Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Merikotka surmapõhjuse uurimine käib,
rahvusvaheline kogukond palub toetusallkirju

Merikotkas, kes jäigi nimeta. Foto: looduskalender.ee

Eesti maaülikooli loomakliinikus elujõuliseks turgutatud ja raadiosaatjaga varustatud merikotkas „Nimeta“  vabastati loodusesse 7. septembril 2012. Pärast 2. oktoobri hommikut ei edastanud saatja enam signaale. Kotkaklubi ornitoloogid käisid merikotka viimast asukohta vaatamas, mille saatja oli edastanud 2. oktoobri hommikul kell 9. Loodeti leida kasvõi mingeid jälgi merikotkast.

Urmas Sellis: „Sellest metsatukast me küll midagi ei leidnud, aga lähedal asuvalt põllult läks lendu parv ronkasid. Tundus, nagu mõni surnud loom oleks kuskil lähedal ja seetõttu pole imekspandav, et meie Nimetu kotkas ka seal aega veetis. Ta oli kohal olnud juba kuus päeva. Peagi aga leidsime kraavist merikotka selili laiba ning tundus, et ta on seal olnud juba ehk nädala. Rongad olid pehmemad osad ära söönud, aga ükski suurem loom polnud seal juures käinud, sest vees olevad selg ja jalad olid terved. Samuti saatja linnu seljas, aga see ei saanudki kraavist signaali saata nõrga GSM levi tõttu. Sellest tulenevalt võib oletada, et kotkas hukkus 2. oktoobril pärast kella 15.“
Veterinaar Madis Leivits leidis, et kotka seljal ja jalgadel olev nahaalune rasvakiht on väga korralik, siis mingit pikaajalist kurnatust või haigust sel linnul olla ei saanud. Järelikult pidi merikotka hukkumise põhjuseks olema tulistamine. Jätka lugemist »

Nõo vallamajas juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust

Täna, 8. detsembril kella 8.46 ajal tuli Nõo vallamajja alkoholijoobes mees, kellel oli nuga käes. Mees ähvardas vallamajas olnud isikuid vägivallaga ning lõhkus kahe ukse klaasid.

Ründaja sai ukseklaasi lõhkumise järel kergeid vigastusi. Nõo vallavanem Rain Sangernebo sõnul andis ta juhtunust teada politseile ning õige pea saabus sündmuskohale kohalik politseiametnik.

„Politseinik üritas meest majast välja meelitada, et meie töötajate elud ohus ei oleks, kuid ründaja ei olnud nõus hoonest lahkuma. Seejärel haaras politseinik mehe käes olnud noast kinni nii,  et noatera selg jäi pihku, tõmbas selle tal käest ning viskas selle ohutusse kaugusesse. Kui ründaja oli relvituks tehtud, tõmbas politseiametnik ta põrandale maha, pani käed raudu ning jäi ootama täiendavaid politseijõude,” kirjeldas juhtunut vallavanem Rain Sangernebo.

Politsei viis kinnipeetud mehe esmalt meedikute juurde ning pärast esmaabi osutamist kainenemisele.

Praegu on teada, et vallamajja tulnud mees on 44aastane Elva linna elanik. Kuriteo motiiv selgub uurimise käigus. Kuna kinnipeetud mees oli kuriteo toimepanemise hetkel tugevas alkoholijoobes, paigutati ta arestimajja kainenema. Mees kuulatakse kuriteos kahtlustatavana homme, kui ta kaineks saab.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustas Tartu kriminaaltalitus kriminaalmenetlust karistusseadustiku avaliku korra rasket rikkumist käsitletava paragrahvi järgi (KarSi § 263 p 3).

Piirivalvurid pidasid kinni neli meest 30 kasti salakaubaveoga

Foto: Lõuna prefektuur

Pühapäeval pidasid Saatse kordoni piirivalvurid Põlvamaal kinni neli meest 30 kasti Eesti Vabariigi maksumärgita tubakatoodetega, mille arvestuslik aktsiis moodustab üle 22 000 euro.

18. septembri öösel pidasid piirivalvurid Värska vallas kinni neli Eesti kodanikku vanuses 17-49 eluaastat, kellelt võeti ära 30 kasti. Kastides oli kokku kuni 300 000 EV maksumärgita sigaretti.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus ütles, et kolm salakaubaveos kahtlustatavat meest on varem erinevate süütegude eest karistatud.

Asjaolude väljaselgitamiseks alustas Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond kriminaalmenetlust karistusseadustiku salakaubavedu käsitleva paragrahvi järgi (§ 391 lg 2 p 2). Süüdimõistmisel saab selle kuriteo eest karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Kristina Kostina, Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik

Vargad käivad taludes ja garaažides

Tänavu  jaanuaris-veebruaris on Lõuna-Eesti kuues maakonnas registreeritud peaaegu 20 vargust ja sissemurdmist garaažidesse ja talumajadesse.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles, et Jõgeva kriminaalteenistuse politseinikud pidasid selle aasta jaanuari lõpus kinni kaks 20aastast noormeest, keda kahtlustatakse mitmetes sissemurdmistes. “Noormeestele on esitatud kahtlustus sissemurdmistes Põltsamaal asuvatesse garaažidesse,” sõnas prokurör.

Talvisel ajal ei käi inimesed just sageli oma talumaja või garaaži kontrollimas ning seda asjaolu kasutavad ära vargad paksust lumest hoolimata.

Prokuröri abi Margit Luga ütles, et vargustega seotud kriminaalasju uurides paistavad silma teatud seaduspärasused: garaaži sisenetakse tavaliselt kas ukse või luku lõhkumise teel, majja tungitakse tihti sisse kas akna kaudu või ukseluku lõhkumise teel. Seepärast on äärmiselt oluline, et garaaži, suve- või talumaja omanik pöörab tähelepanu turvameetmetele. Jätka lugemist »

Ettevaatust! Pikanäpumehed tegutsevad

Viimasel ajal on sagenenud sissemurdmised Peipsi ääres Lohusuu ja Torma vallas, teatas kylauudis.ee-le üks ärgas kodanik ja palus inimestel oma vara hoolikamalt turvata.

Lohusuu vallamajast varastati  nädal tagasi arvutid. Vilusis murti kolmapäeva öösel sisse garaaži ja viidi väikebussiga ära murutraktor ja kaks muruniitjat. Torma vallas on käidud varastamas kõrvalhoonetest autoosasid.

“Tundub nagu mingid tellitud tööd,” sõnas kodanik. “Tavaliselt algab mingi rahvaste liikumine, kui suvitajad ära lähevad. Rahvas on siin päris hirmul. Igal juhul tasuks inimestel olla valvsad.”

Ettevaatust Stihli saagide müüjatega!

Viimastel nädalatel on Võrumaal levinud soodsa hinnaga saagide Stihl 460 ja 441 pakkumised. Odavat hinda põhjendavad müüjad enamasti sellega, et on välismaalased ja neil ei lubata saage Venemaale viia.

Ametlike Stihli müüjate sõnul on originaalis Stihl 460 puhul tegu väga võimsa lageraie saega, mida Eestis ei müüda ja mille hind oleks ca 14 000 kr. Kuna osa saage on juba toodud neile hooldusesse, siis on selgunud, et tegu ei ole originaalsaagidega, vaid need on arvatavasti järgi tehtud kuskil Hiinas. Uutel saagidel on ilmnenud kohe häälestamise probleemid ja ka võimsuselt tunduvad need olevat lubatust palju nõrgemad.

Pakkuda võidakse ka lauanõusid ja nuge. Ka nende kvaliteedis tasub kahelda. Erametsaliit soovitab  sellise pakkumise korral kutsuda politsei.

Allikas: Aarne Volkov