küttepuud

Riigimetsa majandaja RMK käivitab alates 1. märtsist eratarbijatele ühtse registreerimissüsteemi küttepuidu müügi paremaks korraldamiseks.

“Kui siiani sai ühtses süsteemis registreerida vaid 3-meetriste nottidena müüdava küttepuidu ostusoove, siis edaspidi registreeritakse samamoodi ka kõik eratarbijate soovid varuda küttepuitu kasvava metsana,” kommenteeris RMK juhatuse liige Tiit Timberg, kelle sõnul aitab uus süsteem küttepuidu müüki paremini planeerida. Alates 1. märtsist saavad eratarbijad küttepuidu ostusoovist teada anda kas telefoni 676 7676 või e-posti kyte@rmk.ee kaudu.

Vaheladudesse koondatud 3-meetrist küttepuitu pakutakse jätkuvalt koos kohaleveoga ning need tellimused on võimalik täita paari nädala jooksul.

Kütte varumine kasvava metsana toimub uue korra järgi vahemikus 1. november kuni 31. märts. Vastavaid sooviavaldusi registreerib RMK kuni 1. oktoobrini. Metsa hindamisandmete alusel tehakse igale eratarbijale konkreetne hinnapakkumine, misjärel sõlmitakse leping ja väljastatakse ka arve. Kõik tänaseks esitatud kasvava metsa raieõiguse ostusoovid täidetakse käesoleva talve jooksul.

Timbergi sõnul muutub alates märtsist ka seniste RMK metsnike vastutusvaldkond ning töökorraldus, mille järgi uue ametinimetusega metsnik-metsakorraldajate põhitegevus kevad-suvisel perioodil on metsavarude hindamine ja metsakasvatuslike tööde kavandamine. “Metsa inventeerimistööde käigus kaardistatakse ühtlasi kõik sanitaarraiet vajavad metsaosad, mida saab sügisel pakkuda eratarbijaile kasvava metsa ülestöötamiseks,” selgitas Timberg. Loe edasi: RMK ühtlustab küttepuidu müügikorraldust

kyttepuu — Männisalu Arvi lõikas ja lahk esi puid – tulõ odavamb. Foto: Uma Leht

«Mul om küttepuid kõik aig tagavaras, a iks telli egä aasta mano – vanal inemisel piät kõkkõ tagavaras olõma!» muheli Parksepä naanõ Tšvalko Helju (81) uma aho segämise man. Seo tarkusõ perrä teten om tarõ kõgõ lämmi ja korsna puhta.

Helju tell hindäle joba lahudu küttepuu. «Pliidi ala pandmisõs 30 cm pikä ja ahopuu 50 cm pikä, kokko iks kümme rummi,» selet’ tä. «Virna pandmisõs palka kah viil inemise: suurõ puu omma mu jaos rassõ.» Helju om pruuvnu külh küttepuid hinna perrä telli, a hariligult küsüse kõik müüjä ütte ja samma hinda. «Nä olõssi nigu hinnan kokko lepnü,» märgot’ Helju.

Helju naabrimiis Männisalu Arvi (72) om noorõmb ja tsäpemb, timä lõikas-lahk küttepuid ja lavvasälgi iks esi. Kukki naasõga katõ pääle om puiõ ostminõ keremb, om tuu pensionääre jaos peris suur välläminek. «Ku ostminõ tulõ, sis lätt mõlõmbal iks kolmandik pensionist õkva är,» ütel’ Arvi.

Küttepuuäri lätt häste
«Krõpõmbidõ ilmuga oll’ telefon verrev. Pall’o inemise ei ihna rahha «raisada» ja uutva, kas ülepää lätt talvõl külmäs,» ütel’ Filingu Valmer (38), OÜ Filmer juhatusõ liigõ, kiä müü küttepuud päämidselt Võro liina inemiisile.

Sääne ilma perrä küttepuiõ ostminõ olõ-i Filingu Valmeri jutu perrä mõistlik. «Soovida järgmädse talvõ küttepuu iks keväjä är osta. Sis om hind kõgõ madalamb ja nii saat sügüses hindäle joba kuiva küttepuu. Kimmä kundõ, kiä mu käest joba aastit küttepuid telvä, saava tsipakõsõ hinnast alla kah. Hariligult võetas iks kümme rummi kõrraga. Ku om kipõlt vaia ja rahha olõ-i kõrraga anda, sis anna perrämassu pääle kah.» Loe edasi: Küttepuud võinu olla aastas ette