ELF kuulutab välja liblikateemalise 15. talgusuve

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 15. talgusuvi on alanud. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida rohkem kui 20 eripärase talgureisi vahel. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad talgureisid kulgevad tänavu liblika-aasta märgi all ning viivad esmakordselt huvilisi ka piiri taha Lätti.

Juubelihõnguline talguhooaeg toob kaasa mõndagi uudset. Koostöös Maailma Looduse Fondi Läti haruga korraldatakse esmakordselt talgud Lätis, Pape kaitsealal. “Kui algusaastatel olid talgureiside käivitamisel meile eeskujuks koostööpartnerid Suurbritanniast, siis täna oleme omakorda oskuste ja kogemustega abiks lõunanaabritele, kes huvituvad sarnaste looduskaitsetalgute sisseseadmisest,” tutvustas ELFi talgukorraldaja Rait Parts tänavusi plaane.

Rait Partsi sõnul on vabatahtlike abikäed looduskaitses väga vajalikud. Eestile omased maastikud ja nende liigiline koosseis on olnud läbi aja inimtegevusest vähemal või rohkemal määral mõjutatud. “Kui põlisloodus – suured looduslikud metsamassiivid, kuivendusest puutumata rabad ja merepõhi – ei oska inimese sekkumisest suuremat pidada, vaid pigem kannatavad selle all, siis hooleta jäetud loopealsed, luhad, puis- ja rannaniidud lausa janunevad töökäte ja mõõduka sekkumise järele,” selgitas Parts talgutööde tagamaid. Loe edasi: ELF kuulutab välja liblikateemalise 15. talgusuve

Sõrves avastati Eesti jaoks uus liblikaliik

 Cyclophora linearia

Enne pühi Sõrves Sääre külas viimase seirepüügi saaki üle vaatamas käinud liblikauurija Erki Õunap avastas Eesti jaoks uue liblikaliigi ning pani talle nimeks pöök-täpikvaksik.

Ladinakeelset nimetus Cyclophora linearia kandev liblikas saabus Sõrve tõenäoliselt eelmise nädala jooksul, sest viimane püük kestis 17.–21. juunini, kirjutab Meie Maa.

«Seda liblikat ei ole varem kunagi Eestis nähtud. Oli teada, et ta võib Eestisse jõuda, aga seni polnud,» ütles Tartu Ülikooli doktorikraadiga Õunap.

Kuna Eesti jaoks uuel liigil eestikeelset nime veel ei ole, siis Erki Õunapi arvates võiks liblika nimetada toidutaime järgi pöök-täpikvaksikuks. Nimelt toitub liblikas pöögist. Kust Sääres avastatud konkreetne isend pärineb, seda on Erki Õunapi sõnul võimatu öelda. Lähim koht, kus liblikat esineb, asub Lõuna-Rootsis. Kesk- ja Lõuna-Euroopas peetakse teda tavaliseks.

Miks tuli liblikas Eestisse, kui siin pööki looduses ei kasva? Jutu järgi pidavat liblikas ka tamme ja kaske sööma, kuid kinnitust sellele ei ole. Õunapi arvates võis liblikas niiöelda hulgusena Sõrve sattuda sooja õhumassiga. «Mõnikord kannab soe õhuvool lõunast liblikaid kaasa. Seda liiki on püütud ka Soomest, kus teda looduslikult samuti ei esine,» selgitas Õunap, kes liblikate püüdmisega tegelenud 25 aastat.

Oma staaži juures on ta avastanud kuni kümme uut liiki Eesti jaoks.