Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Toitumisnõustaja, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht

5563224714_c0a0cefe2b_oKaheseks saades on laps saanud proovida juba mitmeid erinevaid maitseid, tal on suus üsna mitu hammast ning suure tõenäosusega on välja kujunenud ka üks või mitu lemmiktoitu. Sünnipäevapidu tähendab alati ka natuke seda, et toidu valik ning mitmekesisus on külalsite rõõmuks valmistatud veidike rikkalikum kui igapäeva menüü. Tihtipeale lubatakse sünnipäevadel endale pisut rohkem kui argipäeval ja nii ka laste puhul – süüa lubatakse natuke rohkem kommi , kooki ning juua rohkem kui üks klaasike mahla või limonaadi. Küll aga teame, et magusaid jooke ja maisutusi ei ole väikelastele sugugi mitte soovitatav pakkuda, see aga ei tähenda, et sünnipäevalaud peaks olema igav.

Järgnevalt toon välja mõned ideed, mida olen ise sünnipäevadel kasutanud ja mis on nii mudilaste kui ka vanemate poolt heaks kiidetud. Jätka lugemist »

Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

7867767018_024009ba83_kKui lapsel on janu, tuleb talle anda juua ning janu kustutamiseks sobib, vaid puhas vesi. Kunagi ei tohi keelata lapsel puhast vett juua, ei ole vaja jälgida täpseid vee joomise aegu, õige on see, et laps joob siis, kui tal on janu.

Kuigi vesi ei anna energiat, vajab meie keha vett rakkude eluks ja toitainete jõudmiseks igasse kehaosassa. Vesi on organismile igas eas asendamatu, vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis ning kõik need on organismile vajalikud. Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri ja kaitseb elutähtsaid organeid nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest ning vesi aitab organismist välja viia ainevahetuse lõpp-produkte. Lastel on vaja suhteliselt rohkem vett kui täiskasvanutel, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kudede veerikkuse peegelduseks on ka väikelaste ilusad ümarad kehavormid, nn. nukukäed ja -jalad.

Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab alati kiiret piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol. Veevajadus sõltub mitmetest asjaoludest: ruumi temperatuur, toidu iseloom, higistamine, tervislik seisund, tarbitud soolade kogus, individuaalne erisus jm.

Veevajadus sõltub kehamassist (kehakaalust). Kuigi iga laps on individuaalne, on vanusega seotud kasvamine ja laste keskmist kehamassi saame arvestada igas vanuses. Seega füsioloogiline ehk säilitusvedeliku vajadust arvestataksegi kehamassi, mitte vanuse kohta. Jätka lugemist »

Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

24.05 postTeisest eluaastast on väikelaps toidulauas koos kogu perega. Küll aga ei anna me väikelapsele kõiki toite nagu soolased ja vürtsitatud toidud, närimist vajavad grillitud toidud, peenestamata liha või luudega kala, ka ürtidega tuleb olla ettevaatlik – nende maitse on võõras ja lapse õrna magu ärritav. Samas on põhiline toiduvalik toidugruppide osas ühesugune ja peab olema mitmekülgne.

Kuna väikelapse magu on väike, siis tema toiduportsjonid (taldrikutäied) peavad olema väiksemad, kui täiskasvanul – kas veerand või kolmandik täiskasvanu omast. Kindlasti tuleb arvestada lapse isuga, mis ei ole iga päev ühesugune. Kui ta üks päev sööb vähem, siis teisel päeval teeb ta selle tasa ja sööb rohkem. Seepärast peaks taldrikule panema alati väiksema toiduportsjoni, kuhu saab vajadusel toitu juurde lisada. Kaheaastane laps ei oska ise veel hästi toitu valida ning ta ei taju oma portsjoni suurust. Kindlasti ei tohi last sööma sundida, sest laps tunneb oma isu kõige paremini. Kui tundub, et laps on väga isutu ja kehakaal ei lisandu eakohaselt, võib talle sagedamini pakkuda vahepalasid.

Meeles tuleks pidada, et kuigi aastasel lapsel on suus tavaliselt juba 8 lõikehammast, ilmuvad esimesed purihambad alles teise eluaasta teises pooles. See aga tähendab, et isegi kaheaastane laps ei suuda veel kõiki toiduaineid peeneks närida. Sellepärast tuleb väikelapsele teha teistsuguseid menüüsid. Lihakraamist sobib lapsele pakkuda hakkliha, hästi peeneks lõigatud ja hautatud liha või luudest hoolikalt puhastatud kala, ka toored aedviljad tuleks peenestada, mitte aga püreerida! Lapse seedeorganid vajavad tükikestega harjutamist ning hoiduda tuleb pidevalt püreeritud purgitoidu pakkumisest!

Enda tehtud valikuid ja toidu tõstmist taldrikule tuleb kindlasti hakata õpetama hetkest, kui lapsel hakkavad kujunema haaramisoskus ja koordinatsioon. Oskused tulevad tasahaaval. Jätka lugemist »

Tervislikud vahepalad väikelapsele põhitoidukordade vahel

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai MaserPicture post 20.06

Väikelaps on liikuv, uudishimulik  ja rahutu, jookseb palju, küsib palju, õpib ronima ja hüppama – see kõik on väga vajalik ja loomulik lapse arenemine. Öeldakse, et laps ei jäta ennast nälga. Talle ei pea süüa valmistama kaloriraamat käes, küll aga on hädavajalik perel teada ja tunda mitmekülgse toiduvaliku põhimõtteid ja mitte olla toitumisimede ning delfist saadud otsingute ohver. Iga kord ei ole päris üheselt vastuvõetavad ka vanavanemate soovitused, sest aeg ja elu on muutunud teadlikumaks.

Isu tekib füsioloogiliselt iga 3,5 – 4 tunni järele. Sellest on ka tavalised kolm regulaarset toidukorda – hommikusöök, lõuna ja õhtusöök. Mida aktiivsem laps on, seda kiiremini läheb tal kõht tühjaks.  Sellepärast peavad väikelapsel kindlasti olema vähemalt kaks vahepala. Mida aga anda ja kui palju korraga, see sõltub lapse aktiivsusest ja päevategevusega seotud asjaoludest. Lastesõimes käivatel lastel pole sellega probleeme  ning millist toitu ja mitu korda seda kodus anda, sõltub lasteasutuses viibimise ajast. Sageli on aga alla 3-aastased lapsed kodus. Selle põhjusteks võib olla kas lihtsalt pere soov või on noortel vanematel kodus veel kas väiksemaid või suuremaid lapsi ning  ei taheta väikelast viia lasteaeda. Siis tuleb enda elu nii korraldada, et söögiajad oleksid lastega koos. See võimaldab anda eeskuju ja ühine söögiaeg on hea ka lihtsate selgituste andmiseks, märkamatuks õpetamiseks. Kellaaegadest tuleb ka kodus kinni pidada ja siis selgub, millal anda vahepalasid ning kui rikkalikud vahepalad peaksid olema. Jätka lugemist »

Tartus jätkub loengusari beebiootel paaridele

rasedusTartus jätkub sel pühapäeval, 30. novembril loengusari beebiootel paaridele. Tegemist on kolmest kohtumisest koosnevas sarjaga, mille kesksed teemad on rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne aeg.

Kaks järgmist kohtumist leiavad aset 30. novembril ning 14. detsembril Tartus Riia 140 EstSpa treeningstuudios. Läbiviijad: Mari Peetsalu ja Maris Albert. Uuri lähemalt ja registreeru: +372 51 975 964, info@estspa.eu, www.estspa.eu

II kohtumine: 30. november 11.00 – 14.00

Sünnitus / Meie lapse sünnipäev!
Sünnitus, mis selle ajal toimub?
Kuidas saab mees sünnituse ajal naist abistada?
Kas sünnitus peab olema valus?
Vaatame filmi sünnitusest. Proovime erinevaid sünnitusasendeid.
Teeme läbi lihtsaid massaaźivõtteid, mis aitavad sünnituse ajal valu leevendada.
Harjutame hingamist, mis toetab keha lõdvestamist.
Jätka lugemist »

Terve Pere Kool alustab järjekordset õppeaastat

Foto: Terve Pere Kool

Foto: Terve Pere Kool

Võrumaal alustab järjekordset õppeaastat Terve Pere Kool, kuhu on oodatud kõik huvilised. Esimene loeng “Kõrvalekaldest tasakaalu” toimub neljapäeval, 6. novembril kell 17.30-20.00 waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis asub Parksepa lasteaia majas (Kesk 9, Parksepa). Loeng on tasuta.

Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Ka sel aastal kutsume rääkima lektoreid, kes aitavad meil lapse kasvamise ja toetamise müsteeriumit paremini mõista.

Pikaaegse waldorfkasvataja kogemusega Heli Kudu räägib väikelapse kõne ja liikumise seostest, mänguasjadest ja mängudest. Heli viitab uuringutele ja jagab innustavaid mõtteid, kuidas me vanematena igapäevaselt saakisme oma lapse kõne arengut toetada,
Muu hulgas tuleb jutuks:
- Kui palju peab laps liikuma?
- Milline on väikelapse arengut toetav ruum?
- Millised mängud arendavad kõnet?

Loengule järgnevas töötoas meisterdame kepphobuseid ja pulgamehikesi.

Loeng on tasuta. Pausi ajal on avatud kohvik MTÜ Terve Pere Selts toetuseks, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate poolt valmistatud suupisteid.

Anna enda tulekust teada tervepereaed@gmail.com, et teaksime valmistuda töötoaks ning arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid.

Järgmine loeng “Pingevabad jõulud ja sünnipäevad” toimub 4.detsember 2014.

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Vanemate Kool toimub Põlva külje all Rosmal. Foto Rosma Haridusselts

Vanemate Kool toimub Põlva külje all Rosmal. Foto Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi eestvedamisel seitsmendat õppeaastat alustav Vanemate Kool kutsub sel laupäeval, 8. novembril kell 11-16 kõiki vanemaid ja teisi huvilisi koolipinki. Seekordse päeva teema on “Koostöö või võitlus? Muinasjutud, valmid. Puutöö”.

Vanemate Kool on mõeldud täiskasvanutele, kes kasvavad koos lastega ning on huvitatud waldorfpedagoogikast.

MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva võrupoolse külje all, Rosma külas, Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles majas 1885. aastal sündinud kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastal loodud waldorfkool.

Aastast aastasse on kasvanud lapsevanemate hulk, kes küsivad: Mis kool teil on? Mida te lasteaias teete? Kuidas te lapsi kasvatate? Mis on hea minu lapsele? Kuidas mina saan olla hea lapsevanem? Kas on ka teisi võimalusi peale riikliku koolisüsteemi ja õppekava? Kas waldorfpedagoogika on kaasaegne pedagoogika? Mis nendest lastest tulevikus saab?

Meie lapsevanemad asuvad juba alates 2008. aastast sügisest ise „koolipinki“, et südame äratundmine saaks toeks teadmisi ja kogemusi: kuidas õpitakse waldorflasteaias ja –koolis? Miks just niimoodi? Miks ja kas see on hea? Läbi aastate on Vanemate Koolis olnud palju huvilisi ka väljastpoolt. Jätka lugemist »

Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts

Kõik huvilised on oodatud laupäeval, 24. mail 2014 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale VI kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Koostöö”.

Juba kuuendat aastat koguneb rahvas Rosmale, et lahti harutada haridusmaastikul toimuvast – ikka optimistlikult ja eluliste näidete varal. Sel korral võetakse fookusesse koostöö: nii kitsaskohad kui võimalused. Varem on räägitud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast ja tervest ühiskonnast, nüüd koostööst. Rosmale oodatakse ikka koos perega – lastele on omad tegemised!

Koostöös peitub jõud, vahel ka valu ja vaev. Koostöö on paljudele meist ainus ellujäämise võimalus, samas ka isikliku arengu ja õppimise koht. Kuidas teha koostööd nii, et ei peaks alla suruma enda soove ja saaks arvestada kõigi teiste osapooltega? Kuidas märgata koostöö õppetüki kallal pusides oma varjukülgi ja arengukohti? Kuidas leida sobiv koostööviis kodanikualgatuse ja kohaliku omavalitsuse jaoks? Kuidas muuta koostöö ühiseks väestavaks kogemuseks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents pakub taas võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind Rosmale koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii koos kui ka eraldi toimetamist. Päeva lõpetame traditsiooniliselt muusikaga: seekordse muusikalise kingituse toovad kaasa helivõlurid Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Kõhutäie eest hoolitsevad meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemine on tasuta. Samas kutsume üles annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et oleks lihtsam päeva planeerida.

Anna oma tulekust teada hiljemalt 16. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee. Jätka lugemist »

Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts ja Rosma Koolituskeskus kutsuvad kõiki huvilisi osalema intuitiivpedagoogika kursusel, mille läbivaks teemaks on mäng, improvisatsioon, laul ja maalimine. Täiskasvanutele mõeldud kursus toimub Põlva külje all Rosmal 2.-4. maini ning kursust tulevad juhendama Pär Åhlbom, Merete Løvlie ja Sinikka Mikkola Rootsist Solviki koolist.

Täpsema info ja päevakava leiab siit. Registreerumine meilitsi aadressil johannes@neti.ee, kontakttelefon +372 79 94 159.

Solviki kooli ja intuitiivpedagoogika tutvustuseks sobib väljavõte Evelin Tamme blogist ja artiklist “Inimese vabadus kasvada”:

“Solviki koolis Rootsimaal on kunstnik, muusik, helilooja ja õpetaja Pär Ahlbom 50 aasta vältel töötanud välja originaalse lähenemise õpetamisele, mida ta ise nimetab intuitiivpedagoogikaks. Üheks olulisemaks meetodiks Solviki kooli klassis on mäng.

Pär Ahlbom leiab, et laps ei saa õppida enne, kui ta ei ole vabanenud hirmudest, enne kui ta tunneb ennast turvaliselt, on söönud kõhu täis ja leidnud oma koha grupis. Kool ja õpetaja peavad lastele tagama baasrahulolu. Tee selleni viib läbi mängu. Solviki koolis on mäng põhiline kuni kolmanda klassini, aga ka sealt edasi mängitakse samuti iga päev.

Mängud Solvikis on väga mitmekülgsed ja enamasti ühendavad endas kiiruse, julguse, kommunikatsiooni, koostöö, koordinatsiooni, loovuse jne. Mängude eesmärgiks on panna proovile iseennast, õppida tundma oma keha, selle võimalusi, tugevusi ja nõrkusi, tegema koostööd grupis, olla üheskoos rõõmsad ja naerda. Neid mänge nimetatakse ka primaarmängudeks. Sageli kasutatakse
erinevaid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid nagu pulgad, mütsid, pingid, vaibad, pillid. Enamusprimaarmänge on Pär ise aastate jooksul loonud ja neid oma kolleegidele õpetanud. Jätka lugemist »

Terve Pere Koolis räägitakse homme lapsest ja religioonist

Foto: Terve Pere Kool

Foto: Terve Pere Kool

MTÜ Terve Pere Selts kutsub lapsevanemaid Terve Pere Kooli loengusarja viiendasse loengusse “Religioon ja lapsed”, mis toimub laupäeval, 15. märtsil 2014 kell 10.00-13.00 Parksepas waldorflasteaias Terve Pere Aed (asub Parksepa lasteaia majas).

Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Viies loeng keskendub lapsele ja religioonile. Seekord on säravaks lektoriks pikaaegse waldorfõpetaja kogemusega Kati Kolk Tallinnast, kes praeguseks on õpetaja ameti vahetanud kirikuõpetaja ameti vastu.

Koos otsime vastuseid küsimustele:
* Milleks tänapäeva inimestele usk?
* Kas religioon raamistab või avardab inimest?
* Kas ja kuidas vanemad võiksid kujundada lapse maailmapilti?
* Mis on aastapühade ja rituaalide tähtsus?

Praktilises osas maalime waldorflasteaia õpetaja Heli Kudu juhendamisel akvarellidega. Avatud heategevuslik kohvik. Loeng on osalejatele tasuta, sest ettevõtmist toetab kohaliku omaalgatuse programm. Jätka lugemist »

Lapsesuu ei valeta

„Maainimesed naeravad väga palju, sest nad saavad nii palju värsket õhku. Ma ei usu, et nende lapsed peavad lasteaias käima, sest neil on kodus õues nii palju värsket õhku. Pealegi nad söövad lilli, sest see on kasulik. Maainimesed paistavad täitsa harilikud, eriti tagantpoolt. Aga kui on udu, siis neid ei ole näha.” Victoria, 6. a.

Mida hädaolukorraks toidukappi varuda?

Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda vett ja näiteks pika säilivusega kuivaineid. Foto: Eesti Toidtumisteaduse Selts

Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda vett ja näiteks pika säilivusega kuivaineid. Foto: Eesti Toidtumisteaduse Selts

Kriisi-, häda- või eriolukord tähendab sellist olukorda, kus muuhulgas on katkenud normaalne toiduga varustamise süsteem. Mida selline olukord endast kujutab ja mis võiks igaühel kapis varuks olla, kirjutab Maablogis Põllumajandusministeeriumi haldusosakonna nõunik Mari Hõbemäe.

Olukorra, kus tavaline toiduga varustamise süsteem on häiritud või katkenud, võib tekitada näiteks ulatuslik loodusõnnetus, pikaajaline elektrikatkestus, epideemia vm sündmus, mis on määratletud hädaolukorra seaduses. Hädaolukorras riigi elanikkonnale toiduvaru tagamine, on ülesandeks seatud Põllumajandusministeeriumile.

Lühiajaliselt 30% vähem toitaineid

Hädaolukorra puhul piisab lühiajaliselt elanikele 20-30% väiksemast toitainete tarbimisest, kui tavaolukorras on vajalik organismi funktsioneerimiseks. Seega igale inimesele peab hädaolukorras jätkuma toiduained 1900 kcal/ööpäevas ja kuni 2-aastastele lastele 1000 kcal/ööpäevas. Sealjuures ei ole vaja arvestada sooliste eripäradega, mille järgi on naiste energiavajadus meeste omast veidi madalam.

Riigil on olemas tegevusvaru ehk toiduvaru, mille kasutamisel hädaolukordade leevendamiseks on aga vaja veidi aega, et abi jõuaks vajajani. Seni tuleb hakkama saada oma koduste toiduvarudega.

Selleks, et suurendada oma toimetulekuoskusi hädaolukorras, tasub võimalusel mõelda toiduainete omavaru hoidmisele kodus ehk siis leida kapi nurka pisut ruumi toiduainetele, millega saaks hakkama vähemalt 24 tundi. Jätka lugemist »

Laupäeval algab Rosmal koolitussari väikelapse arengust

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Koolituskeskus kutsub kõiki huvilisi liituma sellest laupäevast, 12. oktoobrist algava 3-osalise koolitussarjaga, mis keskendub väikelapse arengule. Koolitussari “Väikelapse (0-3) areng ja vajadused” tugineb Emmi Pikleri pedagoogikale ning lektoriks on lasteaiaõpetaja, õpetaja ja AMI koolitaja Käty Toommägi.

Koolitussarja põhiküsimuseks on: kuidas kasvavad lapsed, kes on algatusvõimelised, ennast usaldavad ja püsivad; millised on vajalikud eeldused, et lapsel kujuneks terve enesetunnetus?

Koolitus toimub kogemusliku õppe meetodil: lisaks lühiloengutele ühised arutelud, videofilmide vaatamine, grupitööd ja rollimängud. Töö aluseks on Lóczy väikelastekodus Emmi Pikleri ja tema kaastöötajate poolt ülesvõetud fotod ja videod seal elavatest lastest nii hooldus- kui ka mängusituatsioonides.

Koolitus koosneb kolmes moodulist, mis toimuvad järgnevalt:
”VÄLISEST TASAKAALUST SISEMISE TASAKAALUNI” / 12. oktoobril 2013, kell 10.00 – 18.00
”LÄHEDASEKS KASVAMINE” / 9. novembril 2013, kell 10.00 – 18.00
”LAS MA ARENEN ISE” / 7. detsembril 2013, kell 10.00 – 18.00

Koolitus toimub Rosma waldorfkoolis ja see on mõeldud nii õpetajatele kui ka lapsevanematele, kõik osalejad saavad tunnistuse.
Maksumus: ühe mooduli hind 25 eurot; seltsi liikmetele 5 euro (sisaldab koolitust, kahte kohvipausi ja lõunasööki)
Täpsem info ja registreerimine: rosmakoolituskeskus@gmail.com

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts korraldab loengusarja lapse arengust

Hetk kogupere konverentsi avamiselt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

Hetk kogupere konverentsi avamiselt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

MTÜ Rosma Haridusseltsi poolt loodud Rosma Koolituskeskus lükkab käima lapse arengu aluseid tutvustava loengusarja “Lasteaialaps”, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Esimene praktiline loeng teemal “Lapse vajadused ja mäng” toimub teisipäeval, 24. september kell 17:00–20:00 Põlva külje all Rosmal, täpsemalt Rosma waldorflasteaias. Lektoriteks on pikaajaliste kogemustega lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu.

TEEMA: Lapse vajadused ja mäng
• Lapse vajadused − vaba eneseväljendus ja turvalisus.
• Rütmilise elukorralduse mõju lapsele. Piiride kehtestamine. Agressiivsus.
• Kuidas arvestame individuaalsusega? Vaba mäng, loovus.
• Millised tänapäeval pakutavad elamused takistavad lapse tervet arengut.
• Tänapäeva mänguasjade maailm.
• Last arendavad mänguasjad. Nukk, nukumäng.
• Ühe lihtsa mänguasja meisterdamine.
Jätka lugemist »

Millega seletada waldorfkooli populaarsuse kasvu?

Külli VolmerKülli Volmer,
õpetaja

Mida tempokamaks, kirjumaks ja virtualiseeritumaks muutub elu meie ümber, seda enam lapsi leiab tee waldorfkoolide juurde. Miks? Sest täiskasvanuina võime me eelkirjeldatud maailmaga enam-vähem hakkama saada, laps aga ei saa sellega hakkama, sest inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust, käegakatsutavat tegelikkust ning täiskasvanute selget arusaamist sellest, kuidas areng toimub.

Näiteks – et liigvarasele intellektuaalsele arengule rõhudes maksame hiljem lõivu nii nõrga eluhuvi kui tervisehäiretega. Waldorfkoolid ja lasteaiad panustavad rahulikult ning kivi kivi haaval kõigepealt baasoskustesse, seejärel pealisehitusesse. Waldorfkooli õpetaja julgeb võtta aega ning olla olulises põhjalik. Muuseas, mitte ükski tööga seotud Eesti vanasõnadest ei kinnita vastupidise toimimisviisi mõistlikkust!

Waldorfkool on tegutsev kool. Terve laps on eelkõige tegutseja, kelleni praktilised maailmatõed jõuavad läbi tegutsemise. Tegutsemisviisiks on ka oma käega kirjutatud – illustreeritud ainevihiku koostamine, selmet ettetrükitud töövihikus lünki täita. Kool on ajast aega lastele pakkunud seda, milleni kodu ja lähiümbrus ei küüni. Näiteks agraarühiskonnas kirja- ja rehkendusoskust ning laiemat maailmapilti. Seejuures ärgem unustagem, et vahetu kontakt maailmaga nii nagu ka praktilised eluoskused olid neil lastel loomulikul viisil olemas. Jätka lugemist »

Terve Pere Kool kutsub meeleõpetuse loengutesse Võrus

Foto: Terve Pere Kool

Foto: Terve Pere Kool

Kodanikualgatuse korras tegutsev Terve Pere Kool kutsub kõiki huvilisi meeleõpetuse loengutesse, mis toimuvad Võrus aadressil Vilja 14 II korrusel MTÜ Võluvõru ruumides järgnevatel kolmapäevadel kell 17.30-19.30.

Iga lapsevanem soovib oma last eluks ette valmistada. Oluline on teada, kuidas me lapse arengut toetada ja mõjutada saame. Lapse enesetunnetuse, rääkimise ja mõtlemise mõjutamine on võimalik kaudselt, läbi kehaga seotud meelte. Alumised meeled arenevad ennekõike eelkoolieas ning on aluseks ülemiste meelte kujunemiseks.

Täpsemalt saab meelte ja lastele tervislike meelemuljete pakkumise kohta kuulda esimese poolaasta loengusarjas “Meeleõpetus”.

6. veebruar KOMPIMISMEEL
Lapsevanem soovib, et tema laps tulevikus teaks, kes ta on ja milleks on ta võimeline. Me soovime mõista ennast ning samaaegselt ka teisi inimesi enda ümber. Kompimisvajaduse rahuldamine titeeas areneb võimeks mõista teist inimest, eluusalduseks, võimeks tingimusteta armastada.

13. märts ELUMEEL
Hästi arenenud elumeel, meie tervisliku seisundi valvaja, toetab mõttemeele arengut. Kui elu on rütmiline, lapsed terved, siis areneb välja arusaamisvõime ümbritsevast maailmast, võime mõelda ja mõista. Selleks vajame ka ilu ja rõõmu.

27. märts LIIKUMIS- JA TASAKAALUMEEL
Liikumismeelt arendab mõttekas liikumine, väikelapse loomulik liikumine nii suurelt kui väikselt. See on eeldus kõne kujunemiseks, aluseks loomulikule kõneosavusele ning kõne mõistmisele.
Tasakaalumeele arenguks on vaja tasakaalu lapse elus, kehalisi tasakaaluharjutusi. Füüsiline ja hingeline tasakaal on sellega otseselt seotud.

Lektor on kogenud pedagoog Heli Kudu. Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning teised huvilised. Loengu tasu on annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas.

Info: Pille Sõrmus, tel 5669 5364, e-post pille.sormus@gmail.com

Allikas: Terve Pere Kool

Terve Pere Kool kutsub kolmapäeval Võrru loengule

Terve Pere Kooli tund Võrus. Foto: erakogu

Võrus jätkub Terve Pere Kooli loengusari kolmapäeval, 7. novembril kell 17.30-19.00 Võrus Lembitu tn 2 (II korrusel Võru Loovuskooli ruumides). Seekordne teema on “Lapsepõlve võimalikkus ja vajalikkus”.

Vaatluse all on:
- Lapsele sobiv meelelahutus. Kui palju elamusi on piisav?
- TV, arvuti jm meelelehutajad.
- Nädalavahetus perega. Kuidas lapsega koos puhata?

Lektoriks kogenud waldorfkasvataja, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu, kes pälvinud tiitli Põlvamaa aasta õpetaja 2012.
Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 eurot).

Kodanikualgatuse korras loodud Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Lisainfo:
Pille Sõrmus, e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu, e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819

Lapsevanemaid kutsutakse Rosmale koolitusele

Rosma koolipere ootab koolitusele nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi osalema lapsevanemate ja õpetajate ühiskoolituse sarjas, mis jätkub sel laupäeval, 3. novembril kell 10.00-17.00, kui keskendutakse teemale “Tänapäeva väljakutsed”.

Koolituse toimumisekohaks on Põlva külje all tegutsev Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal, päeva teemad jagunevad järgmiselt:
• Rütm mängus ja liikumises / Marika Nurmsalu, õpetaja
• Laste elamused tänapäeval. Konkurents, TV. Lapsepõlve võimalikkus ja vajalikkus / Heli Kudu, lasteaia õpetaja
• Elujõudude tugevdamine, õppeainete proportsioonid, 3-päevane aine õpetamise rütm (öö sissetoomine), “vastuvoolu ujumine” / Külli Volmer, õpetaja
• Kogemuslikud grupitööd. Praktiline vormijoonistus.

Koolituspäeval vaatleme esimeses osas tänases ühiskonnas ja inimestes elavaid harjumusi, üldist elukorraldust, meelelahutust ja väljakujunenud mõttemalle lapse arendamisest ning võrdleme waldorfpedagoogika põhimõtete ja antroposoofiliste arstide seisukohtadega. Kutsume vanemaid osalema ja kaasa mõtlema, mis on igaühe enda seisukoht neis küsimustes ja mis tegelikult toetab lapse ning ka vanema enda arengut ühiskonnas toimivaks ja hingelisest tasakaalukaks inimeseks kasvamisel.

Lapsele parimat soovides on hea ennast kurssi viia lasteaia ja kooli toimimise põhimõtetega. Teises osas tutvustame õppimise protsessi tagamaid. Praktiliselt tegeleme vormijoonistusega, ainult waldofkoolides oleva õppeainega. Päev algab liikumisega, kus saame oma kooskõla kehaga rõõmsalt proovile panna. Jätka lugemist »

Löö kaasa lastekaitsekuu tegemistes

November on lapse õiguste kuu ja seoses sellega korraldab MTÜ Lastekaitse Liit novembris mitmeid ettevõtmisi, milles saab kaasa lüüa. Erilise tähelepanu all on Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 (lapse õigus avaldada oma arvamust kõigis teda puudutavates asjades).

Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad järgmised tegevused:


1) Essee-, foto- ja joonistuskonkurss „Kuula last!”
. Töid ootame 5. novembrini. Konkursi üldeesmärk on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu. Täpsemat infot konkursi kohta leiad siit: http://www.lastekaitseliit.ee/mis-teoksil/konkurss/

2) Seminar „Lapse õigused meedias”
. 07.11.2012 Õpetajate majas, Saadikute tuba ( Vene tn 5) kell 11.00-15.30. Seminari eesmärgiks on arutada, kuidas laste ja perede lugusid meedias kajastada lapse huvidest lähtuvalt. Seminari sihtgrupiks on lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid, laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud. Täpsem kava: www.lastekaitseliit.ee

3) Väitlus „Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” 15.11 Solarise keskuses kell 18.00. Täpsemat infot: www.lastekaitseliit.ee

4) PÖFF´i JustFilm saab oma avalöögi 15.11. MTÜ Lastekaitse Liit teeb koostööd PÖFFiga laste- ja noorteõiguste eriprogrammi osas. Hoolikalt on valitud seitse filmi, mis pakuvad mõtlemist- ja kõneainet lisaks noortele ka õpetajatele ja lapsevanematele. Täpsemat kava vaata: http://2012.justfilm.ee/est

5) 101 last Toompeale, 16.11. Ürituse eesmärk on noorte osaluse toetamine riiklikus otsustusprotsessis. Täpsemat informatsiooni ürituse kohta: http://www.lastekaitseliit.ee/noortekogu/101-last-toompeale/

6) Konverents “Kuidas elad, Eestimaa laps? Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” 21.11 Rahvusraamatukogus kell 10.00- 17.00. Konverents uurib ja arutleb, millised muutused peaksid leidma aset meie arusaamades laste kasvatamisest, et võimaldada lastel elada õnnelikku elu sidusas ja koostööle suunatud ühiskonnas. Täpsemat infot leiad: http://konverents.lastekaitseliit.ee/node/24
Jätka lugemist »

Tulekul õpipäev “Kuidas hindamine inimest kujundab?”

Kõik huvilised on oodatud Tartu Waldorfgümnaasiumi õpipäevale “Kuidas hindamine inimest kujundab?”, mis toimub neljapäeval, 18. oktoobril kell 10:00-16:00 Tartu Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 2, Tartu). Lektoriks kogemustega õpetaja ja õpetajate koolitaja Godi Keller Norrast.

Hindamine on Eesti õpetajatele väljakutseid pakkuv teema, terava tähelepanu all on hindamise erinevad viisid. Kool valmistab eluks ette inimesi, kes mõjutavad ühiskonda tulevikus, mida me ei tunne. Kui teaksime paremini, kuidas mõjutab hindamine inimesi üldiselt, nii õpetajaid, õpilasi kui lapsevanemaid, saaksime kujundada (hindamis)keskkonna, mis toetab ning arendab nii hinnatavat kui hindajat.

Godi Keller on olnud 18 aastat loodusainete ja klassiõpetaja ning praegu koolitab õpetajaid, koolijuhte ja lapsevanemaid Norra Poeble projekti pedagoogina. Samas tegeleb ta ka probleemsete koolist kõrvale jäänud noorukitega. Oma igapäevatöös puutub seega pidevalt kokku hindamise ja selle mõjuga nii koolis kui väljaspool kooli. Jätka lugemist »

Rosma Vanemate Kool kutsub täna suurele ühismaalimisele

Rosma kool. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi poolt ellu kutsutud Vanemate Kool kutsub huvilisi sellekevadisse viimasesse tundi kolmapäeval, 11. aprillil algusega kell 18.00. Teemaks pööripäevade vastastikune mõju ja kokkuvõte aastaringi pühadest. Ühtlasi toimub suur ühismaalimine!

TUNNIPLAAN
18.00 – 18.30 Rütmiline osa, Külli Volmer
18.30 – 19.30 Pööripäevade vastastikune mõju. Kokkuvõte aastaringi pühadest, Heli Kudu
19.30 – 20.30 Ühismaalimine: Elujõgi läbi aastaaegade

Oma traditsioonilise vahetunni võileivad sööme ja tee joome sõbralikult enne kojuminekut muljetades. Nagu koolilapsele kohane, pane sinagi kotti vahetusjalanõud ja võileivaraha. Vanemate Kooli toetab EASi kohaliku omaalgatuse programm.

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva külje all 20. sajandi kooliuuendaja Johannes Käisi sünnipaigas. Haridusuuenduslike impulsside hoidmine ja levitamine Kagu-Eestis on üks kooli missioone. Kool on 21 aastane põhiharidust andev waldorfkool. Vanemate Kool sai alguse kolm aastat tagasi vanemate enda küsimustest lapse arengu ja waldorfpedagoogika kohta. Jätka lugemist »

Joonistused aitavad jälgida lapse sisemist arengut

Terve Pere Kooli sellekevadine viimane koolipäev Rosmal. Foto: Terve Pere Kool

Märtsi viimasel päeval kogunesid Terve Pere Koolis osalevad vanemad Põlvamaal Rosma külas tegutsevasse waldorflasteaeda, et saada osa kogenud pedagoogi Heli Kudu loengust, milles ta kirjeldas laste joonistamisprotsessi ning tõi näiteid tüüpiliste joonistuste analüüsist. Soov vabalt ja juhendamiseta joonistada on lapse baasvajadus – joonistamine on kui paberil toimuv mäng, milles väljendub siiras loomisrõõm. Teadlik ja tundlik silm märkab lapse joonistusest ka tema sisemist arengut. Lisaks joonistamise temaatika käsitlemisele arutati sellekevadises viimases Terve Pere Kooli tunnis waldorflasteaia loomise võimalusi Võrumaale.

Kõikidele lastele meeldib joonistada, see on lapse tung avaldada oma sisemaailma. Tihti haaravad lapsed juba enne teist eluaastat pliiatsi järgi, et jäljendada oma vanemaid või teisi lapsi. Esimese seitsme eluaasta joonistusi vaadeldes võib eristada teatud kindlaid arengufaase.

Lapse joonistamise arengu kolm etappi

Waldorfpedagoogikas on laste joonistuste analüüsiga tegelenud Hanns Strauss, kes jagas laste joonistamise arengu kolme etappi. Varajane faas kestab kuni kolmanda eluaastani, sel perioodil maalivad lapsed täiesti vabast liikumisest, nautides seda jälge, mis käsi ja kriit paberile (või seinale) jätavad. Joonistused on väga dünaamilised, tihti ületades ette antud paberi piire.

Selles arenguetapis ei suuda laps oma tegevusele ja selle tulemusele nime anda. Ta ei tea üldjuhul ise ka, mida ta joonistab ning vanematena peaksime hoiduma sellest, et väikelapselt iga pildi kohta aru pärida – kes või mis on pildil. Joonistamises väljendub tegutsemisrõõm, seetõttu peaks last julgustama vabalt värvidega mängima, pole vaja suunata joonistamist mõistusest lähtuvaks tegevuseks. Jätka lugemist »

Terve Pere Kool kutsub viiendasse tundi

Foto: Terve Pere Kool

Terve Pere Kooli loengusarja “Eelkooliealine laps” viies loeng-vestlusring toimub laupäeval, 31. märtsil kell 11.00-14.00 Põlva lähedal Rosmal, sealses waldorflasteaias.

Loeng on pilditeemaline – millest räägivad laste joonistused ja mis on waldorfpedagoogikal asja religiooniga. Loengu viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Järgneb arutelu waldorflasteaia loomise võimalustest Võrru.

Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus mängida sealses lasteaias.

Võrus tegutsevas Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Kui soovid panustada Võrumaa esimese waldorflasteaia loomisse, võta ühendust!

Lisainfo:
Pille Sõrmus, e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu, e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819

Haanjas tuleb loeng kaksleelsuse mõjust lapse arengule

Neljapäeval, 29. märtsil kell 14.00 saab Haanja rahvamajas kuulata loengut “Kakskeelsuse mõjud lapse kõne arengule”. Lektor TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud Merit Hallap. Ürituse korraldajaks on Haanja kooli hoolekogu. Pärast loengut saab esitada lektorile küsimusi, avaldada oma arvamust kohaliku keele õpetamise kohta koolis/lasteaias ning kuulata teiste arvamusi. Kindlasti on oodatud lapsevanemad, pedagoogid ja kõik teised, kes tahavad kooli arengu suunamisel kaasa rääkida.
Üritus kestab u 2,5 tundi.

Allikas: Einike Mõttus

Tegu õpetab, mitte sõna

Terve Pere Kooli tund Võrus. Foto: erakogu

Aasta alguses Võrus kodanikualgatuse korras tegutsemist alustanud Terve Pere Kooli loengusari „Eelkooliealine laps“ on olnud sedavõrd menukas, et esialgse plaani järgi peetud kolm loengut saavad täiendust. Kogenud pedagoogi, ema j avanaema Heli Kudu loeng lapse kõne arengust toimub 17. märtsil Võru Loovuskooli ruumides (Lembitu tn 2) algusega kell 11. Kevadveerand lõpeb 31. märtsil Rosmal.

Terve Pere Kooli koolipäevad on olnud rahvarohked ning sisutihedad, tõstatades palju erinevaid väikelaste kasvamisega seotud teemasid ning küsimusi, millest mitte kõik ei ole ajanappusel oma vastuseid saanud. Seekordsel kohtumisel pöörataksegi eritähelepanu just loengutes üles kerkinud küsimustele ning arutelule. Lisaks lapse arengut käsitlevatele küsimustele ootavad Terve Pere Kooli eestvedajad ka aktiivset arutelu Võru waldorflasteaia loomise teemal.

Jätkame siinkohal tagasivaatega eelmisele Terve Pere Kooli loengule, mis toimus 25. veebruaril. Kui esimese tunni teemaks oli matkimine ja õppimine ning teine koolitund keskendus teleri ja arvuti rollile ning mõjule. Õppimine eelkoolieas toimub kaudsel viisil läbi matkimise ja eeskuju. Koolipäeval esinenud Heli Kudu sõnul toimub viljakas õppimine lastel peamiselt alateadlikult, sest väikelapse mõtlemine, tundmine, tegutsemine pole eraldiseisvatena koolitamiseks veel kättesaadavad. „Eelkoolieas on laps üleni oma keha kujundamises. Alles peale hammaste vahetumist ja kehalist sirgumist vabanevad lapses jõud, mida saab otseseks õppimiseks kasutada,“ jagab Heli Kudu. Jätka lugemist »