvahelisel konkursil „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“.

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja innovatiivseid põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere keskkonna suurema probleemiga – liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. „Põllumajandust on võimalik arendada nii, et mere saastamine seejuures väheneb. Läänemeresõbraliku taluniku senised konkursid on selle ilmekaks näiteks,“ toob esile põllumajanduse olulisuse Läänemere heaolule ELFi merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.

Konkurss ise on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“ ning premeeritud 10 000 euroga.
Jätka lugemist »

Täna algab üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal

Laupäeval, 17. novembril algab üle-euroopaline teavituskampaania, mis keskendub elanikele jäätmetekke vähendamise võimaluste tutvustamisele.

Kuni 25. novembrini kestval jäätmetekke vähendamise nädalal osalevad 25 Euroopa riiki. ”Nädala idee on ühiselt kutsuda inimesi tähelepanu pöörama oma tarbimisega kaasneva jäätmete hulgale ja seda vähendama,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Ulvi-Karmen Möller. Möller toob välja, et tootjad võiksid näiteks asendada paberkandjal dokumendihalduse digitaalsega ja arvestada iga üksiktoote puhul säästlikku tehnoloogiat, ratsionaalset logistikat, materjalide päritolu ja mõistlikku pakendamist. Tarbija aga peaks mõtlema miks, mida ja kui palju tal tegelikult on vaja osta. Pole mõtet osta rohkem, kui tarbid. Seejuures võiks näiteks pudeliveele eelistada kraanivett, uute toodete ostmise asemel neid rentida, laenata või lasta katkine toode ära parandada. Kui aga tõesti on vaja soetada uusi asju, võiks eelistada kvaliteetseid ja kauakestvaid ning jälgida, et need oleksid võimalikult loodussõbralikud.

Jäätmete tekkimise vähendamisel on esimeseks sammuks liigse pakendamise vältimine. Näiteks tekib vähem jäätmeid, kui osta kauasäilivaid tooteid (kuivained, pesuvahendid jms) suurpakendis, pakkida kõik kaalutud puu- ja juurviljad ühte kilekotti ja võtta poodi kaasa oma kile-, riide- või paberkott.

Eestis läbiviidavate tegevuste seas leiab ühiseid tegevusi, mis on peamiselt suunatud toodete eluea pikendamisega ehk asjadele antakse uus elu neist midagi uut meisterdades või korraldatakse kasutatud asjade laatasid. Koolides ja lasteaedades toimuvad meisterdamise töötoad ja seminarid, kus tutvustatakse võimalusi liigse pakendamise vältimiseks ja säästlikust tarbimisest.

Keskkonnaministeerium on sellist teavituskampaaniat korraldanud Eestis järjepidevalt juba viimased kolm aastat. Kampaania tegevustes osalemise aktiivsus on oluliselt suurenenud, igal aastal liitub kampaaniaga järjest enam riike ja riikides ürituste korraldajaid. Sel aastal aitab teavitusnädala koordineerimisel kaasa Teeme Ära Maailmakoristuse toimkond.

Tänavu osaleb Eestis toimuval jäätmetekke vähendamise nädalal 40 asutust, kes korraldavad kokku 62 üritust nii laiemale publikule kui ainult asutusesiseseid. Eriti usinad osalejad sel aastal on lasteaiad ja koolid, kes on lastele välja mõelnud mitmeid leidlikke meisterdamistegevusi, mida on võimalik erinevatest koduses majapidamises üle jäänud vanadest asjadest teha. Vaata kindlasti lisainfot osalejate ja tegevuste kohta kampaania kodulehelt www.jaatmenadal.com ja Facebookist https://www.facebook.com/jaatmenadal.

Pille Rõivas

Tule Eesti Rohelise Liikumise vabatahtlikuks

Kui tasakaal on ohus, ei piisa lugupidamisest eluringi vastu – väärtusliku alalhoidmiseks tuleb seda teadlikult kaitsta. Eesti Roheline Liikumine (ERL) on keskkonnakaitseorganisatsioon, mis tegeleb säästva ja vastutustundliku eluviisi kampaaniatega ning osaleb keskkonnapoliitikate kujundamises. Koos meiega ehitad maailma, kus on hea elada saagimata Maailmapuu oksa, millel ühiselt istume.

ERL otsib uusi inimesi ja koos nendega värskeid ideid, mida üheskoos ellu viia. Samuti soovime elavdada suhteid oma liikmete ja avalikkusega. Selleks ootame oma meeskonda:

1) toimetajaid, kes kajastavad meie üritusi sõnas ja pildis (artiklid, fotod, video) ning uuendavad kodulehte: tore, kui Sul on eelnev kogemus tekstitoimetamise, väljaannete sisuhalduse, veebiarenduse, fotograafia või graafilise kujundamisega, aga pole ka lugu, kui tahad selles vallas kätt harjutada – peamine, et soovid teha meeskonnatööd

2) vabatahtlike koordinaatoreid, kes oleksid esmaseks kontaktiks uute vabatahtlike jaoks ning aitaksid neil leida endale meelepärase rolli organisatsioonis; kasuks tuleb eelnev töökogemus vabatahtlike või personaliga, aga peamine on suhtlusrõõm ja loomupärane oskus tulla toime inimestega

3) aktiviste, kes soovivad osaleda mõnes juba käimasolevas projektis või ehk hakata ise mõne uue tegevussuuna eestvedajaks: kui näed keskkonnaprobleemi ja sul on olemas tahe ja idee selle lahendamiseks, aitame sul kokku panna meeskonna ja kui asi hakkab kuju võtma, siis ka otsime vajalikke ressursse idee teostamiseks

Miks tulla? Oleme paindlikud: saad valida omale meelepärase rolli ja võtta omale jõukohaseid ülesandeid. Omalt poolt pakume toetavat meeskonda, vajalikke koolitusi ja töövahendeid. Lisaks saad laiendada silmaringi keskkonnateemadel, vahvaid kogemusi, uusi tutvusi ja kontakte ning saad olla osaline organisatsiooni kuvandi kujundamisel. Kes teab, võibolla saab sinust meie järgmine projektijuht…

Kui soovid ennast registreerida või siis lihtsalt rohkem infot saada, võta meiega ühendust. Eesti Rohelise Liikumise koduleht asub aadressil www.roheline.ee.

Info: Maris Aleksašin, e-post maris@roheline.ee, tel 55601343

ELF avab täna talgute suvehooaja

ELFi talgud Soomaal. Foto: talgud.ee

Eestimaa Looduse Fond kuulutab välja oma suvised talgureisid, kus igaühel on võimalus looduskaitses käed külge panna. Kokku toimub erinevates rahvusparkides ja looduskaitsealadel juunist augustini üle kahekümne talgureisi. ELFi talgutel osalemiseks tasub huvilistel end aegsasti kirja panna.

ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür ütles, et tänavune talgusuvi tuleb varasematest tegusam. „Huvi ELFi talgute vastu on järjest suurenenud ning sestap oleme püüdnud talgute ja sihtkohtade arvu suurendada,“ rääkis Tüür ja lisas, et ELFi talgureisid on Eestis ainulaadsed. „Kui väga sageli räägitakse, et oleme uhked Eesti mitmekesise looduse üle ning esitleme seda muule maailmale kui üht peamist visiitkaarti, siis talgud on hea võimalus ka ise Eestimaa loodusega lähemalt tutvust teha ning ka oma käsi külge panna. Meil on palju rohkem kui paistab autoaknast või vaatetornist,“ kutsus Tüür kõiki talgutest osa võtma.

Kolme suvekuu jooksul on võimalus talguelamusi koguda ja looduse heaks töid teha Mustoja maastikukaitsealal Põlvamaal, Haanja looduspargis Võrumaal, Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal Valgamaal, Alam-Pedja looduskaitsealal Tartu- ja Jõgevamaal, Varangu looduskaitsealal Lääne-Virumaal, Puhtu-Laelatu looduskaitsealal Läänemaal, Viidumäe looduskaitsealal Saaremaal ning Nigula, Nedrema ja Kurese kaitsealadel Pärnumaal. Samuti Karula, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvusparkides. Rohkelt abikäsi oodatakse ka Eestimaa väikesaartele nagu Kesselaid, Osmussaar, Kumari ja Saarnaki laiud ning Vilsandi saar. Jätka lugemist »

Sel nädalal on võimalus kuulata kahte mõnusat kõrede kontserti

Kõre, ehk juttselg-kärnkonn vajab kaitset. Foto: teadus.err.ee

Üle-eelmisel nädalal eduka alguse saanud kõre kuulamise retked saavad sel nädalal järje. Neljapäeva (10. mai) öösel kuulatakse kõre laulu mitte kaugel Tallinnast ja laupäeval (12.mai) stardib kõre kuulamise retk Haapsalust.
Mõlemal õhtul koguneme kell 21.30, et siis koos sõita kõrede pulmapaika.
Seal ootab kahepaiksete asjatundja. Retked lõppevad südaöö paiku.
Rohkem infot ja kirjapanek: http://talgud.ee/kore-aasta/retked.
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja

Sellel nädalavahetusel kõristatakse avatuks ELFi talgute kõre aasta

Et juhtida tähelepanu Eesti ühe ohustatuma kahepaikse kaitsele ning suurendada inimeste teadmisi looduskaitsest, on Eestimaa Looduse Fond (ELF) sellel aastal võtnud oma talguhooaja fookusesse kõre. Laupäevaöisel avaüritusel Pärnumaal saab sõna peoperemees ise, kui 12inimest saavad koguneda teema-aasta esimesele üritusele – kõre kuulamise retkele.
,,ELFi talgute kõre aasta saab olema kirju,” tutvustas ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo. ,,Praegu pole veel hea aeg selle haruldase kärnkonna heaks tööd teha. Tihe talgute pidamine rannaniitudel jääb suvesse. Küll aga pakume oma senistele ja alles liituvatele talgulistele sellel ja ülejärgmisel nädalal võimalust kõrega tutvust teha, minnes kontvõõrana tema pulma. Suvel on kõre võrdlemisi varjatud eluviisiga ja jääb tihti tema heaks korraldatavatel talgutel kohtamata.”
Kõre, tuntud ka kui juttselg-kärnkonn ja hiirkonn, on Eesti üks ohustatumaid kahepaikseid, kelle arvukus on viimase poolesaja aastaga kokku kuivanud. Praegusel ajal arvatakse Eesti põhja- ja läänerannikul ning saartel kokku elutsevat vaid kuskil tuhatkond selle liigi esindajat. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks peetakse liigile omaste elupaikade – rannaniitude ja luidete kinnikasvamist ning sigimispaikade hävimist.
Kõre kuulamise retked on kõigile huvilistele avatud – rohkem teavet nende kohta saab aadressilt: www.talgud.ee/kore-aasta/retked
Eestimaa Looduse Fond.

Rakvere targa linna esitlus pakub Kopenhaagenis huvi

Rakvere linnapea Andres Jaadla tutvustamas targa linna kontseptsiooni. Foto: Rakvere linnavalitsus

Rakvere targa linna esitlus pakub Kopenhaagenis toimuval näitusel kõrgendatud huvi.

Rakvere on Eesti linnadest väljas täna algaval esinduslikul Euroopa linnade ja Regioonide Komitee poolt korraldataval Euroopa linnade ja regioonide tippkohtumisel Kopenhaagenis mille raames Rakvere esitleb oma Targa Maja projekti. Näitusel on projekti vastu suur huvi.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on need lahendused mida Rakvere Tark Maja oma testkeskkonnas pakub ka Euroopas uudsed. Tippkohtumine jätkub pealelõunal Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnavõtuga.

Rakvere Tark Maja on esindatud Kopenhaagenis toimuva Regioonide Komitee viienda, Euroopa linnade arengule pühendatud üldkogu raames toimuval näitusel „Beautiful, Green, Smart and Inclusive – Colorful cities“. Näitus koosneb 4 teemablokist – „Ilus linn“ keskendub projektidele, mis on seotud arhitektuuri ja linnaplaneerimisega; „Roheline linn“ energiasäästule, transpordilahendustele ja jätkusuutlikule linnaarengule. Jätka lugemist »

Täna lähevad huvilised traditsioonilisele Sakala tee matkale

Kurgja.

18. märtsil algusega kell 10 toimub Vanaõuelt Kurgjale C. R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline matk ”Sakala teel”, mida korraldavad ühiselt RMK Loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum. Tänavu möödub C. R. Jakobsoni surmast 130 aastat. Matka alustatakse Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vanaõue Puhkekeskuse vastas Sakala tee matkaraja alguses.
1961.aastast alates korraldatud Sakala tee matk kulgeb mööda metsateed Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda C.R. Jakobson käis Viljandisse ajalehte toimetama. Matka pikkus on 12, 2 km. Kui lumeolud võimaldavad, siis on võimalik matka läbida nii jalgsi kui suuskadega. Retke juhendavad kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski metsaonni juures, kus retkelisi ootavad lõke, tee, suupisted ja metsa kõrvalkasutust tutvustavad tegevused.
Kurgjal ootab kõiki soovijaid soe supp (2 eurot) ja kohupiimakook (1 euro). Kohapeal on võimalus tutvuda talumuuseumi tegemistega ja õppida valmistama rahvuslikku paela. Talumuuseumi veskis räägib Hendrik Relve Jakobsonist ja loodusest, temaatilisi muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.
Ühiselt külastatakse Jakobsonide perekonnakalmistut.
Osalejate vahel loositakse välja C.R. Jakobsoni Talumuuseumi ja RMK Loodushoiuosakonna meeneid.
Kohtumiseni Kurgjal!

Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Kolmapäeval, 7. märtsil toimub Läänemaal Roosta Puhkekülas rohelise taristu teemaline avaseminar “Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust”.

Ettekannetes käsitletakse Euroopa Komisjoni lähenemist rohelisele taristule, rohelise taristu projekte, rohevöö võrgustikku ning räägitakse näidetest Kagu-Euroopas, Tsehhis ja Lätis, mis annab hea ülevaate looduskaitsealade tegevustest väljaspool Eestit.

Päeva lõpus korraldatakse töötoad, kus looduskaitse töötajad saavad arutleda rohelise taristuga seonduvate võimaluste ja kitsaskohtade üle. Detailsem kava on leitav EUROPARC`i kodulehel: http://europarc-nb.org/calendar/2012/03#calendar.
Jätka lugemist »

Käinas räägitakse niidurüdi kaitsest

Esmaspäeval, 5. märtsil kell 16.30 toimub Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse (Mäe 2, Käina) suures saalis niidurüdi elupaiganõudlust ja ohutegureid tutvustav seminar liigi tähtsaimate pesitsusalade hooldajatele.

Seminari eesmärk on anda ülevaade niidurüdi käekäigust meie rannaniitudel, liigi bioloogiast ja kaasaegsematest uuringutest. Pikemalt räägitakse niidurüdi elupaiganõudlusest ja hooldusmeetmetest, mida pesitsusalade majandamise juures tuleb kõige enam silmas pidada. Seminaril analüüsitakse hooldustegevusega seotud probleeme ning arutletakse, mida saaksid hooldajad edaspidi liigi käekäigu parandamiseks ette võtta. Seminari korraldavad MTÜ Läänemaa Linnuklubi, Naturewalk OÜ ja Keskkonnaamet.

Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@gmail.com 5393 2684

Loodusesõprade talguaasta tuleb toimekas

Palupõhja talgud 2011. aastal. Foto www.talgud.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on alates 1998. aastast korraldanud loodustalguid, sel aastal on tulemas läbi aegade toimekaim aasta.

“Ühtekokku on tänavu ees ootamas üle poolesaja talgureisi, ” ütles ELFi talgujuht Tarmo Tüür. Kõik talgud on looduskaitse aladel mitmepäevaste talgureisidena.

Esimesena on kindlalt paigas koolivaheaja peretalgud Palupõhja looduskoolis 16.-18. märtsil. “Kuna see langeb kokku ka koolivaheajaga, siis on need välja kuulutatud kui peretalgud,” täpsustas Tüür. “Jõukohaseid töid jagub seal kõigile, nii lastele kui emadele-isadele”.

Teine kindel aeg, mille iga talgusõber kalendrisse peaks kandma on 5. mai, mil peetakse Teeme Ära talgupäeva. Kõige tihedam talguhooaeg algab siis, kui lindude pesitsusaeg on möödas, seega juulis ja augustis. Talgutele saab registreeruda www.talgud.ee.

Kolmeteistkümnel aastal toimunud talgutel on oma panuse looduse kaitsel andnud ligi 50 000. Kokku hakati neid lugema 2001. aastal. Aastatel 2001-2011 ELFi korraldusel toimunud 262 talguüritust, millel on 4666 osalise ühisel jõul tehtud 43 304 tundi vabatahtlikku tööd. Mullu toimus ühtekokku 40 talgureisi. 668 vabatahtlikku kaasalööjat andsid oma panuse looduskaitsesse kokku 7817 tunni ulatuses.

 

 

 

Laivi vokivurin taltsutab marakratte

Laivi ja lapsed, jookseb heie ja jutulõng. Foto: Rosma Haridusselts

Vana, külakooliks ehitatud palkmaja. Siseruumides õdus valgus, kodune õhkkond, toidulõhnad, ahjusoojus. Kahe toatäie kaupa särasilmseid lapsi. Ühes nurgas villakottide keskel veereb vokiratas ja käib usin töö. Sajanditagune pilt? Ei sugugi! Tegemist on argipäevaga Põlva külje all Rosma lasteaias.

Kõikide toredate kasvatajate-õpetajate hulgast tuleb täna juttu Laivi Raamat-Boekest ehk kasvataja Laivist. Esiteks sellepärast, et on jõuluootus ning kõik soe ja kodune on eriliselt hinnas, teiseks sellepärast, et allakirjutanu sai Laivi fenomenist vahetult osa Rosma Vanemate Kooli aasta viimases tunnis.

Kõigepealt lasteaiast. Rosma lasteaed on waldorflasteaed, mille üheks põhimõtteks on, et kõige paremini kasvab laps igapäevasid vajalikke tegevusi toimetavate täiskasvanute kõrval. Eriti hea on, kui mingi toimingu loogikat saab kogeda algusest lõpuni. Nii on lasteaialapsed käinud kevaditi vaatamas Laivi lammaste vastsündinud tallesid, sobranud kättpidi pehmes lambavillas, villa kraasinud, näinud selle imelist ketramist lõngaks ning hiljem uudishimulikult uurinud, mis nende kasvatajate klõksuvate varraste vahelt ka sünnib. Villaga on muudki tehtud – näiteks vilditud mänguvaip lasteaia põrandal.

Üks on selge – kui Laivi voki välja võtab, on lastekobar seal ümber. Muidugi tahetakse ka ise imeasja proovida, aga selle peale lausub Laivi targa ja elukogenud inimesena: „Selle töö tarvis, laps, pead sa veel natuke kasvama!“ Küll aga tohivad toimekad käekesed villa puhastada ja käsikraasidega kraasida. See viimane on juba päris raske töö ning imestama paneb, kui kaua on lastel tahtmist selle kallal pusida. Laivi tähelepaneku järgi ongi vokk parim kasvatusvahend just kõige marakratimatele põngerjatele, vokk teeb kogu „kasvatustöö“, Laivil jääb üle vaid siin-seal sõnake poetada või mõni meeldetulnud lugu jutustada. Ketramine ja jutuvestmine sobivad hästi kokku! Jätka lugemist »

Šoti mägiveised tuuakse Loode tammikut hooldama

”Uus aed on mõeldud šoti mägiveiste jaoks ning uus karjatusala on üle 90 ha,“ ütles
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist Tiina Orav.
Seni on mõned mägiveised olnud aedikus Loode metsa linnuvaatlustorni juures, aga kuna Loode tammiku kaitseala on suur ja vajab pidevat hoolt, siis on nüüd hea võimalus šoti mägiveised seda tööd tegema panna.

Loomi karjatab Mustjala vallas tegutsev OÜ Ranna-Villa ja seda MTÜ Saare Rannad nime all. Nende loomad on laiali üle Saaremaa – Eeriksaares, Leisis, Küdema lahe ääres ja igal pool teevad loomad hooldustöid.

Karjatamise käigus hooldatakse Mullutu-Loode hoiuala ja Loode tammiku kaitseala elupaikasid: loopealseid, soostunud niitusid, puiskarjamaid. Selleks, et need elupaigad säiliksid, tuleb võsapuhastamine, karjaaedade rajamine, karjatamine laiemalt ette võtta, sest antud elupaigad esinevad fragmentidena metsasema ala keskel.

Kui suured tulevad koplid ja mitu looma täpselt sinna sööma tuleb, selgub kevadeks.
Uut aeda ehitatakse üle viie kilomeetri ning kuna mägiveiste karjatamisel kasutatakse elektrikarjust, siis varustatakse aed ka vastavate hoiatussiltidega. Aiad on planeeritud nii, et Loode tammiku looduse õpperajad jäävad välja ja seal saab endiselt matkata, kuid mujal peab kevadest alates arvestama juba suurema hulga loomadega.

Raha selle projekti tarbeks saab MTÜ Saare Rannad KIKst (taastamisraha) ja PRIAlt (hooldamistoetus).

Allikas: Meie Maa

Paku aasta keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2011 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Eriti oodatud on kõik sellised ettepanekud, kus mõne uudse tehnoloogia või lahenduse abil on saanud võimalikuks keskkonna parem hoidmine, loodusressursside mõistlikum ja kokkuhoidlikum kasutamine, saastamise vähendamine.

Osaleda saab kolmes kategoorias:

- Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.
- Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.
- Aasta Keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.

Jätka lugemist »

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee