Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Ornitoloogiaühing kutsub kaardistama kaldapääsukeste kolooniaid

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kaldapääsukesi.

Kaldapääsuke Pärnu jõe äärses nn Tori põrgu liivapaljandi seina õõnsuses Foto Helen Parmen

Kaldapääsuke Pärnu jõe äärses nn Tori põrgu liivapaljandi seina õõnsuses. Foto: Helen Parmen

Selleks avatud veebirakenduses saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta.

Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamine annab uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis. Andmeid tarvitatakse kaldapääsukeste elupaiga kasutuse ja elupaikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks. Praegu asub enamik kaldapääsukesi juba pesitsuskohtadel. Seepärast on õige aeg alustada kaldapääsukeste kaardistamisega.

Kaldapääsukese arvukus langeb juba mitu kümnendit ja kukkunud praeguseks 10 000 – 5000 paarini. “Soovime linnuhuviliste ja kaevandajate abiga välja selgitada, millised tegurid mõjutavad meie kaldapääsukeste pesitsusaegset arvukust ja kuidas saaksime selle liigi käekäiku Eestis parandada,” selgitas EOÜ kaldapääsukeste projekti juht Liis Keerberg.

Jätka lugemist »

Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike. Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse vähenemist.

Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Jätka lugemist »

Harrastusornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel vaadeldi Sindis elutsevaid linde

Täna hommikul Sindis Sõpruse pargis toimunud linnuvaatlusel märgati 18 selgesti ära tuntavat lindu, neist vaieldamatult kõige arvukamalt kohati siisikest, kuid sagedamini ka rasvatihast ja pasknääri, päeva alguse väärtuslikumaks linnuliigiks peeti kahtlematult rababistrikku.

Harrastusornitoloog Eedi Lelov Foto Urmas Saard

Eedi Lelov, harrastusornitoloog. Foto: Urmas Saard

Käesoleval nädalavahetusel toimuvad traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2015. Sellega pööratakse tähelepanu lindude sügisrändele ja meid ümbritsevale linnurikkusele. Veebruari Eesti Looduses ütleb Fred Jüssi: „Võime tänaval kohata poisse, kes tunnevad kolmekümmend automarki, aga kes tunneks kaht laululindu, neid me ei leia.“ Üks neist poistest, kel vanust turjal juba peale kuuekümne, olen ka mina. Võibolla väheste eksimistega tunnen ära siiski lisaks tuvile ja varblasele veel mõne linnukese, aga mitte eriti palju. Selles teadmises valmistas head meelt aegsasti levitatud kuulutus, et alanud õppeaastast Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama asunud Eedi Lelov teeb huvilistele linnuvaatluse hommiku. Halinga valla Kodesmaa külas elav mees on enda sõnul juba alates kolmeteistkümnendast eluaastast sobitanud lindudega väga lähedaseid suhteid. Naljatledes ütles lindude tundja, et kui enam pöialpoisi häält ei kuule, tuleks endale tunnistada vanaduse saabumist. Praegu igaljuhul Tony Blair’i ja Toomas Hendrik Ilvesega samal aastal sündinud mehel seda märgata polnud.

Jätka lugemist »

Suvine aialinnupäevik alustab uut hooaega

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub ka tänavu linnuhuvilisi üles jälgima oma aias pesitsevaid linde ja osalema pikaajalises rahvateaduse projektis “Suvine aialinnupäevik”.

Selle eesmärk on linnusõprade abiga koguda andmeid ning täiendada teadmisi meie aedades pesitsevate linnuliikide kohta. Kuigi aialindudega puutume kokku iga päev, teame just tavalisemate lindude käekäigust võrdlemisi vähe. “Suvise aialinnupäeviku” abil saame aga edaspidi jälgida kümnete aialindude leviku ja pesitsemisedukuse muutumist ning vajadusel nendele muutustele reageerida.

Aialinnupäeviku veebirakenduses, mis asub veebilehel www.eoy.ee/aed, on kõigil võimalik luua oma isiklik päevik ning kirja panna aias kohatud ja pesitsevad linnuliigid. Kuigi põhitähelepanu on lindudel, saab päevikusse kirja panna ka oma kodukoha taimede-loomade fenoloogilisi vaatlusi – millal puhkesid õide taimed ning ilmusid välja putukad. Samuti on oodatud tähelepanekud meile oluliste tolmeldajate – kimalaste – lemmiktaimede kohta aias.

Kõik kodulehele sisestatud andmed saab vaatleja endale päeviku vormis salvestada ja printida. Ühtlasi on võimalik kaardirakenduse abil jälgida ka teiste projektis osalevate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse.

2014. aastal vaatles “Suvise aialinnupäeviku” raames aialinde üle 400 inimese, kelle aias pesitses keskmiselt 6,6 paari linde 4,7 liigist. Kõige sagedasem pesitseja oli ülekaalukalt kuldnokk, kellele järgnesid linavästrik ja rasvatihane. Üldse tuvastati Eesti aedades 64 linnuliigi pesitsemine. Põhjalikumalt saab mulluse aialinnupäeviku tulemustest lugeda koondaruandest.

“Suvist aialinnupäevikut” toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Hiireviu Villu ja viukaamerad

Hiireviu. Foto: www.eoy.ee

Hiireviu. Foto: www.eoy.ee

Jälgimisseadmega varustatud hiireviu nimekonkurss on edukalt lõppenud. Viu hakkab kandma nime Villu, mida pakuti kõige sagedamini, 64 korral.

Kokku esitas 512 inimest konkursile 631 nime, millest erinevaid nimesid oli 305. Populaarsed olid ka Urmas (38 pakkujat), Villem (25), Vidrik (19) ja Vihur (13), kõik tulemused on näha http://www.eoy.ee/viu/konkurss. Hiireviu Villu asukohaandmeid uuendatakse rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf üks kord päevas. Praegu on ta jõudnud Tšehhi ja Poola piirile.

Sel ajal kui Villu alles rändab, on kahes Eesti hiireviu pesas võimalik veebikaamerate vahendusel jälgida juba pesaehitamist ja edaspidi loodetavasti ka pesitsemist. Viukaamerate kohta saab lisainfot looduskalendrist http://www.looduskalender.ee/node/22762.

Praeguses pesitsusstaaadiumis võib viupaare oma pesades toimetamas näha eelkõige hommikuti. Kes hommikul otseülekannet vaadata ei saa, neile jääb info toimunust foorumi lehtedele http://www.looduskalender.ee/forum/viewforum.php?f=91.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Selle eesmärgiks on tutvustada avalikkusele üht linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi lindude uurimisse ja kaitsesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Hüljatuna tunduvad looma- ja linnupojad ei vaja inimeste abi

Keskkonnaamet paneb inimestele südamele, et looduses kohatud abituna tunduvad looma- ja linnupojad on vaid näiliselt üksi ning enamasti on nende vanemad inimese poolt ajutiselt eemale peletatud.

Looduses looma-ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Mitte mingil juhul ei tohiks inimene looma- või linnupoegi katsuda ega kuhugi mujale (näiteks koju) viia. Inimesega harjunud loomad ei ole võimelised enam loodusesse tavalise elu juurde tagasi pöörduma.

Enamasti on abituna näiva looma või linnu vanemad ajutiselt eemale peletatud ning nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui oht inimeste näol on möödunud.

„Inimene samastab loomapoja käitumist tihti inimlapse abitusega ning tahab puhtast südamest loomi aidata. Sellisel moel aga katkestab ta kontakti poegade ja vanemate vahel ning seab looma edasise elu ka tegelikult ohtu,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Ilmselgelt vigastatud looma või lindu kohates tuleb sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 ning valveoperaator edastab saadud teate õigele spetsialistile, kes hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse üle.

Samuti tuletab Keskkonnaamet meelde, et kevadiste suurpuhastuste ja koristustalgute korraldamisel peab silmas pidama, et lõket tohib teha vaid selleks eraldi ettevalmistatud kohas. Lõkkekoha valikul peaks eelistama juba inimese poolt kahjustatud maapinnaga ala ning vältima loodusliku taimkatte kahjustamist. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud.

Põlvamaal avatakse näitus imelistest lindudest

Täna kell 16.00 avatakse Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) fotonäitus “Imelised linnud”.

Näitus on Eesti Ornitoloogiaühingu 90. sünnipäeva puhul valminud rändnäitus, kus on välja pandud kakskümmend fotot tuntud loodusfotograaf Remo Savisaare kogust. Valitud pildid näitavad Eesti lindude värvikirevust, suursugusust ja mitmekesisust.

Lindudest räägib Riho Kinks Eesti Ornitoloogiaühingust. Muusikalise vahepala pakuvad Räpina Muusikakooli õpilased.

Näituse avamisele on oodatud kõik huvilised, osalemine on tasuta. Näitusega saab Põlvamaa keskkonnamajas tutvuda tööpäeviti kuni 31. jaanuarini 2014. aastal.

Aknaklaasidesse lendavaid linde on võimalik säästa

Viimastel päevadel on Tallinnas ja mujal Eestis sagenenud teated akende ja klaasfassaadiga kokku põrganud rändlindudest. Sel sügisel on juhtunud palju õnnetusi musttihaste ja teiste rändel olevate värvulistega, kuid Tallinnas on leitud ka mitu herilaseviud. Lindude kokkupõrked hoonetega juhtuvad sellepärast, et paljud liigid ei taju klaasi takistusena. Samuti eksitab linde klaasilt peegelduv taevas või taimestik. Kokkupõrge klaasiga võib linnule lõppeda nii kerge põrutuse kui ka raskema vigastuse ja hukkumisega.

Lindude kokkupõrkeid klaaspindadega saab vältida, kui muuta suuremad klaaspinnad lindudele nähtavaks. Selleks võib ette tõmmata kardinad või kleepida ohtlikele akendele paberist kaunistusi, märgistada aknaklaasid maalriteibiga vm. Püsivamateks lahendusteks on madala peegeldusteguriga ja dekoorklaaside kasutamine ning akende katmine peegeldust vähendava kilega. Klaasfassaadiga hoonete rajamisel on võimalik kasutada ka spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe, nt Ornilux klaasi.

Leides uimase linnu, tuleb ta tõsta ohutusse kohta põõsa või taimepuhma sisse, mis oleks päikese eest varjus. Kui lind on saanud vaid kerge põrutuse, toibub ta mõne aja möödudes ja lendab edasi. Hukkunud või vigastatud kaitsealustest liikidest tuleks teatada lühinumbril 1313.

Tallinna Keskkonnaamet ja Eesti Ornitoloogiaühing kaardistavad lindudele ohtlikke hooneid, mille juurest on leitud palju uimaseid, vigastatud või hukkunud linde. Selleks palume Tallinnas asuvatest linnuohtlikest hoonetest teada anda Tallinna Keskkonnaametile aadressil keskkonnaamet@tallinnlv.ee, mujal Eestis aga Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil eoy@eoy.ee. Kirjas tuleb märkida hoone asukoha aadress, lindude liik (kui on teada) ja arv ning võimalusel lisada fotod leitud lindudest.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikud tulemused

Kuldnokk. Foto: Villu Anvelt.

Kuldnokk. Foto: Villu Anvelt.

 

30.-31. märtsil toimunud traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja üle 23 000 linnu 95 liigist.

 

Kõige enam vaadeldi sinikael-parte (2738), üle tuhande linnu ka hakke, hallvareseid, rasvatihaseid, rohevinte ja põldvarblaseid. Kõige sagedamini vaatlusnimekirjades esinenud liikideks olid seekord võrdselt hallvares ja rasvatihane, keda nägid peaaegu kõik
osalejad (92 nimekirjas). Neile järgnesid harakas (80), suur-kirjurähn (77), siisike (77) ja rohevint (70). Põnevaimateks vaatlusteks olid meil talvel harva kohatavad liigid soopart, piilpart, metskurvits ja kaelus-turteltuvi ning Eestis vähearvukad liigid roherähn, vöötkakk ja karvasjalg-kakk.

Kestva talve kinnituseks nähti lihavõtte linnuvaatlusel vaid ühte valge-toonekurge ning väga vähe ka põldlõokesi, kuldnokki ja

teisi sel ajal tavapäraseid kevadekuulutajaid. Talvele viitab ka rekordiliselt väike kohatud lindude koguarv ning vaatluspäevadel ei
täheldatud mingit suuremat lindude rännet.

Eesti Ornitoloogiaühingule saadeti täpselt 100 vaatlusankeeti, mille koostamisel osales üle 300 linnusõbra. Pikima vaatlusnimekirja edastas Peep Veedla oma perega, kes kohtas Põhja-Eestis tehtud retkel 50 linnuliiki. 46 liiki said kirja perekond Lehtmets, perekond Aus ja perekond Arak. Lihavõtte linnuvaatlus toimub igal aastal lihavõttepühade nädalavahetusel ning seda korraldab Eesti Ornitoloogiaühing juba alates 1998. aastast. Vaatluspäevadega pööratakse tähelepanu Eesti linnurikkusele ja rändlindude saabumisele.

Lihavõtte linnuvaatluse lõplikud tulemused on EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Tartu keskkonnahariduse keskus pühendab jaanuari sulelistele

Nurmkana – Eesti aasta lind 2013. Foto: Wikipedia

Tartu keskkonnahariduse keskus pühendab alanud aasta esimese kuu meie tiivulistele ja sulelistele.

Juttu tehakse nii kogukamatest kui ka pisematest, kuid siiski pisut haruldasematest lindudest. Jaanuari loodusõhtutele on esinema palutud kaks tuntud linnumeest.

16. jaanuaril kell 18 toimub loodusõhtu teemal “Kotkad ja internet”. Külla tuleb Eesti tuntuim kotkauurija Urmas Sellis, kes räägib meie suurimatest ja uhkeimatest lindudest ning nende jälgimisest veebikaamerate ja saatjate abil.

23. jaanuaril kell 18 tutvustab kirglik linnuvaatleja Margus Ots uusi linnuliike Eestis. Juttu tuleb viimase aasta uutest liikidest Eestis, nende leidmislugudest ning sellest, kuidas haruldased eksikülalised üldse siia satuvad. Rohkem infot Margus Otsa kohta leiab linnuvaatleja blogist: http://www.linnuvaatleja.ee

Kõiki, kes mingil põhjusel meie jaanuarikuu üritustele ei jõua, kutsutakse siiski külastama keskkonnainfopunkti, kus on võimalik kohapeal tutvuda ning kaasa võtta ornitoloogiaalaseid materjale. Infopunkt on huvilistele avatud esmaspäevast reedeni kell 10-17 aadressil Kompanii 10.

Loodusõhtud on osa Tartu keskkonnahariduse keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Valmis Abruka Vesiaia loodus-linnuvaatlustorn

Kuue meetri kõrgusest tornist avaneb suurepärane vaade kogu merealale,Vahase saarele ja Vahase väinale.

On oluline märkida omavalitsuse mõistvat suhtumist lisaväärtuste loomisel ka väikesaartel. See tagab külalistele-turistidele lisavõimalusi pikemaks viibimiseks saarel ning loob uusi võimalusi ettevõtluse ja turismi edendamiselks.
Erinevate projektide raames on MTÜ Saarte Kalurite Ühing Kuressaare ümbrusse püstitanud juba viis loodus-linnuvaatlustorni.

Abruka torni ehitust rahastasid KIK ja Kaarma vallavalitsus, ehitas AS Kuressaare Ehitus, projekteeris Hillar Lipp Saarte Kalurite Ühingust

Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma

Siidisabad. Foto: Aarne Tuule

Möödunud nädalavahetusel teatati paljudest kohtadest üle Eesti akendesse lennanud ja hukkunud siidisabadest. Põhjus seisneb selles, et siidisabad ja mitmed teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena. Linnud petab ära klaasilt peegelduv taevas ja puud ning ka läbi ruumi paistvad aknad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles nende hoonete juures, kus sellised õnnetused praegu või iga-aastaselt juhtuvad, muutma klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.

Suureks abiks on see, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud, aknale kleebitud vahtralehed vm, piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata ühele poole kardina ettetõmbamine. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada ka juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Näiteks on leiutatud spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav.

Jätka lugemist »

Tartus alustab tööd linnuklubi


Kumb oli enne – kas kana või muna? Miks vares on laululind? Millega tegelevad ornitoloogid? – Tahad teada? Siis tasub sammud seada Tartu linnuklubi poole.
Tartu Keskkonnahariduse Keskuses alustab tegevust 10-18-aastasi linnusõpru koondav Tartu noorte linnuklubi, millega liitudes on võimalus kogenud juhendajate abil lähemalt tutvust teha meie tiivuliste kaaslaste imelise maailmaga ja õppida tundma linnuelu saladusi. 1-2 korda nädalas toimuvad Linnuklubi kokkusaamised, kus teoreetiliselt ning praktiliselt õpitakse linde tundma välimuse, hääle ja tegevusjälgede järgi, saadakse ülevaade lindude tähtsusest ökosüsteemis, õpitakse kasutama linnumäärajaid ja muud erialakirjandust, vaadatakse temaatilisi filme, tutvutakse kaitsealuste liikidega, õpitakse lindudele soodsate elu- ja pesapaikade loomist. Õppeaasta jooksul viiakse läbi 8 pikemat ekskursiooni, 8 õppekäiku ja 5 koolitust.

Sooviavaldus Linnuklubi tegevusega liitumiseks palutakse saata 10. septembriks 2012 aadressil aire.orula@mail.ee. Selles tuleb lühidalt kirjeldada oma linnuhuvi ja põhjendada Linnuklubiga liitumise soovi. Klubi tegevused on osalejatele tasuta. Tartu noorte linnuklubi käivitamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partneriks on Eesti Ornitoloogiaühing.

Neeruti maastikukaitseala paelub põneva linnustikuga

Kõik huvilised on oodatud tutvuma Neeruti maastikukaitsealal elutsevate linnuliikidega – kõige lihtsam on seda teha trükise „Mägede Linnud” abil, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb allakirjutanu vaatlustel aastatel 1984-2009 ehk veerandsajast aastast.

Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik”. Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes.

Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas taas suured linnustiku muutused, sest kaheksakümnendate aastate suured raiesmikud on kinni kasvamas uue metsapõlvkonnaga ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.

Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võib ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, 45201, Neeruti Seltsi maja, või e-posti aadressil: neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel.: 55525314.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Hooaja viimane Tartu regilaulutuba toimub linnuristipäeval

Selle hooaja viimane regilaulutuba toimub linnuristipäeval, 3. mail kella 18-20 Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumis. Päeva nimi viitab asjaolule, et rändlinnud on naasnud.

Linnuristipäeva tähistamiseks lauldakse seekord just lindudega seotud laule. Sulelistel on eriline koht eestlaste ürgses maailmapildis ja nii ka regilauludes. Loomislaulude ilmalinnu munadest on alguse saanud terve maailm ning linde peetakse sõnumitoojateks teispoolsuse ja meie maailma vahel. Kui reaalsus on karm, võivad just müstilised “sinesiiba sirgukesed” või majesteetlikud “metsaligled-metsalagled” olla need, kes võtavad kuulda tööga vaevatud nooriku, vaeslapse, soldatiks tõmmatud noormehe või kaasa kaotanud neiu muret. Kuid linnud toovad ka palju rõõmu: nende kaunitest lauludest saavad innustust inimlaulikud, kes näiteks Kihnus kuulutasid: “Luu mina võtan luikõ suusta, paari sõnu pardi suusta, viisi viie ljõnnu peasta…”. Ja
kui inimestele meeldis lauldes matkida linde, siis mitmetes lauludes matkivad linnud inimesi, näiteks tehes erinevaid põllutöid, pruulides õlut ja pidades pidugi. Säärastest lauludest on ajapikku saanud nalja- või isegi lastelaulud, kuid kunagi võis neilgi olla maagiline tähendus, mis praeguseks on vajunud unustusse nagu paljud teised lindudega seotud uskumused.

Sellegipoolest: ärgem siis unustagem hommikul välja tulles linnupetet võtta, hoidkem pöialt, et kägu kukub vallalistele vaid veidike pulmaootusaastaid ja vanematele veel palju eluaastaid, ning lootkem, et pääsukesed päevasooja ja ööbikud öösooja peagi kohale toovad. Killukese sellest soojusest saab kaasa ka regilaulutoast!

Kuidas lind, nõnda laul (Helme)

Rakvere koolide õpilased meisterdavad lindudele 300 pesakasti

Metsapealinna Rakvere linna ettevõtted – uksetootja JELD-WEN Eesti AS

ja Würth AS Rakvere esindus - kingivad Rakvere koolidele 500 meetrit kuivi saelaudu ning 10 000 naela, millest õpilased meisterdavad 300 linnupesakasti. Pesakastimaterjali üleandmine-vastuvõtmine toimub esmaspäeval, 19. märtsil kell 15.00.
Würth AS Rakvere esinduse müügijuhi Aleksandr Holsti nõustusid nad meelsasti linnavalitsuse algatusega, sest tegemist on hea ja õilsa teoga. „Rakvere on metsapealinn ja siis on hea mõelda nende peale, kes metsas elavad.“

Pesakastide valmistamine hakkab koolide tööõpetuse tundides täie hooga päev pärast koolivahega. Pesakastide valmistamise joonised ja juhendi koostas lindudetundja Tõnis Muru. Õpilased valmistavad pesakaste mitmes mõõdus: pisematest, tutt- ja rasvatihaste suurusest kuni kuldnokkade ja kakkude
pesakastideni välja.

Tõnis Muru koostatud plaani järgi paigaldavad õpilased hiljem pesakastid  linnametsadesse.

Talvine aialinnuvaatlus pakkus üllatusi nii loendajate kui loendatavate osas

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus ”Talv 2012” pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemusele (33), pärssis paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.
Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril – nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).
Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.

Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.
Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid. Järgmine talvine aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.
Aarne Tuule

Eesti Ornitoloogiaühing

Valmis talvine aialinnuaabits nutitelefonidele

Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondiga on loonud nutitelefonides kasutatava abimehe talviste aialindude määramiseks. “Talvisest aialinnuaabitsast” leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ja iseloomuliku laulu või häälitsuse.

Lihtsalt kasutatav aabits on heaks abimeheks linnuliikide määramisel toidumaja juures või koduaias. Esialgu saavad aabitsat kasutada Android tüüpi nutitelefonide omanikud, järgmise nädala algul lisandub sama võimalus ka Apple`i toodetele. Nutirakenduse on teinud Marko Peterson. Viited rakenduse allalaadimisele leiab Walk&Learn kodulehelt www.walk-n-learn.com. Talvine aialinnuaabits on kõigile kasutajatele tasuta.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Täna saab Tartus kuulata jutte partide sügisrändest

punanokk-vilepart

Täna kell 18.30 toimub Tartus Baeri majas saalis (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu selle aasta viimane ettekandeõhtu   “Kahe miljoni partlase sügisränne Põõsaspea neemel 2009″. Lindude   rändest räägib nii Eestis kui Soomes tuntud linnuvaatleja Margus  Ellermaa.

Lääne-Eestis asuv Põõsaspea neem on Euroopa üks olulisemaid veelindude  rände koondumiskohti. Ettekandes räägitakse selle rändetee võludest ja  valudest ja lindude rändest üldse. Näitena kasutatakse mustlagle  teekonda pesitsuspaikadest talvitusaladele.

Varasemad ettekanded on vaadatavad EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Kuidas määrata linde?

Eesti Ornitoloogiaühingu sügiseste etteandeõhtute sarjas räägib neljapäeval, 20. oktoobril Margus Ots lindude määramisest ja kirjeldamisest. Juttu tehakse sellest, mida lindude vaatlemisel ja määramisel tähele panna, et kõik ikka õigesti ja täpselt määratud saaks ning mida linnu kirjeldamisel kirja tuleks panna,
et ka kõrvaline isik seda lugedes aru saaks, kellega tegu.
Ettekandeõhtu toimub Tartus, Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.
Kogu sügisese programmiga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Kotkanäitus

Täna, 11. oktoobril kell 18 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu kolmanda korruse lugemissaali fuajees fotonäitus kala- ja merikotkast, kus oma lugu jutustavad mitmed autorid Eestist ja Lätist. Tegemist on ühe tegevusega Eesti Ornitoloogiaühingu ja Läti Looduse Fondi kaks aastat kestvast koostööprojektist “Kotkad riigipiire ei tunnista”. Näitus rändab kahe aasta jooksul ringi mõlemas riigis.

Eesti randtiir elas 24aastaseks

Tänavu 10. mail leidis ornitoloog Kalev Ratiste Matsalus Kakrarahult randtiiru laiba, kellel oli jalas rõngas infoga “Estonia Matsalu H167843″.

Nüüd selgus Matsalu rõngastuskeskusest järele pärides, et lind oli rõngastatud Peeter Raja poolt 30. juunil 1987 Vaistes, Pärnumaal. Seega, arvestades et tiirudel kooruvad pojad reeglina mai lõpus-juuni esimesel poolel, oleks see lind umbes kuu aja pärast saanud 24aastaseks. Teisisõnu, see lind on vastu pidanud 24 pikka rännakut Lõuna-Aafrikasse ja tagasi.

“Usun, et tegemist on Eesti jaoks uue randtiiru vanuserekordiga,” arvab Ratiste linnuhuviliste meililistis.

Olavi Vainu Matsalu rõngastuskeskusest kinnitab teadet: “Senine rekord kuulus randtiirule, kes rõngastati veel MOSKWA rõngaga täpselt samal päeval, aga kolmkümmend aastat varem (30. juuni 1957) Leo Aumehe poolt Saaremaal Ruhve kandis Ülemise Felderi (või Telderi?) nimelisel maalapil. See isend leiti surnuna 22. juunil 1980 Tõstamaa Kivilaiult.

Euroopa rõngastuskeskuste tegevust koordineeriva organisatsiooni EURING kodulehel on vanuserekordite nimekiri liikide kaupa üleval. Kellel huvi, saab seda uurida aadressilt http://www.euring.org/data_and_codes/longevity-voous.htm. Randtiiru rekordiks on seal kirjas 30 aastat ja 11 kuud (Taani, Saksamaa), jõgitiirul veel 3 aastat rohkem.

Linnuloendusel loeti kõige enam valgepõsk-laglesid

Sel nädalavahetusel toimus igasügisene üle-euroopaline linnuvaatlus, mille raames vaatles 37 Euroopa ning Kesk-Aasia riigis linde enam kui 43 000 huvilist, Eestis loendati aga üle 160 000 linnu.

Pühapäeva pärastlõunaks oli Eesti ornitoloogiaühingule oma vaatlustulemused edastanud ligi 130 linnuvaatlejat. Kiirteavituses osalenud huvilised loendasid kokku üle 160 000 isendi 122 liigist.

Kõige enam kohati möödunud nädalavahetusel valgepõsk-laglesid (110 500 isendit), kes olid ülekaalukalt kõige arvukamaks liigiks ka meie naaberriikides Soomes ning Rootsis. Eestis loendatud arvukamate liikide hulka mahtusid veel kuldnokk (7250 isendit) ja hõbekajakas (5450).

Nimekirjades esinesid linnuliikidest kõige sagedamini rasvatihane, hallvares, musträstas ja pasknäär. Nädalavahetuse põnevamateks vaatlusteks oli vööt-lehelinnu kohtamine Saaremaal ning punakael-lagle esinemine Raplamaal.

Üle-euroopalise linnuvaatluse lõplikud tulemused võetakse kokku oktoobri keskpaigas, kui Eesti ornitoloogiaühingule on laekunud kõik vaatlusandmed.

Birdwatch on linnuvaatlusüritus, mille eesmärgiks on kutsuda ühel nädalavahetusel loodusesse linde jälgima võimalikult suur hulk inimesi ja panna neid märkama looduses toimuvat vaatemängulist lindude rännet. Üritust korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus Birdlife International juba 1993. aastast.

Internetist saab jälgida sookurgede rännet

Taas saab lisaks kotkastele ja must-toonekurgedele internetis jälgida ka kahe noore sookure rännet (vt lindude rändekaart: http://birdmap.5dvision.ee/en). Lootvina kurepoeg sai selga GPS/ARGOS patareitoitega satelliitsaatja 11. juulil 2011.a. Lootvina lähedal Põlvamaa kagupiiril. Samas kohas 2009.a. märgistatud kahest kurepojast jõudis üks (Lena) Valgevenesse ja teine (Tom) Sudaani, kus nad kahjuks hukkusid. Tom tegi kiirrännaku novembri alguses läbi Ukraina, üle Musta mere, Vahemere idaosa, Siinai poolsaare ja Egiptuse idaosa Põhja-Sudaani, kus ta jõud Nuubia kõrbes kahjuks rauges. Talvitusalani Etioopias jäi veel umbes 500 kilomeetrit. Ahja 2 kurepoeg sai satelliitsaatja selga 21. juulil 2011.a. Ahja küla juures Põlvamaal. Samas kandis 2010.a. suvel märgistatud kurepoeg (Ahja) jõudis Vahemereni ning tema eluküünal kustus Tüürreeni meres teel Tuneesiasse. Teekond kulges läbi Ungari, Serbia ja Horvaatia ning üle Itaalia. Soovime meie uutele satkurgedele edukat sügisrännet ja talvitumist ning koju naasmist järgmisel kevadel.

Algab linnuõppekuu

Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete, sõprade ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.