Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Laiuse naisrühm Meie Mari on tantsinud kakskümmend viis aastat

105-aastases Laiuse seltsimajas peetud Laiuse naisrühma Meie Mari 25. sünnipäevapeol esitleti kollektiivist jutustavat raamatut, meenutati minevikku, kõneldi tulevikuplaanidest, tunnustati rahvatantsukultuuri eestvedajaid ja sellele kaasa aitajaid.

Meie Mari ühispilt. Foto erakogu

Meie Mari ühispilt. Foto: erakogu

Meie Mari on tõeline kirss tordil, kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud

17. novembril värsket trükist „Meie Mari Muraka memuaarid ehk kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai” esitlenud naisrühma tantsija (aastatel 2011-2017) Raine Lindepuu ütles, et see raamat jutustab sellest, kuidas ta natuke rohkem kui kuus aastat nende toredate „kepsutajatega” ühiselt aega veetis – kus käidi esinemas ja mis juhtus enne esinemisi. Mitmed koosviibinud said sündmuselt kaasa Raine Lindepuu memuaariraamatu, millesse autor autogrammi kirjutas.

Raine Lindepuu lausus südamlikud tänud Meie Mari naistele, kes nägid tohutut vaeva, et pikka aega tühjana seisnud Laiuse seltsimaja rühma sünnipäevaks korda teha.

Meie Mari veerandsajandal sünnipäeval olid kohal mitmed kunagised Laiuse kultuuritegijad ja kogukonnelu eestvedajad.

Jätka lugemist »

Mardinädal lõpeb Tartus “Hakkame santima!” välisrühmade kontserdi ja perepäevaga

Mardinädala lõpetab täna, 11. novembril, Tartus Eesti rahva muuseumi teatrisaalis toimuv välisrühmade kontsert ning festivali perepäev.

Enne kontserdi algust on kõikidel võimalus Liisa Maasiku juhendamisel endale valmistada üks vahva kadrimask

Päev algab kell 12 kadrimaskide valmistamisega ja erinevate meisterdamiste- ja rahvamängudega lastele ning jätkub kell 12:30 festivali välisrühmade kontserdiga, kus iga kollektiiv tutvustab parimaid palasid oma riigi mardikombestikust.

11. novembril toimuval kontserdil saab näha Itaalia, Läti ja Venemaa maskeerimiskombeid. “Boes and merdules” on legendaarne meeste folklooriansambel Itaaliast, Sardiiniast, kes tutvustab põlist Ottana piirkonna karnevalikultuuri. Kandes efektseid ja lärmakaid, suurte kelladega koormatud härja ja karjuse kostüüme, sümboliseerib nende esitatud rituaal igavest võitlust inimese ja looma vahel.

Jätka lugemist »

Reedel joostakse Eestis marti: rahvusvaheline sanditamisfestival „Hakkame santima!“

Homme, 9. novembril toimub Euroopa kultuuripärandiaasta raames üleriigiline maskeerimis- ja sanditamisfestival „Hakkame santima“. 9. novembril joostakse marti ja Eesti eri paigus toimuvad mardipeod, 10. novembril on sanditamiskonverents ja 11. novembril suur perepäev ja kontsert Tartus, kus lisaks eestlastele astuvad üles folklooriharrastajad Venemaalt, Lätist ja Itaaliast.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mardipäeva mask, valmistatud Sindi noortekeskuses 2009. a mardipäeva käsitöö tunnis. Foto: Helle Vent

sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm

Kas teadsid, et lisaks kadri- ja mardisantidele käisid Eestimaal ringi veel ka näiteks hingesandid, jõulusokk, üksik ketrajaeit, krutskiline kadrihani ja paljud teised põnevad tegelased?

Sügistalvisel ajal sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele, olgu selleks siis näiteks Tiibeti kloostrites tehtavad rituaalsed maskeeritud pühad tantsud Losari festivali ajal, Itaalias Sardiinia piirkonnas ringi liikuvad lambanahkadesse mässitud ja puidust looma- ja inimese maske kandvad sandid või Baierimaal jõulude aegu ringi liikuvad hirmutavad Krampuse-karakterid.

Jätka lugemist »

Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist toetanud Pärnu linn on valmis tartlastele pakkuma oma tuge, jätkates kahe linna kultuuritegelaste aastakümnete pikkust koostööd.

Elmar Trink Koidula muuseumis Foto Urmas Saard

Elmar Trink Koidula muuseumis. Foto: Urmas Saard

Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada

„Te olete kindlasti üks esimesi, kellega Tartu hakkab asju ajama, kui tiitli saame. Teeme koostööd ka siis, kui tiitlit ei saa,“ kinnitas täna Pärnu kultuuritegelastega kohtunud Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks vastutav projektijuht Erni Kask.

Pärnus Nooruse majas toimunud kokkusaamise eesmärgiks polnud ühiste ürituste kokkuleppimine, vaid Tartu mõtete tutvustamine ja ühisosa otsimine. Pärnakate ideeotsingutest rääkinud Elmar Trink tõdes, et kaks linna mõtlevad ühes suunas ja Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada.

„Kui me vaatame ajalooliselt Pärnu, Viljandi ja Tartu koostööd, siis selle nimeks on Põhja-Liivimaa,“ kõneles Trink. Pärnu eelistena nimetas ta merd, ühendusvõimalusi ka näiteks laevaga, rikkalikku suvist kultuurielu, omanäolise Kihnu kultuuriruumi lähedust, 11 000 aasta pikkust ajalugu ning linna ja maa ökoloogilist kooseksisteerimist.

Jätka lugemist »

Mart Tõnismäe asub tööle Pärnu linna kultuuri ja sporditöö peaspetsialistina

„Aeg on kui vankriratas, mis aina veereb. Vankriratta saad peatada aga ajaratast mitte. Minu ajaratas Sindis on veerenud ja kulgen edasi,” teatas Tori valla kultuurinõuniku ametis olnud Mart Tõnismäe, kes enne nelja omavalitsuse ühinemist alustas tööd Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna.

Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas. Foto: Urmas Saard

Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega

„Aitähh teile vahvad Sindi kultuuri ja haridustöö tegijad! Oli väga meeldiv teiega koos luua ja toimetada,” kirjutas Tõnismäe täna hommikul meililistis austuse ja lugupidamisega neile Sindis tegutsevatele omavalitsuse allasutustele ja koostöö kaaslastele, kellega ta eelmisel aastal alustas.

Mullu märtsi alguses pidas äsja ametisse nimetatud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik esmatähtsaks kohtumist volikogu haridus- ja kultuurikomisjoniga, et tutvustada oma senist elu ja tegevusi. Samas kuulas ta osavõtlikku tähelepanelikkusega komisjoni liikmete mõtteid ning avaldas omapoolseid nägemusi linna edasises kultuurielus. Tõnismäe tuli linnavalitsusse asendama lapsepuhkusele jäänud samas valdkonnas töötavat Kairi Gustavsoni. Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega, nagu tahtnuks kümneid aastaid linna (nüüd siis valla) kultuurielus osaleda.

Jätka lugemist »

Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega

Enne Sindi seltsimaja suure lava siniste eesriiete avanemist kostusid saalis istujateni kolmel korral laulu „Õrn ööbik” esimesed noodid, mis lisasid ootuspõnevust Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli 30. juubelikontserdi algusminutitesse.

Sindi muusikakooli juubelikontsert Foto Urmas Saard

Sindi muusikakooli juubelikontsert. Foto: Urmas Saard

Marko Šorin on võrrelnud Rammi „19. sajandi Mattiiseniga

Laupäeval, 20. oktoobril, toimunud kontserdil sai kauni muusikalise ülevaate kooli tegevusest. Õhtujuhid jutustasid õppeasutuse kujunemise lugu ja rääkisid inimesest, kelle nime Pärnumaa suurima valla ainus huvikool kannab.

Väga vajalikku muusikalist haridust andev kool sündis väikelinna 1988. a omaaegsete hästi innukalt tegutsenud lastevanemate algatusel, esmalt siiski Pärnu muusikakooli osana. Ka juubelikontserdi õhtujuhid olid muusikakooli lapsevanemad. Esimeseks ja ainsaks erialaks valiti koorilaulmine. Õpetööks kasutati gümnaasiumi hoones asuvat muusikaklassi. Aastate kulgedes võis hakata õppima klaverit, tasapisi lisandusid akordioni ja viiuli tunnid.

Jätka lugemist »

Eesti ja šoti tantsudega Raeküla Vanakooli keskuses

Viiendat aastat toimuv Briti päevade kava jätkus eile õhtul Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses eesti ja šoti tantsude õppimisega.

Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard

Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Tantsuõhtu heaks kordaminekuks tegid koostööd MTÜ Estobrit, Raeküla Vanakooli keskus, folkloorirühm Kaasike, rahvuskultuuriselts Kirmas, Kupparimooride kolmik, Y’s Men Pärnu klubi ja muidu tantsulembeline rahvas.

MTÜ Estobrit liige Erika Jeret ütles, et ceilidh on šotlaste kõnepruugis peotants, mida eestlased nimetavad keiliks. Varem on Briti päevadel keilit õpetatud Café Grandis, Nooruse Majas ja Tervise kultuurikeskuses. Vanakooli saali põrandal näitasid keili samme segarahvatantsurühma Kirmas juhendaja Raivo Erm ja tema tantsukaaslane Sülvi Mölder. Eesti tantse õpetasid folkloorirühma Kaasike juhendaja Helje Peet, samuti ka Erm.

Šoti tantsudest õpiti „Gay Gordons“, „St. Bernard’s waltz“, „Military two-step“, „Burn’s horn pipes“. Erm selgitas, et „Burn’s horn pipes“ on olnud iiri, šoti ja inglise muusika, millele loodud palju erinevaid tantse. Algselt on see olnud meremeeste tants juba 16. sajandist. Tantsijad teevad läbi kõik tegevused. Šoti tantsude õppimiseks on 2006. a ilmunud raamat „Šoti keilitantsud = Scottish ceilidh dances“, mille autorid on Eike Albert-Unt ja Angela Arraste.

Jätka lugemist »

Paeluvad polkad Tartu tantsuklubis

Tartu tantsuklubi hooaja 2018/2019 avamiseks on valitud teemaõhtu “Paeluvad polkad”, mis aitab paljudele tantsijatele meelde tuletada, et veel sadakond aastat tagasi armastati väga polkade tantsimist Eesti külapidudel.

Kadri Lepasson tantsuks mängimas Foto erakogust

Kadri Lepasson tantsuks mängimas. Foto: erakogust

Polkat on küll iga tantsuklubiline tantsinud, aga kas see on parasjagu hüplev polka, pöiapolka või tallapolka

Kindlasti 21. sajandil pole tantsijad pelgalt vähese võhmaga, vaid lihtsalt on unustatud või puudub teadlikkus selle kohta, kui palju paeluvaid ja erinevaid polkasamme on olnud kasutusel siinmail. Hea kavatsus on polkade õpitoas tantsuklubilistele tutvustada mitmesuguseid polkasid ja näidata, et pole vaja tantsusaalist ilmtingimata põgeneda, kui muusikud laval suure õhinaga polkasid mängivad. Polkade õpitoas saavad huvilised õppida erinevaid polkasamme ja tantse, kus neid samme saab rakendada. Õpituba juhendab Kadri Lepasson (2-realine lõõts, rahvakannel), kellega liituvad noored rahvamuusikud Aia Rikka (külakannel) Mooste Rahvamuusikakoolist ja Võru Muusikakooli vilistlane Kirke Rumvolt (külakannel, väikekannel, karmoška).

Jätka lugemist »

Pärnu annab pealinnatiitli üle Narvale

Pühapäeva varahommikul algab sügis, Pärnus langetatakse suvepealinna lipp ja pealinna tiitel antakse mõneks kuuks üle Narvale.

Tänavuse Pärnu Weekend festivali esimene päev Foto Urmas Saard

Tänavuse Pärnu Weekend festivali esimene päev. Foto: Urmas Saard

Suvepealinna kultuuriprogrammi mahtus üritusi igale vanusele ja maitsele.

Imeilusate rannailmade, mitmekesise kultuuriprogrammi ja erinevate spordisündmustega oli Pärnu ka sel suvel igati pealinna tiitli vääriline.

Tänavuse suve väljakuulutamisega avati ühtlasi ka rekonstrueeritud Rüütli plats. Viimati 15 aastat tagasi uuenduskuuri läbi teinud väljak sai uue ilme. Lisaks Rüütli platsile uuendati ka Aia tänava kergliiklusteed ning Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli esist. Uus lahendus võimaldab juba eelnevalt linnarahva poolt populaarseks saanud väljakut kasutada ka suuremate rahvahulkadega sündmuste puhul.

Käesoleval aastal ehitati Pärnus pea 14 kilomeetri ulatuses uusi kergliiklusteid, pakkudes nii linnarahvale kui külalistele suurepärase võimaluse sportlikuks liikumiseks ja niisama jalutamiseks ning Pärnuga tutvumiseks.

Jätka lugemist »

Pärnu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga

Pärnu linnavolikogu toetas linnavalitsuse ettepanekut kandideerida Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, sest üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudetakse pakkuda enam.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav Foto Urmas Saard

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav. Foto: Urmas Saard

„Kõik kolm linna tahavad huvitavat, loomingulist ja keskkonnateadlikku elukeskkonda, väärtustada kohalikku kultuuri ja seda mitmekesistada. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame pakkuda enam ja luua sidemed, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin.

Euroopa kultuuripealinna tiitel on üks tuntumaid kultuuriprojekte. Selle fookuses on kultuur kõige laiemas mõistes: teater, muusika, sport, haridus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond jne. Suurem eesmärk on piirkonna ümbersünd ja arengu kiirendamine.

„Arutelu käigus leidsime, et Pärnu märksõnadeks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Kultuuripealinna tiitel ei tähenda üksikuid ehitisi ega kalleid kontserte, vaid koostööd ja linnade tutvustamist, et inimesi koliks mujalegi kui pealinna ja selle lähiümbrusse,“ kõneles Šorin.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Samal teemal:

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Rahvatantsupedagoog Richard Tõnnuse mälestusnäitus Pärnus

Pärnumaal tähistatakse legendaarse rahvatantsupedagoogi Richard Tõnnuse 100. sünniaastapäeva tema elutööd tutvustava näitusega.

Jätka lugemist »

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku kandideerida 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, et üheskoos väärtustada kohalikku kultuuri.

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest. Foto: Urmas Saard

Marko Šorin: “Kes suudaks innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?”

„Meie eesmärgid on samad,“ ütles Pärnu abilinnapea Marko Šorin. „Tahame huvitavat ja loomingulist elukeskkonda, väärtustame kohalikku kultuuri ja soovime seda mitmekesistada. Alati pole mõtet omavahel konkureerida, koostööst võidaks pool Eestit.“

Šorini sõnade kohaselt on kõik Euroopa ja ülejäänud maailma linnad aru saanud, et vaja on arendada kogu piirkonda, mitte üksikuid linnu. Euroopa jaoks on Pärnu, Tartu ja Viljandi üks, küll väikeste eripäradega, kuid terviklik piirkond.

Pärnu plussideks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame turistidele pakkuda enam ja luua sidemeid, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist.

Kõik kolm linna tahavad kaasata võimalikult rohkem inimesi. Euroopa kultuuripealinn 2024 ei ole üksikud ehitised ega kallid kontserdid, vaid ühine selgade kokkupanemine, et vältida inimeste kolimist pealinna ja selle lähiümbrusesse.

„Inimestel peab hea ja huvitav elada olema kogu Eestis. Kes suudaks neid innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?,“ lausus Šorin.

Pärnu linnavolikogu arutab linnavalitsuse ettepanekut 6. septembril.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Arvamusfestivali tantsulavastuse olmeulmad ruuminihkes

Paide kuuenda Arvamusfestivali esimese päeva kultuurikava sisustasid Olmeulmade truppi kuuluvad Arolin Raudva, Age Linkmann, Maarja Tõnisson ja Raho Aadla, kelle endi sõnul liiguti tugeva kehalise fookusega nii argisemaid kui kunstilise võimenduse ja abstraktsiooni tasandeid mööda.

Olmeulmad Paide kuuendal Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard

Olmeulmad Paide kuuendal Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Noormeest võis märgata ka aknaavas, samuti seina ja ahju vahelises kitsikuses.

Sellise kirjeldusega tantsust lugesin alles pärast etenduse nägemist. Tunnistan, et ega see ja ka mitte järgnev näoraamatust leitud selgitav tekst poleks ilmselt minus huvi ärgitanud. Pealegi polnud väheteadliku kultuurihuvilisena varem nimetatud nelikust midagi kuulnud. Arvamusfestivali teatmiku kultruuriprogrammi napisõnalisest teatest sain eelnevalt teada üksnes tantsulavastuse toimumisest ja sündmuse asukohast. Linna kaardi järgi orienteerudes kandsid jalad kaunis asukohas paikneva punastest tellistest laotud historistliku stiiliga kahekorruselise hoone juurde, mille kujuteldavat ilu varjas tänava äärne kõrghaljastus. Majja sisenemine valmistas samaaegselt nii uudishimu kui ka pettumust, mida räämas ja kooruva värvikihiga ruumid tekitasid. Mõnigi tükike värvist kooruval seinal oli selle rõhutamiseks koguni eeskujulikult raamitud ja varustatud sildiga.

Jätka lugemist »

Kagu Kabujalakõsõ – tantsurühm, mis on muutnud paljude elu!

1998. aasta septembris kutsusid toonased Põlvamaa kultuurivedurid Helje Põvvat ja Heli Vija koos tantsujuhi Maido Saarega kõiki noori liituma maakondliku rahvatantsurühmaga.

Kagu Kabujalakõsõ Foto erakogust

Kagu Kabujalakõsõ. Foto: erakogust

“Kabukad pole hobi, see on elustiil” – seda armastasime ikka kabukates vanasti öelda.

Esimesse treeninglaagrisse tuli üle maakonna kokku ligikaudu 50 tantsuhuvilist ning nii sündiski aastate jooksul paljude elusid muutnud Põlvamaa noorterühm Kagu Kabujalakõsõ. 11. augustil tähistavad kabukad Põlvamaal Maarjalille talus oma 20. sünnipäeva mõnusa kontsert-etendusega „TantsuDok: Kabukullesest konnaks“ ja simmaniga, kus tantsuhoogu annab Väikeste Lõõtspillide Ühing. Lavale astuvad Kagu Kabujalakõsõ põhirühm, vilistlasrühm Kabuvilistlased ja tantsuansambel Lee Tallinnast. Rühma praegused ja endised juhendajad ning kollektiivist välja kasvanud noored tantsujuhid on loonud sünnipäevakontserdiks lausa kuus täiesti uut tantsu, mis on publiku ees esmakordselt.

Jätka lugemist »

25. Seto Kuningriigis ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esimest korda seto keeles

Tallinnas tegutseva Seto Laste Kooli eestvedamisel ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esmakordselt seto keeles, ajakirja esitlus toimub 4. augustil Lüübnitsas toimuval Seto Kuningriigi päeval.

Esimese setokeelse Tähekese esikaas

Esimese setokeelse Tähekese esikaas

Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood

„Setokeelsest Tähekesest leiab nii seto laste kirjutatud jutte ja luuletusi, kui ka Setomaal elavate loomeinimeste kirjutatud lugusid,“ ütles Seto Laste Kooli üks eestvedaja Annela Laaneots. „Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood, mistõttu sai maailma esimene setokeelne Täheke sisult huvitav ja kaasahaarav.“

Seto Tähekese esikaane on joonistanud Evar Riitsaar, ajakirja seest leiab setokeelseid lastejutte Kauksi Üllelt ja Sarve Õielt, aga ka näiteks Saksa suure kirjandusklassiku J.W. Goethe luuletusi Andreas Kalkuni tõlkes. Samuti Setomaa noorte autorite loomingut, rahvajutte, nuputusülesandeid, koomiksi, mõistatusi ja nalju. Õpetatakse tegema hapupiima pudi ja pakutükki.

Jätka lugemist »

Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Kui paljud mäletavad või üldse teavad, et vastavalt diplomaadi ja kultuuritegelase Jüri Trei ideele taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ning elustati maakondadele võidutule jagamise tava.

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe Foto Urmas Saard

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe. Foto: Urmas Saard

Kuid Jüri Trei nimega ei seondu mitte üksnes võidupüha paraadide ja võidutule jagamise tava. Tema innuka tegevuse tulemusena taastati Peterburis eestlaste Jaani kirik, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja, mille toimetaja on Trei tänaseni. Tema eestvedamisel paigaldati Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvel majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas. Eesti Lipu Seltsi esimehena korraldab ta terves maailmas sinimustvalgete esinduslippude kinkimist eesti koolidele ja kogudustele. Trei on laulnud Estonia laval koos Georg Otsaga ja püüab nüüd leida Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.

Trei põnevat jutustust tema tegevusest läbi mitmete aastakümnete oli võimalus võidupühal kuulata Vikerraadio lainel eetrisse läinud saates „Kajalood”, mille autor on Kaja Kärner. Kellel huvi kohtuda selle suurepärase kultuuritegelasega, saab saadet järelkuulata.

Jätka lugemist »

Männi tantsuvõistluse kaks esikohta läksid Lätti ja üks Tallinna

Seekordne tantsuvõistlus Männi Battle/Jam 8 oli juba kaheksas omalaadne. Tantsuoskust tuli näitama ja võistlema 32 julget ning osavat noort üle terve Eesti ja kaugemaltki. Mitu võistlejat oli Läti Vabariigist, kõige kaugem tantsunoor saabus Valgevenest.

Hip-Hop kategooria võitja Keity Talllinnast tantsuhoos Foto Mikko Selg

Hip-Hop kategooria võitja Keity Talllinnast tantsuhoos. Foto: Mikko Selg

Laupäeval, 16. juunil toimunud tantsuvõistlus sai alguse Marten Penu suurest kiindumusest tantsimisse. Esimesed võistlused peeti Männi kohviku ruumides, mis jäid peagi väikeseks.

Tänavu viidi võistlus esmakordselt läbi Raeküla Vanakooli Keskuse suures saalis. Võistluse peakorraldaja Marten Penu sõnul on tantsijate huvi võistluse vastu väga suur. Tantsijate meisterlikkus on aastatega kasvanud. Sel aastal oli kahe Bboing katekooria finalisti tase ühtlaselt nii kõrge, et kohtunikud otsustasid mõlemale anda esikoha. Rõõmustav oli võistlusele tulnud noorte tantsijate rohkus ja oskuste kasv.

Võistluse peasponsor on tantsuvõistlusele nime andnud Männi kohvik.

Täpsustavalt selgituseks, et Bboing katekooria asemel võib kasutada ka mõistet break tantsu kategooria. Õiged on mõlemad. Marteni nimetatud on siiski rohkem asjatundjate seas levinud termin.

Mikko Selg

Teeliste kirikud alustavad uut hooaega

Uut suvehooaega alustab Eesti Kirikute Nõukogu kultuuriturismi algatus “Teeliste kirikud”.

EEKBKL Pärnu Immaanueli baptistikoguduse palvemaja Foto Urmas Saard

EEKBKL Pärnu Immaanueli baptistikoguduse palvemaja. Foto: Urmas Saard

Alates XIII sajandist on pühakojad olnud Eesti kultuuri lahutamatuks osaks

“Teeliste kirikud” eesmärk on tutvustada nii kohalikele reisihuvilistele kui Eestit külastavatele turistidele suveperioodil pikemalt avatud, kauneid ning paljuski unikaalseid Eesti sakraalhooneid: kirikuid, kabeleid, palvemaju ja kloostreid.

“Teeliste kirikud” trükiseid-reisijuhte jagatakse algatusega liitunud kirikutes ja kohalikes turismiinfokeskustes. Samuti saab infot kirikute kohta internetist.

Alates XIII sajandist on pühakojad olnud Eesti kultuuri lahutamatuks osaks, mis moodustavad väärtusliku osa meie kultuuri- ja kunstiajaloolisest pärandist. Sageli on linna, valla ja küla üheks paljudest vaatamisväärtustest selle keskel kõrguv pühakoda, mille aastasadu püsinud müürid hoiavad eneses olulisi kunstiväärtusi. Seepärast võib kirikuid õigusega pidada Eestimaa olulisteks turismisihtkohtadeks ja kohalikeks vaatamisväärsusteks.

Jätka lugemist »

Pildigalerii: Endla Seltsi 140. aastapäeva kontsert-rännak „Meie Endla“

Täna tähistas Pärnu segakoor Endla oma 140. juubelit kontserdiga, mille eest muusikasõbrad pileti eest maksma ei pidanud.

↑ Neis hoonetes on Endla tegutsenud. Fotod Marko Šorini kogust ↑

Segakoor Endla 140 juubelikontserdil Pärnu Endla teatri laval Foto Urmas Saard

Segakoor Endla 140. juubelikontserdil Pärnu Endla teatri laval. Foto: Urmas Saard

Päevasündmuse erilist pidulikkust rõhutasid teatrihoone paraadnat kaunistavad sinimustvalged lipud.

Endla teatri fuajees oli suur punane kast, mis meelitas uudistajaid lähemale astuma. Kasti kaanes olevad viis pilu võimaldasid annetajatel ise valida, mida soovitakse toetada: 1. Endla 150; 2. Dirigendikepp; 3. Igaühele oma…; 4. Hääleteritaja; 5. Pidu Endla sõpradele. Kellel sularaha polnud, võib seda teha ka järgnevatel päevadel Lauluselts Endla MTÜ arveldusarvel EE941010902023153006.

Kontserdi õhtujuht oli Romet Nael, kes nimetas ennast koolitajaks. Segakoori esinemised vaheldusid Naela pajatuste ja Endla teatri näitlejate etteastetega. Laval janditasid, naerutasid ja rääkisid ka päris asjalikku juttu Ago Anderson, Ott Raidmets, Lauri Mäesepp ja Meelis Rämmeld. Samade meestega vestles laval ka Eha Kard, kellel oli Endlaga seonduvalt palju huvitavat ja naljakat meenutada. Lavastaja oli Peeter Tammearu.

Jätka lugemist »

Pärnu segakoor Endla tähistab 140. sünnipäeva

Aastal 1878 kinnitati tolleaegses Venemaa pealinnas Peterburis Endla seltsi põhikiri, mis lubab homme segakooril Endla tähistada oma 140. sünnipäeva. Tegelikult tegutseti juba kolm aastat varemgi Põllumeeste seltsi nime varjus. Leidlikud olid Endla inimesed ka nõukogude ajal, kui seltside tegevus keelustati, aga jätkati 1958. aastal tegevust Pärnu Linna I kultuurimaja segakoori ja I Keskkooli lastevanemate koori ühinemise järel Endla nimega.

Segakoor Endla lauluharjutusel Foto Urmas Saard

Segakoor Endla lauluharjutusel. Foto: Urmas Saard

Kas keegi kardab siis laulda?

Ürikute teatel kuulus Endla seltsi ametliku asutamise ajal ühendusse 83 liiget, nende hulgas 19 naislauljat ja kaks poisikest. Neljapäeval, viimasel harjutuslaulmisel enne pühapäevast juubelikontserti, oli Tallinna maantee endisesse priitahtlikku pritsumajja kogunenud üle 40 liikme. Valdavalt naised, aga ka täiesti arvestatav hulk mehi. „Ärge kartke laulda,“ julgustas dirigent Kadri Põder lauljaid proovi lõppedes.

Koorijuhataja julgustavad sõnad sundisid küsima: kas keegi kardab siis laulda? Esimesena oli vastamiseks valmis 11 aastat Endlas laulnud Iris Ruut, juhatuse liige: „Muidugi. Ikka tekib selliseid olukordi. See on koorilaulu omandamise käigus täiesti loomulik. Mida rohkem õpid, seda rohkem saad aru, et mitte midagi ei oska ega tea.“ Tema arvates on laulmisega sama lugu. „Mida rohkem laulad, seda enam mõistad, et laulad mõne koha peal valesti või jääd madalamaks.“ Ruut näeb selles arengu normaalset kulgu ja kinnitab, et lõpptulemusena siiski kasvab julgus, mitte argus. „See ongi Endla koori fenomen, et kui proovis kõik metsa läheb, siis laval peaks ikka päris hästi minema.“

Jätka lugemist »

Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad

Sindi Ajalooklubi väike seltskond koguneb Julius Friedrich Seljamaa 135. sünniaastapäeval Sindi gümnaasiumi esisele platsile.

Eliise Kull,  Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8 aprilli keskpäevaks  punase vahtra juurde Foto Urmas Saard

Eliise Kull, Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8. aprilli keskpäevaks punase vahtra juurde. Foto: Urmas Saard

Kohapeal näeb mälestusmärgi maketti

Pühapäeval, 8. aprillil täitub 135 aastat Sindist võrsunud õpetaja, ajakirjaniku ja poliitiku Seljamaa sünnist, kelle auks avatakse Tartu rahu 99. aastapäeval graniidist püsttahukale asetatud pronksist büst. Mälestusmärgi asukohaks on valitud Sindi gümnaasiumi esine plats, mis korrastatakse samaaegselt büsti valmimisega.

Sindi Ajalooklubi kutsub teisigi oma kogukonna inimesi 8. aprilli keskpäevaks Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juurde, et kuulda lühidalt Seljamaa elust ja tegevusest ning mälestusmärgiga seonduvatest üksikasjadest. Kohapeal näeb ka punasest graniidist ja pronksi valatud osadest koosneva mälestusmärgi maketti, mille valmistas Ülo Kirt.

Ajalooklubi kogunemise mõtet toetab Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull, kes kutsub pühapäeval just noori kohale tulema.

Jätka lugemist »

Seljamaale avatakse mälestusmärk vähem kui 11 kuu pärast

Ülo Kirt valmistab Julius Friedrich Seljamaa büsti, mis avatakse Sindi gümnaasiumi esisel platsil Tartu rahu 99. aastapäevaks.

Julius Friedrich Seljamaa büsti makett, valmistaja Ülo Kirt Foto Urmas Saard

Julius Friedrich Seljamaa büsti makett, valmistaja Ülo Kirt. Foto: Urmas Saard

Sindi raekojas toimunud tänasel Tori vallavolikogu istungil võeti vastu 2018. aasta eelarve, mille ühel real nähakse ette ka Seljamaale büsti püstitamisega seotud kulutused.

Jüri Puust ütles, et koolimaja esist kaunistav ajalooline rõdu soovitakse taastada

Tänavu 9. märtsil toimus vallavalitsuse ja Seljamaale mälestusmärgi püstitamise algatajate esindajatega töine kohtumine, millega jätkati täpsustavalt Sindi linnavalitsuse poolset mõttearendust. Tööga edasiminekuks kaasati Ülo Kirt. Ühise arutelu tulemusel peeti paremaks varem määratletud mälestusmärgi asukoha nihutamist koolimaja esisele väljakule, mille uuendamine tahetakse käsile võtta terviklahendusena. Lõplikult kujundatakse planeering koostöös valla arhitektiga, kelleks on Kristjan Kullerkan. Üldjoones leiab büst koha taastatava koolimaja paraadukse (rõdu) keskjoonelt veidi vasemal poolel ja punasest vahtrast eespool sellise arvestusega, et mälestusmärk ei varjaks eemalt vaadet kooli sümbolpuule ja rõdule.

Jätka lugemist »

Raeküla hariduselu tähistab 105. aastapäeva

Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus korraldab seoses linnaosa hariduselu 105. aastapäevaga Raeküla vanas koolimajas tähtpäevale pühendatud ürituste sarja.

Tänane Raeküla Vanakooli Keskus Foto Mikko Selg

Tänane Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Mikko Selg

Reedel 23. märtsil kell 18 toimub vanas koolimajas linnaosa koduloopäev “Kes need jäljed siia jättis”. Projekti raames räägime inimestest, kes on mõjutanud Raeküla linnaosa oma tegevusega. Sõna sekka ütlema oodatakse kõiki Raekülaga seotud inimesi.

Laupäeval 24. märtsil kell 17 oodatakse keskusesse Raeküla vanas koolihoones õppinuid, et üheskoos tähistada vilistlaspäeva.

Pühapäeval 25. märtsil kell 12 toimub kammerorkester “Mattone” kontsert “Koorilaul külakostiks”. Dirigendi Marika Pärk´i sõnul on kavas eesti ja vene koorimuusika klassika paljudelt autoritelt sealhulgas Ernesaks, Sisask, Taneejev ja Tšaikovki.

Täiendavaid teateid saab keskuse kodulehelt  ja keskuse FB lehelt.

Mikko Selg,
infospetsialist
Raeküla Vanakooli Keskus
MTÜ Selts Raeküla

Toris toetatakse Sindi kultuuri rahastamist

Tori vallavolikogu toetab rahaliste kohustuste garanteerimisega Julius Seljamaa büsti püstitamist, Sindi Rocki korraldamist ja Sindi laululava rekonstrueerimist.

Sindi laululava rekonstrueerimise ootel Foto Urmas Saard

Sindi laululava rekonstrueerimise ootel. Foto: Urmas Saard

Tori vallavalitsus soovib esitada projektitaotluse MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogule meede 3.2 „Piirkonna eripära investeeringud“ Julius Friedrich Seljamaa büsti paigaldamiseks Sindi gümnaasiumi hoone lähedusse. Vallavalitsus taotleb Leader meetmest 20 000 eurot ja soovis volikogult garantiikirja omaosaluse 8000 euro tasumise kohta, mille Tori vallavolikogu ka 1. märtsi istungil otsustas anda.

Seoses Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamisega on võimalik täiendavalt lugeda järgmistelt linkidelt: “Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale”, “Heategevusetendus Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks”, “Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“”, “Mälestades Julius Friedrich Seljamaad”, “Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist”, “Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele”, “Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine”.

Ühtlasi on võimalik endisel viisil jätkata ka annetuste tegemist pangakontole: Swedbank – EE102200001120145828, märksõna „Seljamaa“.

Jätka lugemist »

Ain Keerup: usaldan julgesti sulle koos selle lipuga ka Eesti Vabariigi tuleviku

Saja-aastaseks saanud Eesti riigi juubelipäeva hommik algas Pärnumaal Tori vallas piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni lipumasti.

Tori valla noored Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva hommikul Sindis Foto Urmas Saard

Tori valla noored Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva hommikul Sindis. Foto: Urmas Saard

Mehis Born, kelle arvates ei saagi meie maal olla Sindist rohkem sümboolsemat asukohta, kus Eestile kõige olulisemaid tähtpäevi pühitseda

Päeva koitmisel 17 pügalat allapoole nulli langenud külmakraadid olid etteaimatud ja sellest tulenevalt pakasega arvestav. Säästes suurt hulka lippude rivistusel seisjaid, lauljaid ja puhkpillimängijaid piirduti tseremooniaväljakul kõige olulisemaga. Kell 07.55 heiskas Mihhail Škljar Eesti hümni saatel sinimustvalge lipu. Hümni esitasid Kaido Kivi dirigeerimisel Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Sindi laulukoor. Sajad südamed tukslesid sellel hetkel valjemalt kui tavaliselt.

Esimesena tervitas Tori vallavanem Lauri Luur juubeli hommikule kogunenud rahvast veendumuses, et järgmised 100 aastat on meie kätes ja ainult ühine pingutus tagab isamaale helge tuleviku.

Jätka lugemist »