Linnuloendusel loeti kõige enam valgepõsk-laglesid

Sel nädalavahetusel toimus igasügisene üle-euroopaline linnuvaatlus, mille raames vaatles 37 Euroopa ning Kesk-Aasia riigis linde enam kui 43 000 huvilist, Eestis loendati aga üle 160 000 linnu.

Pühapäeva pärastlõunaks oli Eesti ornitoloogiaühingule oma vaatlustulemused edastanud ligi 130 linnuvaatlejat. Kiirteavituses osalenud huvilised loendasid kokku üle 160 000 isendi 122 liigist.

Kõige enam kohati möödunud nädalavahetusel valgepõsk-laglesid (110 500 isendit), kes olid ülekaalukalt kõige arvukamaks liigiks ka meie naaberriikides Soomes ning Rootsis. Eestis loendatud arvukamate liikide hulka mahtusid veel kuldnokk (7250 isendit) ja hõbekajakas (5450).

Nimekirjades esinesid linnuliikidest kõige sagedamini rasvatihane, hallvares, musträstas ja pasknäär. Nädalavahetuse põnevamateks vaatlusteks oli vööt-lehelinnu kohtamine Saaremaal ning punakael-lagle esinemine Raplamaal.

Üle-euroopalise linnuvaatluse lõplikud tulemused võetakse kokku oktoobri keskpaigas, kui Eesti ornitoloogiaühingule on laekunud kõik vaatlusandmed.

Birdwatch on linnuvaatlusüritus, mille eesmärgiks on kutsuda ühel nädalavahetusel loodusesse linde jälgima võimalikult suur hulk inimesi ja panna neid märkama looduses toimuvat vaatemängulist lindude rännet. Üritust korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus Birdlife International juba 1993. aastast.

Internetist saab jälgida sookurgede rännet

Taas saab lisaks kotkastele ja must-toonekurgedele internetis jälgida ka kahe noore sookure rännet (vt lindude rändekaart: http://birdmap.5dvision.ee/en). Lootvina kurepoeg sai selga GPS/ARGOS patareitoitega satelliitsaatja 11. juulil 2011.a. Lootvina lähedal Põlvamaa kagupiiril. Samas kohas 2009.a. märgistatud kahest kurepojast jõudis üks (Lena) Valgevenesse ja teine (Tom) Sudaani, kus nad kahjuks hukkusid. Tom tegi kiirrännaku novembri alguses läbi Ukraina, üle Musta mere, Vahemere idaosa, Siinai poolsaare ja Egiptuse idaosa Põhja-Sudaani, kus ta jõud Nuubia kõrbes kahjuks rauges. Talvitusalani Etioopias jäi veel umbes 500 kilomeetrit. Ahja 2 kurepoeg sai satelliitsaatja selga 21. juulil 2011.a. Ahja küla juures Põlvamaal. Samas kandis 2010.a. suvel märgistatud kurepoeg (Ahja) jõudis Vahemereni ning tema eluküünal kustus Tüürreeni meres teel Tuneesiasse. Teekond kulges läbi Ungari, Serbia ja Horvaatia ning üle Itaalia. Soovime meie uutele satkurgedele edukat sügisrännet ja talvitumist ning koju naasmist järgmisel kevadel.

Algab linnuõppekuu

Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete, sõprade ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

Taskus näeb “Imelisi linde”

Täna kell 18 avatakse Tasku keskuses Eesti Ornitoloogiaühingu 90. juubelile pühendatud fotonäitus “Imelised linnud”.
Näitusel esitletakse valikut tuntud loodusfotograafi Remo Savisaare pildikogust. Ühtekokku saab näha 20 suuremõõdulist linnuportreed, mille hulgas on nii harilike ja tavainimesele tuntud lindude kui ka haruldasemate suleliste fotosid.

Avamisel astuvad üles piltide autor Remo Savisaar ja Ornitoloogiühingu direktor Andres Kalamees, kes räägivad fotode saamisloost ning tutvustavad nendel kujutatud linde.

Näitus jääb Tasku II korrusel avatuks 24. maini.

Loe lisa siit

 

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA kutsub lindude õppepäevale ja matkale

16. aprillil algusega kell 7.30 korraldab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus õppepäeva “Linnud”.

Õppepäev toimub Hellenurmes, Palupera vallas, Lustimäe puhkealal. Kogunemine Lustimäe puhkeala parklas. Elva poolt tulles juhatab viit Lustimäele veidi enne Hellenurme asula silti.

Linnulauluhommikut viib läbi ornitoloog Jaanus Elts. Kaasa võtta soe jook. Kestus 3-4 h.

Osavõtuks palume registreerida telefonil 5254 172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee.
Linnulaulu õppepäev on osalejatele tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Jälgige lisainfot: www.vvvs.ee.

17. aprillil kell 14 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse aprillikuu matkapäev teemal “Puhkeb puudel pungi.

Kogunemine Vapramäe maastikukaitseala suures parklas. Vapramäe maastikukaitseala asub Nõo vallas Tartumaal. Viit kaitsealale juhatab Tartu-Valga maanteelt Vapramäe bussipeatuse lähedusest. Matka kestus ~2,5 h. Retkejuhid Piret Valge ja Ingrid Raadom.

Registreerimine matkale telefonil 5661 4885 (Piret).

Matkapäeva matkad on tasuta! Matkapäevade läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info: www.vvvs.ee

Triinu Pertels, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus, triinu@vvvs.ee

Matsalusse linde vaatama

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi Matsalu linnuretk toimub pühapäeval 17. aprillil. Linnuretkel vaadeldakse linde Matsalu rahvuspargi linnupaikades ja linnutornides (Keemu, Kloostri, Haeska jt). Linnuretke juhendavad Margus Ots ja Riho Marja.
Väljasõit Tartust Vanemuise 46 eest 17.04 kell 7. Tagasi Tartusse jõutakse kell 19. Kaasa võtta binokkel, söök ja jook, riietus vastavalt ilmale. Soovitavad kummikud.
Linnuretk on osalejatele tasuta, retke korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee.

LinnaLinnuLaupäevak Tartus

Täna, laupäeval 9. aprillil toimus Tartu Ülikooli Botaanikaaias Tartu Keskkonnahariduse Keskuse, Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tartu Ülikooli botaanikaaia poolt korraldatud traditsiooniline LinnaLinnuLaupäevak!

Palmihoone juures meisterdati pesakaste meisterdamine, välja oli pandud tehispesade näitus, osaleda sai mängudes ja lahendada ristsõnu.

Aire Orula juhendamisel toimusid botaanikaaias linnuretked, Riho Kinks rääkis lindude rändest.

Esitleti ka uut lauamängu “Linnurada.

Tänavu on järekordne haneseire aasta

Tänavu on järjekordne (üle kahe aasta toimuv) hanede riikliku seire aasta. Nagu ikka on seire all kevadrändel peatuvad haned ja lagled ning lisaks valgepõsk-laglede pesitsemine.
Kevadel peatuvate hanede püsiseirealad on Matsalu (kogu laht ja selle ümbrus), Silma (Haapsalu tagalahed ja ümbruskond), Audru polder (kogu Audru piirkond), Võrtsjärve (Võrtsjärv ja sellest itta jäävad alad Kurekülani), Aardla (hõlmab kogu Tartu ümbruse), Vooremaa  (kogu Vooremaa, ööbimiskohad Soitsjärvel ja Saadjärvel) ning Räpina  polder (polder koos ümbruskonnaga, lääne suunas Meelvani).
Seireajad on 11. ja 24. aprill (+/- üks päev) ning 16. mai (eeskätt lagled läänerannikul).
Haned on kohal ja on, keda loendada. Seireloendused on küll n-ö riiklikult organiseeritud, kuid kõigi hanehuviliste lisavaatlused üle kogu Eesti, eriti aga eeltoodud püsiseirealadel on oodatud ning oleks hea saata haneseire koordinaatorile: aivar.leito@emu.ee

Linnumärgid näitavad, et kevad ikka tuleb

Viimastel nädalal on vaatlejad aina sagedamini kohatud üksikuid kuldnokki ja väiksemaid salkasid. Enam pole tegu üksikute juhtumitega – meie tuntumad kevadekuulutajad on kohal, nädalalõpp „ähvardab“ päris kevadise ilmaga ja üsna pea teevad kuldnokad endid valjult kuuldavaks, kirjutab Looduskalender.ee
kodukakutibu

Teisipäeval  toodi Keskkonnaametisse Viimisist leitud kodukaku poeg. Tegu on ligi poolteist kuud keskmisest varasema pesitsusega. Hiljuti oli pressis juttu Helsingi kesklinnas talvel pesitsevast kassikakust. Sealmail on kodukaku talvine pesitsemine suhteliselt tavaline nähtus. Talvel on toidumaju külastavad värvud ideaalseks saagiks ja kakutibud kannatab nende najal kenasti kakuks kasvatada. Nii nihkubki pesitsusperiood talvisele ajale.  Leitud kakukesel söötis Tiit Koit kõhu täis ja viis tagasi leiupaika.

 
Kuna kakulapsed on metsloomade turvakodus sagedased külalised on tänavusel „hiireaastal“ öökullidel titebuumi oodata.
Eestis peaks olema jub apalju linde koju jõudnud. Eelmisel nädalavahetusel nägid linnalinnuvaatlusel osalenud  linde 86 liigist ehk 13 liigi võrra vähem, kui möödunud aastal, põhjusteks hiline kevad ja tuulised ilmaolud.
 
Olenemata külmast kohati ka mitmeid kevadekuulutajaid: raba-ja hallhane, kuldnokka, põldlõokest, kiivitajat ja metsvinti. Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks: laanepüü, kõrvukräts, kodukakk ja tamme-kirjurähn.
 
Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, kus saadi kirja 41 linnuliiki.

Pardid patseerisid Rõuge poe ees

Esmaspäeva, 28 .märtsi keskpäeval võis Võrumaal Rõuge aleviku keskuses asuva Võru Tarbijate Ühistu A ja O kaupluse ees näha vahvat vaatepilti. 35 pardist koosnev suleliste seltskond oli ennast tuisust ilma trotsides sisse seadnud poe sissepääsu vahetus läheduses. Ei heidutanud linde kaupluse ette sõitvad autod ega poodi külastavad kliendid, nemad oma asukohta ei muutnud.

Teadaolevalt talvituvad inimestega harjunud pardid  Rõuge poe kõrvalt mööda voolava jäävaba jõelõigu peal. Mis aga linde rahva hulka tulema sundis, selle küsimuse peale kostus vaid paar prääksatust.

Tekst ja foto: Jaanus Mark

Eesti Ornitoloogiaühing alustab juubeliaastat linnujuttudega

Sel aastal 90. juubeliaastat tähistav Eesti Ornitoloogiaühing avab juubeliaasta esmaspäeval, 10. jaanuaril Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Kell 18 algaval juubeliaasta esimesel üritusel räägib ühingu auliige Fred Jüssi oma mõtetest, Tarvo Valker Loode-Eesti lindudest ning Andres Kalamees ühingu ajaloost. Aasta linnust suitsupääsukesest räägib ja näitab pilte Mati Kose. Lisaks tutvustab Riho Kinks uut EOÜ raamatut “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”. Õhtut saadab klaveril ühingu nõukogu esimees Peep Lassmann. Õhtu toimub koostöös Looduse Omnibussiga.

Ilmus raamat talvistest aialindudest

Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastus Menu koostöös on ilmunud raamat “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”.

Raamatust leiab juhised lindude toitmiseks, toiduvalikuks ja toidumaja ehitamiseks ning 30 tavalisema talvise aialinnu joonistused ja tutvustused. Lisaks on juttu sellest, kas ja miks on vaja linde toita ning miks ja millised linnud rändavad.