Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2018
E T K N R L P
« aug    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Erametsaliit palub metsa minekust loobuda

Eesti Erametsaliit tuletab kõigile meelde, et meie metsad on praegu äärmiselt tuleohtlikud ning võimalusel tuleks metsa minemist üldse vältida.

Metsarada Ruhnus Foto Urmas Saard

Metsarada Ruhnus. Foto: Urmas Saard

Erakordselt palavate ilmade ja põua tõttu on Rootsis ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud. Tulest pole puutumata jäänud ka Eesti loodus. Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa palub erametsaomanike nimel puhkajatel ja teistel looduses liikujatel metsa minemist vältida. „Panen inimestele südamele, et praegusel kuival ajal on igasugune tegevus metsas riskantne ning võimalusel palun lükata metsa minek edasi,“ sõnas Eelmaa. Iga väiksemgi säde võib kuiva metsaaluse süüdata. Kindlasti ei tohi metsas lõket teha, grillida ega suitsetada. Samuti on ohuks maastikusõidukitega liikumine.

Viimastel päevadel on tuleoht kõikjal Eestis suurenenud ning palavate ilmade jätkumisel suureneb see veelgi.

Pühajärve matkamaraton tõukeratastel

21. juuli keskpäeval stardib spordimekas Otepääl kolmas Pühajärve matkamaraton tõukeratastel.

Matkamaraton loodusturism Foto Loodusturism ee

Matkamaraton loodusturism. Foto: Loodusturism.ee

Lükkad ühe jalaga hoogu, teisega seisad tallalaual – on ju imelihtne.

Peakorraldaja Imre Arro Loodusturism.ee-st teatel on matkamaratonile osalema oodatud kõik huvilised, needki, kes ei soovi medalitele võistelda.

Distantsid on jõukohased ja nende läbimiseks jäetud piisavalt varuaega. Marsruut kulgeb küll reljeefsel pinnal, kuid kogu teekond kavandati asfaldile, mis tagab väga hea veeremise.

Kellel isiklik tõukeratas puudub, saab selle osta või eelregistreerudes vastavate ankeetide kaudu Loodusturism.ee matkakorralduselt laenutada.

Jätka lugemist »

Kadi Elmeste: kuidas nii lihtsad asjad võivad nõnda hästi maitseda?

Läänemaal kaheksandat aastat metsikutele taimedele pühenduv Kristi Lehtla kinnitab, et Eestimaa põldudel ja metsades leidub suur valik inimesele söödavaid looduslikke toidutaimi, milles sisalduvad toitained ja vitamiinid on meile väga vajalikud.

Kristi Lehtla Foto Urmas Saard

Kristi Lehtla. Foto: Urmas Saard

Taimetark Lehtla valmistas võilille pannkoogi taigna, mille hulka segas ka nõgest ja maltsa

Et umbrohust valmistatud toidud võivad osutuda ka hästi maitsvaks söögipooliseks, seda tõendasid Kihlepas Eassalu külaseltsi majja kogunenud poolesajale huvilisele taimetargad Mercedes Merimaa, Evari Tšetšin, Kristi Lehtla, Herdis Elmend, Merle Einola. Juhina kandis eilse päeva hea kordamineku eest hoolt Kaire llus, kes on üks kolmeteistkümnest Pärnumaa maitsete aasta korraldustoimkonna tublidest naistest.

Kontaktürituse korraldajad soovisid viia omavahel kokku toitlustusasutuste pidajad, kokad ja metsikute taimede tundjad, et ärgitada harjumatuid taimi lisama meie kohvikute ja restoranide menüüsse. Kõneldi taimede korjamisest, hooajalisusest ja säilitamisest. Tutvuti maitse- ja metsikute taimede kogujate ning kasvatajatega. Kuid kõige põnevam osa oli ikkagi väikestes seltskondades toimunud toitude valmistamine ja hilisem degusteerimine ning ühine maitsmine.

Jätka lugemist »

Talgulised koristavad Pääsküla raba

Sel laupäeval, 12. mail korraldab Nõmme linnaosa valitsus talgud Pääsküla rabas.

Pääsküla raba laudtee Foto Jukko Nooni

Pääsküla raba laudtee. Foto: Jukko Nooni

Talgulised kogunevad kell 10 Kraavi tänava lõpus asuvas parklas. Pärast koristustöid räägib Pääsküla raba loodusväärtustest Nõmme loodusmaja retkejuht Lada Mehikas.

“Koristame enne Nõmme Kevadet Pääsküla raba laudtee ääred ning rabatorni ümbruse prügist, et 26. mail oleks inimestel rabatornis toimuvale ansambli Naised Köögis kontserdile mõnusam tulla,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Kohaliku kaitse all oleva Pääsküla raba ja seda ümbritsevate metsade näol on tegemist Tallinna ühe suurima tervikliku rohealaga, mida iseloomustab maastikuline mitmekesisus ja suur liigirikkus ning sellest tulenevalt suur keskkonnakaitseline ja keskkonnahariduslik väärtus. Eelmise aasta lõpus määrati raba valitsejaks Nõmme linnaosa valitsus.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Esimesed kolm tamme istutasid Sindi linna rajatavasse tammikusse Sindi gümnaasiumi õpilased Annabel Tamme (1a), Regon Rostin (1b) ja Liisa Rand (2a), keda abistasid riigisekretär Heiki Loot, “EV 100” juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut.

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik Foto Urmas Saard

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik. Foto: Urmas Saard

Kringli järgi võib olla üsna kindel, et tammede istutamise talgul osales vähemalt üle 350 kätepaari

Tammepargid on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Sindi järel rajatakse lähiajal kõigisse maakondadesse vähemalt üks tammik. Loot ütles, et koostöös Sindi elanike ja paljude teiste ettevõtlike inimestega jäetakse kogu Eestis rajatavate tammeparkide, -alleede ja -saludega ilus märk riigi ajalukku, millega tehakse väärikas kingitus Eestile.

Kiho sõnul saab heinamaale istutatud puudest aastakümnete ja -sadade pärast võimas tammesalu. Kiho kutsus lavale abivallavanema ja andis üle metalse läikega tahvli, millel on EV100 kujutisega visuaal ja selle kõrval tekst: Eesti 100 tamme – Ojakalda park. Ruut ütles, et plaat kinnitatakse Tori valla Kõrsa karjäärist toodud graniidile, mis on juba Pärnu maantee kergliiklustee servas püsti aetud. Teisel graniitkivil, mis asub sama teega ühel joonel, oli juba mälestustahvel paigaldatud ja sellelt võib lugeda: Eesti Vabariik 100 – park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt – 01.05.2018.

Jätka lugemist »

Triin Lillemets kutsub peatuma, vaatama, kuulatama

„Peatu! Vaata! Kuulata!“ on Triin Lillemetsa poolt loodud fotonäitus Eesti loodusest, mis eile avati Sindi linnaraamatukogus ja jääb avatuks juuni lõpuni.

Triin Lillemets avab Sindi linnaraamatukogus oma fotonäitust Foto Urmas Saard

Lillemets ütleb, et näituse keskseks teemaks on Eestimaa looduse tutvustamine vaadete ja haruldaste või vähem haruldaste liikide kaudu. „Pealkirja ja tööde valimise aluseks on soov pöörata inimeste tähelepanu looduse tunnetamisele.“ Iga näitusele valitud pilt jutustab oma lugu.

Fotograafi eesmärk on panna inimesed looduses viibides seisatama, kuulatama ja märkama. „Meie ümber on palju huvitavat, mida me kahjuks kiirustades tihti ei märka.“

Täpsema info iga pildi kohta leiab näituse külastaja lauakesel olevast kaustast. Sindis toimuv Lillmetsa näitus on juba kolmas.

Triin Lillemets avab Sindi linnaraamatukogus oma fotonäitust. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

EV100 tähistamiseks istutatakse Hiiu saja tamme parki sajas tamm

Laupäeval, 28. aprillil kell 12 istutatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud Hiiu saja tamme parki viimane, sajas tamm. Meeleolu loob Nõmme Brass Aigar Kostabi juhatusel.

Hiiu sada tamme Foto Jukko Nooni

Hiiu sada tamme. Foto: Jukko Nooni

Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed.

“Hiiu saja tamme pargi rajamise idee autor on endine ajakirjanik Kadi Alatalu Nõmme Tee Seltsist. Suurem osa sajast tammest istutati 2016. aastal, kui Nõmme tähistas linnaõiguste andmise 90. aastapäeva,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “See on nõmmekate kingitus Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamiseks, millesse on panustanud kohalik kogukond, linnaosavalitsus ja Tallinna linn. Eestlastele on ju ikka meeldinud ennast tugeva ja visa tammega võrrelda. Loodetavasti kasvavad tammed Hiiul veel ka siis, kui Eesti Vabariik tähistab 200. ja 300. sünnipäeva,” lisas Šillis.

“Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed. Nii ütlevad taimetargad. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks rajatakse üle kogu meie maa tammikuid. Tamm on olnud iidne Eesti puu ja tammikud meie maastiku pärisosa,” tutvustas Kadi Alatalu kaks aastat tagasi saja tamme istutamise mõtet.

Jätka lugemist »

Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Narva-Jõesuu ja Narva linnapeale ning Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroole pöördumise, milles avaldatakse toetust Narva-Jõesuu ja Narva elanikele, kes soovivad Narva-Jõesuu omavalitsusüksuse alal asuvate riigimetsade kaitse alla võtmist.

Mereäärne männik Narva-Jõesuus Foto Urmas Saard

Mereäärne männik Narva-Jõesuus. Foto: Urmas Saard

Eesti pikima, linna äärde jääva 6-7 kilomeetri pikkuse liivaranna atraktiivsus ja säilimine on otseses seoses kohalike männimetsade kaitsega.

Kuu aega tagasi toimus Narva-Jõesuus kodanikualgatuse korras kokku kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kaasamiskoosolek, mis tõi saali üle seitsmekümne inimese. Koosolekust võttis EMA vaatlejana osa ka Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi lektor Tõnu Ploompuu, kes samuti Narva-Jõesuu eriliste männimetsade kaitseks sõna võttis.

Kuna kaasamiskoosolekul käsitleti vaid eelmisel sügisel RMK poolt Narva-Jõesuus ligi 20 hektaril teostatud lageraieid, siis tegi EMA töögrupp Maa-ameti kaartide abil teostatud mõõtmistega kindlaks, et lisaks RMK raietele on Narva-Jõesuu erametsades lähiaastatel teostatud peaaegu 80 hektari ulatuses lageraieid).

Jätka lugemist »

Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Soojemad ilmad äratasid kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub konnasid ohutult üle tee abistama sinna, kus rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.

Konn kivil Foto Urmas Saard

Konn kivil. Foto: Urmas Saard

Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.

Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni, on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid just tihedama inimasustusega paikades. “Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suuremas kadumisohus ja seetõttu vajavad meie abi olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne, ” ütles “Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud,” kiitis Kübarsepp aastast aastasse kaasa löönud vabatahtlikke.

Jätka lugemist »

Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele Foto Liis Raal-Virks

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele. Foto: Liis Raal-Virks

Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma

Kuna tegu on keskkonnaalase projektiga, millega püütakse tõsta osalevate õpetajate ja õpilaste ning ka kogukondade keskkonnaalast teadlikkust ning vähendada seeläbi kliimamuutusi, nende mõju ja ulatust, lähtuti ka projektikohtumise tegevustes kohaliku keskkonna eripära väärtustamisest ja kohalike aga ka globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisest.

Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.

Jätka lugemist »

Pühapäeval selgub Eesti linnurikkaim linn

Eeloleval pühapäeval, 25. märtsil korraldab Eesti Ornitoloogiaühing linnade linnuvaatluspäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu linnades leiduvale linnurikkusele ja alanud rändlindude saabumisele.

Urvalind tänavu 18 märtsil Sindis Foto Helen Parmen

Urvalind tänavu 18. märtsil Sindis. Foto: Helen Parmen

Möödunud aastal võtsid linnuvaatluspäevast osa 24 Eestimaa linna ning linnade peale kokku kohati koguni 111 erinevat linnuliiki.

Linnade linnuvaatluse stardipauk antakse 25. märtsi varahommikul kell 5.00. Varasest kellaajast ei tasu end siiski lasta heidutada, sest arvesse lähevad kõik linnas tehtud linnuvaatlused, mis on tehtud kuni kella 13.00-ni. Seega peaks retkeks piisavalt aega olema ka hilisemal ärkajal.

Üritusest osavõtmiseks ei pea linnuretkel viibima kogu aja ning tundma ei pea kaugeltki kõiki meil esinevaid linnuliike. Peamine on vaid see, et leitakse kasvõi tunnikene aega linnades olevat linnurikkust imetleda ning seejuures pannakse kirja ikka vaid need linnuliigid, kelle äratundmises täiesti kindlad oldi.

Linnade linnuvaatluspäeva tulemused tuleb edastada juba pühapäeva, 25. märtsi pärastlõunaks – hiljemalt kella 16.00ks. Tulemused palutakse edastada e-postiga: tarvo.valker@eoy.ee .

Pärnusse saabus kevad Lüdigi laulumeeste saatel

Olenemata päeva esimese poole tihedast lumesajust saabus astronoomiline kevad täpselt määratud ajal kell 18.15 ka Pärnus asuva Tallinna värava juurde, kus Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor juba üle 30 aasta on harjunud kevadet lauludega tervitama.

Kevade tervitamine Pärnus Tallinna väravate juures Foto Urmas Saard

Kevade tervitamine Pärnus Tallinna väravate juures. Foto: Urmas Saard

„Täna me nägime, et lumesajune talv ei lase kevadel nii lihtsalt tulla. Aga kevad murrab sisse meie südamesse ja kopsudesse. Asugu siis kevad eelkõige meie südames ja hinges,“ rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

„Kas tead, et oleme alates 1968-st aastast käinud siin peaaegu kõigil kordadel laulmas,“ küsis üks koori meestest. Kolmel korral on viibitud kontsertreisil välismaal ja neil kordadel on leitud meestele asendajad, aga kevad pole selle aja jooksul Pärnu tunnelvärava juures kordagi tervitamata jäänud. Isegi keset ööd on kohale tuldud.

Täna juhatas meeste laulmist dirigent Tiia Hermann. Traditsiooniliselt lauldi teiste laulude hulgas „Mai tuli, mai võitis ja päikese tõi, tegi südame suvele lahti.,,“

Jätka lugemist »

Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik

Püüan olla mõistev ja lugupidav Hans Solli seisukohtade suhtes, mida ta avaldas eelmise aasta sügisel ilmunud arvamusloos „Hans Soll: Sindi väliujula võimuhaaramine“ (Pärnu Postimees, 21. november 2017). Mõistan loodusest ja kalade heaolust hooliva vanahärra nördimust, kui Sindi paisu lammutamine ja kavandatud kärestiku rajamine ei toimu oodatud tempos. Samas tekitab Soll teema käsitlemisega küsimusi, mis kahandab oluliselt arvamusloo usaldusväärsust, kui esitab tegelikkust eiravalt lugejatele eksitavaid teateid.

Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja Foto Urmas Saard

Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja. Foto: Urmas Saard

„Ulatuslik töömaht, kulu ega risk pole vastavuses ujulaga kaasneva sotsiaalse hüvega (kui see üldse väärib hüve nimetust, sest möödunud suvel ei käinud ujulas keegi suplemas),“ väidab Soll, kelle kinnitusel on Sindi väliujula kasutatavus mõõdetav nulli lähedase numbriga. Vähemalt nii võib öeldust järeldada. Kust pärinevad sellised andmed? Kas loo autor on käinud ise kaunitel suvepäevadel olematuid suplejaid loendamas või lugenud vetelpääste teadetetahvlil väliujula külastatavuse arvude realt üksnes kõige viimast numbrit?

Põline sintlane Priit Kask on käinud Sindi ujulas ujumas kõigil aastatel alates aprilli lõpust kuni septembri lõpuni, kolm korda päevas. Tema sarnaseid suplejaid võib Sindis nimetada teisigi. Just need inimesed teavad öelda kõige täpsemalt kui palju on Sindi väliujulas tipphooajal veemõnude nautijaid. Ilusate ja keskpäraste suviste ilmade korral on külastatavus kindlasti kolmekohalise arvuga mõõdetav.

Jätka lugemist »

Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest

Keskkonnaamet teatab Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest.

Sindi ujula 2017 aastal Foto Urmas Saard

Sindi ujula 2017. aastal. Foto: Urmas Saard

Väliujula asub Pärnumaal Tori vallas umbkaudu 550 m Sindi paisust ülesvoolu. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi lävendisse kärestiku rajamist. Sellepärast soovitakse Pärnu jõge süvendada ligilähedases mahus ca 46 000 m³. Jõge süvendatakse 350 m pikkusel lõigul enamvähem kogu ristlõike ulatuses. Sügavaima osa maksimaalne pikkus on ligikaudu 180 m ja laius 70 m. Settimisvaru tagamiseks peab sügavus minimaalse veeseisu korral olema ujula piirkonnas 2,2 m. Selleks süvendatakse jõe põhi kõrguseni 0,50 m abs ehk ligikaudu 2 m sügavamaks võrreldes praegusega.

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur ja otsustaja Keskkonnaamet.

Sindi väliujula süvendustööde KMH aruande eelnõuga saab tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris Roheline 64 või Keskkonnaameti veebilehe alalehel.

KMH aruande kohta saab Keskkonnaametile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikus käesoleva aasta 1. kuni 23. märts. KMH avalik arutelu toimub 26. märtsil algusega kell 15.00 Keskkonnaameti Pärnu kontori suures saalis.

Urmas Saard

Kodanikuühendus osundab värbkaku pesitsusalal toimunud ebaseaduslikule raidele

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda saja-aastase männiku otse kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.

Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal Foto pressisõnumiga

Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal. Foto: pressisõnumiga

Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal

28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.

EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägija KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.

Jätka lugemist »

Tänasest pühapäevani toimub jälle talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26.-28. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Tamme-kirjurähn pole just kõige tavalisem lind, aga teda kohtab siiski ka Sindis Raudtee ja Pärnu maante majade aedades, kus sööb hea meelega tihastele pandud pekki Foto Urmas Saard

Tamme-kirjurähn pole just kõige tavalisem lind, aga teda kohtab siiski ka Sindis Raudtee ja Pärnu maante majade aedades, kus sööb hea meelega tihastele pandud pekki. Foto: Urmas Saard

Tänavu üheksandat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2600 linnusõbra, kes vaatlesid kokku ligi 60 000 lindu 64 liigist. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnateo auhinnaga.

Esmased tulemused avaldatakse 29. jaanuaril

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht ning leida nädalavahetusel üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata nädala jooksul koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Esmased tulemused avaldatakse 29. jaanuaril, lõplik kokkuvõte veebruari keskel.

Jätka lugemist »

Pildigalerii: kahe kassi lugu

Rikkalikult kaetud lindude toidulaud, hulkuv tänavakass ja koduse hoolitsusega ümbritsetud Arnold panid pisut mõtisklema.

Hulkurkass lindude toidulaual Foto Urmas Saard

Arnold on tubane kass. Harva, kui ta erilisi turva abinõusid rakendades viivuks õue lastakse. Enamik aega on tal täielik vabadus lustida sooja kodu muretust, toidulauda, mängumaad, põõnamist. On see tema jaoks võimalikult hubaseks muudetud vangipõli või lihtsalt piiratud vabadusega heaolu, millega kaasnevad mõnede unistuste täitumata jäämised? Arnold väljendab aegajalt soovi õues takseerida, aga enamasti tuleb tal leppida avatud akna vahelt õue piilumisega.

Samas on pidevalt keegi võõras kass luusimas Arnoldi akende taga. Ta on inimeste suhtes üsna kartmatu ja võimaluse korral poetaks uksevahelt ennastki eeskotta. Eriti siis, kui jääkaane all jääb joogivesi kättesaamatuks ja kõhusopis valitseb näljatunne. Nii ta noolib kõrguses rippuva lindude toidulaua kohal ja üritab tihastele pandud rasvapallidest midagi kätte saada.

Hulkurkass lindude toidulaual. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie.

Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks Foto Urmas Saard

Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks. Foto: Urmas Saard

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid möödunud aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel üritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilised väärtused ning tutvustasid laiemalt säästva metsanduse tähendust. “Teaduslikud uuringud ning argumendid peaksid olema Eesti metsade kaitsmise ja säästliku majandamise aluseks. Tunnustame Asko Lõhmust ja Raul Rosenvaldi, kes lisaks nõudlikule teadustööle osalesid aktiivselt ka avalikus metsadebatis, luues niimoodi soodsama pinnase teaduspõhiste otsuste sünniks ning säästva metsanduspoliitika edenemiseks,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. Ühtlasi rõhutasid EKO liikmed keskkonnategu valides, et teadlaste vaba voli oma seisukohti tutvustada ja arvamust avaldada on ühiskonnas väga oluline.

Jätka lugemist »

2018. aasta lind on metsis

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal.

Metsisekukk Foto Jaanus Tanilsoo

Metsisekukk. Foto: Jaanus Tanilsoo

Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada

 Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100-1200 lindu.

Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. “Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada”, sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. “Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 km raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole.”

Jätka lugemist »

Päris esimene lumi Sindis

Täna õhtul sadas vähem kui paari tunniga üsna korralik lumevaip maha.

Esimene lumesadu Sindis Foto Urmas SaardLumesaju pildistamine toimus Sindis umbes 22.30 paiku. Temperatuurinäit on -0,4 kraadi.

 

 

Esimene lumesadu Sindis. Foto: Urmas Saard →

Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Paarkümmend Sindi gümnaasiumi õpilast ja neid saatvad õpetajad nautisid vihmakeepides kõndides Peipsimaa imekaunist Kauksi randa ja uudistasid adrenaliini hulka tõstvaid Ida-Virumaa kaevanduskäike.

Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal Foto Martti Šorin

Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal. Foto: Martti Šorin

Sellel laupäeval tähistab oma kooli asutamise 180. sünnipäeva Sindi gümnaasium, kelle edukat tegevust on üleriigiliselt märgatud läbi aastakümnete väga mitmesuguste ettevõtmiste ja saavutustega. Viimase paari aasta kestel on Sindi gümnaasiumist ja tema vilistlastest kujunenud Külauudistele üks peamisi koostööpartnereid. Täna ilmutab 8. a klassi õpilane Martti Šorin ülevaatliku loo õppekäigust Peipsimaale ja Ida-Virumaale, mis oli ühtlasi preemiareis üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjatele. Martti Šorin ei kirjuta Külauudistele esimest korda.

Lummav ja ehmatav

Sindi Gümnaasiumi 8.A ja 9.A klassid käisid 10.-11.oktoobril õppekäigul Peipsimaal ja Ida-Virumaal. Märkimisväärsemad kohad ja tegevused olid Peipsi äärsed väikelinnad Mustvee ja Kallaste ning Kohtla Kaevandusmuuseumi külastus ja matk Aidu karjääris ja sõit lahtise autoga.

Jätka lugemist »

Lilled vajavad pidevat hoolt ja kaitset varganägude eest

Nii Sindis kui Paikusel on Kase aiandi hooldada kõik rippanumates ning kastides tänavapilti kaunistavad suvelilled.

Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid Foto Urmas Saard

Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid. Foto: Urmas Saard

Et suvelilled püsiksid kogu suve värskelt ilusatena, peab neid sageli kastma ja kindlate vaheaegade tagant väetama. Sindis tegutsev Kase aiand on lillelise silmailu ette kasvatanud, välja toonud ja püsivalt selle eest hoolt kandmas.

Sindis on õielisi ampleid ehk rippanumaid kolmekümne ringis, umbes sama palju ka lillekaste. Paikusel paarkümmend amplit rohkemgi, kaste paarikümne ümber. Kase aiandi perefirma agronoom Kardo Kase nimetab ennast tagasihoidlikult lihtsaks töömeheks, kes iga kolme päeva järel kõiki lilli kastmas käib. Selleks otstarbeks valmistas ta spetsiaalse agregaadi, millega saab hästi hõlpsasti kasta.

Lilletaimi on Sindis ja Paikusel kahesuguseid: surfiiniad ja pelargoonid. Surfiinia ehk ripp-petuunia õitseb väga pikaajaliselt. Kasvukohtadena sobivad nii poolvarjulised kui päikeselised paigad.

Jätka lugemist »

Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine

Keskkonnaamet teatab Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju  hindamise avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest.

Sindi ujula veemõnusid nautimas Foto Urmas Saard

Sindi ujula veemõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur, kes esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Sindi linna ja Sauga valla territooriumidel asuvatel kinnistutel, Sindi paisust 550 meetrit ülesvoolu, Pärnu jõe põhja süvendi rajamiseks. Vee erikasutusloaga taotletakse Sindi linna väliujulas jõeala põhja süvendamist kõrguseni 0,5 m abs. See tähendab, et absoluutskaalas ehk meretaseme 0-st lähtudes jääks sealses paigas jõepõhi 0,5 m keskmisest merepinna tasemest kõrgemale. Süvendamise eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi paisu muutmist kärestikuks. See saavutatakse süvendustööde mahus 46 000 m3.

Ujula piirkonnas on praegune jõe sügavus Sindi paisu minimaalse paisutustasemega ligikaudu 2,5 m (4,5 m abs). Sindi paisu kärestikuks muutmise järgselt alaneb veetase jões ca 1,5 meetrit. Sindi linnavalitsuse korralduse (23.02.2016 nr 54) kohaselt peab vee sügavus välisujulas olema vähemalt 2 m.

Jätka lugemist »

Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Käesoleval nädalavahetusel võttis Sindis Raudtee tänaval elav majarahvas kümmekond aastat tagasi kinnisvara arendaja poolt kehvasti värvitud maja värvimise käsile ja häiris pisut ka räästakastis pesitsevate lepalindude pereelu.

Lepalind teel pesale Foto Urmas Saard

Lepalind teel pesale. Foto: Urmas Saard

Mai keskpaigas hakkas üks lind elutoa akna kohal räästakasti laudade vahelt sisse pugema. Vedas sinna oksi ja muid tuustakaid, mis mõnel juhul olid mõõtmetelt linnukesest endast pea paar korda suuremad. Püüdsin pildistada, aga lähedalt ei õnnestunud. Siis istusin kaameraga maja ette, aga enam ei tulnud. Läksin tuppa, et lind saaks rahulikumalt toimetada. Sombuste ilmade ja linnu kiire liikumise tõttu oli raske sulestiku värve eristada. Kehva foto järgi pidas harrastusornitoloog Eedi Lelov kõige tõenäolisemaks, et uueks naabriks võib olla lepalind. Varem kandis see lind ka aed-lepalinnu nime. Pärast esmast pildistamist ei näinud enam lindu kordagi toimetamas. Arvasin, et liigne häirimine peletas linnu mujale.

Siiski polnud asi nii hull. Sellel nädalavahetusel maja värvimisega algust tehes märkasin jälle, et lind pidevalt midagi nokavahel räästakasti kannab. Tegelikult on neid kaks. Nagu kirjandusest lugesin, siis hoolitsevad oma poegade eest nii emas- kui isaslind.

Jätka lugemist »

Sauga jõe ääres asetleidnud maalihe pealtnägija kirjeldusel

„Eile õhtupoolikul püüdsin jõe ääres kala, paar minutit pärast seitset kuulsin kohutavat müra. Ei saanud aru, mis toimub. Taganesin kiiruga jões tõusva vee eest. Mõne minutiga tõusis vesi umbes pool meetrit. Nägin usside musti selgasid väänlemas, olin hirmunud,“ jutustas Sauga valla Hirve elamurajooni elanik Larissa.

Maalihe sulges viivuks Sauga jõe, millest tõusuvesi kiiresti uuesti läbi murdis Foto Urmas Saard

Maalihe sulges viivuks Sauga jõe, millest tõusuvesi kiiresti uuesti läbi murdis. Foto: Urmas Saard

Larissa, kes oli 4. mail Pärnumaal Nurme sillast veidi allpool jõevoolu suure maalihke tunnistajaks, tuli täna kella kolme paiku uuesti looduse meelevalda uudistama. Ta võttis taskust mobiili ja täpsustas eelmisel päeval numbrile 112 tehtud kõne aega. „Helistasin kell 19.07 ja andsin toimunust teada. Ootasin päästeteenistuse tuleku ära. Nägin, et jõe vasakkaldal asunud parkla oli koos sellele veetud freespinnasega alla langenud.“ Ta kirjeldas, kuidas märkas tõusuvee eest taganedes padrikus madusid, aga polnud kindel, kas need olid rästikud või nastikud. „Vist ikka nastikud. Kõik oli nii ehmatav, et ei märganud moblaga mitte ühtegi pilti teha. Nüüd tulin pildistama,“ rääkis Larissa.

Üsna veepiiril on näha elektrikilpi ja püsti seisvat posti, mille otsas päikese patarei. Ilmselt pole seda algselt sellise kohapeale paigaldatud. Kogu kaadervärk on tervena koos maa libisemisega vee äärde nihkunud. Kohal kus jõekaldad maalihke tõttu kokku põrkusid, on praegu näha väikest koske vett pööritamas ja pritsmeid loopimas. Sealsamas näeb  suurt betoonist kaevurõngast.

Jätka lugemist »