Silt: lasteaed

Terve Pere Kool jagas soovitusi lapse arengu toetamiseks

Terve Pere Kooli teisest koolipäevast Võrus võttis osa nii suuri kui väikeseid huvilisi. Foto: Terve Pere Kool

Laupäeval toimus Võrus lastevanematele mõeldud loengusarja Terve Pere Kool teine loeng-vestlusring teemal “Rütm ja mäng”, millest võttis taas osa ligi 40 huvilist. Seekord peatus lektor Heli Kudu, kauaaegne waldorfkasvataja, rütmi toetaval mõjul lapse arengule ning pärast loengut jätkus vaba mõttevahetus.

Heli Kudu rõhutas, et kogu elu toetub rütmidel. “On aeg sissehingamiseks ja aeg väljahingamiseks, aeg paljunemiseks ja aeg kokkutõmbumiseks. Kui me töös lastega seda põhimõtet järgime, aitab see nii lapsel kui vanemal väga palju jõudu säästa,” selgitas Heli oma kogemusele tuginedes.

Tänapäeva info- ning võimalusteküllases ühiskonnas on suur oht lapsi emotsionaalselt ülekoormata. Selleks, et saadud informatsiooni seedida, vajavad lapsed aega üksi olemiseks ja iseseisvaks mänguks. „Pidev pingeseisund, kus last ümbritsevad liiga kiiresti vahelduvad muljed, talle esitatavad paljud nõudmised, ootused lapse suhtes, kiirustamine, vaba elamuste läbielamise aja puudus, rahu ja vaikuse puudumine väsitab last. Selline elu peatab arengu ja kahjustab tervist,” rääkis Heli.

Igapäevarütm toetab lapse kasvamist
Soovides last tema „põhitöös“ ehk kasvamises parimal viisil toetada, peame meie lastevanematena kujundama lapse arenguks soodsad tingimused, lihtsaim viis seda teha on läbi rahuliku ning kindla igapäevarütmi. Lapsevanem ja kasvataja on need, kes saavad kujundada lapse päeva nõnda, et tal oleks piisavalt aega sissehingamiseks (uue informatsiooni ammutamiseks, täiskasvanu juhendamisel läbiviidud tegevusteks) ning ka väljahingamiseks (vabaks mänguks ning rahuajaks).

„See on tähtis, et mõlemad tegevused toimuksid vaheldumisi ja et vaba tegutsemise aeg, omaette tegutsemise aeg, oleks pikem kui korraldatud tegevus. Vanema poolt korraldatud tegevuse ajal peab vanem olema jäägitult keskendunud lapsele, sellest saab laps omaette olemiseks jõudu ja inspiratsiooni,“ rõhutas Heli. Loe edasi: Terve Pere Kool jagas soovitusi lapse arengu toetamiseks

Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast

Rosma koolipere ootab külla nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts
Rosmal jätkub ka sel poolaastal Vanemate Kool, mille järjekordne koolipäeva toimub kolmapäeval, 25. jaanuaril algusega kl 18.00 – põhiteemaks intuitiivpedagoogika koos äsja tõlgitud filmi vaatamisega põnevast Solviki koolist Rootsis.

Põlva külje all tegutseva Rosma kooli ja lasteaia õpetajad koolitasid ennast aastatel 2007-2009 Rootsis Järnas Solviki waldorfkoolis intuitiivpedagoogika koolitustel. Need koolitused olid omalaadseks kirsiks tordil, mis andsid õpetajatele julgust järgida südant, mitte normatiive, lihvisid pilti inimeseks olemise võimalikkusest ja võimaldasid ka ennast tundma õppida.

Nüüd on Rosma Haridusseltsi inimesed äsja eesti keelde tõlkinud filmi, mis avab Solviki õpetajate põhimõtteid, kuidas kool peaks tegutsema, kuidas lapsed saavad hirmuta koolis käia jne. Vaadates seda filmi võib juhtuda, et mõranevad vaataja ettekujutused koolisüsteemist ja meisse imbuvad kahtlused vabaduse võimalikkusest. Võtke see aeg ja tulge vaatama, kuidas inimesed on teostanud oma tõekspidamised ja kuidas ühiskond võidab inimeste julgetest ettevõtmistest.

Huvilistel on võimalik ka endal liituda Solviki koolis toimuva intuitiivpedagoogika kursusega, mille järgmine kohtumine toimub juba selle nädala teises pooles neljapäevast pühapäevani. Solviki kooli kohta võib lähemalt lugeda siit. Loe edasi: Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast

Laps kasvab ning areneb armastuse toel

Terve Pere Kooli esimene tund Võrus.
Võrus kogunes laupäeval Terve Pere Kooli esimesse koolitundi 40 inimest, mis näitab, et huvi laste kasvamist ning kasvatamist puudutavate teemade vastu on ka Kagu-Eestis väga suur.

Lektor, 20-aastase staažiga pedagoog, ema ja vanaema Heli Kudu rõhutas oma esinemises, et perekonna ning kõigi last ümbritsevate armastavate inimeste eesmärk peaks olema lapses peituva parima potentsiaali avaldumise toetamine.

„Tänapäeval on iga inimese isikliku teadliku valiku küsimus, kuidas ta tajub inimest ja maailma: kas valu ja võitluse või koostöö ja armastusena,“ ütles Heli. „Laps kasvab parimal viisil rõõmsas, turvalises , pingevabas õhkkonnas, mis on täidetud armastusest. Hirm külmutab keha, peatab või vähendab õnnehormoonide tekke ja seega hetkes võimaliku lapse arengu igal tasandil.“

Lühikese ülevaates lapse arenguteooriast tõi Heli Kudu välja erinevused lapse ning täiskasvanu füüsilises ja vaimses arengus. Arusaamine, et laps ning täiskasvanu on oma arengus erinevad, annab meile ka pidepunktid mõistmaks, millisel viisil saab toimuda mõistev ning rahulduspakkuv kahepoolne suhtlemine lapse ja vanema vahel.

Räägiti ka lapsevanema vastutusest lapse ees. Arutati, kui palju ja kas üldse peaks laps olema kaasatud igapäevastesse valikutesse. Heli Kudu rõhutas, et liigne intellektuaalne analüüsimine lapsele head ei tee, ta lihtsalt ei ole veel võimeline mõistma igapäevaseid elulisi valikuid sellisel kujul, nagu meie täiskasvanutena seda ootame. Loe edasi: Laps kasvab ning areneb armastuse toel

Võrus toimub laupäeval Terve Pere Kooli esimene tund

Loengud viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Foto: Kadri Allikmäe
Laupäeval, 21. jaanuaril kell 11.00-14.00 toimub Võru Loovuskooli ruumes (Lembitu tn 2, II k) Terve Pere Kooli esimene tund, kuhu on oodatud kõik inimesed, kellel huvi lapse tasakaaluka arengu ja peresuhete kohta.

Kuna vanematel tekib üha enam küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta, otsustas grupp Kagu-Eesti inimesi, et aeg on küps otsimaks ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid. Selleks alustabki tegemust Terve Pere Kool, mis otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Laupäeval toimub loengusarja “Eelkooliealine laps” esimene loeng-vestlusring teemal SUHTED JA SUHTLEMINE
– Lapse ja vanema suhted, koostöö või võitlus. Usaldus.
– Piirid, kiitmine ja karistamine – kes vastutab laste tegude eest. Rumalad sõnad.
– Laste omavahelised suhted. Kiusamine.
– Hinnangud ja ootused, nende mõju lapsele.
– Harjumine lasteaiaga. Millal on laps valmis lasteaiaks?
– Märgid ülekoormusest. Loe edasi: Võrus toimub laupäeval Terve Pere Kooli esimene tund

Laivi vokivurin taltsutab marakratte

Laivi ja lapsed, jookseb heie ja jutulõng. Foto: Rosma Haridusselts

Vana, külakooliks ehitatud palkmaja. Siseruumides õdus valgus, kodune õhkkond, toidulõhnad, ahjusoojus. Kahe toatäie kaupa särasilmseid lapsi. Ühes nurgas villakottide keskel veereb vokiratas ja käib usin töö. Sajanditagune pilt? Ei sugugi! Tegemist on argipäevaga Põlva külje all Rosma lasteaias.

Kõikide toredate kasvatajate-õpetajate hulgast tuleb täna juttu Laivi Raamat-Boekest ehk kasvataja Laivist. Esiteks sellepärast, et on jõuluootus ning kõik soe ja kodune on eriliselt hinnas, teiseks sellepärast, et allakirjutanu sai Laivi fenomenist vahetult osa Rosma Vanemate Kooli aasta viimases tunnis.

Kõigepealt lasteaiast. Rosma lasteaed on waldorflasteaed, mille üheks põhimõtteks on, et kõige paremini kasvab laps igapäevasid vajalikke tegevusi toimetavate täiskasvanute kõrval. Eriti hea on, kui mingi toimingu loogikat saab kogeda algusest lõpuni. Nii on lasteaialapsed käinud kevaditi vaatamas Laivi lammaste vastsündinud tallesid, sobranud kättpidi pehmes lambavillas, villa kraasinud, näinud selle imelist ketramist lõngaks ning hiljem uudishimulikult uurinud, mis nende kasvatajate klõksuvate varraste vahelt ka sünnib. Villaga on muudki tehtud – näiteks vilditud mänguvaip lasteaia põrandal.

Üks on selge – kui Laivi voki välja võtab, on lastekobar seal ümber. Muidugi tahetakse ka ise imeasja proovida, aga selle peale lausub Laivi targa ja elukogenud inimesena: „Selle töö tarvis, laps, pead sa veel natuke kasvama!“ Küll aga tohivad toimekad käekesed villa puhastada ja käsikraasidega kraasida. See viimane on juba päris raske töö ning imestama paneb, kui kaua on lastel tahtmist selle kallal pusida. Laivi tähelepaneku järgi ongi vokk parim kasvatusvahend just kõige marakratimatele põngerjatele, vokk teeb kogu „kasvatustöö“, Laivil jääb üle vaid siin-seal sõnake poetada või mõni meeldetulnud lugu jutustada. Ketramine ja jutuvestmine sobivad hästi kokku! Loe edasi: Laivi vokivurin taltsutab marakratte

Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Eile Tallinnas lasteasutustele korraldatud seminaril esinenud Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen ütles, et Helsingi linn on võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedade toitlustuses mahetoidu regulaarset tarbimist. Mahetoidule üleminek toimub järk-järgult. Sel aastal alustati maheteraviljasaaduste pakkumisega, järgmisel aastal mahepiimatoodete pakkumisega.

„Iga kolmas eine süüakse väljaspool kodu ning toidutootmisahel moodustab kuni 1/3 kogu tarbimisega seotud keskkonnamõjudest,“ ütles Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen. „Soomes on kõikidele põhi- ja keskkoolilastele koolitoit tasuta, see tähendab, et ligi miljon last sööb Soomes iga päev tasuta sooja toitu. On väga tähtis, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. Seepärast on vastu võetud otsus, et avalik sektor peab käituma pioneerina ja näitama head eeskuju mahe-, kohaliku ja hooajalise toidu kasutamisel. Mahetoidu projekti kaasatakse lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, aga ka talunikud ja väiksemad tarnijad, et oleks võimalikult kiiresti võimalik kohaneda tarbijate vajadustega. See projekt annab ka mahetootjatele suurepärase võimaluse oma toodangu müümiseks ja tootearendusega tegelemiseks,” rääkis Irma Kärkkäinen.

„Mahetoidule üleminekul on kaks võimalikku strateegiat. Esimene neist, kus tavakoostisosad lihtsalt asendatakse mahekoostisosadega, muutmata seejuures toitude retsepte ja toiduvalmistamise viise, toob tavaliselt kaasa kulude kasvu 20-30%. Teine strateegia on järk-järguline üleminek, kus toitumisharjumusi muudetakse nii toiduvalmistamise, retseptide kui ka toidu tooraine osas – selle võttega võib saavutada suuremas osas mahetoidule ülemineku lisakulutusteta. Muidugi nõuab see strateegia üleminekusse investeerimist, nt töötajate koolituse osas. Ning alustada tuleb riiklikest strateegiatest, poliitikast,“ sõnas Kärkkäinen. Loe edasi: Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Rosma vanemate kool kutsub neljandasse tundi

MTÜ Rosma Haridusselts kutsub kolmapäeval, 30. novembril algusega kell 18 vanemate kooli neljandasse tundi, mille peateemaks on advent ja jõulud.

Tunniplaan
18.00 – 18.30 Soojendusmängud / õpetaja Külli Volmer
18.30 – 19.30 Advendi- ja jõulumeeleolud, mida vahendatakse waldorfkoolides ja –lasteaedades. Kuidas on see seotud inimeseks kasvamisega. Päkapikutamine. Kuidas leida üles rõõm jõulustressi tagant. Traditsioonid, religioon ja tänapäev. Muusika ja laulud, elamus vaikusest, jõulurahu, sünni ime, armastus / lasteaia õpetaja Heli Kudu
19.30 – 20.30 Elu lammastega, villast lõnga ketramine ja jutuvestmine. Teeme endale villanuku / lasteaia õpetaja Laivi Raamat-Boeke

Traditsioonilise vahetunni võileivad süüakse ja tee juuakse nagu koolilapsele kohane! Loe edasi: Rosma vanemate kool kutsub neljandasse tundi

Rakvere lasteaedades kasvatakse kodanikuks ja välditakse kiusamist

Triinu lasteaia karumõmmid, kellele lapsed saavad oma muret kurta. Karumõmmid oskavad hoida laste saladusi, ei räägi neid edasi ega hakka norima. Nii õpetavad karumõmmid lastele end julgemini väljendama.

Tänavuse Rakvere koolide ja lasteaedade kodanikuks kasvamise teema-aastaga liitub lastekaitse liidu projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“.

„Kiusamisest vaba lasteaia“ on  kiusamist ennetav programm, mis keskendub 3-8-aastastele lastele ning hõlmab peale laste ja õpetajate ka lapsevanemad. Projekti eesmärgiks on terve, julge lapse ja pere, st kodaniku kasvatamine. Oluline on, et laste vahel tekiks üksteist arvestav ja kaasav kultuur.

“Kiusamiseks vabaks” projekt keskendub kogu lasterühmale tervikuna. Lasteaias loodud head suhted laste vahel peaksid kanduma koolikeskkonda. Lasteaiast kooli minnes peaks mudilastel olema pagas, mille abil saada hakkama klassiruumi eriliste sotsiaalsete suhetega.

MTÜ Lastekaitse Liidu projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“ alustas pilootprojektina 2010. aastal kümnes Eesti lasteaias. Rakverest osaleb pilootprojektis Rakvere lasteaed Triin. Edaspidi areneb projekt koolidesse.

Rakvere hariduselu kodanikuks kasvamise teema-aasta kuulutati välja 1. septembril hariduskivi juures. Teema-aastat veab Rakvere eragümnaasium.

Hilje Pakkanen

Väimela lasteaial on oma ilmavaatlusjaam

Väimela lasteaia lastel on alates oktoobrist kõik võimalused ilmataadiga lähemat tutvust sobitada, sest lasteaia õuealal on koha saanud uhke uusehitis – ilmavaatlusjaam.

Ettevõtmise algataja oli lasteaiaõpetaja Eve Schmeiman. Tartu ülikooli õppurina tuli tal projekti kirjutamise kursusel üks näidisprojekt koostada. „Lasteaedade mure on ikka näitlikud õppevahendid. Ilma vaadatakse ka üldjuhul aknast. Sellest tuli mõte, et võiks rajada ilmavaatlustorni,” lausus Eve Schmeiman.

See projekt ei jäänud õnneks pelgalt koolitööks. Keskkonnainvesteeringute keskus eraldas hea idee elluviimiseks raha, oma osa lisasid lasteaed ja vald. Joonised tegi ja torni ehitas valmis Meelis Vana.

Ilmahuvilistel on nüüd võimalik peale õhutemperatuuri tuule suund ja kiirus teada saada, sademeid mõõta, mulla temperatuuri kraadida jne. Jaamaga käivad kaasas ka õpimapp, töölehed ja lauamängud. Kujunduspoole eest seisab hea lasteaiaõpetaja Merje Pajos.

Eve Schmeiman ütles, et mõtteid on küpsemas veelgi. Paigaldamist ootab näiteks tuulegeneraator, mis võimaldab lastele elektri tootmist näitlikustada. „Meil oli mõte, et advendiüritusel süütame omatoodetud elektriga kuusel jõulupirnid,” avaldas lasteaia direktor Külli Seene järgmise põneva plaani.

Tema sõnul on lasteaed valmis oma ilmavaatluskogemusi lahkelt jagama ja ootab külla ka sõpru teistest lasteaedadest.

Kaile Kabun

Otepää vallavalitsus küpsetab kooliminejatele pannkooke

1. septembril, teadmiste päeval, toimub Otepää valla kooliminevatele lastele ja lastevanematele ning lasteaialastele Otepää vallavalitsuse ees kell 11-13 pannkoogipäev. Pannkooke moosiga jagavad vallavanem ja vallavalitsuse ametnikud.

Pannkoogipäeva toetab Elva Tarbijate Ühistu ja Otepää Naisselts.

“Soovime korraldada meie valla lastele ühe rõõmsa ja meeldejääva päeva,” sõnas Otepää vallavanem Andres Visnapuu. “Soovime kõigile lastele, õpetajatele ja lastevanematele ilusat kooliaasta algust.”

Otepää vald maksab esimesse klassi minevatele õpilastele 100 euro suurust kooliminekutoetust ehk n-n ranitsatoetust. Vallas on gümnaasium, põhikool ja huvikoolina muusikakool. Lisaks sellele tegutseb erakoolina Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal. Kokku läheb praegu  teadaolevate andmete kohaselt Otepää valla koolides esimesse klassi 48 last, Otepää gümnaasiumisse 38 last ja Pühajärve põhikooli 10 last. Otepää gümnaasium oli Postimees.ee koolide pingereas Valgamaa koolidest parim.

Otepää hariduselus on tulekul muudatused – alates 1. jaanuarist 2011 ühinevad linnas asuvad lasteaed Pähklike ja lasteaed Võrukael üheks Otepää lasteaiaks. Tulevikus on plaanis ehitada lasteaiale ka uus hoone, on algatatud ka detailplaneering lasteaia ehitamiseks.

Monika Otrokova

Loodava Otepää lasteaia direktor on selgunud

Marju Ilisom.
Selle aasta juunis võttis Otepää Vallavolikogu vastu otsuse, mille kohaselt ühendatakse lasteaed Pähklike ja lasteaed Võrukael üheks Otepää lasteaiaks, mis alustab oma tegevust 1. jaanuarist 2012. Loodava Otepää lasteaia direktoriks saab senise lasteaia Võrukael direktor Marju Ilistom.

Otepää lasteaia direktori konkursile laekus neli avaldust. Direktor asub tööle alates 1.oktoobrist 2011. Direktori esmasteks tööülesanneteks saab dokumentatsiooni vormistamine Haridus – ja Teadusministeerimisse uue õpetamisloa taotlemiseks ja 2012. aasta eelarve koostamine.

Lastevanematele ja lastele ei too ühinemine kaasa muudatusi, kuna lasteaiad jätkavad tegutsemist samades majades. Majad säilitavad oma nime, näo ja traditsioonid. Samuti ei too lasteaedade ühendamine kaasa lapsevanemale täiendavaid kulutusi, kuna lasteaiamaksu selle käigus ei tõsteta.

Marju Ilistom on sündinud Arulas, Otepää vallas. 1976.a lõpetas Otepää Keskkooli, Tallinna Pedagoogilise Instituudi alushariduse pedagoogi erialal 1981. aastal. Marju Ilistom on töötanud Tallinna 31.Lastesõime juhatajana, pärast seda on ta töötanud lasteaias Võrukaelas nii kasvatajana kui ka juhatajana, kokku on Marju Ilistom Võrukaelas töötanud 20 aastat.

Allikas: Otepää Vallavalitsus, www.otepaa.ee

Kurista lasteaias tutvustatakse paikkonna käsitööd

Ene Kõiv enda valmistatud kotiga. Foto: Johannes Haav

Jõgeva vallas Kurista lasteaias Karukell saab veel täna vaadata käsitöönäitust, mis tutvustab mittetulundusühingusse Airaan kuuluvate inimeste loomingut nii paikkonnast kui ka kaugemalt.

Airaani eestvedaja Aita Saksingu sõnul valmisid aasta algusest kuni emadepäevani erinevad käsitöötooted: huvitavad klaasmaalid, rõõmsavärvilised siidisallid, marmorvärvidega küünlad, heegeldatud suuremad ja väiksemad kotikesed, kootud öökulliga käpikud, säärised, randmesoojendajad, soolatainast valmistatud kujukesed, fimosavist silmiköitvad kaelakeed, viltimistehnikas sõbrapäeva südamed ja seebiümbrised ning pärlikaunistustega prossid, pärlitest kõrvarõngad, tikitud kampsunid ja seelikud, kootud ja heegeldatud näpunukud, heegeldatud suvebikiinid, lõngadest meisterdatud padjakatted, värvilistest paberitest tervituskaardid, murdmistehnikas kinkekotid jne.

„Kevadperioodil tõi uut hoogu ja veidi elevustki niinimetatud. rokokoo või flamenco lõng erinevate laiustega, mille kudumi lõpptulemus on satsisall. See kõik on tõeliselt kuninglik,” ütles Saksing. Nii saigi teoks väljapanek „Kevadet oodates“ ehk siis taanduv talv ja kosutav kevad, mida saab veel vaadata kolmapäevani. Loe edasi: Kurista lasteaias tutvustatakse paikkonna käsitööd

Päkapiku hoovis oli neljapäeval tõeline muinasjutumaa

Heategevusüritus ”Mängumaa” toimus neljapäeval, 19. mail Võrus Päkapiku lasteaia hoovis. Mängumaal liikusid ringi tuntud muinasjuttude tegelased. Üritus kandus ka lasteaia territooriumist väljapoole. Tänaval võis uudistada huvitavaid teenistusautosid ja muud tehnikat. Heategevusüritusest on saanud omamoodi traditsioon, mis toimub igal aastal. Seekord koguti raha Päkapikule klaveri ostmiseks.  Vana klaver sai hiljutises veeavariis kahjustada, aga ilma klaverita on lasteaed teadagi õnnetu.

Kreutzwaldi muuseumi õues astuti üles etendusega “Helde puuraidur”. Etenduses tegid kaasa Päkapiku lasteaia töötajad ja lapsed. Pildil on Päkapiku lasteaia sõbralik kollektiiv.

Kati Kriis

Valga lasteaed saab uue värvikuue

Caparol koos tootesarjaga Alpinaga kutsus juba teist aastat järjest lasteaedasid üle terve Eesti osalema värviuuenduse projektis. Eesti lasteaedade seas on Caparoli projektis osalemine muutunud väga populaarseks ja projekti esitajaid on palju.

Žürii valis 50 soovi avaldanud lasteaia seast välja 10 lasteaeda, kes saavad projekti raames tasuta värviuuenduse. Valga maakonnast osutus valituks Valga Lasteaed Walko, kelle esitatud projekt oli Caparol Baltica Eesti filiaali juhataja Jaan Vikati sõnul väga hästi ja korrektselt koostatud. Kandideerimise üheks kriteeriumiks oli, et lasteaia juht suudaks kaasata kogukonna liikmed – lapsevanemad, hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjad. „Kõige tähtsamaks eduteguriks konkursil ongi lasteaia hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna omavaheline koostöö“, lausus kokkuvõtteks Jaan Vikat.

Lasteaia juhataja Riina Vähi sõnul toetas teda projekti koostamisel lasteaia hoolekogu, aktiivsed lapsevanemad ja lasteaia töökas meeskond: „Suvel on linnavalitsus planeerinud kolme rühmaruumi renoveerimise, lasteaia vajadus ruumide värskendamiseks on palju suurem ja seetõttu oligi vaja leida veel teisi võimalusi“.
Tänu lasteaia aktiivsele kogukonnale ongi nüüd SIA Caparol abiga võimalus saada mitmetele ruumidele värske ja lapsesõbralik värvilahendus.

Rosma waldorfkool alustab õpilaste vastuvõttu 1. klassi

Hetk mullusel kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Eesti üks vanimaid waldorfkoole, Põlva külje all tegutsev Johannese Kool Rosmal alustab õpilaste vastuvõttu sügisel avatavasse 1. klassi. Kagu-Eesti piirkonnaülene kool ei korralda 1. klassi astuvatele lastele koolikatseid, huvilised vanemad on oodatud koos lapsega sisseastumisvestlusele.

Kooli kolleegiumi liige Külli Volmer ütles, et uus esimene klass avatakse sügisel taas liitklassina. „Kõik meie kooli lapsed õpivad liitklassides ja senine kogemus näitab, et liitklass toetab hästi erineva vanuseastmega laste arengut,“ lausus Volmer. „Praegune 1. klass, kus käib viis poissi ja üks tüdruk, ootab koos klassiõpetaja Diana Asuriga juba pikisilmi uusi lapsi. Meie lasteaiast tuleb kooli hulk uusi koolijütse, aga kindlasti lisandub lapsi ka mujalt.“

Huvilised vanemad saavad ühendust võtta kooli sekretäriga tel 56691167 (Anu Kepler) ja huvist teada anda. Seejärel saab õpetajatega kokku leppida kohtumise sobival ajal.

Rosma kool on kujunenud aastatega tugevaks waldorfkooliks, mis pakub valikuvabadust hariduses tervele Kagu-Eesti piirkonnale. MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on tunnistajaks teadlike perede lisandumisele, kellest mõnigi on valinud elukoha just Rosma kooli või lasteaia pärast. Aastatega kogunenud Rosma hariduskogukond aga aina tugevneb ning vanemad soovivad üha rohkem panustada seltsi tegevusse ja arengusse. Loe edasi: Rosma waldorfkool alustab õpilaste vastuvõttu 1. klassi

Heimtali lasteaiapere põimis käejäljed vaiba sisse

Heimtali lasteaia põnnid oskavad kokatädi Ulvi Sillale väga täpselt näidata, millised käejäljed vaiba sees on nende omad.
Heimtali lasteaia põnnid oskavad kokatädi Ulvi Sillale väga täpselt näidata, millised käejäljed vaiba sees on nende omad. foto: Elmo Riig / Sakala

Heimtali lasteaed tähistab sel nädalal 50. aastapäeva ja sel puhul kudus lasteaiapere kunstnik Anu Raua abiga kõigi laste käejäljed kauni seinavaiba sisse, kirjutab Sakala.

Lasteaia maja ehitati pool sajandit tagasi Heimtali ringtalli kõrvale just samal eesmärgil, mida ta praegugi täidab. Nii saab lasteaiapere täna ka armsa maja juubelit tähistada.

Suure tähtpäeva puhul otsustasid töötajad ja lapsevanemad lasteaiale kingituse teha. Üheskoos meisterdati rõõmsailmeline seinavaip, mille valmistamiseks andis näpunäiteid kunstnik Anu Raud.

Heimtali lasteaia juhataja Thea Pärnamets saab vanas majas ruumist ruumi kõndides osutada viiele vaibale. Nimelt on lapsed ja nende vanemad lasteaiale tähtpäevadeks vaipu kinkinud ka varem. Gobelääni tehti siiski esimest korda ja suure juubeli puhul otsustati sellesse põimida laste käejäljed.

«Iga laps sai oma käekese paberile joonistada ja suuremad lapsed põimisid siin vanemate juhendamisel seda vaipa ka,» rääkis Pärnamets uusima vaiba sünnilugu.

Sedasama kõige uuemat vaipa hakkas lasteaiapere tegema lapsevanema, Heimtali põhikooli käsitööõpetaja Leili Viinapuu juhendamisel. Tema tõi kohale raami, sättis lõimi ja näitas asjaosalistele, kuidas midagi teha. Tema juhendamisel võeti appi ka kunstnik Anu Raud, kes on lõpptulemusega väga rahul.

«See on ilusti välja kukkunud vaip,» kiitis Raud. «Mul on hea meel, et sain näha, kuidas lapsed käe kavandeid tegid. Igaüks valis endale meeldiva värvi. Eriti meeldib mulle keskosa, mis on helge-valge ja kus number näeb nii rõõmus välja.»