Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Oma legendi saanud Kuhjavere külas
tuleb taas teatrifestival

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Eesootaval nädalavahetusel algab Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival. Hiljuti sai Kuhjavere küla ka oma legendi, mille autor, Järvamaal tegutseva Alburahva teatri dramaturg ja näitleja Küllike Veede põimis kokku vanadest tondijuttudest ja praegustest kohalikest oludest.

Küllike Veede avas Kuhjavere loo sünni telegitaguseid ka Külauudiste protaalile. Mis saab teoks aga  19-20 augustil toimuval Kuhjavere külateatrite festivalil, sellest rääkis  üks korraldajatest Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige  Urve Mukk.

Küllike Veede, paljud külad on saanud legendid juba ennemuistsetel aegadel, teatrifestivali korraldav Kuhjavere küla aga alles hiljuti ja tänu teile. Mis andis inspiratsiooni Kuhjavere loo loomiseks?

Loomulikult küla nimi. Ja festival. Kaugemate paikadega tekib see häda, et olusid tunned vähe ja kui kirjalikku materjali appi otsima hakkad, sünnib pigem midagi kodu-uurimuslikku. Sellisele ei tihka üleannetusi külge pookida. Nii et võtsin hoopis muistsed tondijutud appi.

Kuivõrd on Kuhjavere lugu üles ehitatud vanaaegsete legendide põhjal, kui palju on selle sünnis tänapäevast?

Lõbus peab olema, vähemalt luues. Harva, kui alustades on aimu, kuhu välja jõuad. Kuhjavere legendi juures muidugi vaikselt lootsin, et lõpuks külamaja sünnib, festivalid hakkavad  toimuma ja keegi osalistest suuremat viga ei saa. Tundub jah, et seekord on rohkem vana, kuigi enamasti  balansseerivad mu jutud päriselu ja muinasloo piiril. Vahel võin isegi foto lisada, sedavõrd päris on tegelane või toimumispaik, ja siis vupsab midagi täiesti jaburat hulka.

Jätka lugemist »

Pajusi teater paneb Aidu koolimajas „kappama“
Soome hobuse

Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses "Kunagi ei saa turul õiget hinda".

Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses “Kunagi ei saa turul õiget hinda”.

Jõgevamaal paiknevas looduskaunis ja kultuuriloohõngulises Pajusis on teatrikunstiga tugevad seosed. 1980. aastate teisel poolel juhendas siin näiteringi tunnustatud operetinäitleja ja koomik Vello Viisimaa. Praegugi tegutseb Pajusi rahvamajas Pajusi teater . Laupäeval 29. aprillil  on trupi esituses Aidu koolimaja saalis esietendus „Kunagi ei saa turul õiget hinda“.

Näidend põimib endasse Soome ja Euroopa Liidu temaatika, ennekõike soovitab aga portaalile Külauudised intervjuu andnud lavastaja Tarmo Kruus tähelepanu pöörata üldisematele inimsuhetele ja universaalsematele probleemidele.

Millised olid esimesed mõtted, kui Pajusi teater soovis mängida näidendit „Kunagi ei saa turul õige hinda”, mis valminud Sirkku Peltola näidendi „Soome hobune“ ainetel,  või pakkusite idee ise välja?

Alusmaterjali valikul tuli esimene tõuge küll lavastajalt, aga näitlejad võtsid materjali väga positiivselt vastu. Huvitaval kombel ei ole Pajusi teatri varasematel lavastustel maaelu temaatikat, kasvõi keskkonnana, väga tihti puudutatud ja juubelihõngulisel viiendal aastal tundus sobilik ka sellesse teemasse süüvida. Külateater, nagu me oleme, kui klassifikatsiooni uskuda. Jätka lugemist »

Maarja-Magdaleenas toodi teatrilavale Eesti naisluuletajad

kuuetajad etenduses

Wiera teatri näitlejad paremalt vasakule luuletajate rollides: Anni Zimermann, Greteliis Gerve Ingel Liis Hedger Haljas, Ilme Roosmäe, Sirje Simenson. Fotod: Maarja-Magdaleena Maarahva Selts

Lavastaja, kunstnik ja dramaturg Ene Luik-Mudist on näidendi tegelasteks valinud luuletajad Lydia Koidula, Anna Haava (nii noorena kui eakana), Marie Underi, Betti Alveri, Viivi Luige, Doris Kareva, Liisi Ojamaa ja Kristiina Ehini.  Etenduses esitavad luuleklassikud ja tänased poetessid üksteise luuletusi vastastikku. Näiteks Koidula loeb Kareva ja Kareva Koidula luulet.

Ene Luik-Mudistil olid lavastamisel abiks professionaalsed teatrimehed Toomas Lõhmuste ja Raivo Adlas.

„Esietendusele kogus sedavõrd palju pealtvaatajaid, et tuli tuua ka lisatoole,” ütles Ene Luik-Mudist.

Koidula Maarja-Magdaleenas

Ingel Liis Hedger Haljas Lydia Koidula osas

Etendust „Kahe sajandi kirjad” mängitakse ka Palamuse kirikus ja kavakohaselt ka kirjandusloolistes muuseumites.

Maarja-Magdaleenas tegutsev Wiera teater on saanud nime sellest paigast võrsunud esimese Eesti kutselise teatritegelase August Wiera järgi.

Jaan Lukas

Teatrilegendid Kalju Komissarov ja Luule Komissarov sisustavad loominguliselt teatrikohvikut Kuhjavere külas

Komissarov Külauudised

Kalju Komissarov

Sündmuse proloogiks on aga 2. augustil külaplatsil avatav teatrikohvik, kus külalisteks teatripedagoog, lavastaja ja näitleja Kalju Komissarov ja populaarne näitlejanna Luule Komissarov. Kohvikukülastajatel on võimalus ka saada ülevaade Kuhjavere küla tegemistest laiemalt, samuti Suure-Jaani vallast, mis on suurvallana toiminud kümme aastat.

Kalju Komissarovi sõnul on ta kümme aastat seotud Kuhjavere Külateatrite festivaliga – täpsemalt on ta selle sündmuse patroon. “Kui korraldaja Urve Mukk tegi ettepaneku teatrikohvikut sisustama tulla, siis ütlesin, milles “küssa”, teeme ära,” lisas ta. “Luule Komissarovi nõusse saamine sõltus sellest, kas ta on vaba. Ta on näitlejatööga väga hõivatud. Selgus, et vastaval päeval on tal aga võimalus Kuhjaveresse tulla,” ütles Kalju Komissarov. Tema enda osalemiseks Kuhjavere teatrikohvikus andis võimaluse ka asjaolu, et uute üliõpilaste vastuvõtt Tartu Ülikooli Villjandi Kultuuriakadeemiasse oli lõpule jõudnud.

“Eks Luule otsustab ise, kuidas ja millega esineb. Tema on aastakümneid igasugustel kohtumisõhtutel käinud ja täielik professionaal. Mina istun nurgas vaikselt. Kui peaksin kellelegi huvi pakkuma, siis tõusen püsti ja räägin, mida soovitakse,” lisas teatritegelane. Kalju Komissarov meenutas, et tõenäoliselt esimene koostöö Luule Komissaroviga (toona Luule Paljasmaa) oli tal Kihnu Jõnni elust jutustav film “Metskapten”. Olen selle filmi režissöör, Luule mängis laevakokka.”

Kalju Komissarov andis hinnangu näitemänguharrastuse mõjule üsna murederohke argielu rõõmsamaks ja postiivsemaks muutmisel. “Muresid võib parajasti rohkem või vähem olla. Minu jaoks on külateatritegemise võlu ja imetlusväärsus see, et vaatamata argimurdele ja sellele, et kõigile ei jätku Eestimaal korralikult tasustatud tööd, jäävad mitmedki naised koju, määrivad kingaviksiga oma ninaalused mustaks ja mängivad näiteks Oskar Lutsu “Kapsapead”. See on fantastika!”

Kuhjavere külateatrite festivali korraldajad Urve Mukk ja Romeo Mukk ütlesid, et 15.-16. augustil mängitakse kaheksateistkümmet näitemängu. “Teatritegijad tulevad Ida-Virumaalt, Saaremaalt, Pärnumaalt, Järvamaalt, Võrumaalt, Põlvamaalt ja Viljandimaalt. Tõelise veteranina on kohal Avinurme Suveteater, kus näitemängutegevust üle kümne aasta juhendas Malle Pärn. Nüüd on eestvedajaks Mari Oolberg. Esmakordselt osalevad festivalil ON-Teater Türilt ja trupp Kolmas Voorus Abjast. Repertaaris on nii Eesti kui välismaa klassikute looming. Mõnegi näitemängu on aga kirjutanud “oma küla kirjamehed”. Kaasa saab elada ka kolmele lasteetendusele, ” laususid nad.

Jaan Lukas

Tagasivaade: Kuhjavere Külateatrite Festival läheb järgmisesse aastakümnesse

Kuhjavere teatrifestival. Rome Mukk avamisel. Foto: Kuhjavere külaselts

Rome Mukk Kuhjavere teatrifestivali avamisel. Foto: Kuhjavere külaselts

Jaan Lukas

Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres toimunud X Külateatrite festivalil pakkusid publikule kõige ehedamaid elamusi head naljad, kuraasikad karakterid ja külateatrites sündinud algupärandid. Auhinnaks olid publiku preemiad ja tunnustusmeeneid jagas ka sündmuse korraldaja MTÜ Kuhjavere Külaselts.

Alustuseks läks püünele Väikese Muki kostüümis Kuhjavere külavanem Rome Mukk, kes meenutas traditsiooniks kujunenud festivali algusaastaid. Külaliikumise Kodukant esindaja Külli Vollmer toonitas, et ega teistel küladel polegi ette näidata sellist kümneaastast teatritraditsiooni. Samuti tõstis ta esile kohaliku rahva panustamist. Sõna võttis ka hiljuti  ametisse astunud Suure-Jaani valla kultuuri- ja haridusnõunik Ain Saviauk.

Kuhjavere Külaseltsi eestvedaja Urve Muki sõnul pakkusid festivalil kõige eredamaid elamusi head naljad, kuraasikad karakterid ja sündinud algupärandid, mida õhkus Läsna teatri, Tääksi kooli õpilaste, Sulbi külateatri, Avinurme suveteatri, Krabi külateatri, Võhma Rassijate ülesastumistest. “Just sellist siirast ja julget huumorit, huvitavaid lahendusi, äratuntavaid karaktereid, ka head lavakujundust ja maitsekaid kostüüme ning loo pikkust. Tundub, et seekordne kuni 45 minutiline piirang oli päris sobiv, keegi ei jõudnud igavust tunda, ” rääkis ta. Jätka lugemist »

Sadala Külateatrite Päevadega tähistakse Muumitrollide looja sajandat sünniaastapäeva

Sadala Teatripäevade õpitubade meistrid Aleksander Eelmaa ja Garmen Tabor Sadala rahvamajas peetud Torma valla eakate jõulupeol 2013 aastal Foto Sadala Külade Seltsi kogust

Sadala Teatripäevade õpitubade meistrid Aleksander Eelmaa ja Garmen
Tabor Sadala rahvamajas peetud Torma valla eakate jõulupeol 2013
aastal
Foto Sadala Külade Seltsi kogust

15-17 augustini toimuvatel Sadala II Külateatrite Päevadel osaleb erinevatest Eestimaa paikadest kaheksa truppi, kellest eraldi etendustega astub üles viis. Sündmusega tähistakse ka Soome kirjaniku, kunstniku ning muumiraamatute autori Tove Janssoni sajandat sünniaastapäeva.

Sadala Külateatri Päevade eripäraks on ühised õpitoad meistrite juhendamisel ja ühisetenduse lavale toomine. “Õppetundides õpitakse kõnetehnikat, näitlejameisterlikkust, samuti lava valgustamise, grimmi, jumestamise ja kostümeerimisega seonduvat. Meistriteks on Tallinna Linnateatri näitleja Aleksander Eelmaa, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti programmijuht, etenduskunstide osakonna lavakõne lektor Garmen Tabor, kohaliku näitetrupi juhendaja Valdi Reinas ja muusikuna tegutsev Onu Priit,” ütles MTÜ Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.

Tänavused Sadala Külateatrite päevad on pühendatud Soome-Rootsi kirjaniku ja raamatu illustraatori, Muumitrollide välja mõtleja Tove Marika Janssoni ( 9. august 1914-27. juuni 2001) sajandale sünniaastapäevale. Ühisetendusena õpitakse selgeks Tove Jansoni  lugu “Sabatäht “, mida etendatakse pühapäeva õhtul kell pool kuus.  Lugu räägib sellest, kuidas üks komeet oleks Muumioru peaaaegu hävitanud. Mõnede kriitikute arvates on selles teoses allegooria tuumasõjale. Huvilistel on võimalus osaleda õpitubades ja saada roll ühisetenduses. Korraldajad paluvad oma osalemisest teada anda telefonil 5211967.

Pille Tuti sõnul on Tove Janssoni loomingust repertuaaris ka laupäeval mängitav  nukuetendus “Võlukübar“ ja etendus “Muumid pole kodus“ Sadala Külateatrite Lastetruppide esituses. Pühapäeval enne ühisetendust etendub aga Sadala Külateatri esituses “Muumipapa memuaarid“, kus Muumipapa räägib lugusid oma seiklusrohkest noorusest. Muumipapa rollis on etenduse ühel poolel Marten Sädeme ja teisel Eger Koger,” rääkis korraldaja.

Külalistruppidest astuvad laupäeval publiku ette Viljandi Pensionäride Ühenduse Teatristuudio etendusega „MATS VON KATROFEL“ ja Järvamaalt Kaalepi näitering Kaalepi Kratt etendusega “Vargamäe mehed Kihnut kaema”. Etendusi mängitakse ilusa ilmaga Sadala Rahvamaja õues.

Sadala II Külateatrite päeva toetavad Leader Eesti koos Jõgevamaa Koostöökojaga. SA Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Torma vald. Kaugemalt tulnud teatriharrastajatele pakub majutust Sadala kool.

Jaan Lukas

Sadala Külade Teatri näitlejad
pilasid väikekodanlikku ellusuhtumist

Sadala Külade Teatri näitlejad Mart Määrtis, Eigo Sõmer, Marten Sädame, Ants Maanre ja Pille Tutt Anton Tšehhovi näidendis  "Pulmad". Foto: Sadala Külade Seltsi erakogu

Sadala Külade Teatri näitlejad Mart Määrtis, Eigo Sõmer, Marten Sädame, Ants Maanre ja Pille Tutt Anton Tšehhovi näidendis “Pulmad”.
Foto: Sadala Külade Seltsi erakogu

Sadala rahvamajas esietendunud ja Valdi Reinase lavastatud Anton Tšehhovi lühikomöödiates “Pulmad” ja “Juubel” püüavad Sadala Külade Teatri näitlejad välja tuua klassiku pilatud väikekodanlikku ellusuhtumist, tõusiklikkust ja korruptsioonigi, mida on jätkunud erinevatesse ajastutesse ja mis pole kadunud ka praegusest ühiskonnast.

Anton Tšehhovi lühinäidend “Pulmad” põhineb tema novellil “Pulmad kindraliga”, mis on kirjutatud 1884. aastal. Keskseks  intriigiks ongi teise järgu kapteni Fjodor Revonov-Karaulovi pistise eest “kindralina” pulmapeole kutsumine, et pidu esinduslikum ja väärikam oleks.

“Mu tegelaskuju on mereväelane , mistõttu tuli näha piisavalt palju vaeva selle militaarvaldkonna mõisteid sisaldava teksti pähe õppimisega ja mõistmisega,” ütles libakindralit mänginud Ants Maanre.

“Mina ja kogu trupp püüdsime näidendis välja tuua Tšehhovi-aegsel Venemaal levinud väikekodanlikke jooni. Need on küll igal rahvusel teatud eripäraga, kuid püsivad usutavasti edasi igas ajastus ja ühiskonnas,” sõnas Vilja-Mari Luhalaid, kes on pruudi ema ja “kindrali” pulma tellimise algataja Nastasja Timofejeva osas.

Mõrsja (Liisa Katt) isa Jedvokim Zigalovit mänginud Pille Tutt tõi aga välja mõnedki provintsivenelasele omased jooned. Üks meeldejäävamaid Zigalovi lauseid on kahtlemata see: “Juua võib igal ajal. Kõige tähtsam on see, et oma tegemisi mitte unustada.”

“Olen meeste rolle ennegi mänginud,” lausus Pille Tutt. “Hugo Raudseppa komöödias “Roosad prillid ” olin näiteks vene rahvusest sotsioloogiaprofessor. Mehi kehastada on loominguliselt huvitav. Pragmaatilisemaks põhjuseks on aga see, et teatud tüüpide kehastamiseks pole Sadala Külade Teatris meesnäitlejaid. Arvestades seda on keskealised ja vanemad mehed meie truppi igati oodatud.”

Jätka lugemist »

Külateatrite festival Kuhjaveres kestab tänavu kolm päeva

Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18 augustil esimest vaatust Eduard Vilde Pisuhännast.

Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18. augustil esimest vaatust Eduard Vilde “Pisuhännast”.

Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas saab tänavu näitemängudele kaasa elada kauem kui enamikel varasematel koradadel.

Traditsiooniline kultuurisündmus- IX külateatrite festival kestab 16.-18. augustini . Mõnedki trupid astuvad publiku ette esmakordselt.

MTÜ Kuhjavere Küla Seltsi juhatuse esimehe  Urve Muki sõnul osaleb  seekordsel Külateatrite festivalil kakskümmend kuus näitemänguseltskonda. “Ehki  seadsime etenduse pikkuse piiriks 45 minutit, ei mahtunud etteasted mittekuidagi ära kahele päevale. Sellest tulenevalt astuvad teatritegijad publiku ette juba 16-ndal augustil ja näitemängupidustused jätkuvad 17. ja 18 . augustil. Reedel on üles astumas seitse, laupäeval ja pühapäeval kümme truppi. See  tähendab kokku kümme tundi teatrielamusi”

“Kuhjaveres mängitakse nii eesti kui ka välisautoreid, algupärandeid, tuntud lugude ainetel lavastatud lugusid , ei puudu ka komöödiad, kriminullid, samuti ajaloohõnguline ja päevakajaline  temaatika. “Näiteks ootame suure põnevusega Võrumaa Krabi külateatri ülesastumist. Krabilased  ei avaldagi oma lugu ega sisu enne kui Kuhjavere laval. Sealne  lavastaja Marje Mürk on näidendi  ise kirjutanud ja lavastanud. Peaaaegu pooled näitemängupidustustele tulijatest mängivad Kujjavere  külas esmakordselt. Esimest korda ollakse kohal ka  pealinnast: Salme Rahvateatri algajate trupp mängib “Pöial-Liisit.  Maakondi on kokku  esindatud  üheksa. Kodumaakonnast Viljandimaalt saabub näitemänguühendusi kaheksa, Ida-Virumaalt ja Järvamaalt kummastki neli, Pärnumaalt kolm , Harjumaalt ja Võrumaalt kaks ning Põlva ja Tartumaalt üks.”rääkis Urve Mukk.  Jätka lugemist »

Obinitsas toimus Setomaa Külateatrite päev

 

munaPühapäeval, 5. mail, toimus Obinitsas Setomaa Külateatrite päev, kus esinesid meeleolukate etendustega Obinitsa-Meremäe teatritrupp, Eve Mäe, Karisilla Külateater, Mokornulga leelokoor. Külalistena astusid üles Krabi Külateater ning Kambja näitemänguring “Püünelind”.Etendused olid eripalgelised ning küllaldaselt nii rõõmu, äratundmist kui ka järelemõtlemisainet pakkuvad.

Setomaa Külateatrite Päevale eelnesid osalusteatri- ning lavastuskoolitused Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõu Katrin Nielseni juhendamisel.
Päeva lõppedes esinejate lõpuringis tõdeti koos, et inimesed vajavad külateatrite naeru- ja sotsiaalteraapilisi etendusi.

Samas toimus ka Setomaal traditsiooniline lihavõteteaegne munaveeretamisvõistlus, Külli Jakobsoni siberi seto mustritega kindanäituse avamine ning Ilmar Vananurme uue luulekogu “Ei ole kunagi hilja” esitlus.

 

Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!

Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma Leht

Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma Leht

Krabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje (37) sai õkva läbi saanul tiatrikuul kats kõrda rõõmu tunda: Hindätiidmise avvohinna ja vahtsõ tüküga «Massu massmise mass» Kagu-Eesti maatiatripääväle päsemise iist. Krabi külätiatri om joba nii kõva kaubamärk, et inne ku vahtsõ tükü sisugi teedä om, tellitäs näütemäng joba ette ütte vai tõistõ paika är.

Su egäpääväne tüü om saepurust kütmisepulgakõisi kottõ sisse pandminõ. Kas tuu tulõ näütemänge kirotamisõl kasus vai kah’os?
Tuu tulõ kasus, selle et tii füüsilist tüüd, a pää om tuu man valla. Nii mõnigi hää mõtõ tulõ siin tüü man pähä.
Vahel kuulõt tüü man kah mõnõ hää ütlemise, midä saat kohegi etendüste är tarvita.
Meil om inämb-vähämb uma külä rahvas tüü man kuun ja nä joba tiidvä, et ku koskilt midägi hääd kuuldva, sis ütlese mullõ kah.

Kuis sul tuu näütemängu luuminõ käü?
Mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku.
Üts poiss kõnõl’ meile, et timäl vanaimä vai kiäki tõnõ vanõmb inemine oll’ kõnõlnu, et nüüt saat pinssi «autumaadiga», mitte «autumaadist»… Nii sündü meil tuu ilmadukuulsa «Pinsipäiv».
Tõnõkõrd kuulõt telekast mõnt ull’ust. Poliitigu väega mõistlikku juttu ei kõnõla, a muiduki nä tegevä tuud ilmadutarga näoga. Tuu aja süäme tävves, toolõ käänät vähäkese vinti manu ja tulõ jäl tükk!

Kuis sündü vahtsõnõ massutükk?
Kuigi trehvsi ütte Riigikogu infotunni kaema ja meediäst tull’ kah nigu ussõst ja aknõst, mändsit massõ kõik tahetas tetä.
Tuudsamma riiklikku süümiskavva, midä mi sääl kah irvitämi, tuud kuulsõ raadiost. Kellelgi tull’ jäl maru tark mõtõ, muiduki matõti sinnä ilmadu raha – no lätt süä täüs, noh!
No ja sis oll’ viil aastalõpp kah käen ja tuludeklaratsiooni tegemine ussõ iin ja nii taa tükk huuga tettüs saigi – et kõik saanu arru, midä tulõ massa ja midä ei tulõ!
Nigu meile maakunna tiatripääväl üteldi, olõmi sääne sotsiaalteraapilinõ tiatri: naarami mi kõigi ütitside häti üle. Ikma pidänü, a tuu ei avita, nii et innembi ma naara joba! Jätka lugemist »

Värska raamatukogus kohtutakse Tiina Ilvesega

“Mina olen siin ja praegu, nii muna kui kana, kirjutan elust enda ümber. Ja seda ikka naljakama kandi pealt ja naerutava vindiga, sest naer on terviseks.”

Niisugune on võrukeelse kirjaniku ja muusiku Aapo Ilvese ema Tiina Ilvese saatelause 12 jutuga  raamatule “Augustihambad”, milles on nii terasust, õpetlikkust, situatsioonikoomikat  kui ka õnnestunud karaktereid.

Jutus “Pii ärr” vajavad võrukeelsed vanavanemad tõlki, et suhelda oma linnastunud lapselapse ja tema poiss-sõbraga, kes nn linnaslängi kasutavad. Loo lõpus aga loeb taat ajalehest, et koolidesse tuleb võru keel ja lastega on edaspidi lihtsam suhelda.

 Tiina Ilves kohtub Värska rahvaga 24. oktoobri õhtul kell 18.00.

Tema jutu põhjal  Aado Kuhlapi poolt seatud lühinäidendi “Pii ärr” esitab Vastseliina Rahvamaja näitetrupp.

R. Kappo. Põlva keskraamatukogu

Kuhjaveres mängiti kahe päevaga 20 näitemängu

Kuhjavere teatrifestivali patroon Kalju Komissarov. Foto: erakogu

Eelmise nädala laupäeval ja pühapäeval Suure-Jaani vallas Kuhjaveres peetud külateatrite festivali olulisemad märgusõnad olid näitlejate enutsiastlik ja keskendunud mäng ning publiku vaimustatud  kaasaelamine. Kultuuriminister Rein Lang kiitis sündmusel eestlaste tahet ja pealehakkamist rahvakultuuri arendada. Näiteseltskondadele jagas nõuandeid festivali patroon Kalju Komissarov.

VIII Kuhjavere külateatrite festivali avas külavanem Romeo Mukk. Peakorradaja Urve Mukk ütles, et laupäeval kogunes Kuhjaveresse tublisti üle 400 näitleja ja pealtvaataja.

“Autosid teatrihuviliste seltskondadega tuli pidevalt juurde,” lausus Mukk. “Pühapäeval korrigeeris hommikupoolne vihmasadu mõneti publiku arvu. Näitlejaid see ei heidutanud. Keskendunult mängiti paduvihmas ja teeniti tugev aplaus.”

Festivali  külastanud kultuuriminister Rein Lang väljendas oma sõnavõtus vaimustust Eesti erinevates paikades püsiva tõsise huvi üle teha harrastusteatrit: “Eestlaste tegevus rahvakultuuri säilitamisel ja arendamisel on maailmas ainulaadne ja austust vääriv. Teistele piirkondadele tasub eeskujuks tuua Kuhjavere elanike head koostööd nii külasiseselt kui ka toetajate ja abistajatega kaugemalt, see tagab teatripäevade igakülgse kordamineku, ” toonitas Lang.

Ikka koos Kalju Komissaroviga

Kuhjavere teatripäevade patroon, Viljandi kultuuriakadeemia juhtiv teatriõppejõud Kalju Komissarov nimetas sündmust igati huvitavaks ja põnevaks. Ta ütles vahetult pärast näitemänge igale trupile oma arvamuse lavastamisest ja näitlemisest ja andis  soovitusi edasipidiseks. Jätka lugemist »

Kuhjaveres saab veeta kaks mõnusat teatripäeva

Romeo ja Urve Mukk koos Kihnu Virvega. Foto: erakogu/kylauudis.ee

18. ja 19. augustil peetakse Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas VIII teatrifestivali, kus esinevad harrastustrupid erinevatest Eestimaa paikadest. Külauudistele rääkis kultuurisündmusest peakorraldaja, Kuhjavere külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.

Kui palju näitetruppe Kuhjaveresse tuleb ja on seda rohkem kui varem?
Eelregistreerimine teatripäevadele algas juba jaanuaris ning suurim arv oli 22. Paar truppi olid kahjuks sunnitud loobuma ning praegu on kavalehel täpselt 20 näitemänguseltskonda. Seda on nelja võrra rohkem kui mullu, see arv on iga aastaga kasvanud. Tullakse peale Viljandimaa veel Ida-Viru-, Järva-, Pärnu-, Tartu- ja Võrumaalt.
Kas mõni trupp või trupid on mänginud kõikidel Kuhjavere teatrifestivalidel?
Esimese kutse peale 2005. aastal reageeris kaheksa näitetruppi, nende hulgas Avinurme suveteater, kes pole kordagi vahele jätnud. Lavastaja Malle Pärna käe all on igal suvel uus ja vahva lugu, mida on mängitud Passaia talu õuel neljas erinevas paigas, Alt-Siimu talu õuel ning viimased korrad külamaja terrassil.
Kas tänavusel festivalil on esmakordseid esinejaid?
Igal aastal täieneb osalejate kaart esmakordselt Kuhjaverre tulijate osas. Seekord on neid viis. Nende seas Viljandimaalt pensionäride ühenduse teatristuudio, Tänassilma rahvamaja näitering Vananaistesuvi, Vastsemõisa rahvamaja näitering Poolvillased, Ida-Virumaalt Erra küla näitering Erra Tähed ja Järvamaalt Alburahva teater.

Malle Pärn etenduses “Puhkekodu”. Foto: erakogu/kylauudis.ee

Kuhjavere teatripäevadel on mängitud nii külaplatsil kui ka taluõuedes. Kas nii on ka tänavu või on ka uusi mängupaiku kasutusele võetud ?
Teist aastat kasutame ainukese mängupaigana külamaja terrassi. Liikumine ühelt taluõuelt teisele oli publiku jaoks kindlasti muljetavaldavam, korraldajaile ja võõrustajaile päris kurnav. Peame nõu ja võib-olla leiame ka muid alternatiive.
Kas määratakse ka preemiaid ja auhindasid?
Oleme jäänud selle juurde, et tullakse mängima lustiga ja pole kasutanud asjatundjate žürii poolt hindamist. Mõned trupid seda küll on soovinud. Mitmed ütlevad jälle, et on algajad ja tahaksid just pingevabamalt esineda ning tahavadki seepärast tulla, et on tore ja lahe. Võimalus tunnustada saada siiski on, sest publik saab valida oma lemmiku truppide, mees- ja naisosatäitjate seast mõlemal päeval. Võib-olla saame välja anda ka mõned eripreemiad. Kõik osalenud trupid saavad tänutäheks meene, ilmuva Teatrilehe ja trükisooja brošüüri „Kuhjavere killud”.
Ka tänavu osaleb Kuhjavere teatripäevadel patroonina Kalju Komissarov?
Eesti teatri ja filmikunsti tipptegija Kalju Komissarov on võtnud oma südameasjaks Kuhjaveres harrastusnäitlejatele tuge pakkuda. Ta vaatab ära kõik etendused ja annab vahetult igale trupile teada oma arvamuse, milliseid toredaid lahendusi ta avastas, millised rollid olid hästi esile toodud, mida muud põnevat leidis. Näitetrupid on olnud rahul sellise heatahtliku kriitikaga ja ootavad seda väga, võttes seda kui tunnustust.
Mukkide pere ja ka teised Kuhjavere pered on tuntud mitmesuguste suupistete tegijatena. Kas neid valmistakse ka tänavuseks teatrifestivaliks?
Paar aastat tagasi käidi välja idee, et võiksime teatripäevade rikastamiseks seada sisse koogitelgi, kuhu perenaised küpsetavad soolaseid ja magusaid suupisteid. Nüüd juba siis kolmandat korda esitleme oma külast ja väljaspooltki annetatud küpsetisi. Degusteerijad saavad ka hinnata ja oma lemmiku valida.
Milles teie arvates seisneb Kuhjavere teatrifestivali jätkuv populaarsus ?
Ilmselt on sellist ettevõtmist vaja ja arvame, et selline vaba õhkkond ja maaõhk lisavad väärtust. Samas saavad näitetrupid üksteiselt õppida, sisukalt aega veeta. Paljudele näitetruppidele on see üks hea võimalus jälle kodust välja tulla ja end vabaõhulaval hästi tunda.

Küsis Jaan Lukas

Krabi külateatril on homme esietendus Paganamaal

Krabi külätiatril om valmis saanu’ vahtsõnõ tükk “Ruhnu Mann”. Tuu om nallalugu Eesti edimetsest mererüüvlilaiva kaptenist ja timä kambast, pikkust inämb-vähämb puultõist tunni, laulu lastas kah.

Esietendüs om 14. juulil kell 20 Paganamaal. Tulkõ kaema!

Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

Kalju Komissarov. Foto: draamateater.ee

20. ja 21 . augustil Viljandimaal Suure-Jaani valla Kuhjaveres toimuvatel VII külateatrite päevadel osalevad kuusteist harrastustruppi seitsmest Eestimaa maakonnast. Hobiteatrirahvale jagab nõuandeid näitleja, lavastaja ja professor Kalju Komissarov.

Ettevõtmise korraldaja, Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki sõnul on Kuhjavere külateatripäevade repertuaar mitmekülgne. Kõigil seitsmel korral osalenud Avinurme külateater Ida-Virumaalt mängib tänavu „Armu-karuselli,“, mille on lavastanud Malle Pärn. Esmakordselt on aga esindatud Jõgevamaa, kust külateater tuleb kohale Pala vallast tänavusest maakonna Aasta külast Assikverest. Osa truppe on teatrisündmuseks ise näitemängu kirjutanud või mõnele tuntud loole uue näo andnud. Omaloomingut toob lavale Sonda trupp Ida-Virumaalt. Nende näidend on võrsunud möödunud aasta kohtuteemalisest loost. Nüüd peavad aga samad tegelased pulmi. Peaaegu alati kohal olnud Sulbi külateater etendab seekord näitemängu „Farmis on ainult naised”, mille sünniks andnud inspiratsiooni muusikal „Dzässis ainult tüdrukud“. Lisaks lustlikumatele ja tänapäevastele lugudele on mängukavas oma koht ka klassikutel Lydia Koidulal, Eduard Vildel, Juhan Kunderil.

Urve Mukk märkis, et kui varasematel teatripäevadel on etendused toimunud ka talude õuedes, siis nüüd on mängupaigaks külamaja terrass.

Kuhjavere Külateatrite päevade alaline patroon professor Kalju Komissarov korraldas juba juuni algul näiteringide juhendajatele koolituse Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuhjaveres analüüsib ta aga vahetult pärast iga etendust, lavastamist, näitlemist, rollide jaotust jne. Jätka lugemist »

Lava pääle saa vahtsõnõ suvõtükk

Lava pääle saa Krabi külätiatri vahtsõnõ suvõtükk “ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK”. Esietendüs om 9. juulil kell 20.00 Paganamaa päivil.

“Kolmõ musketäri ja noidõ tegemisi arvati ti´kõik tiidvät. Tuu lugu juhtu nii pallu aastid tagasi, et kes tuud iks nii täpsele inämb mäletäs. Mi´mäletämist müüdä oll tuu lugu täpselt sääne. Ku ti´arvati tõisildõ…siss meil om ÜTSKÕIK, ” seletäs  Mürgi Marje.

Täpsemb teedüs külätiatri kodulehe pääl.