Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Eilsel Aitan Lapsi SA tänuüritusel tunnustati ja tänati kõiki häid inimesi, kes on viimase kahe aasta jooksul andnud oma panuse, et Eesti vähekindlustatud peredest pärit lapsed saaksid osa teatrietendustest.
Heategevusfondi Aitan Lapsi kahe tegevusaasta jooksul on fondi ja lahkete toetajate abil teatris käinud juba enam kui 22 000 vähekindlustatud last.
Heategevusfondi Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal ütles, et siiani on annetusi tehtud kokku üle 140 000 korra: „See on väga suur number ning räägib selget keelt, et eestlased hoolivad lastest ja soovivad neile
pakkuda meeldivaid teatrielamusi. Väga positiivsed tulemused annavad meile palju jõudu ja indu jätkamiseks ka järgmistel aastatel, et kõik lapsed saaksid osa meie kultuurist.“
Lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 264 tagastuspunktis üle Eesti.
„Üks meie kindlatest tegutsemispõhimõtest on, et iga annetatud sent peab minema otse laste toetamiseks, mitte vahendajatele. Peame seda ainuõigeks, sest nii on annetustest kõige suurem kasu,“ selgitas Aitan
Lapsi SA juhatuse liige Paal Aschjem ja lisas, et ka mõned kuud tagasi saadud Eesti Kultuurikapitali aastapreemia läks kogu ulatuses lastele teatrielamuste pakkumiseks.
Heategevusfondi Aitan Lapsi patroon proua Evelin Ilves: „Selleks, et lapsed saaksid teatris käia, tuleb tänada kõiki häid inimesi üle Eesti, kes on annetanud raha laste heaks. Suur tänu ka neile, kes on aidanud Aitan Lapsi projekti korraldada.“
„Teater paneb laste silmad särama, sest nende jaoks on see võlumaailm, ja see omakorda teeb õnnelikuks ka täiskasvanud,“ lisas Evelin Ilves.
Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Rimi, Selver, ETK Maksimarket, Konsum, Prisma, Stockmann, Kaubamaja ja Grossi Toidukaubad. Nendes kauplustes asuvates Tomra pakendiautomaatides saab annetusi teha.
SA Heategevusfond Aitan Lapsi, Evelin Ilves ja Eesti Etendusasutuste Liidu 17 teatrit käivitasid 2011. aasta mais ulatusliku heategevuskampaania „Aitan lapsi“ vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Heategevuskampaaniat toetavad Eesti Pandipakend, Tomra Baltic, Tschudi Shipping Company, Norra-Eesti Kaubanduskoda, Eesti Statoil, DNB Pank, Bauer Veetehnika ja Marienthali keskus.
Viimasel seitsmel aastal on vanemliku hoolituseta ja abivajavate laste arv järjest tõusnud, statistikaameti andmetel võeti Eestis mullu arvele 2808 vanemliku hoolitsuseta ja abivajavat last, neist 1494 olid poisid ja 1314 tüdrukud.
Pärast 2009. aastat ei ole hoolituseta ja abivajavate laste arv allapoole 2000 lapse piiri langenud. 1995. aastast peale on see arv alla tuhande langenud vaid 2005. aastal, mil võeti arvele 858 vanemliku hoolituseta ja abivajavat last. Sellele järgneval aastal täpsustati statistikaaruande sisu ning uuringusse lisati orbude ja vanemliku hoolitsuseta lastele ka abi vajavad lapsed. Võrreldes 2011. aastaga kasvas arvele võetud vanemliku hoolitsuseta laste arv eelmisel aastal 235 võrra.
Kuni kaheaastasi vanemliku hoolitsuseta või abivajavaid lapsi elas Eestis eelmisel aastal 410, mida on tunamullusega võrreldes 86 võrra rohkem.
Valdav osa abivajavatest lastest võeti arvele Tallinnas ja Harjumaal, vastavalt 1448 ja 1728 last. Üle saja abivajava lapse võeti mullu arvele Ida-Viru, Jõgeva, Rapla ja Viljandi maakonnas. Kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate lapsi oli mullu 193, mida on kuue võrra rohkem kui 2011. aastal.
 Grossmanni Triinu Haani latsi sumo-robotiga. Foto: Uma Leht Haani kooli robotitsõõr om Vanal Võromaal kõgõ kõvõmb. Minevä kuu lõpun peetül «Võro roboti tsõõril» sai Haani kooli võistkund võistlusõ muinasjutu-katõgoorian tubli tõsõ kotussõ. Utsali Miia Heleene ja Merli Mari kõnõliva muinasjutu ja tegeläse olli kokko pantu legoklotsõst. «Häste kõnõliva, muinasjutt oll’ vahva ja nii läts’ki,» ütel’ Grossmanni Triinu.
MTÜ Robootika andsõ Haani koolilõ ka aasta üllätäjä avvohinna tuu iist, et kuul om seol opiaastal robotivõistluisil kõgõ inämb silmä jäänü.
Haani kuul võitsõ timahava First Lego League võistlusõ projekti kategoorian tüüga, miä om mõtõldu vanno inemiisi avitamisõs. «Ku vanalinemisel lätt eelektri vällävõtminõ meelest, näütüses lätt puuti ja unõhtas triikravva sisse, sis om ussõ man tahvli pääl kirän, mis asi mis tepslin om. Vanainemine saa sis kõik riista säält saisma jättä,» kõnõl’ võidutüüst robotihuvilinõ 7. klassi poiss Tootsi Johann-Kristjan.
Haani kooli võistkund tutvust’ umma tüüd näütemänguga. Johann-Kristjan mängsegi tuud vannainemist, kiä nakkas Haani puuti silku ostma minemä, a unõhtas triikravva ja hiussidõ sirgõstegijä tepslihe. «Sis näe tahvlit ja jätä säält kõik saisma,» selet’ poiss. «Kitä eelektrimiist Eiche Aaret kah, kes kõnõl’ vatest ja voltest.»
Näütemäng oll’ võrokiilne. «Tuu tull’ nii loomulikult,» selet’ Grossmanni Triinu. «Meil poiskõsõ mõistva häste võro kiilt. Laulsõmi Haanimehe laulu kah ja hindamiskogolõ väega miildü.»
Kristjan ütel’, et tä pandnu hindä vanaimälegi sändse robot-tahvli saina pääle – sis om kimmäs, et maja lää-i palama. Jätka lugemist »
 Hetk ühelt varasemalt kogupere konverentsilt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts Terve kooli ja terve ühiskonna teema puudutab meid kõiki. Milline võiks olla üks terve kool, mis toetaks terve ja tasakaaluka ühiskonna kujunemist? Millist kooli vajab muutuv ühiskond? Millist haridust vajab uus põlvkond, et muuta maailma paremaks paigaks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents annab võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.
Ootame Sind ikka koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii ühistegevusi kui eraldi toimetamist. Ühise päeva lõpetame traditsiooniliselt helide maailmas – juubelikonverentsi muusikalise elamuse pakub Eesti Mandoliinide Orkester. Maitsvat sööki valmistavad taas meie oma seto sõsarad.
Konverentsil osalemise eest tasu ei küsita. Siiski innustame osalejaid lahkesti annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et teaksime päeva planeerida.
Anna palun tulekust teada hiljemalt 14. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee.
Vaata konverentsi kava siit: http://rosma.edu.ee/wp/v-koguperekonverents-head-valikud-hariduses-terve-uhiskond/
MTÜ Rosma Haridusselts
Eesti Lastevanemate Liit
Täna on samal ajal 21 linnas üle-eestiline heategevuslik Teatejooks, mis toob liikumisvõime kaotanud laste ravi toetuse nimel jooksma ligi 10 000 põhikoolinoort. Teatejooksu avapaugu annab president Toomas-Hendrik Ilves.
Teatejooksuga kogutud annetused lähevad liikumisvõime kaotanud laste raviks Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. Annetused jagunevad kolmeks ning lähevad 6-aastase Eriku, 12-aastase Artjomi ning teiste väikeste patsientide ravi toetuseks.
6-aastane Erik sündis elutunnusteta ning elule turgutades said arstid tema emale lubada vaid seda, et poeg hakkab kunagi silmi pilgutama, tänu taastusravile astub Erik aga praeguseks abivahendite toel juba ise väikseid samme.
12-aastasel Artjomil jäid sünnitrauma järel halvatuks mõlemad jalad ja üks käsi, kuid Haapsalus püütakse temagi taastusraviga abivahendite toel liikuma saada. Lisaks saab Haapsalus ravi veel sadu väikeseid patsiente.
Eriku ja Artjomi lugusid saab lugeda kodulehel www.teatejooks.ee/toeta.html. Jätka lugemist »
 Fotomeenutus 30. Tartu laste jooksumaratonist. Foto: Tarmo Haud Sellel laupäeval, 11. mail toimuvad Tartu Tähtvere spordipargis SEB 31. Tartu jooksumaratoni lasteüritused, kuhu on oodata ligi 3000 last. Nii suure osalejate arvuga on tegemist Baltikumi suurima lastele mõeldud jooksuüritusega.
Et lapsi osaleb üritusel väga palju, siis on stardid jagatud erinevate vanusegruppide ja distantside kaupa. Distantse on kokku kolm (400 meetrit kuni 4-aastastele, 850 meetrit kuni 8-aastastele, 2 km kuni 12-aastastele ning vanematele). Kõik lasteüritustel osalejad saavad osalejamedali, diplomi ning lisaks loositakse välja palju auhindu. Osavõtt on igale lapsele tasuta ning tegemist ei ole võistlusega – paremusjärjestust ei selgitada, iga laps saab rinnamärgi numbriga 1.
Kuna lapsi on palju, siis on soovituslik üritusele eelregistreerida interneti teel: http://tartumaraton.ee/31-tartu-jooksumaratoni-lastejooksud-registreerimine
Üritusel on kohal ka Eesti Koolispordi Liit, kes korraldab SEB 31. Tartu jooksumaratoni lasteürituse raames oma tervisepäeva “Looduse kilomeetrid”.
Koostöös ravimifirma Teva ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga korraldatakse ka Heateo jooks, mis asendab eelmistel aastatel toimunud avatud raja jooksu (4,3 km). Heateo jooksul kogutakse annetusi Lõuna-Eesti reumahaigete laste ravivõimlemise toetamiseks.
Päev pärast lasteüritusi, 12. mail toimub SEB 31. Tartu jooksumaraton, mis ootab oma radadele ligi 4500 spordisõpra.
 Kerlyn Roosipõld, Evelin Kupits, Laura Veel, Hanna Grete Allev, Ketlin Kallo Jõgeva muusikakoolist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel Klassikaraadio ja Läti raadioprogrammi Klasika korraldatud ühisettevõtmine ”Radio Classics” noortele muusikutele ja kuulajatele on jõudnud lõpule. Mõlema jaama eetris tutvustati aasta vältel noori andeid ja sündmusi naaberriigi muusikaelust ning toimus kaks suurt muusikakoolide festivali.
Suur hulk Eesti muusikaõpilasi ja õpetajaid sai inspireeriva kogemuse võrra rikkamaks. Muusikakoolide festivalikontsertidel 12. jaanuaril Riia raadiomajas ja 16. veebruaril Viljandis pärimusmuusika aidas osales kokku üle kahesaja muusikaõpilase. Ettevõtmise käigus toimusid noorte muusikute stuudiosalvestused ja eetris oli neli saadet andekatest Läti ja Eesti muusikaõppuritest.
 Kalev Välk ja Madis Kirsman Viljandi muusikakooli jazzansamblist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel Aasta jooksul jõudis kuulajateni 12 raadioreportaaži Eesti ja Läti muusikasündmustest, neist neli tehti vastastikku – Eesti raadioreporterid tutvustasid Riia festivale ning Läti kolleegid koostasid ülevaate Järvi festivalist ja Saaremaa ooperipäevadest. Kõik reportaažid olid mõlema raadiojaama eetris, nagu ka järjepidevad muusikauudiste ülevaated Eestist ja Lätist.
Muusikauudised, reportaažid, festivalikontserdid ning neid tutvustavad fotod ja videoklipid on ühisettevõtmise veebileheküljel: http://klassikaraadio.ee/klassik/radio/
 Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. Foto: Uma Leht Püüne pääl näütsi hinnäst trupi mitmõlt puult Vanalt Võromaalt: Harglõst, Pikästkannust, Vilustõst, Mamastõst, Puigalt, Parksepäst, Kääpält, Haanist, Vahtsõliinast, Osolast ja Võrolt.
Hindamiskogo meelest tull’ kõgõ parõmbalõ vällä Kääpä põhikooli tükk «Varõsõlõ valu, harakalõ haigus – mi lats olku terve». Sepä Liidja kirotõt ja Kähri Jana vällä säet näütemäng kõnõlõs tuust, kuis kodoeläjä oppasõ pernaasõ liinast küllä sõitnu latsõlatsõ maasüüki süümä.
Näütemängupäävä hindamiskogo kitt’ ka Haani kooli Juku-nall’ust kokko säetüt tükkü. Pikäkannu kuuli kiteti Eesti riigi sündümise ao põnõva kujotamisõ ja Vahtsõliina kuuli huvitava luulõpruukmisõ iist.
Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. «Latsil tulõva kõgõ parõmbahe vällä iks katõkõnnõ, ku umavaihõl kõnõlõsõ vanõmba inemise, a ma olõ kummutanu näide arvamist ja seletänü, et võro kiil ei olõ õnnõ mutikõisi kiil,» kõnõl’ Mammastõ kooli latsi juhendaja Lepassoni Marju. Jätka lugemist »
Sellest nädalast ootavad päästjad üle Eesti lapsi komandodesse tuleohutusalaseid teadmisi omandama. Ligi 12 000 algklasside last õpib järgmise kolme kuu jooksul tulega seonduvaid ohtusid ja õiget käitumist.
Kõik koolituse teemad proovivad lapsed läbi praktiliselt, et nad reaalses olukorras oskaksid vastu võtta õige otsuse. Ohuolukorrad on võetud laste igapäevaelust – küünlad, tikud, elektrijuhtmed, ahjud jne. Kui laps oskab õpitut igapäevaeluga seostada, on õppetöö palju tulemuslikum.
Lastele antakse koju kaasa ka ülesanne joonistada koos perega oma kodu evakuatsiooniplaan. Uuringud näitavad, et enamik Eesti peredest ei räägi kodus õnnetuse korral käitumisest.
Päästeameti koolitus „Tean tulest” sai alguse 2008. aastal ja on suunatud 1.-3. klassi õpilastele. Viie aasta jooksul on tuleohutusalase koolituse läbinud juba üle 46 000 lapse.
Annika Koppel
Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „Sõnavigurid”, milles oodatud kirjutiste teema on vaba, kuid vorm tuleb valida kolme võimaliku hulgast. Valida võib, kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 10. aprill.
Nagu tavaliselt, hinnatakse töid kolmes vanuserühmas (6-10aastased, 11-14aastased, 15-19aastased) ning auhindu antakse igas vanuserühmas parimale ühe-tähe-loole, parimale R-täheta loole ning parimale täpitäherohkeimale loole. Jätka lugemist »
|
Terita kõrva,
torka silma!
|
