Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto Marge Tasur

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto: Marge Tasur

Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas  Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.

Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.

„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”

Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.

„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.

Jätka lugemist »

Laulupeo tuli läbis Kunileiu sünnipaika

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ tuli jõudis ettenägematu viperuse tõttu Audrusse kolmveerandtunni pikkuse viivitusega, aga hoolimata ootusärevusest polnud märgata rahva meeleolu langust.

Laulupeo tuli on jõudnud Audru kiriku juurde. Foto Urmas Saard

Laulupeo tuli on jõudnud Audru kiriku juurde. Foto: Urmas Saard

Audru on helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileiu sünnipaik

Juubelipeo avamäng Tule Tulemine kannab enesega kaasas laulu- ja tantsupeo väärtusi ning väge kõigisse Eestimaa nurkadesse. Esimest korda toimus ülemaaline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tänavu saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks.

Täna hommikul anti tuli Vigala Mõisakooli ees Raplalt üle Pärnumaale ja tund hiljem toimus Lihula kõlakojas Lääneranna lauljate, tantsijate ja pillimängijate kontsert „Oma Pidu“. Järgnevalt peeti üleriigilise noorte puhkpillimängijate seminar-laagrist osavõtjate koondorkestri kontsert Pärnu-Jaagupi keskväljakul. Tuld tervitati kohas, kus alustas tegevust Pärnumaa vanim puhkpilliorkester.

Jätka lugemist »

Möödub 160 aastat esimesest laulupäevast

Logo finalSel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.

Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.

160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.

Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015

Mitmel häälel kõlab hästi!

Maret Reinumägi

Naatas otsma neländä Uma Pido lavastajat

umapidoUma Pido kõrraldaja nakkasõ otsma neländä pido lava pääle säädjät. Otsitas inemist, kiä tiid, kuis panda pido kõnõlõma mõtsast ja väeliisist puiõst.

Lavastaja piässi võro keelest vähämbält arvo saama, viil parõmb, ku kõnõlõs kah. Viil oodõtas timä käest lõunaeestläisi kultuuri tundmist, inemiisiga hääd läbisaamist ja mõistmist üten tüüd tetä. Lavastaja piässi mõistma vällä märki, kuis saasi pidol ütevõrra hää olla ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är, et taa om kõigi ütine pido.

Üts esieräline suuv om kah: lavastaja pidänü mõistma vällä üldä võrokeelidse sõna «pedäjämähäjauh» (vannul aigõl om põh’arahvidõ hulgan (ka mi maal) kehväl aol pedäjämähkä söögis pruugit, muu hulgan leevätahta sisse pant). Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lava pääle säädmine, a oodõtas ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült.

Lavastaja piässi hindäst märki andma 28. rehekuu pääväs. Kuu lõpun kuulutõdas IV Uma Pido lavastaja vällä. Pido tulõ Põlvan 28.05. 2016. Teedüst saa mano www.umapido.ee päält vai Uma Pido projektijuhi Ojari Triinu käest triinu.ojar@wi.ee vai tel 5332 2153.

Uma Leht

Erivajadusega inimesed peavad Türil laulupidu

10. septembril kell 11 kogunevad 250 lauljat Türi laululavale, et pidada maha järjekorras juba kuues eriline laulupidu. See Kernu hooldekodust alguse saanud laulupeotraditsioon on ainulaadne, kuna tegemist on Eestis ainsa erivajadustega inimestele korraldatud laulupeoga.

Seekordsest peost võtab osa ühtekokku 16 koori. Laululava kaare alla kogunevad lauljad üle Eesti psüühilise erivajadusega inimestele teenust pakkuvatest organisatsioonidest. Peole tullakse Erastvere, Kodijärve, Sõmera, Karula, Imastu, Tapa, Rakvere, Tõrva, Koluvere, Vägeva, Vändra, Vääna-Viti, Võisiku ja Türi kodust ning Koeru hooldekodust ja Keila päevakeskusest.

Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga Türi kiriku juurest Türi laululava juurde, misjärel süüdatakse laulupeotuli.
Peo kava saab olema mitmekesine, esitamisele tulevad nii rahvaviisid, tuntud popplaulud kui ka tõsine rock (Metsatöll – “Oma laulu ei leia ma üles”). Peo lõpulauluna kõlab Tõnis Mägi “Koit”.

Kauni laulu- ja tantsupeoaasta jätkuks on kõik huvilised oodatud Türi laululavale peost osa saama!

Laulu- ja tantsupeole annavad täna avalöögi tasuta Pillipeo kontserdid

Pillipidu-300x298Täna, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupeo raames toimuv rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Huvitavat kuulamist leiavad kõik rahvamuusikaaustajad, sest kuulda saab akordioneid, kandleid, viiuleid, mandoliine ja lõõtspille nii eraldi kui ka koos musitseerimas.
Pillipidu algab täna kell 18 Kadrioru Kunstimuuseumi aias akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mille repertuaari kuuluvad palad klassikalisest muusikast, eesti rahvamuusikast, Eesti heliloojate ja muusikute originaalrepertuaarist ning teada tuntud popi- ja rokiklassikast.

Peale akordionimängijaid seavad end Kadrioru Kunstimuuseumi aeda sisse viiuldajad, sest kell 20 algab viiulite liigikontsert “Põrguorel taevatrepil II”, mis on mõtteline järg 2009. aasta Pillipeol toimunud kontserdi esimesele osale.

Kell 21 saavad end Kochi Aita sisse seada kõik mandoliinimuusika austajad – algab kontsert “Mandoliinidega ümber maailma”. Kõlab muusikat nii Eestist, Hawailt, Brasiiliast, Ukrainast, Itaaliast kui ka teistest maadest, pakkudes seeläbi läbilõiget maailma muusikast.

Kell 22 lõpetab õhtu Eesti Metodisti kirikus toimuv kannelde liigikontsert “Kannelde öö”, kus lööb kaasa ka armastatud lauljatar Liisi Koikson. Lisaks vürtsitab eksperimentaalkorras kontserti kandle ja oreli kooslus.

Reedel tasub kõigil rahvamuusikasõpradel sammud Lauluväljakule seada, sest kell 20.30 saab alguse rahvamuusikute peo kõrghetk – peakontsert, mis pakub läbilõiget tervest Pillipeost. Lisaks erinevatele pilliliikidele astub üles ka 300-liikmeline koondorkester.

Rahvamuusikute suure peo lõpetab laupäevane lõõtspillide etteaste “Laupäeva õhtul lõõtsaga”, mis algab kell 18 Kochi Aidas ning pakub paralleelselt laulu- ja tantsupeo rongkäiguga valiku lõõtspillimuusikat, et siis edasi ühiselt sammud laulupeole seada.
Kadi Hainas

Laulupeol saab proovida Eesti erinevate piirkondade maitseid

3.-6. juulini saab laulupeo raames Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul proovida Eesti erinevate piirkondade maitseid, mille toovad kohale piirkondlikud toiduvõrgustikud ja Eesti tippkokad.

“Üha suurem hulk tarbijaid otsib sellist toitu, mis on iseloomulik mõnele konkreetsele piirkonnale ning on seotud sealse looduse ja traditsioonidega,” ütles Kadi Raudsepp, kes veab Põllumajandusministeeriumis Eesti toidu väljaku projekti. “Just neid huvitavaid Eesti maitseid tahame tutvustada ka laulupeolistele.”

Valikut Eesti piirkondlikest maitsetest pakuvad MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Ida-Virumaad esindav Viru Toit ning Peipsimaa kööki esindav Maitseelamuse Koda, kes pakuvad näiteks suitsuvutte ja haugikotlette, ulukilihast grillvorste värske salatiga, aga ka maasikaid ja värsket soolakurki.

Oma road valmistab piirkondlikest retseptidest inspireerituna ka Eesti Peakokkade Ühenduse esindus, kelle menüüst leiab näiteks suitsuahvenat, mulgiputru suitsulihaga, lesta röstköögiviljadega ja suitsutatud lammast karulaugu orsottoga.

Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga.

Eesti toidu väljak jääb Mere väravatest lauluväljakule sisenedes paremat kätt.

Võta üritusest osa ka Facebookis: https://www.facebook.com/events/233866543474788/

Kogu Viljandimaa laulab ja tantsib pühapäeval “Ühtses rütmis”

plakatÜhtsesRütmisViljandi maakonna laulu- ja tantsupidu “Ühtses rütmis” toimub Viljandi lauluväljakul 8. juunil.

Kell 16 algab Viljandi linnavalitsuse eest rongkäik lauluväljakule ning kohe peale rongkäiku algab pidu 2744 esineja osavõtul.

Peo peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Kati Grauberg-Longhursti sõnul on “Ühtses rütmis” oma maakonna pidu, millel saavad osaleda kõik maakonna kollektiivid. Longhursti sõnul on peole tulemas ka mitmed külalised. Ühtlasi saame ka uue lauluväljaku nii suure sündmusega korralikult proovile panna. Pühapäeval toimub Viljandi Hansapäevade lõpetamine, millele järgnev maakonna pidu on ilusaks kulminatsiooniks.

Praegune ilmaprognoos lubab pidulistele küll kuiva ja sooja ilma, kuid Longhursti sõnul olenemata välistest oludest, sütitab laulu- ja tantsurahvast igaühe sisemine tuli.

Tiina Pihlak

Laulupeo korraldajad kutsuvad kõiki kirjutama
lugusid sellest, mis puudutab

1891076_10152676599043626_1796559944_aLaulupeo korraldajad kutsuvad kõiki eestlasi kirjutama  lugusid sellest, mis aastal 2014 puudutab. Parimate lugude autorid saavad võimaluse oma lugu rääkida ka ETV kanalil.

Mida sa näed, tunned, mõtled ehk mis sind Eestis aastal 2014 puudutab? Elu koosneb lugudest. Lugudest, mida üksteisele rääkida. Lugudest, mis jätavad meist jälje, mis teevad meid õnnelikuks ja rõõmsaks. Elu koosneb lugudest, millel on puudutus!

Oodatud on kirjutised sellest, mida näed ja tunned, millest mõtled. Oma loo võib kirjutada nii pikalt, kui on soovi; teemal, mis teeb rõõmu või kurbust; keeles, mida valdad. Neli parimat „Puudutuse aja“ lugu valitakse kõikide lugejate poolt välja ning vormitakse märtsi lõpus Eesti Televisiooni stuudios videoklippideks. Loodud klipid jõuavad ETV pühapäevase eetri kaudu ka kõikide Eesti inimesteni.

Saatke oma lood palun aadressile laulupidu@laulupidu.ee või kirjutage otse Laulupeo Facebooki lehe  kommentaaride hulka! Pange kirja oma “Aja puudutus ja puudutuse aeg”. Parimad lood valitakse välja järgmise nädala alguses.

IV Uma Pido toimub Põlvas Intsikurmus 4. juunil 2016

Taliharjapäeval, 14. jaanuaril kogunes Põlva maavalitsuses esimest korda 2016. aastal Põlvas toimuva võrukeelse laulu- ja rahvapeo IV Uma Pido toimkond. Arutati, kuidas peokorraldus käima lükata ja millised on olulised põhimõtted, millega kindlasti arvestama peab.

Koos leiti, et peo peaidee jääb ikka samaks: Uma Pido on võrukeelne ja -meelne kaheksat Vana Võromaa kihelkonda puudutav ning tulevikku vaatav laulu- ja rahvapidu, mida tehakse sellele kandile omase rõõmu, kuraasi, ilmanägemise ja kiiksuga. Pidu tehakse ennekõike koos Vana Võromaa rahvaga ja rahvale, kuid peole oodatakse osalejaid ja külalisi nii Setomaalt kui ka mujalt Eestist.

Et eesootav pidu eristuks juba olnud pidudest, peaks tal olema mingi oma vaatenurk, lähenemine, teema. Selleks otsustati paari nädala jooksul kuulutada välja heade mõtete konkurss, kuhu oodatakse kõigi inimeste häid mõtteid peo teema kohta.

Räägiti ka tähtsamatest ajalistest verstapostidest peokorralduses ja unistati, millist pidu igaüks ootab. Peeti tähtsaks, et pidu oleks sõna otseses mõttes rahvapidu, et peol tunneksid ennast koduselt ja ühtselt nii publik kui lauljad. Samuti oodatakse, et Põlvas toimuval peol oleks rongkäik, et seal räägitaks palju kohalikku keelt ning et lauldaks nii vanu ja tuntud kui uusi omakeelseid laule.

Kuna pidu on Vana Võromaa rahva pidu, siis puudutab ta nii praegust Põlva kui Võru maakonda, lisaks ka Valga ja Tartu maakonda ja seda korraldatakse ühiselt mitme maakonna rahvaga. Samuti vaheldub pidu kahe toimumiskoha vahel: I Uma Pido toimus 2008. aastal Võru Kubijal, II 2010. aastal Põlvas Intsikurmus ja III 2013. aastal jälle Võru Kubijal.

Peo toimkonnas on erinevate organisatsioonide ja ühingute esindajad: Võru ja Põlva maavalitsused ja linnavalitsused, omavalitsuste liidud, muusikakoolid, Lõõtspilliselts, Folgisellide selts, Võro selts, Võro instituut jt.

Täpsem info: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, tel 5332 2153, e-post  triinu.ojar@wi.ee

Untitled-1.indd

 

Liivimaa laulupeo kooride registreerimine on alanud

Janis Cimse

Rahvusvaheline Liivimaa Laulupidu on pühendatud Jānis Cimze 200. sünniaastapäevale ning toimub kaksiklinnas Valgas ja Valkas 2014. aasta 31. mail. Laulupeol osalevad koorid nii Eestist kui Lätist.

Hetkel on nõusoleku osalemiseks andnud juba Valga ja Valka ning Valgamaa ja Vidzeme piirkonna kollektiivid. Sündmusele annavad professionaalset kaalu Eesti Kontsert ja Läti Kontsert – esinema on tulemas RAM ja Eesti Kaitseväe Orkester Peeter Saani dirigeerimisel ning saksofonide kvartett Riiast, laulavad Riia Toomkiriku ja Jāzepa Mediņa nimelise muusikakooli poistekoorid.

Eesti-Läti ühendkooride esituses tuleb eesti keeles ettekandele G. Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”. Laulupeo finaaliks on kavandatud suurejooneline muusikaline üllatus, samas kasutatakse ära ja võimendatakse ümbritseva looduse võlud.

Valga Linnavalitsus ja Valka Kihelkonnaduuma ootavad laulukoore esinema suurele rahvusvahelisele Liivimaa Laulupeole kogu Eesti- ja Lätimaalt. Küllakutse saavad ka Valga ja Valka sõpruslinnade koorid. Jätka lugemist »

Y-Generatsioon korraldab Viljandis uuspatriotistliku laulupeo

Homme, 20. augustil kell 19 saab Viljandis Sakala Keskuses alguse Uuspatriotistlik laulupidu. Algselt vabaõhulaval Kaevumäel toimuma pidanud kontsert toimub vihmase ilma tõttu Sakala Keskuse suures saalis. Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja
hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.
Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.
„Soovime publikuni tuua noorte muusikaloomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule ja meenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala Keskuse ja tater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa Puuetega Laste Tugirühmale.
Laulupeoga soovivad y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt.
Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas.
Maris Aarna

Y- generatsioon korraldab uuspatriotistliku laulupeo

Teisipäeval, 20. augustil kell 19.00 saab Viljandis Kaevumäe vabaõhulaval alguse Uuspatriotistlik laulupidu.

Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.

Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.

„Soovime publikuni tuua noorte muusikaloomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule jameenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala Keskuse ja tater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa Puuetega Laste Tugirühmale.

Laulupeoga soovivad y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt. Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas. Chalice’i „Minu inimeste“ populaarsus näitas, kui suur on noorte vajadus sellise muusika järele. Noorte või üldlaulupeole Tallinnas jõuavad aga tihti need laulud, mis on juba tuntud. Seega oleks vaja sündmust, mille kaudu tutvustada uut isamaalist loomingut. Y-generatsiooni algatusel korraldatav laulupidu soovibki seda tühimikku täita – tutvustada noori laululoojaid ja nende loomingut.

Lisaks noortele laululoojatele toob taasiseseisvumispäeva õhtu Viljandi Kaevumäele veel ansambli Vennaskond ning palju üllatusesinejaid ja -etteasteid. Laulupidu viib läbi Ugala teatri noortest näitlejatest koosnev korraldustiim: Vallo Kirs, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Klaudia Tiitsmaa ja Marika Palm.

Y-generatsioon korraldab Viljandis uuspatriotistliku laulupeo

Teisipäeval, 20. augustil kell 19.00 saab Viljandis Kaevumäel alguse Uuspatriotistlik laulupidu. Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.

Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis
Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.

„Soovime publikuni tuua loomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule ja meenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala keskuse ja teater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa puuetega laste tugirühmale.

Laulupeoga soovivad Y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt. Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas. Chalice’i „Minu inimeste“ populaarsus näitas, kui suur on noorte vajadus sellise muusika järele. Noorte või üldlaulupeole Tallinnas jõuavad aga tihti need
laulud, mis on juba tuntud. Seega oleks vaja sündmust, mille kaudu tutvustada uut isamaalist loomingut. Y-generatsiooni algatusel korraldatav laulupidu soovibki seda tühimikku täita – tutvustada noori laululoojaid ja nende loomingut.

Lisaks noortele laululoojatele toob õhtu Viljandi Kaevumäele veel palju üllatusesinejaid ning -etteasteid. Laulupidu viib läbi Ugala teatri noortest näitlejatest koosnev korraldustiim: Vallo Kirs, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Klaudia Tiitsmaa ja Marika Palm.

Erivajadusega inimesed peavad Kernus laulupidu

AS-il Hoolekandeteenused on heameel kutsuda kõiki huvilisi 1. augustil Kernusse laulupeole.

Kernu mõisahoovis toimub Eestis ainulaadne spetsiaalselt psüühilise erivajadusega inimestele korraldatud laulupidu sel aastal juba viiendat korda. Pidu algab kell 13.45 rongkäiguga Kernu Hooldekodu päevakeskuse kõrvalt.

Tänavu osaleb peol üle 300 laulja – 18-st AS Hoolekandeteenused kodust üle Eesti ning külalised Koeru Hooldekodust, Kati Kodust, Keila Päevakeskusest, MTÜ Lõuna-Eesti Hoolduskeskusest ja Risti Hooldekodust. Märjamaa Folgi raames astuvad peol üles väliskülalised Šotimaalt. Kontserdil kõlavad tuntud ja armastatud lood, niisiis saavad kaasa laulda kõik: ” Lõppenud on päevad”, “Rahu”, “Oi aegu ammuseid”, “Meie kaks”, “Traktoristide laul”, “Suveöö”, “Himaalaja”, “Anna andeks”, “Su silmade sära”. Laule juhatab Jaana Vaher.

Mõte Kernus erivajadusega inimestele mõeldud laulupidusid korraldada tekkis viis aastat tagasi kui Tallinnas toimus suur laulupidu. Kernu hooldekodu tegevusjuhendaja Ülle Viisimaa tuli välja ideega korraldada ka Kernus midagi sarnast. Esimesel aastal olid lauljateks-pealtvaatajateks Kernu hooldekodu elanikud ja töötajad. Rõõm toredast peost aga oli suur ning juba järgmisel aastal kutsuti esinema külalisi teistest hooldekodudest. Pidu on kogunud aasta-aastalt üha enam populaarsust ning nii on tänavu osalejaid juba üle 300. Tullakse nii AS Hoolekandeteenused kodudest kui ka väljastpoolt ettevõtet. Juba kolmandat aastat astuvad kontserdil üles väliskülalised.

Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga, misjärel süüdatakse laulupeotuli.Traditsiooniks on kujunenud ka kõigile osalejatele rinnamärkide tellimine.

Lätted ja loitsud ühendavad raplamaalaste väe

LTP

9. juunil kell 16 algab traditsioonilise rongkäiguga Rapla kesklinnast maakonna laulu- ja tantsupidu, mis sel aastal kannab nime “Raplamaa lätted ja loitsud”.

Raplamaa maakondlikud rahvapeod toimuvad üle kahe aasta, seekord on tulemas ligi 1900 esinejat. Traditsiooniliselt astuvad üles koorilauljad, rahvatantsijad, puhkpilliorkester ning üllatusetteasteid pakuvad kooliteatrite näitlejad.
Pidu on rahvale tasuta ning peo lõpus tuleb ühendakooride ja Siiri Sisaski esituses esmaettekandele tema enda loodud uus ja võimsa väega laul “Eesti rahvas”, mille sõnad on kirjutanud Ado Reinvald.

Laulu-ja tantsupeo läbiv teema on seotud allikatega nii otseses kui ülekantud tähenduses. Valdade esindajad toovad peole vee Raplamaa pühadest allikatest, et kasta tammepuud, mis omakorda sümboliseerib nii Raplamaa ühtsust kui meie igaühe olemise ürglätet. Pärast pidu istutavad peo üldjuhid tamme väljavalitud kohta Tammemäel.
Kooride üldjuht on Vahur Soonberg, tantsude üldjuht Ulvi Mägi. Vahetekstide lugemist juhib ja lavastab Raikkülas elav teatrimees Margus Mikomägi. Kõnekoori teevad Krista Oleski teatrilaagri noored Keava lähedalt Tarsi talust.

Tänavuse Rapla peo teeb eriliseks ka see, et tantsu saadab salvestatud lindimuusika asemel saateansambel ja koorilaul. Ei ole teada, et Eestis oleks koorid varem tantsudele nii palju otse kaasa laulnud. Tõsi, üksikuid etteasteid on ette tulnud varasematelgi aastatel, viimati sai sellist kooskõla nautida tänavusel Harjumaa laulu- ja tantsupeol. Midagi sarnast on plaanis ka 2014. aasta suurel peol “Aja puudutus. Puudutuste aeg”.

Vaata ka: FB: facebook.com/RaplamaaLauluJaTantsupidu?fref=ts

Ürituse info ja kontaktid: peakorraldaja Anne Ummalas tel 55 638 048, anne.ummalas@rahvakultuur.ee ja stsenaariumi koostaja Eeva Kumberg, tel 52 51 852

Saarte laulupäevad peetakse tänavu Hellamaal

Saarte laulupäev

28.-30. juunini leiab aset Hellamaa Laulupidu Hiiumaal, mille kulminatsiooniks on laupäeval, 29. juuni õhtul toimuv laulupeo kontsert Hellamaa laululaval.

„Hiiumaal on pikajaline maakondlike laulu- ja tantsupidude traditsioon, ent Hellamaal on selline laulupeo mõõtu ettevõtmine esmakordne,“ sõnas laulupeo üks eestvedajaid Aivo Pere. Ta lisas, et jutud toredatest saarte laulupidudest on liikunud paljude kooride kõrvu ja nii on ka osalema tahtjaid aasta-aastalt üha rohkem ja rohkem, kirjutab hiiuelu. Jätka lugemist »

Rõuge valla laulu- ja tantsupidu

2013-05-24-rouge-pidu24. mail algusega kell 19 toimub Viitina Järvesaare laualulaval Rõuge valla VIII tantsu- ja laulupidu “Põlvest põlve”. Esinevad Rõuge lasteaia, põhikooli ning rahvamaja lauljad ja tantsijad. Kaasa lööb ka segakoor “Tervis” Võrust.

Sissepääsul saab esinejatele toetust avaldada vabatahtliku annetuse näol.

Viitinasse sõidavad ka bussiringid. Buss viib laululavale Viitina teeristilt kell 18.30, teistest kellaaegadest saab teavet telefoni teel 506 1267.

Palun tule oma lähedaste ja sõprade esinemisele kaasa elama!

Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa

Contra. Foto: www.vorusoo.werro.ee

Contra. Foto: www.vorusoo.werro.ee

1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all. Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä – lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit. Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.

Contra juusk päämiselt suuri teie pääl, kohe kõik omma’ oodõtu juuskjale lehvitämä. Seole lisas omma’ joosutrassi lähkün elävä’-olõva’ inemise’-küläseldsi’ lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis. Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl. Tavaperäst spordivõistluisi söögikõrraldust timähavva ei tetä’. Kogo toidus võinu olla’ Võromaal kasvatõt-valmistõt.

Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia’ internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle. Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.

Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid. Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta – terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540. Jätka lugemist »

Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’

UP_näopilt_Valavad1. juunil Võro Kubija laulukaarõ all maaha peetäv III võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido sai hindäle plakati, mille keskmen omma’ seoaastatsõ pido juhi’ Agu Trolla ja Maive Käos.

„Seokõrdsõ Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamõtsa jutu perrä köüt III Uma Pido kokko kunagi pühäs peetü Võhandu jõgi, maa-, jõõ- ja onnõkivi’, pühälikkus ni äripäiv. Timahavvatsõ pido kavan om mitmid laulõ, mille seen om palvõ vai loits. Nä pututasõ kullõja süänd uma puhtusõ ja sügävüsegä. Ka astva pidolt läbi Laheda muti’,“ kõnõlõs Uma Pido kõrraldaja Ursula Zimmermann.

„Ilo ja elo om III Uma Pido ja Võhandu jõõ kivve ütisosa. Kuu aigu inne pito tulõ pilli- ja lauluhelü’ puhtas puhku ja köhätädä – tõnõkõrd ka kapstatünni kaia’ ja uuri, kas hää om alalõ, kas jõvvuga kivi om olõma. Kas maapõhi om alalõ?
Kimmähe om nüüd aig puhta rõiva’ kapist vällä võtta ja üle kaia’. Keväjäne Võhandu vesi om alostanu käüki Kubijalõ, III Umalõ Pidolõ!
Mehe’ – sall õkvas!
Naasõ’ – sukaq sirgõs!
Poiskõsõ’ – pilli’ hõikama!
Tütrigu’ – saia’ ahjo!“
Nii hõikas Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamets Võrolt kõigilõ Uma Pido lauljile ja küläliisilõ.
Jätka lugemist »

III Umale Pidole on registreerunud rekordilised 3600 lauljat

Ma istu ja istu ja är ei lää (1)

Uma Pidost 2010. aastal. Foto: Dmitri Kotjuh

III võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido toimub tänavu 1. juunil Võrus Kubija lauluväljakul. III Umale Pidole on kirja pannud 150 koori 3600 lauljaga. Põhilise osa moodustavad Vana Võromaa koorid, ent tulijaid on ka teistest Eesti maakondadest ning Lätis ja Soomest.„3600 lauljat on igati suursugune arv. See tõestab selgelt soovi ja vajadust teadvustada oma juuri ja nendest juurtest ka kinni hoida,“ ütleb III Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann ning lisab, et samaaegselt ei ole tegu ainult paikkondliku ettevõtmisega, vaid üle-Eestilise tähtsusega kultuuriüritusega. „Uma Pido on suurimaks pärandkultuuri väljundiks omalaadsete seas, sidudes Eestile väga olulisi väärtusi – laulupeotraditsiooni ja kohavaimu.“ Ka Uma Pido tunnuslause Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva’ laulva’ kannab endas mõtet, et tugev enesemääratlus aitab üleilmastumise tuultes püsima jääda.

Esimesel peol osales 2400 ja teisel 3500 koorilauljat. Enamik seekordse peo 3600-st lauljast pärineb Võrumaalt (1400 lauljat) ja Põlvamaalt (880), aga ka Tartu- (720) ja Valgamaalt (250). Veel on koore Harju-, Jõgeva-, Viljandi- ja Raplamaalt ning Lääne-Virumaalt. Väliskülalisi on oodata Lätist (Veclaicene ehk Vana-Laitsna segakoor ja Ziemeri naiskoor) ning Soomest (Helsingi eestlaste segakoor Siller).

Kooriliigiti on registreerumine järgmine: segakoorid 1338, naiskoorid 409, meeskoorid 282, poistekoorid 144 ning laste- ja mudilaskoorid 1249 lauljat. Lisaks 173 „konnakoori“ lauljat, mille moodustavad pere-, sugu- või sõpruskonnad. Ka sel peol löövad kaasa projektikoorid ”Naasõ nurmõst” ja “Mehe’ mõtsast”, mille moodustavad lauluhimulised naised ja mehed, kes küll igapäevaselt laulmas ei käi, kuid ”mobiliseerivad” end just võrukeelseks laulupeoks.

Peo kava koosneb rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud
lauludest. Kuna lavastuslikus kontseptsioonis põimib tänavuse peo üheks Võhandu püha jõgi, siis on repertuaaris lisaks rokkivale võro povverile ka mõtisklevaid laule ja palveid. III Uma Pido lavastajaks on Tarmo Tagamets.

III Uma Pido peadirigent Silja Otsar räägib, et Uma Pido laulud köidavad erinevas eas publikut. ”Koorirepertuaar luuakse igaks peoks uus. Hea meel on tõdeda, et peo kaudu on saanud märkimisväärse lisa võrukeelne lauluvaramu.” Otsari arvates võlub Uma Pido juures nii lauljaid kui publikumi lisaks keelelisele rikkusele ka võrukeste muhe ja ”kiiksuga” olek. ”Ummamuudu om hää olla’, võrokõnõ om hää olla’,” on Otsar veendunud.

Peopäeva tähtsaks osaks on samal päeval Võru linnas toimuv UMA LAAT käsitöö, istikute ja mahetoodanguga, kontsertide, laadalava ja töötubadega. Päevane trall päädib õhtuse peakontserdiga Võru Kubija lauluväljakul.

I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

Lisainfo: Ursula Zimmermann, III Uma Pido vedaja, e-post ursula@wi.ee, tel 56 98 98 18, www.umapido.ee,
umapido.wordpress.com

Pärsamal sündis uus laulukoor

Ajaleht Meie Maa annab teada, et alates oktoobri algusest on Leisi vallas uus segakoor. Sellega kandideerib Leisi kõige segakooririkkama valla tiitlile Saare maakonnas. Esimene proov tõi Pärsama kultuurimajja kokku 24 inimest ning segakoor oligi loodud. 

Koorijuht Sirje Torni sõnul oli see alguse kohta väga hea tulemus. “Töötasin enne Kaarma koolis ja elasin nädala sees linnas, aga nüüd elan ja töötan Pärsamal,“ kommenteeris muusikaõpetaja Torn oma jõudmist uue koori dirigendiks ajalehele Meie Maa.

Kooskäimise algatus tuli mõneti ka inimeste poolt, sest lauluhimulisi inimesi on Pärsama kultuurimaja juhataja Aina Tomsoni sõnul sinna kogu aeg jagunud.  “Heal ajal oli meil meesansambel, naisansambel, noorteansambel,“ täpsustas Tomson. “Kuna Sirje on aga kohalik, Pärsama inimene, siis meie soov langes tema omaga kokku.“

Esimene ülesastumine oli kooril Pärsama kultuurimaja juubelil eelmisel reedel. Nüüd hakatakse valmistuma järgmisel aastal toimuvaks kohalikuks laulupeoks.

Torni sõnul harjutatakse üks kord nädalas, järgmine eesmärk on osaleda Lümandas koorilaulupäeval. “Loodan, et me saame kõik laulud ikka selgeks, kuigi üks kooskäimise põhjus on muidugi seltsielu ja proovi jooksul peab jõudma kõik uudised ära rääkida,“ lisas Torn humoorikalt Meie Maale.

Uma Pido kuts lauljit kirja pandma

Mineva nädäli naas’ kirjapandminõ kolmandalõ Umalõ Pidolõ. Valmis saiva ka kats Uma Pido noodivihku – «Lauluvihk iloliidsilõ latsilõ» ja «Lauluvihk naaruliidsilõ naisilõ ja nakkajilõ miihile».

Pidolõ laulma oodõtas kuurõ edimält Lõuna-Eesti maakundõst, kon om kimmäs köüdüs võro keele ja kultuuriga. Nigu innembki, omma pido kavan rahvalaulu, rahvaligu laulu, klassikalidsõ koorilaulu ja vahtsõmba kuurõlõ säedü laulu.

«Lauluvara om noorõlik ja seoilmaaolinõ, a om ka tasalikkõ ja mõtiskõlõjit laulõ ja pallõmiisi,» and’ teedä Uma Pido vidäjä Zimmermanni Ursula. Vahtsit lauluvihkõ saa Võro instituudist ja Põlva maavalitsusõst. Latsikuurõ vihkõ trükmist om tugõnu kohaligu umaalgatuse programm.

Umalõ Pidolõ saa uma laulukoori kirja panda nikani ku 20.11.2012. Teedüst saa www.umapido.ee päält (Teedüs esinejile) ja Zimmermanni Ursula käest tel 5698 9818.

Kolmas Uma Pido peetäs maaha 1. 06. 2013 Võro Kubijal. Pido välläsäädjä Tagamõtsa Tarmo mõttõ perrä köüt seokõrdsõ pido ütes Võhandu jõgi – mõtõlus pühäst jõõst ja mälehtüs timäle viidüist andõst.

Uma Leht

Tõrvikutuli kutsub Tõrva mulkide peole

Homme, 5. juunil liigub läbi Mulgimaa valdade tuletõrvik, mis kutsub ümberkaudseid inimesi 9. juunil Tõrvas toimuvale II mulgi peole.

Mulkide laulu- ja tantsupeo tuli süüdatakse Helme kihelkonnas Sooglemäel.

«See on endiselt meie mulgi häärberi ehituskoht ja me pole seda siitkandi rahvakultuuri tutvustava suurtalu ideed unustanud,» selgitas asukohavalikut Tõrva linnapea Agu Kabrits.

Tõrvik liigub kaitseliidu lahtisel autol läbi Mulgi kihelkondade ja igal täistunnil tehakse viies keskuses peatus. Seal võtavad II mulgi peo kutsed vastu kohalikud omavalitsusjuhid ning Tõrva rahvamuusika ansambli «Jauram» saatel oodatakse ka ümberkaudset rahvast pooleks tunniks lustima.

«Tule selline liikumine läbi Mulgimaa märgib piirkonna ühist mulgi meelt ja keelt,» lausus Agu Kabrits ja muigas, et kui Mulgi omavalitsusjuhid valdade tasandil veel sõnelevad, siis mulgi asja ajades jõuavad nad kihelkonnasiseselt ikka ühele meelele.

Tule teekonna ja II mulgi peo peakorraldaja on mulgi kultuuri instituut. Instituudi üheks eesmärgiks on Mulgimaa kui ühtse piirkonna arendamine ning kohaliku kultuuri hoidmine. Mulgimaa alla kuulub kokku 11 omavalitsust Viljandi- ja Valgamaalt.

II mulgi peo tõrviku liikumine ja pooletunnised peatuspaigad:

14.00 Helme kihelkond, Sooglemäe Jätka lugemist »

Võrumaa laulu- ja tantsupidu „Suvekillud“

Laupäeval, 2. juunil 2012 .a. algusega kell 19 kogunevad Võrumaa lauljad, tantsijad, võimlejad ning pillimängijad taas Kubija vabaõhulavale Võrumaa laulu- ja tantsupeole „Suvekillud“.

Kui segada omavahel rohelist Võrumaa loodust koos matkamise ja otsingutega, kui sellele lisada näpuotsatäis punakat romantikat, kui puudu ei jää ka mängulustist ega vürtsikast suverokist,  lisaks sisse põimida kollaseid päiksekiiri, siis saamegi kokku suve,“ selgitab peo muusikaline juht Maire Nirk laulu- ja tantsurepertuaari valikut.

Laulurepertuaar sisaldab tuntud eesti autorite suve- ja noorteteemalisi teoseid seatuna kooridele, kavas on näiteks A. Oidi, H. Hindpere, P. Ripsi, J. Tätte jt. laulud. Mitmekesises rahvatantsukavas saab näha nii uusi Kagu-Eesti tantsupeo jaoks loodud tantse kui ka neid, millega astutakse üles Soome-Eesti tantsupeol Tamperes.  „Võrumaa suvel on tuhat nägu, mida me tahame ka vaatajale näidata läbi laulu ja tantsu kaleidoskoobi. Kui kaunistuseks lisame ka killukese iseendast, siis võime teha imetegusid ja tunda end õnnelikuna selles kirevas maailmas,“ lisab peo kunstiline juht Maire Udras.

Maakonna peol osaleb ligi 1600 lauljat, tantsijat, võimlejat ning pillimängijat, keda juhendavad 31 dirigenti ja 24 tantsuõpetajat. Esindatud on 43 laulukoori,  47 tantsu- ja võimlemisrühma, 3 puhkpilliorkestrit ja esmakordselt rivitrumm.  Oma killu lisavad Võrumaa peole ka külalistena naiskoor ja puhkpilliorkester Põlvamaalt ning lastekoor Narvast. Peol osalevatele lastele on proovide vahelisel ajal avatud Kubija mändide alla töötoad. Pidu algab osalejate ja omavalitsuste esindajate ühise rongkäiguga Kubija väljaku nõlvalt, pääs peoplatsile on publikule tasuta.

Peo korraldamist toetavad Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Võrumaa Partnerluskogu LEADER projektide meetmest,  Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Rahvakultuurikeskus.