Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Tallinna teletorni uus ekspositsioon avab universumi saladusi

Tallinna teletorn vahetab talveperioodiks välja oma põhiekspositsiooni ja koostöös Eesti kosmosekeskuse tippteadlastega luuakse teletorni unikaalne universumiteemaline ekspositsioon. Tegemist on Tartu observatooriumi teadlaste poolt spetsiaalselt Tallinna teletornile loodud näitusega, kus on peale visuaalekspositsiooni ka põnev kogemus-tundmuslik osa.

Tallinna teletorn Foto Urmas Saard

Tallinna teletorn. Foto: Urmas Saard

Uus ekspositsioon kannab üldpealkirja “Elus universum” ja saab huvilistele olema avatud 18. novembrist kuni 31. märtsini 2016.

Kosmoseteadlaste poolt koostatud rahvusvaheline näitus on esmakordne sellelaadne Eestis. Näitusel tuuakse välja teaduse uusimad avastused kosmosevallas – alates tehnoloogiast kuni universumi mõistatusteni välja. Lisaks avaneb igal külastajal kohapeal võimalus testida güroskoopi ning esitada küsimusi ja saada vastuseid spetsiaalsetel näitust täiendavatel kohtumisõhtutel teadlastega.

Tartu observatooriumi juhi Anu Reinarti sõnul olid nad Tallinna Teletorni ettepanekust, koostada nende majale spetsiaalne kosmoseteemaline populaarteaduslik näitus, meeldivalt üllatunud. Oma majas Tõraveres on nad näitusi korraldanud juba alates 90ndatest aastatest kuid täismõõdus, kaasaja kosmoloogiat kajastavat näitust, ei olnud nad varem koostanud. “Meie teadlastele oli see huvitav väljakutse, kuidas panna inimlikus keeles kirja astronoomia põhitõed ja uusimad saavutused” kinnitas Anu Reinart. “Kuna hiljuti on toimunud erakordseid saavutused kosmosevaldkonnas, nagu asteroidil maandumine või elu võimaldavate tingimuste leidmine teistel planeetidel, siis pidasime oma missiooniks seda tutvustada kõigile .”

Eesti on alates 1. septembrist 2015 Euroopa kosmoseagentuuri liige ning see tähendab, et kuulume kõrgtehnoloogia arendamise tippseltskonda. Värskel näitusel kajastuvad nii Eesti tippteadlaste rahvusvahelise koostöö tulemused kui maailma uusimad avastused elu võimalikkusest kosmoses.

Näituse koostamisel on lisaks Tartu observatooriumi ja Tartu ülikooli teadustöödele kasutatud pilte ja videomaterjali Euroopa Komoseagentuuri (ESA), Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO), Ameerika rahvusliku komoseagentuuri (NASA) arhiividest. Ekspositsiooni on integreeritud ka Eesti kosmosehuvilise ja hobifotograafi Raivo Heina digitaalfotode näitus, kus tulevad esitlusele ka mitu esmakordselt avalikkusele tutvustatavad kosmosefotot.

Külasta teletorni Facebooki lehekülge www.facebook.com/teletorn.
Lisainfo näituse kohta: www.teletorn.ee

Kosmosesse on saadetud sadu loomi ja lugematu arv putukaid

Kadri Valner

Belka_ja_Strelka_Olin sel esmaspäeval üle 20 aasta Moskvas. Ja muu hulgas käisin kunagises kuulsas rahvamajanduse saavutuste näitusel VDNHs. Mäletate, see on see koht, kus igal liiduvabariigil oli oma näitusemaja, kus tohututel väljakutel pritsisid vett kullatud purskkaevud ja mille lähedal seisab kuulus  monument “Tööline ja kolhoositar”. Oma lapsepõlveaegse käigu ajal  avaldas enim muljet Kosmosepaviljon, kus ees ja sees suuremaid ja väiksemaid kosmoseaparaate.

Täna on VDNH suur lõbustuspark, kosmosepaviljonist on järgi jäänud suveniiribokse täis kõle maja, mille ees seisab üks rakettidest. Just esmaspäeval, kui mina selle ees seisin, tähistati näituseväljakul aga Belka ja Strelka päeva – 53 aastat varem käisid need kaks loomakest kosmoses. Nii oli 19. august Nõukogude kosmonautikale oluline daatum.

Inimesed on ikka kasutanud loomi seal, kus on endal liiga ohtlik olla. Just hiired olid esimesed ümber maakera lendajad ja seda 1957. aastal. Lisaks neile ja koertele on lähetatud kosmosesse rotte, jäneseid, kilpkonni,  USA eelistas ahve, kes enim sarnanevad oma arengult just inimesele. Täna aitavad väiksemad loomad prussakatest merisigadeni mõista elusorganismidega kosmoselennul toimuvaid muudatusi.

Nõukogude Liidus algas koerte lennutamine kosmosesse Saksamaalt sõjasaagiks saadud rakettide koopiatega 1951. aastal. Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan ning jõudsid pärast saja kilomeetri kõrgusele tõusmist elu ja tervisega maale tagasi. Aga nende puhul ei olnud tegu kosmoselennuga, seega paraku neile me nii pikka pai ei saa teha või nii head vorstijuppi anda, kui Belkale ja Strelkale.

Kokku tehti selliseid 100–150 km kõrguseid lende 29, mille käigus ka mitu koera oma elu kaotas. Nii omandati kogemusi koerte treenimisel kitsas ruumis viibimiseks, töötati välja mullikujuline klaasist kiivriga skafander ja kabiin.

Kuulus Laika oli 1957. aastal esimene elusolend, kes jõudis orbiidile. Tegemist oli segaverelise, ühelt Moskva tänavalt püütud kolmeaastase emase koeraga. Tema lendas Sputnikul nr 2, mille orbiit ulatus juba 1660 kilomeetri kõrguseni maapinnast. Stardi ajal tõusis Laika südamelöökide sagedus, kuid taastus varsti pärast kosmosesse jõudmist. Orbiidil Laika isegi sõi korra. Lennu edasise käigu kohta on aga üpris vähe teada. Alles 45 aastat hiljem, teatas üks vene teadlastest Texases toimunud Maailma kosmosekongressil, et tegelikult elas Laika kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel.

Kuigi Laika ei elanud kosmosereisi üle, tõestas eksperiment, et reisija jääks orbiidile lennates ellu ning kannataks kaaluta olekut. See lend varustas teadlasi esialgse informatsiooniga sellest, kuidas elusad organismid reageerivad kosmoselennu tingimustes. Nõukogude Liidus looma kindlasse surma saatmine küsimusi ei tekitanud, küll aga korraldati mujal maailmas selle vastu protestimiitinguid küsimusega, kui suured peaksid olema omandatud teadmised, et need vääriks looma hukku.

Ja siis jõudis kätte 19. august 1960. Baikonurilt lennutati kosmosesse kaks krantsi – Belka ja Strelka. Nemad tulid ka tagasi ööpäevaringselt kosmosereisilt. Jätka lugemist »

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 lendab kosmosesse 4. mail kell 5.06

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 lennutatakse Euroopa kosmosesadamast Prantsuse Guajaanas Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) uusima kanderaketi Vega pardal Maa orbiidile laupäeval, 4. mai varahommikul Eesti aja järgi kell 5.06. Eesti saamist kosmoseriigiks saab jälgida otseülekandena Arianespace.tv veebilehelt.

ESTCube-1 alustab peale kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida on kõigil raadioamatööridel võimalik vastu võtta sagedusel 437,250 MHz.

Eesti tudengisatelliidi programm algatati Tartu ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude poolt 2008. aastal eesmärgiga populariseerida reaal- ja inseneriteadusi, anda tudengitele praktilisi kogemusi ning arendada ettevõtlikkust. ESTCube-1 satelliidi teaduslikuks missiooniks on elektrilise päikesepurje komponentide katsetamine.

Eesti tudengisatelliidi projektis on tööperioodi vältel osalenud ligi sada üliõpilast Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti lennuakadeemiast ning Eesti maaülikoolist. Projekti juhendavad Tartu observatooriumi teadlased ja Tartu ülikooli õppejõud. ESTCube-1 valmimisse on aktiivselt panustanud Tartu ülikooli välisüliõpilased Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Ukrainast. Projekti rahvusvahelisteks partneriteks on Soome meteoroloogia instituut, Helsingi ülikool, Jyväskylä ülikool, Ida-Soome ülikool ja Saksa kosmoseagentuur. Projekti toetab Euroopa kosmoseagentuur. Satelliidi orbiidile lennutamisega tehtav esimene samm kosmoseriigiks saamise poole on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aastale.

ESTCube-1 koduleht: www.estcube.eu

ESTCube-1 projekti ametlik uudistekanal: http://www.facebook.com/estcube

Info raadioamatööridele: http://www.estcube.eu/en/radio-details

Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum avab 11. aprillil kell 16 põneva ja kaasahaarava näituse „Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis“, mis Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 stardi eel tutvustab Eesti ja eestlaste panust erinevatesse kosmoseprojektidesse alates Eesti NSVs valmistatud kosmoseaparaatidest ning kuulsast Põltsamaa tuubitoidust tänapäeva moodsate tehniliste lahendusteni.

„Avatav näitus on interaktiivne ja mitmekesine käsitlus kõigest, mis Eestis kosmosetemaatikaga seondub. Näha, katsuda või katsetada saab nii kosmosest inspireeritud tarbekunstiesemeid ja mänguasju kui ka ehtsat eestimaist kosmosetehnikat. Lisaks räägib näitus maavälise elu otsingutest ja nende seosest Eestiga, samuti sellest, kuidas inimene kosmoses ellu jääb ja mis kasu kosmoseteadus ja -tehnika on ühiskonnale toonud. Omaette näituseosa meenutab kosmoseteemade jõudmist inimeste kodudesse  filmide, kunsti ja kirjanduse kaudu,“ tutvustab näituse kuraator Viljar Valder.

Näitusesaalis on võimalik katsetada, kui palju kaalub meie mõistes 1 kg Kuul, Marsil ja Jupiteril; proovida, kui mugav on kosmonaudi magamiskott; näha, kuidas laserkiirtega Maa atmosfääri skaneeritakse, ja vaadata animatsiooni sellest, missugusena kosmoseajastu koidiku ulmekirjanikud ja teadlased meie elu 21. sajandil ette kujutasid .Näitusega kaasnes laste joonistuste võistlus „Eesti aastal 2057“,mille võidutööd samuti on näitusel enesele koha leidnud.  Jätka lugemist »

Aastavahetuse tähetants Sänna Kultuurimõisas

Tähetants on miski, mis toimub kogu aeg sinu sees ja sinu ümber. See on meie loomulik olek, paratamatu vabaduse aktsepteerimine. Nagu tähed liiguvad, säravad, plahvatavad, surevad ja sünnivad, teeme seda ka meie, kes me oleme loodud tähetolmust.
31. detsembril tantsime Võrumaal Sänna Kultuurimõisas läbides 4 tunni jooksul 5 rütmi (voolamine/staccato/kaos/ lüüriline/vaikus). Alustame tantsu kell 22 ning lõpetame umbes kell 2 hommikul. Kosmilise tantsumuusika, visuaalid ja eriefektid panevad kokku Hendrik ja Hindrek Sänna Kultuurimõisast.
See öö võib olla taevalik, avardav, külluslik, hullumeelne, pöörane, metsik, ekstaatiline kohtumine iseendaga universumis.
Mõtle juba kodus varem valmis sinu taotlus sellele reisile.
Aastavahetuse pakett algab juhendatud reisiga meie päikesesüsteemis Sänna Taevarajal: kultuurimois.kultuuritehas .ee/taevarada.html
Lisaks on paketi sees majutus Sänna mõisas ning külluslik taimetoidu pidusöök peale Suurt Tantsu. Veel sügavama kogemuse soovijaile pakume võimalust saabuda päev varem ja puhastuda suitsusaunas Pärlijõe kaldal.
Soovituslik osalustasu on 35 EUR.
Kõik peo organiseerimisse panustavad inimesed on vabatahtlikud ning kogu tulu läheb Sänna Kultuurimõisa ülalpidamiskuludeks talvisel perioodil.
Palun anna oma osalemissoovist teada kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 88 929 (Kadi).
Sänna Kultuurimõis asub Võrumaal Rõuge vallas arhailises puitmõisas. Tants toimub mõisa suures saalis, kus kohtuvad mõisa läänetiiva maine ja idatiiva kosmiline energia. Samas saalis on üleval mastaapne astronoomiliste fotode näitus.

Sänna Kultuurimõis

Maale läheneb pisiplaneet

Täna öösel vastu kolmapäeva on oodata üsna haruldast sündmust: asteroid on lühikeseks ajaks Maale lähemal kui Kuu ning möödub meist vaid 325 000 kilomeetri kauguselt, vahendab NASA uudist veebiportaal Novaator.

Asteroidid on pisiplaneedid, mis tiirlevad ringi- või ellipsikujulistel orbiitidel. Aeg-ajalt möödub mõni neist ka Maast, kuid tavaliselt üsna kaugelt.

2005 YU55 nimelise taevakeha avastas Arizona astronoom Robert McMillan 2005. aastal. Asteroidi läbimõõt on ligi 400 meetrit. Nii suur pisiplaneeti pole Maa lähedale sattunud ligi kolmkümmend aastat. Samuti pole sellist sündmust ette näha enne 2028. aastat.

2005 YU55 peaks Maale kõige lähemal olema kell 1.28 Eesti aja järgi (23.28 GMT).

Liginev taevakeha on astronoomide sõnul ümar, tumedat värvi ja üsna poorse ehitusega.

2005 YU55 möödub meist viisakal kaugusel ega kujuta oma praegusel teekonnal mingit ohtu. Siiski kuulub ta nende 1262 ümber Päikese tiirleva asteroidi hulka, mille läbimõõt on üle 150 meetri ning mida NASA seetõttu liigitab potentsiaalselt ohtlike hulka.

NASA jälgib asteroidi lähenemist 6. kuni 10. novembrini Californias ja Puerto Ricos asuvates observatooriumidest. Kosmoseuurijate jaoks on see põnev võimalus saada parem pilt kosmoses ringi kihutavatest kivimkehadest, mis võisid kunagi Maale tuua süsinikku ja teisi keemilisi elemente.

Täna öösel võib kõikjal Eestis vaadelda tähesadu

Foto: darksky.org

Uusaastaööl algab kvadrantiidide meteoorivool, mida on võimalik jälgida kuni 5. jaanuarini ka Eestis. Tähesaju aktiivsuse tippaeg on 4. jaanuaril kell 3.10 Eesti aja järgi, vahendab ERR välisagentuuride uudist.

Karjase (Boötes) tähtkujust lähtuvate kvadrantiitide vool oli tuntud juba XIX sajandi alguses. Meteoorid on aga nõrgavõitu ja nende nägemiseks peab taevas olema võimalikult pime. Ideaalselt pimeda taeva korral võib sel aastal näha kuni 120 meteoori tunnis.

4. jaanuaril on aga uue aasta esimene osaline päikesevarjutus, mis on nähtav ka Eestis.

Allikas: ERR