Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Navitrolla “Kirjak” kaunistab kortermaja Võrus

"Kirjakuga" poseerib Koreli 24 korteriühistu esimees Argo Mõttus.

“Kirjakuga” poseerib Koreli 24 korteriühistu esimees Argo Mõttus.

Võrus on valminud kunstnik Navitrolla järjekorras teine kortermaja seinamaal „Kirjak“, mis on saanud majaelanike ja linnarahva positiivse vastuvõtu osaliseks ning tekitanud naabruses oleva lasteaia kasvandikes vilka arutelu.

„Mulle meeldib selle maali asukoha puhul just see, et „Kirjakut“ näeb iga päev lasteaiatäis mudilasi,“ ütles linnapea Jüri Kaver. „„Kirjak“ on positiivse hingusega teos, nagu Navitrolla tööd üldse, ja ma olen päris kindel, et see mõjutab positiivselt nii lapsi kui täiskasvanuid.“

„Ma olen oma töödega alati tahtnud ärgitada inimesi küsimusi esitama,“ ütles Navitrolla. „Kui inimene esitab küsimusi, siis inimene elab. Ei tohi lakata küsimast!“ Kuuldavasti oli „Kirjaku“ majaseinale kandmist jälginud lasteaialapsed neid ka ohtralt esitanud, sest mõnda aega polnud ju selge, kas seinale tuleb pigem lehm või kaelkirjak.

Kaveri sõnul on linnavalitsuse algatatud kortermajade soojustatud otsaseinte muutmine kunstitaiesteks saanud edulooks, mis pakub kõneainet nii Eestis kui on inspiratsiooni andnud ka välismaalastele. „Meie pakkumine kortermajadele on endiselt jõus: kui otsasein saab soojustatud, korraldab linnavalitsus oma kuludega sellele Võrumaa kunstniku maali kandmise,“ lisas Kaver.

Navitrolla esimene seinamaal, „Tulge meie parki“, valmis umbes kuu aja eest. Kui ilmaolud lubavad, peaks käesoleval aastal seinamaali saama veel kaks Võru kortermaja. Tööd teostab graffiti-kunstnik Sänk.

Allikas: Võru linnavalitsus

Otepää linn peab sünnipäeva

IMGP0852 [1600x1200]1.aprillil 1936. aastal anti Otepääle linna nimetus. Tänavu möödub sellest 77 aastat. Linna sünnipäeva tähistatakse kontserdiga, kus kõlab puhkpillimuusika. Linna aastapäeva kontsert toimub 1.aprillil Otepää Gümnaasiumis algusega kell 18.00.

Kontserdil esinevad Otepää Muusikakooli vilistlased – noored puhkpillimängijad Imre Leopard, Mait Peterson ja Magnus Leopard, kes jätkavad oma õpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.

Kontserdil mängib Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli puhkpilliorekester. Klaveril saadavad noori mängijaid Kadri-Ann Sumera ja Jaan Kapp. Kontserdil antakse kätte ka Valgamaa Spordiliidu maakondlikud 2012. a spordiauhinnad Otepää sportlastele, kellel polnud võimalik osaleda auhinnatseremoonial 18.jaanuaril 2013.

Otepää linna ajaloost

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem 1922. aastal. Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek. Kohal olid ka “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2 300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha. ( H. Mägi. 1971. Otepää-Kääriku. Tallinn)

Seisuga 1. jaanuar 2013 elab Otepää linnas 2 108 elanikku, linnas on 56 tänavat  ning  linna pindala on 432,3 ha.

Tartus asutati kodanikualgatus Tartu Liiklejate Koda

liiklusTartu liiklusruum sai omale ambitsioonika eestkostevõrgustiku – eile õhtul peeti Tartus kodanikualgatuse Tartu Liiklejate Koda esimene avalik koosolek.

Vastse võrgustiku liikmeteks on tartlased või Tartuga seotud inimesed, kes tunnevad, et meie linnas on autoga liiklejate vajadusi ületähtsustatud teiste liiklejate vajaduste ja avaliku ruumi arvelt. Soovime üheskoos – ja mõistagi koostöös Tartu linnavõimudega – seda olukorda parandada.

Meie jaoks on olulised ka avalikku ruumi puudutavad küsimused kõige üldisemalt. Näiteks Tartu avaturu võimaliku teisaldamise küsimuses oleme seisukohal, et ärihuvid ei tohi üle sõita avalikest huvidest ning juba sisse töötatud, toimivat sotsiaalset keskkonda ei ole mõtet lõhkuda.

Millised on meie laiemad eesmärgid? Kompaktne, elava ja huvitava südalinna ja toimivate linnaosakeskustega Tartu; paremad tingimused liiklemiseks eelkõige nõrgematele ühiskonnaliikmetele (lapsed, vanurid, liikumispuuetega inimesed, vaegnägijad); mugavam, ohutum ja meeldivam liikluskeskkond jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liiklejatele; säästlik transport.

Kuidas me oma eesmärkide suunas liigume? Saame regulaarselt kokku, vaagime linnaruumi olukorda, valime välja
valupunkte, analüüsime, kujundame seisukohti ja vahendame neid linnale ja avalikkusele. Lisaks valvekoera rollile loodame esitada värskeid, sisulisi ettepanekuid liikluskorralduse ja linnaruumi edendamiseks ning otsime koostööpartnereid nende teostamiseks. Soovime olla ideede kasvulava, kus saab kodanikkonna hulgast võrsunud veidi metsikuid aga elujõulisi mõtteid enne avalikkusele esitamist veidi pookida ja tagasi lõigata, et neid siis paljulubavasse kasvukeskkonda istutada.
Jätka lugemist »

Võru linn ostab raadiojaama

Võru linnapea Jüri Kaver allkirjastas Põlvas tegutseva Raadio Marta ostu-müügi eellepingu ning loodab, et volikogu kiidab tehingu võimalikult kiiresti heaks.

Linnapea leiab, et ühel korralikul ja arvestataval linnal peab olema oma raadiojaam, mille kaudu linnavalitsus saaks edastada kallutamata infot. „Inimesed vajavad ööpäevaringselt objektiivseid ja ausaid uudiseid, teadaandeid ning kommentaare,“ sõnas linnapea Jüri Kaver.

Linnapea lisas, et raadiojaama ostuga ei ole investeeringud infovahetuskanalitesse veel lõppenud ning tulevikus tuleb raadiojaama kõrvale linna oma televisioon „Eesmärk on 2013. aastaks Tallinna TV eeskujul luua Võru TV. Raadiole ja televisioonile on plaanis investeerida pool miljonit eurot, raha tuleb Võru Soojuse müügist,“ rääkis linnapea. Jätka lugemist »

Rakvere targa linna esitlus pakub Kopenhaagenis huvi

Rakvere linnapea Andres Jaadla tutvustamas targa linna kontseptsiooni. Foto: Rakvere linnavalitsus

Rakvere targa linna esitlus pakub Kopenhaagenis toimuval näitusel kõrgendatud huvi.

Rakvere on Eesti linnadest väljas täna algaval esinduslikul Euroopa linnade ja Regioonide Komitee poolt korraldataval Euroopa linnade ja regioonide tippkohtumisel Kopenhaagenis mille raames Rakvere esitleb oma Targa Maja projekti. Näitusel on projekti vastu suur huvi.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on need lahendused mida Rakvere Tark Maja oma testkeskkonnas pakub ka Euroopas uudsed. Tippkohtumine jätkub pealelõunal Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnavõtuga.

Rakvere Tark Maja on esindatud Kopenhaagenis toimuva Regioonide Komitee viienda, Euroopa linnade arengule pühendatud üldkogu raames toimuval näitusel „Beautiful, Green, Smart and Inclusive – Colorful cities“. Näitus koosneb 4 teemablokist – „Ilus linn“ keskendub projektidele, mis on seotud arhitektuuri ja linnaplaneerimisega; „Roheline linn“ energiasäästule, transpordilahendustele ja jätkusuutlikule linnaarengule. Jätka lugemist »

Rakvere valiti doonorluse aastalinnaks

Foto: Ülo Lomp

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskus valis Rakvere linna 2011. aasta tulemuste põhjal Doonorluse aastalinnaks.

„Rakvere linn on meile alati olnud väga heaks väljasõidukohaks ja meie suurima kampaania „Ka doonor on riigikaitsja“ doonoritelgid tõid eelmisel suvel ühe päeva külastatavuserekordi just nimelt Rakveres, mil ühel päeval käis telgis 205 külastajat,“ ütles PERH-i verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. Tema sõnul on Rakveres tublid doonorid ja verekeskusel olnud väga hea koostöö ka Rakvere Linnavalitsusega.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul tunneb ta siirast heameelt ja uhkust Rakvere linnakodanike üle, kes on verd loovutades aidanud paljusid abivajajaid ja päästnud sellega inimeste elusid.

PERH verekeskus annab Rakverele üle Suure Doonorikruusi Tallinna Raekojas toimuval doonorite austamisüritusel. Suur Doonorikruus on auhind, millega PERH verekeskus tunnustab doonorluse arengusse enam panustanud omavalitsusi.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul

Tark maja. Illustratsioon: Hilje Pakkanen

Rakvere linnapea Andres Jaadla osaleb täna Brüsselis Euroopa Linnapeade pakti aasta üldkogul ning sellele järgneval tarkade linnade ja kogukondade paneelarutelul, kus räägitakse investeeringutest innovatsiooni ja tehnoloogiasse.

Paneelarutelul osalevad teiste seas Malmö linnapea ja Regioonide Komitee liige ning keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) juht Ilmar Reepalu, Euroopa Rohelise Pealinna 2012, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) linnapea hr Aranzábal.

Üldkogu raames peetakse mitmeid huvitavaid diskussioone ja arutelusid Euroopa poliitikute ning linnade ja regioonide vahel, et luua viljakas dialoog Euroopa poliitikute ja selle poliitika tegelike elluviijate vahel.

Rakvere linn ühines Linnapeade paktiga ühena esimestest linnadest aastal 2009, võttes ühinemisega koos teiste Euroopa linnadega eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid 20 protsendi võrra aastaks 2020. Jätka lugemist »

Algavad saatesarja “Seks ja küla” võtted

Kadri Kõusaar. Foto: Ants Liigus, gossip.ee

2.-18. septembrini toimuvad üle Eesti uue saatesarja „Seks ja küla“ võtted. Sügishooajal TV3 eetrisse jõudev uus sari “Seks ja küla” ootab inimesi saadetes kaasa lööma ehk seksiteemadel avameelselt ja valehäbita arutlema.

Eesti mõistes on tegu uudse ideega. Rääkida televisioonis seksi puudutavatel teemadel avameelselt ja ilma tabutundeta, kas meie ühiskond on selleks üldse valmis?

Seda üritavadki seriaali tegijad välja uurida avameelselt ja elurõõmsalt, kuid samas hea maitse piiridesse jäädes. Kindlasti kannab seriaal ka õpetlikke eesmärke, kuigi “Seks ja küla” saadetes on olulisel kohal see, mida arvavad seksist kõige tavalisemad eestlased, saavad sõna ka seksuoloogid ja teised eksperdid. Seksiga seotud rõõmude kõrval räägitakse ausalt ka ohtudest ja muredest, mis seksuaalpraktikaga kaasneda võivad ning meenutatakse seksuaalsel teel levivate erinevate haiguste riski.

Me kõik mäletame legendaarset seriaali “Sex and the City”, milles neli eneseteadlikku New Yorgi daami arutasid iganädalaselt seda, mis nende armuelus viimasel ajal juhtunud on. Uus eestimaine sari “Seks ja küla” viib vaataja saatejuht Kadri Kõusaare juhtimisel Eesti erinevatesse nurkadesse, et arutada koos kohaliku rahvaga seda, mis toimub pimedas ja teki all – või siis hoopis keset heledat päeva ja jõe ääres. Või siis hoopis meie fantaasiates. Jätka lugemist »

Võru tähistab linna 227. sünnipäeva

19.-21. augustil leiavad taas aset Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 227. sünnipäeva. Kolme päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, teater või tehnika.

Juba veidi enne linnapäevi said Võrus hoo sisse Võru Vaskpillipäevad. 19. augustil toimub selle raames Võru kultuurimajas Kannel kammermuusika kontsert „Helisevad puhkpillid“, mille kunstiline juht on Jaan Ots. 20. augustil astuvad kultuurimaja lavale XVI noorte puhkpillimängijate suvekooli muusikud ning aset leiab festivali galakontsert, dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn. Festivali lõpetab 21. augustil Johan Randvere ja Con Brio Trio kontsert, kus tulevad esitusele Liszt, Tšaikovski ja Šostakovitš.

Võru Linnateater mängib linnapäevadel oma suvelavastust „Kapsapea“, mille peaosas on Jaan Pehk. Etendused toimuvad 18., 19. ja 20. augustil kell 19 Kreutzwaldi muuseumi sisehoovis.

Kunstihuvilistele on linnapäevadel pakkuda mitut huvitavat näitust. Võru Linnagaleriis on avatud Tallinna Illustratsioonide Triennaali näitus. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis on üleval näitus „Sinu ehe“. Jätka lugemist »

Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Pühapäeval, 19. juunil algusega kl 17.00 avatakse Euroopa kultuuripealinna linnainstallatsioonide festivali LIFT11 raames Timo Tootsi projekt „Soodevahe linnak“. Linnainstallatsioonide festivalil projekt teadvustab Soodevahe küla kui üht Tallinn omapärasemat linnaosa – isetekkelist ja illegaalset suvila- ning aiamaapiirkonda Tallinna lennujaama külje all.

Suvel 2011 kantakse piirkond nö kaardile nii teiste linnaosade elanike kui ka Soodevahe „kohalike“ jaoks, lähenedes sellele kui päris linnaosale, millel on oma infrastruktuur ja toimimisloogika. Festivali raames luuakse Soodevahesse uusi avalikke institutsioone, mis kutsuvad linnarahvast avastama seda Tallinna vähetuntumat piirkonda ning püüavad esile tuua ka kohalike kogukonnatunnet.

Soodevahe on miljööväärtuslik piirkond, kus levinud ehitusstiiliks on pilpaarhitektuur. Ka suve jooksul sündivates projektides on kavas kohalikest tavadest kinni pidada. Rajatakse Soodevahe muuseum SoMu, millest saab Soodevahe linnaku süda. Soodevahe ajalugu ja olustikku tutvustavale ekspositsioonile lisaks saab muuseumist nii infopunkt kui ka kohtumispaik.

Siiani kitsamale ringile mõeldud „Linnujaam“ avab uksed ka teisele lennukivaatlushuvilisetele. Suurenenud turistide hulga tarbeks rajatakse kahekohaline omavastutushotell „Baldahhiin“. Kohalikele aednikele toimub läbi suve kestev ning sügisel kulmineeruv „Soodevahe põnevaima aia konkurss 2011“. Lisaks toimub terve suve jooksul linnakus jooksvalt sündmusi ja üritusi, mis püüavad kohalikke põlluharijaid nende toimetustes mitte segada, küll aga pakkuda oma tegevusega nii neile kui teistele Tallinna elanikele uusi vaatenurki Soodevahe piirkonnale. Vaata jooksvalt infot siit. Jätka lugemist »

Pärnus tuleb suveseminar “Linn kui õpikeskkond”

Pärnus toimub 11.-13. augustini EFFE suveseminar „Linn kui õpikeskkond“: neljapäev on linnalooduse päev, reede ajaloo päev ja laupäev inimese päev. Seminarist osavõtt on tasuline (sisaldab ööbimist, toitlustamist ja lektoritasusid). Vaata täpset päevakava siit. Registreerimine ja lähem info: Katrin Uutsalu, katrin.uutsalu@lv.parnu.ee, tel 55643064.

Võrust, nostalgiliselt

Kadri Koreinik,
külaelanik

Võru linna südamest, pargi veerest hakkasid elanikud linna teise serva Nöörimaa külje alla kolima 1970. aastate teisel poolel. Samasugused protsessid toimusid ka teistes linnades: valdavalt puitarhitektuuri ja aiakestega linnaosadest koliti korterrmajadega rajooni. Unustati puuküte ja brikett, solgiveekastid ja floksipeenrad. Elujõulisemad ja edasipüüdlikumad pered elasid Vilja tänavas, hiljem ka Koreli kandis, seal, kus võrulased olid varem porgandeid kasvatanud.

Koidula ja Karja tänavasse jäid need, kellele asutus korterit ei pakkunud, ja ka need, kelle jaoks oli elamine aguliks muutunud Koidula ja Karja tänavas armsaks saanud.

Need Võru linna kvartalid on minu lemmikud, minu lapspõlvemaa. Kui lõpuks uusrajooni kolisime, tuli valus lahkumine. Kohast, kus igal majaelanikul oli oma lillepeenar ja marjapõõsas. Kohast, kus naabermaja trepikojas oli põnev puunikerdustega trepikäsipuu ja kivitrepp ning tagaõues lagunenud lehtla. Kohast, kust lühikese jalutuskäigu kaugusel oli lilledesse mattunud salapärase nimega maja Villa Olga. Sealsamas kahekorruseline roheline juugendlik puumaja. Kohast, kus iga kell sai lipsata parki — ujuma, rattaga sõitma, tammetõrusid korjama. Jätka lugemist »

Kultuurikilomeetril tuleb teine maastikumäng

Maastikumängu sari jätkub sel pühapäeval ,,Kultuur kolib mere äärde” pidustuste raames. 5. juunil vahemikus kella 13-18 saab taas osaleda Kalamaja ja Pelgulinna asumites toimuval linnaruumi avastusretkel. Mängulehti ja juhiseid jagatakse kultuurikilomeetri erinevates punktides, Tallinn2011 infotelgis, ökosaarel jm üllatuskohtades.

Maastikumäng toimub Tallinna Kultuuriaasta raames koostöös SA Tallinn 2011. Korraldab Linnalabor.

Paljassaarde võib kerkida hiiglaslik ökolinnak

Praegu tühjalt seisvale Paljassaare poolsaare niiskele jäätmaale, Natura 2000 hoiuala ning Tallinna veepuhastusjaama kõrvale, võib mõne aasta pärast hakata kerkima ökolinnak, mis võtab enda alla ligi 50 hektarit, kirjutas Postimees.

Üks omapärane idee ökolinnaku juures on see, et kõigi sinna jäävate umbes 250 hoone kütteks hakatakse kasutama veepuhastusjaama tulevast reoveest saadavat soojust.

Samuti tahetakse kasutada päikeseenergiat, et viia majade energiakasutus võimalikult väikeseks.

Ökolinnaku ehitusmaht ulatub 400 000 ruutmeetrini ning seal peaks elama hakkama 6000 inimest ja uusi töökohti peaks tekkima umbes 2000.

Paljassaare
ökolinnak.

OÜ Ecobay