Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

Ferratum Grupp küsitles 21 riigis üle 20 000 leibkonna, et välja selgitada inimeste jõuluaegsed tarbimisharjumused. Milles seisneb jõulutunne? Millised on kõige populaarsemad jõulukingitused? Kui palju eestlased jõuludele kulutavad?

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele - palju kulutatakse mänguasjadele Foto Urmas Saard
Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele – palju kulutatakse mänguasjadele. Foto: Urmas Saard

Kui palju Eesti pere jõulude ajal kulutab?

Kõige suuremad jõuludele kulutajad on sel aastal Mehhiko (34,6 %), Rumeenia (31,9 %), Hispaania (29,6 %) ja Brasiilia (28,2 %). Tabeli teisest otsast leiame Horvaatia (14,4 %), Norra (13,4 %), Soome (12,3 %) ja Hollandi (11,8 %) – need riigid hoiavad oma eelmise aasta positsiooni ning teevad võrreldes ülejäänud riikidega jõuludele vähem kulutusi. Eesti kulutused jõuludele on teiste riikidega võrreldes keskmised, kulutades jõuluostudele keskmiselt 247 eurot.

Mida inimesed võivad sel aastal jõulukingitusteks oodata?

Kõige populaarsema valik, mida kinkida ja kingiks saada, on rõivad – selle on esikohale valinud 17,5% vastanutest. Mänguasjad, maiustused ning elektroonika said küsitluses vastavalt teise, kolmanda ja neljanda koha.

Loe edasi: Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

Tänasest on rahvatantsijad oodatud osalema tantsupidude tulevikku suunavas küsitluses

rahvatantsAlates tänasest oodatakse kõiki rahvatantsuga tegelejaid vastama leheküljel www.errs.ee laiapõhjalisele küsitlusele. Ulatusliku kaasamisega soovitakse koguda tantsijate arvamusi tantsupeo korralduslikele aspektidele ning ühiselt mõtestada 80aastase peotraditsiooni rolli tänases kiirelt muutuvas ühiskonnas.

Küsitluse eesmärk on hinnata seniste otsuste mõju rahvatantsuliikumisele ja tantsupeole ning analüüsida ja täpsustada tantsupeol osalejate erinevaid rolle ja korraldusmudelit. Vastama on oodatud kõik rahvatantsijad ja juhendajad, sh väliseesti tantsurühmad.

Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul näitas 2013. aastal tehtud laulu- ja tantsupeo traditsiooni käsitlev sotsioloogline uuring selgelt, et eestlaste jaoks on see traditsioon väga oluline.

“Põlvkondade vahetusega ei pruugi aga traditsioon olla ühetähenduslik ega enesestmõistetav,” selgitas Järvela. “Sestap küsimegi 2019. aastal toimuva 20. tantsupeo eel, milline on tantsurahva nägemus ja ootused rahvatantsuliikumise ja tantsupidude traditsiooni tulevaste arengusuundade kohta. Küsitluse tulemusel sõnastatakse tantsupeo protsessi olulisemad komponendid ja tunnusjooned, millest tantsupeo organiseerimisel lähtuda.”

Küsitlus on avatud 14. aprillist kuni 1. maini 2016 ning tulemused selguvad selle aasta lõpuks.

Küsitlust korraldab Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts koostöös mõttekojaga Praxis ning toetab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.

Osale küsitlusel puiduenergia koolituste kohta

SA Erametsakeskus koostöös Suurbritannia, Soome, Austria, Türgi ja Prantsusmaa partneritega viib läbi projekti WETNet, mille raames luuakse järgmise kahe aasta jooksul puiduenergia koolituste kompetentsimudel. Enne puiduenergia täiendkursuse programmi koostamist viiakse läbi küsitlused puiduenergia koolituste vajaduste osas.

Soov on luua üks puiduenergia teemaline koolitus, mille moodulitega saaks koolitada metsaomanikke ja metsanduslikke ettevõtteid ning teiste moodulitega energiasektorit puiduenergia alal.

WETNeti projekt kutsub kõiki huvilisi, kes tegelevad metsandusese ja/või puiduenergia vallas, vastama küsimustikule, milles analüüsitakse, milliseid ja mis teemal puiduenergia koolitusi on ja milliseid oleks vaja. Palume Teil vastata 27. jaanuariks.

Küsitlustele vastanute vahel loositakse välja kolm mõnusat ja sooja kõrvadega talvemütsi ja helkurid. Kui soovite loosimisest osa võtta, palume jätta oma kontaktandmed, muul juhul on küsitlus anonüümne.

Küsitluse leiab siit. Lisainfo projekti kodulehel www.eduforest.com.

Allikas: Pille Aasamets, SA Erametsakeskus, www.eramets.ee

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemuste hindamine

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 hakkab läbi saama ning aeg on teha kokkuvõtteid. Allpool olev küsimustik hindab Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemusi ja on suunatud organisatsioonidele. Seepärast palume ka märkida vastaja positsioon organisatsioonis.

Küsimustikule vastamine võtab aega 5-6 minutit. Saadud vastuseid kasutame eelkõige aastast kokkuvõtete tegemiseks, samuti aitavad vastused meil saada aasta tegevuste kohta tagasisidet ning täiendada tegevusaruannet. Saadud andmeid ei edastada kolmandatele osapooltele.

Teie panus on Siseministeeriumi jaoks oluline!

KÜSITLUSE JUURDE!

Lisainfo küsitluse või vabatahtliku tegevuse aasta kohta:
Marten Lauri, projektijuht
Siseministeerium
Tel +372 612 5191
E-post marten.lauri@siseministeerium.ee

Rakvere linnajuhid osalesid Euroopa Komisjoni uuringus

Selle aasta alguses viis Euroopa Komisjon läbi uuringu Local Authorities and the governance of the Single Market (Kohalikud omavalitsused ja ühisturu juhtimine). Eestis viis küsitluse läbi TNS EMOR. EMORi uuringu valikus osalesid Eesti kuue omavalitsusjuhi seas ka Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ja linnapea Andres Jaadla.

Kui uuring ühte lausesse kokku võtta, siis uuringu kohaselt KOV tasandi vastajad ei tundnud, et nendega oleks konsulteeritud kui EL ühtse turu strateegiat välja töötatakse. Selgelt tunnetatakse enda rolli Euroopa Liidu aktide rakendamisel, kuid nende väljatöötamisel kohalike omavalitsuste esindajate panust ei küsita.

TNS Emor küsitluse tulemused!

Elanikud ootavad rahvaloenduselt tegelikku rahvaarvu

Eesti elanikest 70% ootab aasta lõpus algavalt rahva ja eluruumide loenduselt vastust riigi tegeliku rahvaarvu kohta, selgub uuringufirma Faktum & Ariko oktoobris läbi viidud küsitlusest. 95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile vajalikuks.

„Eesti inimesi on riigi ja rahvaga seonduv alati sügavalt puudutanud, seetõttu peetakse rahvaloendust ka vajalikuks,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile üldiselt vajalikuks. Küsimusele “Kui vajalik rahvaloendus Teie arvates Eestile on?” vastas 74% „vajalik” ja 21% „pigem vajalik”. Võrreldes septembris toimunud küsitlusega on nende vastajate hulk, kes peavad rahvaloendust Eestile vajalikuks ligi 10 protsendipunkti kasvanud.

Kõige olulisemaks peetakse Eesti tegeliku rahvaarvu väljaselgitamist (70% küsitletutest), elamistingimuste kohta andmete kogumist (37%) ja väljarännanute hulga väljaselgitamist (24%).

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15–74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Allikas: Statistikaamet

Küsitlus: kuidas ajada paremini ugrimugri asja?

Ajakirjanik Rein Sikk kutsub kõiki Facebooki kasutajaid üles vastama küsimustele:

Kuidas paremini ajada ugrimugri asja?

Mis on peaülesanded soome-ugri liikumise edendamisel, hõimurahvaste tutvustamisel, toetamisel, 25 miljoni soomeugrilase liitmisel?

Küsimusele saab vastata aadressil http://www.facebook.com/home.php#!/home.php?sk=question&id=1693754310465

Palun vastake ise ja edastage küsitluse link ka sõpradele! Mida rohkem vastajaid, seda usaldusväärsem tulemus.

Kes võiks olla Eesti rahvusloom?

Panime kylauudis.ee paremasse veergu üles küsitluse, kuhu oleme ritta sättinud hulga kodumaiseid loomi. Kutsume kõiki oma lugejaid küsitlusele vastama, et välja selgitada, millisele loomale on poolehoid kõige suurem.

Valik maailma rahvaste rahvusloomi:

  • Soome ja Venemaa – karu
  • Rumeenia – ilves
  • Somaalia  – leopard
  • Hispaania – härg
  • Rootsi – lõvi, põder
  • Brasiilia – jaaguar
  • Belgia, Bulgaaria – lõvi
  • Austraalia – känguru, koaala

Palume teil kirjutada selle postituse kommentaaridesse, miks peaks just teie soositud loom Eesti rahvusloomaks saama. Samuti palume panna siia kirja see potsentsiaalne tulevane rahvusloom, keda te meie küsitluse loetelust ei leidnud.

Avalda arvamust Baltimaade ühise kultuuriportaali osas

Loov Eesti meeskond soovib teada saada, mida arvavad inimesed Baltimaade ühisest kultuuriportaalist. Projekti eestvedajad on ette valmistanud lühikese küsimustiku, millele oodatakse vastuseid.

Kui sul on aega, võid ka vastata. Kokku on esitatud 10 küsimust (inglise keeles) ning ankeedi täitmine ei tohiks võtta rohkem kui viis minutit. Küsimustiku leiab siit. Ühist Baltimaade kultuuriportaali tutvustava esitluse (eesti keeles) saab alla laadida siit.

Allikas: Loov Eesti

Eesti Päevaleht kutsub külarahvast ministreid hindama

Nagu kahe eelmisegi aastavahetuse eel kutsub Eesti Päevaleht ka tänavu rahvast meie ministrite tegevusele hinnangut andma.

Küsitlusele vastajad saavad kõigi Eesti Vabariigi ministrite tänavusi toimetamisi hinnata kümne palli skaalas, samuti on võimalik välja tuua iga ministri suuremad õnnestumised ja ebaõnnestumised.

Küsitluse leiate järgmise lingi alt:
http://bit.ly/ministrid

Õhutan Külauudiste sõpru ja lugejaid hoolega kaasa lööma ja küsitluse linki oma sõpradele – tuttavatele edasi saatma, et meie tulemustes ei kajastuks vaid linnarahva hääl. Praeguse seisuga on vastanuid 500 ringis, neist 43 protsenti on Tallinnast.

Peale selle saavad ka kõik ministrid ise oma tegevust ning suuremaid saavutusi ja ebaõnnestumisi hinnata.

Küsitluse kokkuvõte ehk teisitisõnu „Eesti Päevalehe ministrite edetabel 2010“ ilmub Eesti Päevalehes aastavahetuse paiku.

Varasemad edetabelid leiate siit:
http://www.epl.ee/artikkel/485628 ja http://www.epl.ee/artikkel/453340.

Rein Sikk, Eesti Päevaleht