Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Ülenurmel on huviorbiidis Eesti soost mõisnikud

Eesti põllumajandusmuuseum korraldab täna, 21. novembril kell 11 Ülenurmel mõisakonverentsi “Eesti soost mõisnikud”.

Konverentsi peakorraldaja Ell Vahtramäe sõnul käsitletakse konverentsil kolme teemaderühma: mõisate omandisuhted sealhulgas eesti mõisnikkonna teke pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigile seisustele 19. saj keskel ja mõisate riigistamine 1919. Samuti antakse ülevaated eestlastest mõisnike majandustegevusest ning ajalooliste mõisate tänapäevasest seisust ja majandamisvõimalustest.

Talupojast mõisnikuks saamise võimalustest, eesti mõisnikkonna tekkest ja arengust räägivad Tiit Rosenberg ja Märt Uustalu. Mõisa(südame)te saatust pärast 1919. aasta maareformi käsitleb Kaarel Vissel ning tänapäevasest seisust Valdo Praust. Üksikutest, kuid tüüpilisematest eestlastest mõisaomanike tegevusest, majandamismudelitest ja sotsiaalsest staatusest annavad ülevaate Kersti Lust, Elvi Nassar ja Kersti Taal. Eesti põllumajandusmuuseumi kogudes leiduvat teemakohast materjali tutvustab Lembit Karu.

Eesti põllumajandusmuuseum paikneb ajaloolises Ülenurme mõisas, mille kaks viimast omanikku olid eestlased Georg Riik ja Peeter Muna. Pärast mõisa riigistamist 1920. aastal läks territoorium jagamisele Peeter Muna ja tema väimehe polkovnik Viktor Puskari vahel. Konverents toimub kultuuripärandi aasta raames ning on pühendatud Eesti põllumajandusmuuseumi 45. aastapäevale.

Fotokonkurss- Pärijata pole pärandit

Konkurss on korraldatud Kultuuripärandi aasta 2013 ja Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) raames VI Fotokonkurss “Elukestev õppija kultuuriruumis” 31.05 – 20.09.2013.
Konkursi eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.

Konkursile on osalema oodatud kõik huvilised alates õpilastest kuni ettevõtjateni, v.a. komisjoni liikmed. Üks autor võib esitada kuni 3 fotot või kolmest fotost koosneva piltide seeria, fotosid võib konkursile esitada ainult autor ise. Konkursitööde esitamise viimane tähtaeg on 20.09.2013 kell 15.00.

Konkursi teemad on:
Peateema: Pärijata pole pärandit
• Inimesed kultuuriruumides.
• Kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes.
• „Kuldsed käed“
• Õppimine läbi kultuuripärandi.
• Vanaemalt (-isalt) lapsele.
• Traditsioonide säilitamine ja nende elus hoidmine.

Täpsemalt saab lugeda tingimuste ja auhindade kohta Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kodulehelt

 

Viljandis avati üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Viljandi Linnagaleriis avati üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav aadressil http://www.unesco.ee/projekt-elav-kirev-ja-ponev-vaimne-kultuuriparand/.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Päästeliit korraldab kultuuripärandi aasta raames vanade päästealaste fotode ja filmide kogumise kampaania

Päästeliit korraldab kultuuripärandi aasta raames vanade päästealaste fotode ja filmide kogumise kampaania, mille eesmärgiks on säilitada tulevastele põlvedele fotodel ja filmilindil jäädvustatud mälestus vabatahtlike päästjate tegevusest nii sõjaeelsel, kui ka sõjajärgsel perioodil.

Koostöös Rannarahva Muuseumi ja Eesti Tuletõrjemuuseumiga tahetakse kokku koguda fotod ja muud salvestised vabatahtlikest pritsimeestest, merepäästejaamadest,-paatidest ja nende vabatahtlikest meeskondadest. Oodatud on pildid vabatahtliku päästega seotud naisseltsidest, puhkpilliorkestritest ja karskusliikumisest. Samuti ülesvõtted nõukogude võimu aegsest vabatahtlikust ja sõjaväestatud tuletõrjest. Kogutud materjal esitatakse ja säilitatakse Eesti Tuletõrjemuuseumis. Merepäästejaamu ja merepäästet puudutav osa antakse üle Rannarahva Muuseumile.  

Koopiad fotodest saatke palun aadressil Päästeliit Lõõtsa 4 Tallinn 11415. Elektroonilisel kujul olemasolev materjal saatke meiliaadressil kaido@paasteliit.ee Tekkivatele küsimustele saab vastuse Päästeliidu tegevjuhilt Kaido Taberlandilt telefonil 522 7987.  

Ants Raava

Pärandiralli kutsub suitsukala kõrvale uurima vanade majade ja akende hingeelu

pärandiralliPärandiralli kolmas väljasõit sellel laupäeval, 27. aprillil kutsub kultuuripärandihuvilisi Haapsallu Rannarootsi muuseumisse. Tähelepanu keskpunktis on Läänemaa, peamiselt Noarootsi ja Haapsalu kultuuripärand.

Haapsalu väljasõit on eelkõige suunatud vanade majade omanikele ja elanikele. Vanad majad vajavad sageli eriti hella kätt ja rohkelt teadmisi, mistõttu toob pärandiralli Haapsallu kohale hulga eksperte, kellelt saab nõu küsida.

Detailsemalt saab tutvuda vanade akende restaureerimise protsessiga. Laupäevase pärandiralli lektor, vanade puitesemete restaureerimisega pikka aega tegelenud Kalle Kase selgitab: “Õpetame vana akent tähelepanelikult vaatama – kust üldse restaureerimisega alustada ning kuidas tööd nii teha, et võimalikult palju väärtuslikku vana puitu ning sellesse ladestunud emotsionaalset väärtust alles jääks. Aga räägime ka praktilisemast – kuidas värvi eemaldada, millega kruntida ja värvida.”

Rannarootsi muuseum näitab rannaäärsete kalurite traditsioonide tutvustamiseks keskpäevast alates publikule oma uhket ennesõjaaegset suitsuahju ja kui paadid hommikul ikka räime toovad, siis tõstetakse letile ka värske suitsuräim. Süüa saab sealsamas piknikuplatsil ning kui kala söödud, siis alustabki pärandiralli Rannarootsi muuseumis kell 14.

Päev lõpeb praktikaga – koos minnakse vaatama ühte Haapsalu vana puitmaja. Vana maja saladusi õpetab märkama Joosep Metslang, kes pani eelmisel aastal kokku populaarse “Vana maamaja käsiraamatu”. Haapsalu pärandiralli päeva täpne ajakava on kättesaadav aadressil http://j.mp/ralli-haapsalu.

Kõige värskem info sündmuse kohta Facebookis: https://www.facebook.com/events/139682656215538/.

Pärandiralli on kogu kultuuripärandi aasta jooksul toimuv sündmustesari, järgmine rallipäev toimub 3. mail Kärdlas. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

Kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonna korraldatud priiuse põlistumise päeva harivat e-mälumängu mängiti kokku üle 22 tuhande korra – mänguga jõudsid lõpuni 14 755 mälumängu huvilist. Mälumängu kommenteeritud vastustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.parandiaasta.ee/vastused.

“See teeb meele ikka väga rõõmsaks, et inimesed pärandiaasta mälumängu niivõrd suure entusiasmiga mängisid. Oli ka kuulda, et küsimused pakkusid just parasjagu väljakutset ning mängust saadi uusi teadmisi. Eks meie eesmärk oligi mängijate teadmistepagasit kasvatada,” jäi mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna tulemusega väga rahule.

Lähipäevadel analüüsivad mängu korraldajad tulemusi ning selguvad võitjad võistkondade, koolide ning erinevates vanusekategooriates. Mälumängu kategooriate erinevate võitjatega võtavad korraldajad ühendust 10 tööpäeva jooksul.

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse ning rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid. Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas. Jätka lugemist »

Kultuuripärandi aasta juhtlause on: pärijata pole pärandit!

p2randilogo_horisontaal_v2rviline(ekraan)2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks.

Kultuuripärandi aasta fookus on seatud kultuuripärandile terviklikult, kaasates pärandi nii vaimset kui ka ainelist poolt, nii riikliku (või ka rahvusvahelise) kaitse all olevat pärandit kui ka seda igapäevast (elu)keskkonda, kogukonna tegutsemisvälja ning traditsioone, mis ei ole kaitse all, aga on ometi väärtuslikud kohaliku identiteedi kujundajana. Teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb koos hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.

Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame – pärijata pole pärandit. Seda, mida ja kuidas me praegu hoiame, hakkavad tulevased põlved uuesti mõtestama. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Jätka lugemist »