Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Arengupäev Rõuge ja Haanja vallarahvale

Rõuge ja Haanja vallavalitsused korraldavad koostöös arengupäeva, kuhu kutsuvad osalema ja kaasa mõtlema kõiki valla elanikke.

Kohtumine toimub kolmapäeval, 18. märtsil
kell 14:30-17:45 Haanja rahvamajas.

Lõuna-Eesti kutsub avastama piirkonna väärtusi

Kollane aken Põlvamaal Süvahavval. Foto: visitsouthestonia.com

Kollane aken Põlvamaal Süvahavval. Foto: visitsouthestonia.com

20. juunil möödub aasta Tartus Raekoja platsil toimunud avaüritusest, mis käivitas Lõuna–Eestis kokku viis aastat kestva National Geographicu kollaste akende projekti. Projekti ettevalmistamise käigus valiti välja „erilised“ ja avastamist väärt paigad Euroopa Liidu piiril ning Venemaa ja Läti naabruses, kuhu ei ulatu linnamelu ega suurtööstuslik maailm. Looduses juhivad neile paikadele tähelepanu ligi nelja meetri kõrgused National Geographicu värvides aknad.

Idee tähistada väärt paigad suurte kollaste akendega sündis Hollandis Ida-Groningenis, mille rahvas soovis sel viisil juhtida turistide tähelepanu kohtadele, mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu. Ida-Groningenis on kollased aknad oma eesmärki hästi täitnud – külastajate arv on pooleteise aastaga kahekordistunud.

Meie, Lõuna-Eesti projekti teemadeks on loodus, aktiivne puhkus, tervis ja kohalik toit, kultuur ja vaatamisväärsused, innovatsioon ja inspiratsioon väikeettevõtluses ning säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. Paikade valikul peeti oluliseks kriteeriumiks selle koha lugu ning võimalust esile tuua meie unikaalsus ka Eestist väljaspool. Plusspunkte andsid paiga aastaringselt hea kättesaadavus, aktiivse puhkuse ja pikemaajalise kohaloleku võimalused (vaatamisväärsuste rohkus), samuti piirkonna koostöövalmidus. Jätka lugemist »

Paide ja Koeru sõlmisid sõprussuhteid

Dokumendi allkirjastasid Paide linnapea Alo Aasma ja Koeru vallavanem Aldo Tamm. Foto: Maarit Nõmm.

Paide linnavalitsus ja Koeru vallavalitsus kirjutasid Paide Raekojas alla ühiste kavatsuste protokollile, et parendada kahe omavalitsuse vahelist koostööd erinevates eluvaldkondades, vahendab Järvamaa infoportaal.

Alo Aasma sõnul on kõige olulisem seista üheskoos Järva maakonna kui terviku eest. ”Koeruga on meil ühisosa isegi rohkem, kui võiks arvata. Usun, et pärast selle protokolli allkirjastamist saame kohe tegutsema hakata, näiteks ühisspetsialistide vallas. Nii nagu mitmete teiste omavalitsustega, on ka Koeruga arutatud väga tõsiselt ühisspetsialistide palkamise vajaduse üle, sest häid sptsialiste tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida ja kümne küünega kinni hoida ” ütles linnapea.

Aldo Tamm peab eriti oluliseks hariduse ja ettevõtluse alast koostööd Paide linnaga. “Iga omavalitsus saab omal moel kaasa aidata Järvamaa arengule. Ühed olulised teemad meie jaoks on kindlasti haridus ja ettevõtlus. Kui investorile näiteks ei sobi Paide linn, võib talle sobida Koeru ja vastupidi,” lisas Tamm.

Protokolliga saab tutvuda siin.

 

Võrus laiendatakse saksa keele- ja kultuuriõppe võimalusi

Foto: Võru linnavalitsus

Foto: Võru linnavalitsus

Võru linnavalitsust külastasid Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna esimene sekretär Miriam Ströbel ja Eestis asuva Goethe Instituudi keeleosakonna juhataja Anne Lind, et üheskoos arutada saksa keele- ja kultuuriõppe süvendamise võimalusi Võru koolides ja lasteaedades.

Võru linnavolikogu saalis toimunud ümarlauavestluses tutvustasid linnapea Anti Allas, Võru linnavalitsuse sakslasest nõunik Oliver von Wolff, arendusosakonna spetsialistid ja Võru kesklinna kooli esindajad külalistele siinseid olusid, pälvides Saksa poole huvi ja tunnustuse.

Nimelt on Võru lastaia Päkapikk lapsevanemad avaldanud soovi alates sügisest eesti-saksakeelse segarühma loomiseks ning Võru kesklinna kool kavandab eraldi õpet saksa(keelse) muusika ja kultuuri tutvustamiseks. „Initsiatiiv ei tulnud minult ega linnavalisuselt, vaid lapsevanematelt. Valida oli vene ja saksa keele vahel, enamik valis saksa keele kasuks,“ selgitas von Wolff.

Vahendid nimetatud projektide aastaseks rahastamiseks on sihtasutuste ja lapsevanemate abiga juba koos, ent osapooled loodavad, et alustatu saab pikema ja põhjalikuma jätku, võimalikuks sidujaks kultuuri ja ajaloo ühisosa. Võru pool näeb sakslastega koostöös eelkõige võimalust nende keele ja kultuuri paremaks (tundma)õppimiseks ning head võimalust tulevikus saksa keelt tööalaselt rakendada. Sakslasi näib paeluvat Võru linna omapära ja turvalisus ning sarnasus nende kultuuriruumiga. Jätka lugemist »

Üritused Sänna Kultuurimõisas

kalender_180x80Reedel, 21. märtsil kell 11 toimub kangastelgede õpituba (lõimelõnga ülesvedu, niietamine, soastamine). Juhendab Lya Veski. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Laupäeval, 29. märtsil toimub loova kirjutamise õpituba (mõtlus). Juhendavad Maarika Mark ja Dharmachari Sarvamitra. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab Rõuge Vallavalitsus.

Esmaspäeviti kell 18 keraamika õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 3 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Neljapäeviti kell 18 meditatsiooniõhtud . Osaluspanus taimetee, õunad, moos, seene- või kurgihoidis jms.

Kolmapäeviti kell 18 leiutamise ja tehnoloogia huviring lastele. Juhendab Kalle Kebbinau. Tasu 2 eurot.

Sänna Kultuurimõis

Algas Võrumaa aasta Peterburis

Viktoria Tuulas koos pokuga Võrumaa aasta avamisel Peterburis

Viktoria Tuulas koos pokuga Võrumaa aasta avamisel Peterburis

17.-19. veebruaril käis Võru maakonna delegatsioon Peterburis avamas Võrumaa aastat. Koostöös Eesti peakonsulaadiga ja Eesti Kontserdiga toimuva aasta eesmärgid on turismiturundus, kultuurivahetus ja ettevõtluskontaktide vahetus.

Võrumaa delegatsiooni esimene päev oli suunatud ettevõtlus- ja turismikontaktide loomisele. Äritegemise võimalustest ja kogemustest Vene turul rääkisid Viktor Mironov firmast Consulting Team ja Puhkus Eestis esindaja Arina Süvarand. EAS kaubandusatašee Toomas Kästik tutvustas EASi poolt pakutavaid võimalusi osaleda seminaridel ja messidel.

Teine päev oli sisustatud kultuuriüritustega – avati suitsusaunanäitus, külastati Peterburi Kultuuri- ja Kunstiinstituuti. Õhtul toimus Võrumaa aasta pidulik avamine, millega tähistati ka Vabariigi aastapäeva. Sel puhul andsid võrukeelse kontserdi Indrek Kalda, Paul Kristjan Kalda ja Ann Kuut. Külalistele pakuti parimaid Võrumaa palasid Uma meki laualt.

Maavanem Andres Kõiv kinkis peakonsul Viktoria Tuulasele Rõuge kihelkonna rahvariided, mida peakonsul erinevatel Võrumaa aasta avamisega seotud üritustel kandis. Eesti peakonsulaadi esindussaali jäävad kogu aastaks kaunistama Viive Kuksi graafilised lehed.

Jätka lugemist »

Lääne maavanem tegi Rootsi suursaadikule ettepaneku kõnekeskuse loomiseks

(vasakult)suursaadiku sekretär Katrin Valdek, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Rootsi suursaadik Anders Ljunggren

Paremalt suursaadik Anders Ljunggren, maavanem Innar Mäesalu, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, ja sekretär Katrin Valdek.

Eile kohtus Lääne maavanem Innar Mäesalu maavalitsuses Rootsi suursaadiku Anders Ljunggreniga. Arutlusel olid nii praegune olukord Läänemaal kui Rootsi ja Läänemaa koostöö võimalused.” Eesti ja eriti just Läänemaa vastu on Rootsil suur huvi. Paljudel rootslastel on juured siin, lisaks on teie maakonnaga seotud ajalooline rannarootslaste temaatika, aga lisaks minevikule on veel tulevik,” alustas Ljunggren kohtumist.

Maakondlikul tasandil pidas suursaadik heaks ideeks maavanema mõtet tuua Läänemaale mõne Rootsi ettevõtte kõnekeskus. “See soosiks rootsi keele õppimist ja looks just selliseid tarku, hea palgaga töökohti, mida Läänemaa vajab,” tutvustas Mäesalu oma ideed. Suursaadik lubas väljakutse vastu võtta ja proovida leida partnereid, kes aitaksid seda teoks teha.

Tähtsaks pidas suursaadik veel Noarootsi Gümnaasiumi toetamist, eelkõige sealse rootsi keele õppimise võimaluste pärast. Samuti pakuksid tema sõnul rootsi turistidele huvi Rannarootsi muuseum ja Iloni Imedemaa, aga polevat kindel, kui paljud rootslased üldse nendest turismiatraktsioonidest teadlikud on.

Jätka lugemist »

Pihkvas tutvustati Põlvamaa turismivõimalusi

Infopäev Pihkvas.  Foto: Sander Silm

Infopäev Pihkvas. Foto: Sander Silm

16.- 17. jaanuaril toimus SA Räpina Inkubatsioonikeskuse eestvedamisel Pihkvas Põlvamaa turismivõimalusi tutvustav infopäev.

Kohtumiste tulemusena lepiti kokku, et veebruaris sõlmitakse SA Lõuna Eesti turism ja Pihkva Turismiinfokeskuse vahel informatsioonivahetuse leping. Märtsis avaldatakse Pihkva oblasti Kaubanduse- ja Tööstuspalati ajakirjas Põlvamaad tutvustavad lood ning aprillis korraldatakse Pihkva reisikorraldusfirmadele Põlvamaad tutvustav reis.

Pihkvas külastati ka muuseume ja fondihoidlaid.

Maret Reinumägi

Võru Maavalitsus osaleb projektis „Digital Baltic“

Võru Maavalitsus koostöös Rootsi sõprusmaakonna Värmlandi regioonivalitsusega, Leedu Kaunase arenguagentuuriga ning Norra Hedmarki linnavalitsusega osalevad Rootsi Instituudi Läänemere koostööprogrammi projektis „Digital Baltic“, mille eesmärgiks on avaliku sektori infosüsteemide digitaalsete uuenduste arendamine.

Projektis osalemine võimaldab algatada innovaatilisi tegevusi digitaalse arengu valdkonnas ning rakendada neid järgmisel programmperioodil Läänemereregioonis, samuti aitab osalemine kaasa partnerlussuhete tugevdamisele ja kogemuste vahetamisele IT-valdkonnas üldiselt.

Lisaks põhipartneritele osalevad projektis kaheksa kaaspartnerit kuuest erinevast Läänemereregiooni riigist (Rootsist, Eestist, Leedust, Poolast, Norrast ja Taanist). Võru maavalitsuse kohalik koostööpartner projektis on Võrumaa Kutshariduskeskus.

Projekti käigus toimub igas peapartnerriigis avalik arutelu, kus erinevatel sidusgruppidel on võimalik kaasa rääkida nende igapäevaelu mõjutavate digitaalsete toodete ja teenuste arendamisel. Arutelude käigus on kavas koguda vähemalt 20 digitaalvaldkonna uuenduslikku ideed, mille kohta valmib uurimus Läänemereregioonis ühtsete digitaalsete arenduste kasutamiseks. Koosolekute tulemused on avalikustatakse septembris Krakovis (Poolas) toimuval konverentsil.

Allikas: Võru Maavalitsus

2014. aasta on Peterburis Võrumaa aasta

Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, esti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas ja Võru maavanem Andres Kõiv allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis. Foto: erakogu

Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, esti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas ja Võru maavanem Andres Kõiv allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis. Foto: erakogu

Eesti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis.

Järgmisel aastal tutvustab Võrumaa Peterburis maakonna ettevõtlusvõimalusi, seda nii turismisihtpunktina kui ka investeerimispiirkonnana. Peale selle on aasta jooksul kavas kultuurikoostöö, mille kaudu Võrumaa osaleb Peterburi Jaani kiriku hooaja programmis. Veel on kavas näiteks Võrumaa kultuuriseminar ja näitus, mis toimuvad mõlemad veebruaris vabariigi aastapäeva tähistamisel Peterburis. Samuti teised võru umakultuuri tutvustavad ettevõtmised.

Võru maavanem Andres Kõiv peab küll Võrumaa aasta kõige nähtavamaks osaks Peterburis toimuvaid kultuuriüritusi, kuid tema hinnangul on vähemalt sama oluline majanduskoostöö, et tuua Võrumaale Venemaa ettevõtjaid ja turiste.

“Pean väga oluliseks kasutada ära Peterburi ja Võru geograafilist lähedust, mis annab mõlemale poolele head võimalused koostööks väga laial võimaluste skaalal,” lausus Kõiv.

Kõivu hinnangul on Võrumaal pakutav Peterburi jaoks uudne, kuid hästi mõistetav, mistõttu ootab ta kultuuriaastale sooja vastuvõttu.

Britt Vahter

Tulekul vabaühenduste üleriigiline ühisnädal

ühisnädal_logo25. novembrist 1. detsembrini toimub üle Eesti ühisnädal “Põnevad vabakonna ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas!”.

Võrumaal on nädala õnnestumisse panustamas tervelt 13 maakonna vabaühendust: MTÜ Südamest, noorsooühing Rõuge Noorteklubi, MTÜ Kodukotus Parksepa, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Võluvõru, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Looduskool, MTÜ Revolutsioon, MTÜ Tule Maale, Vana-Võromaa kultuurikoda, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Piiriveere Liider, Võrumaa Arenguagentuur SA.

Põnevaid tegemisi jagub üle maakonna. Ürituste seast leiab näiteks traditsioonilise mittetulundusühenduste sügiskonverentsi, silmapaistvamate ühenduste tunnustamise, tänavakunstnike- ja joonistusvõistluse näituse, leadergrupi strateegiapäeva, võimaluse jälgida Rõuge TV otsesaadet, võtta osa traadi- ja pärlitööde õpiringist, osaleda seltskonnalaulupäeval, arutleda noortega tegutsemise või mittetegutsemise üle, osaleda harjumuste õpitoas, Peruu kultuuriõhtul, matkata Meenikunno rabas. Koolidesse on meie ühendused suunanud samuti üritusi, näiteks toimub MTÜ Südamest eestvedamisel Meremäe koolis ja lasteaias teatraalses võtmes üritus tervislikust toitumisest, liikumisest ja mõttelaadist, Puiga, Sõmerpalu ja Osula põhikoolis arutelu kooliõpilastega teemal, kuidas võtta aktiivselt osa ja luua midagi uut meie ühtses elukeskkonnas.

Ühisnädala eesmärgiks on väärtustada inimeste koosloomist, algatusvõimet, vastutusjulgust ning teadlikkust. Meie riik ja kõik, mis meie ümber on, on meie ühine asi. See on meie vastutada – valida, arvamust avaldada ning ise ära teha.

Ootame Ühisnädala sündmustest aktiivset osavõttu, programm on leitav: www.uhisnadal.ee
Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Eesti ja Läti koostöö loob piirialade elanikele uusi võimalusi

Regionaalminister Siim Kiisler kohtub täna Cesises oma Läti kolleegiga. Kohtumisel on aruteluks kahe riigi koostöö raudteetranspordi arendamisel ning ülepiiriliste teenuste tarbimisel.

„Piirialadel elavate inimeste jaoks on oluline, et nii tihedalt seotud riigid oma teenuste korraldamisel ja arengu planeerimisel teeks tihedat koostööd. See loob neile inimestele täiendavaid võimalusi nii tööks kui teenuste tarbimiseks,“ ütles regionaalminister Kiisler. Ta tõi näiteks maksuarvestuse, kus tõhus dialoog kahe riigi vahel on andnud inimestele käegakatsutavaid tulemusi – alates 2012. aastast ei pea Lätis elavad ja Eestis töötavad inimesed kompenseerima tulumaksumäärade erinevusest tekkinud vahet.

Kiisleri sõnul on riikidevaheline koostöö Lätiga väga hea, kuid sellele vaatamata kerkib üles ka lahendamist vajavaid probleeme. „Meil tuleb leida lahendus Valga kutseõppekeskuses lätlaste õpetamisega seotud probleemistikule ja käivitada sujuv piiriülene patsientide vaba liikumine,“ tõi minister välja.

Eesti-Läti ministeeriumite vahelise piiriülese koostöö tõhustamise komisjoni moodustati 2004 aastal. Komisjon kohtub kord aastas. Komisjoni tööd juhib Eesti poolt regionaalminister, Läti poolt keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister. 2013. aastal juhib komisjoni tööd Läti regionaalminister.

Kohtumisel arutati ka RailBalticu arendamisega seonduvat ning samuti kiire rongiühenduse käivitamist Tallinn-Valga-Riia suunal. Piiriülese koostöö tõhustamiseks on moodustatud kahe riigi erinevatest valdkondlikest ekspertidest ja riigiasutuste esindajatest koosnevad neli töörühma – sotsiaal- ja meditsiiniteenuste, transpordi, energeetika ja keskkonna, hariduse, turismi ja spordi ning tööjõu piiriülese liikumise ja maksustamise töörühm. Töörühmad valmistavad ette ühised meetmeid ja tegevusi oma valdkonna arendamiseks ja kitsaskohtade eemaldamiseks.

Allikas: Siseministeerium

Narva-Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine algab uuel aastal

Äsja allkirjastati regionaalministri valitsemisalas Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi raames teostatava Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimistööde projekti toetusleping. Kaks ja pool aastat ette valmistatud projekti eesmärk on rekonstrueerida Narva ja Ivangorodi piiripunktid, et parandada nende läbilaskevõimet. Plaanis on korda teha jalakäijate ja autode piiripunktid nii Eesti kui ka Venemaa poolel.

„Selle projektiga suureneb piirpunkti läbilaskevõime poole võrra, mis on selle regiooni arengu ja kogu Eesti majanduse seisukohast suur samm edasi,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler ning avaldas heameelt, et vaatamata ajutistele raskustele projekti ettevalmistusfaasis on läbirääkimiste käigus leitud partneritega lahendus, mis võimaldab suurprojekti tähtajaks ellu viia.

Projekti „Kompleksne Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine“ toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013 kokku 7,4 miljoni euroga. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot. Regionaalministri valitsemisala eelarvest toetatakse seda 2,5 miljoni euroga. Ehitustööd algavad järgmisel aastal ning projekt tuleb ellu viia hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Lisainfot projekti kodulehelt www.estlatrus.eu.

Allikas: Siseministeerium

X Maapäeva rahvusvaheline programm on kirju

Eesti külaelu tippsündmusest, X Maapäevast, on saabumas osa saama 26 inimest 13-st riigist. Need on inimesed, kes tunnevad samasugust muret piirkondliku jätkusuutlikkuse üle, nagu meie siin ja esindavad “elu võimalikkust” igas kohas, mitte vaid suurlinnades.

Maapäeva avapäeval, 9. augustil kell 12-17 toimub Saaremaa Thalasso SPA
hotellis rahvusvaheline konverents „The new CAP- what can we CAPture for
rural development“ (eesti k. Uus EL ühtne põllumajanduspoliitika- kuidas
see on kasulik maapiirkondade arendamisele). Konverentsi peaettekande teeb
Kertin Rosenow Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja regionaalarengu
direktoraadist.

10. augusti ennelõunal, kell 9-13, toimuvad aktiivmeetodeid tutvustavad
töötoad: „Methods of constructive communication, improved cooperation and
conflict management. How can local people make democracy work?“ (eesti k.
Konstruktiivse suhtluse meetodid – täiustatud koostöö ja konfliktijuhtimine.
Kuidas saavad kohalikud inimesed ellu viia demokraatiat?). Lähemalt sad
lugeda kodulehelt: http://www.kodukant.ee

Projekti Eesti Külade X Maapäeva “Aastaring külas” läbiviimist rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, MTÜ Saarte
Koostöökogu, toetab Jäneda Maamajanduse Infokeskus, PREPARE, Maapäeva
rahvusvahelise programmi eestvedaja Anneli Kana.

Eesti Külade X Maapäev „Aastaring külas“

Lähenemas on Eesti Külade X Maapäev. Registreerunud on viieteistkümne
maakonna delegatsioonid kokku 303 osalejaga. Esimest korda on ühise
delegatsioonina esindatud LEADER tegevusgrupid. X Maapäeva avamisel 9.
augustil tervitab osalejaid President Toomas Hendrik Ilves, 11. augustil
osalevad foorumi „Haldusuuendus läbi kogukondliku toe“ paneelis
regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja Saare maavanem Kaido Kaasik.
Tutvustusega Maaelu arengukava 2014-2020 esineb põllumajandus- ja
maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Maapäeva kohta saab lähemalt lugeda kodulehelt: http://www.kodukant.ee

Projekti Eesti Külade X Maapäeva “Aastaring külas” läbiviimist rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, MTÜ Saarte
Koostöökogu, toetab Jäneda Maamajanduse Infokeskus, PREPARE, Maapäeva
üldvastutaja Kaie Toobal.

Maavanemad külastasid Põlvamaad

25- 26. juunil külastasid maavanemad ja siseministeeriumi esindajad Põlvamaad ja ühtlasi lõppes Põlva koordineerimise periood ning maavanem Ulla Preeden andis maavanemate koostöö koordineerija rolli koos selle juurde kuuluva sümboolse raamatuga üle Pärnu maavanem Andres Metsojale.

Põlva maavanema ülesanne oli koordineerida maavanemate koostööd teises kvartalis, järgmisel perioodil on see Pärnu maavanema ülesanne.

Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul annab koordineerija roll suurema vastutuse ja võimaluse tihedamaks suhtluseks maavalitsuste, ministeeriumide ning teiste riigiasutuste vahel. Lisaks on rohkem tähelepanu ühiste seisukohtade kujundamisel.

Maavalitsuste koordineerimine tähendab, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just koordineeriv maavalitsus. Mitmed olulised kohtumised korraldatakse just koordineerivas maakonnas.

Allikas: Põlva Maavalitsus

Lõuna-Järvamaa koostööportaal laieneb

Lõuna-Järvamaa koostööportaali eesmärk on koondada Lõuna-Järvamaa (Imavere, Türi ja Väätsa valla) ettevõtjad, kaardistada nende poolt pakutavad teenused ja tooted ning reklaamida neid ühtses internetiportaalis. Portaal aitab osta-müüa-vahetada nii ettevõtetel kui ka eraisikutel. Portaali kaudu on võimalik piirkonna ettevõtjatel saada informatsiooni piirkonnas tegutsevate teiste ettevõtjate kohta – see loob head eeldused koostööks. Soovime muuta mõtteviisi – meie ettevõtjad ei ole mitte konkurendid vaid koostööpartnerid! Portaali loomise eesmärk on viia kohalikud tooted ja teenused otse kohaliku tarbijani. Portaal väärtustab kohalikke tooteid ja teenuseid ning propageerib mõtteviisi – TOETAME OMA KOGUKONDA EHK OSTAME OMADELT JA JÄTAME RAHA KOJU!!!

Koostööportaal on tegutsenud juba üle aasta ning osutunud väga edukaks! Seepärast oleme otsustanud koostööportaali laiendada maakondlikuks ehk Lõuna-Järvamaa Koostööportaalist on saamas JÄRVAMAA KOOSTÖÖPORTAAL. Koostööportaalil on terve rida võimalusi! Koostööportaal võiks saada Järvamaal elavatele inimestele igapäevaseks abivahendiks – portaali esilehele jooksevad automaatselt kõik värsked uudised kohalike omavalitsuste kodulehekülgedelt ning Järva Teatajast ja KUMA uudistest. Seega – kui soovid olla kursis enda kodukandis toimuvaga, siis on suurepärane võimalus ühest kohast kõik uudised kätte saada! Samuti koondub koostööportaali info piirkonnas toimuvatest sündmustest (teatrid, peod, huvialaringid jne).

Koostööportaali on võimalus riputada tasuta üles kuulutusi – ostan, müün, vahetan, annan ära, otsin tööd, pakun tööd jne. Portaal koondab kõik Järvamaal tegutsevad erinevate toodete ja teenuste pakkujad – siit on võimalik leida just Sinule vajalik toode või teenus. Mida aktiivsemalt me kõik koostööportaali kasutame, seda rohkem on seal ka infot. Lisaks on võimalik panna koostööportaal enda avaleheks internetis ja minna otse pankadesse ja teistele igapäevaselt kasutatavatele linkidele.

JAP tegevuspiirkonna ettevõtjatele toimub kolm koostöökohtumist, kus tutvustame ettevõtte andmete sisestamist koostööportaali ja teisi Järvamaa koostööportaali võimalusi.

  • 01.07.2013 kell 11.00 Roosna-Alliku vallamajas,
  • 02.07.2013 kell 11.00 Koeru Kultuurimajas,
  • 04.07.2013 kell 11.00 Paides, Järva Tarbijate Ühistu seminariruumis (tööstuse 11, Paide).

Korraldus: Lõuna- Järvamaa Koostöökogu
Eelregistreerimine: jap@jap.org.ee hiljemalt 27.06.2013.
Liitumine koostööportaaliga on kõikidele ettevõtjatele tasuta v.a. Paide linnas asuvad ja tegutsevad ettevõtted.

Lõuna-Järvamaa Koostööportaal on valminud MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu siseriikliku koostööprojekti raames ning portaali koostamist on rahastatud LEADER programmist.

Hollandi tudengid Kärdlas

Hollandi tudengidKümneks maikuu päevaks on Kärdla sotsiaalkeskuse lastekeskuses praktikal Hollandi Mondriaani ametikõrgkooli viis üliõpilast-tegevusjuhendajat: Saskia, Franciss, Mavis, Moniek ja Vera. Noortega on kaasas õppejõud Merion Tamelina, kes põhilise erinevusena märkis, et nende spetsialistide teadmised võimaldavad kasutada erinevaid teraapilisi sekkumisviise. “Meie kooli lõpetanud teavad ja oskavad kasutada paljusid metoodikaid, kuidas töötada vaimupuudega inimestega, Eestis aga on põhiliselt üks nägemus ja ühed oskused, kõik muu, nii keskkond, vahendid, kui kliendid on sarnased,” märkis ta.

Vabaühenduste rahastajad räägivad vastutavusest ja läbipaistvusest

Avatud Eesti Fond võõrustab järgmisel nädalal oma kolleege Euroopast, et ühiselt arutada, kuidas olla kodanikeühenduste rahastamisel vastutav ja läbipaistev.

Rahvusvaheline konverents „Growing accountable – conference on accountability and transparency in grant-giving“ toimub 20.–21. maini Tallinnas, eesmärgiga vahetada kodanikuühenduste rahastajate kogemusi ning aidata kaasa EMP/Norra toetuste programmide koordineerijate omavahelisele koostööle.

Sõltumata riigist on vabakonda toetavate fondide ühiseks huviks, et toetusprogrammid lähtuksid nii raha andjate soovidest kui kasusaajate vajadustest ja avaldaksid ühiskonnas ka nähtavat mõju. Konverentsil räägitaksegi vastutavusest ja läbipaistvusest toetuste andmisel, sellest miks lihtsad lahendused praktikas alati ei tööta või mida teha selleks, et need tööle saada.

Täpsemalt uuritakse trende ja lähenemisi reeglite kujunemisel ning praktilisi võimalusi fondide töö korraldamiseks selliselt, et vabakonna arengule oleks kindlustatud arusaadav, õiglane ja tulemuslik rahastamine.

Koostöös Euroopa Mittetulundusõiguse Keskusega korraldataval konverentsil esinevad David Bonbright (Keystone Accountability) ja Nilda Bullain (ICNL/ECNL). Külalisesinejate seas on veel Anja Osterhaus (Transparency International), Hanna Surmatz (European Foundation Center) ja Boris Strečanský (Center for Philanthropy).

Täna algavad Karlova linnaosa päevad

Karlova päevade rongkäik. Foto: Toomas Liivamägi

Karlova päevade rongkäik. Foto: Toomas Liivamägi

13.-18.mail toimuvad Karlova päevad, kus saab avastada Karlovat kui jõeäärset linnaosa, arutleda koos spetsialistide ja Tartu linnavalitsuse esindajatega vanade puumajade tuleviku üle, osaleda linnaosa ekskursioonidel ning mitmetel kultuuri- ja meelelahutusüritustel. Nädala sündmused tipnevad laupäeval, 18. mail toimuva Karlova päevaga.
Nädala avab esmaspäeval, 13. mail kella 14-20 Tartu Kunstikoolis toimuv infopäev “Vana puumaja – õnn või õnnetus?”. Infopäeval räägitakse vanade hoonete korrastamisest, hoonete ja miljööpiirkondade kaitsest üldiselt ning arutletakse selle üle, kuidas sobivad ajaloolisesse konteksti tänapäevased remondivõtted ja “koopiamajade” rajamine.
Esmakordselt toimub teisipäeval, 14.mail kell 18 rattaekskursioon Karlova kirikutesse. Kutsume Karlovast ja mujalt inimesi tutvuma kirikute arhitektuuri ning koguduste tegevustega.
Kultuuri- ja elamustehuvilised saavad osaleda kolmapäevasel (15.mai) kirjandusliku Karlova ringkäigul, millele järgneb Eharoosa kirjandusõhtu, kus oma loomingut esitavad teiste seas Aare Pilv, Kristiina Ehin ja Maarja Pärtna. Reedel, 17.mail etendub loomemajanduskeskuses Tartu spotnaansusteatri etendus “Karlova lood”. Reede õhtul ootab oma hoovi muusikaõhtule Tolstoi kommuun, õhtu peaesinejaks on Laika Virgin.
Sel aastal on väga mitmekülgne programm lastele ja peredele. Lastehommikuid korraldavad Karlova-Ropka raamatukogu (teisipäeval, 14. mail ja kolmapäeval, 15. mail) ja Anna Edasi kohvik (laupäeval, 18. mail). Perepäevale ootavad Karlova lasteaiad Karoliine (neljapäeval, 16. mail)ning Helika (reedel, 17. mail). Kevadisi nõgesekotlette kutsub küpsetama Lille maja (kolmapäeval, 15.mail) ning Tähe noorteklubi suurel perepäeval tutvustatakse välisvabatahtlike ja -üliõpilaste abil erinevaid kultuure (reedel, 17. mail).
Karlova päevade kulminatsioon on laupäeval, 18.mail kella 12-17 Tähe ja Pargi tänava vahelisel haljasalal toimuv Karlova päev. Selle juhatab sisse kell 11 Rebase sadamast algav karlovlaste rongkäik, mis suundub läbi Karlova peoplatsile. Päeva jooksul saab osaleda karlovlaste laadal ja põnevates õpitubades nii suurtele kui ka väikestele, nautida muusikaprogrammi kohalike ja kutsutud kollektiivide esituses. Karlova päevad lõpevad lõõtspillimuusika kontserdiga Rebase sadamas laupäeval kell 20.
Karlova päevade täpse kava leiab Karlova seltsi koduleheküljelt www.karlova.ee.
Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos paljude heade koostööpartneritega, toetab Tartu linn, Tartu Kultuurikapital ja Kohvik Anna Edasi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Irma Mets,
Karlova päevade peakorraldaja
Karlova Selts

Osale projekti “Riverways” avaseminaril Siguldas!

17. aprillil toimub Siguldas Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi projekti “Riverways” avaseminar, kuhu on oodatud kõik asjasthuvitatud.

Projekt “Riverways” (täisnimega “Development of water tourism as nature and active tourism component in Latvia and Estonia”) on suunatud loodusturismi ja aktiivse puhkuse ning eelkõige veeturismi arendamisele Eestis ja Lätis. Projekti eesmärk on parandada jätkusuutliku veeturismi arendamise tingimusi ning suurendada veeturismi konkurentsivõimet programmi piirkonnas - Lõuna- ja Lääne-Eestis ning Põhja-Lätis. Eestis on projekti kaasatud Võrumaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Valgamaa, Läänemaa, Emajõe piirkond ning Põltsamaa linn. Jõgedest on haaratud Suur ja Väike Emajõgi, Amme jõgi, Võhandu, Ahja, Põltsamaa jõgi, Õhne, Halliste, Kõpu, Koiva, Mustjõgi ja Kasari jõgi. Järvedest Peipsi, Võrtsjärv ning Vagula.

Projekt keskendub veeturismitaristu rajamisele, puhastatakse ka jõgesid ja püstitatakse infotahvleid hõlbustamaks looduses liikujate teekonda. Kõige suurem projekti raames rajatav objekt on aurulaev, mis hakkab tulevikus huvilisi sõidutama Haapsalu lahel.

Projekti avaseminari eesmärgiks on tutvustada projekti ning luua koostöövõrgustikke veeturismi huvigruppide – ettevõtjate,
omavalitsuste, riiklike- ja regionaalsete turismiorganisatsioonide ning teiste osapoolte vahel. Seminari töökeeleks on inglise keel. Avaseminarile on võimalik registreeruda 15. aprillini.

Kutse ja päevakavaga saab tutvuda:  http://southestonia.ee/est/uudised.n/osale-projekti-riverways-avaseminaril-siguldas

Lisainfo:  Elo Mets, Eesti-poolne projekti koordinaator, Valgamaa Arenguagentuur, tel +372 5113 932, e-post elo.mets@gmail.com

Talgud “Teeme ära” Vormsi

Teeme Ära Vormsi

Eesti ja Norra korteriühistud kaardistavad koostöövõimalusi

Eesti Korteriühistute Liit võõrustas koostööprojekti raames sel nädalal Norra kolleege – külas olid Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhatajaHenning Lauridsen ning sealse liidu koolitusjuht Helle Wiberg. Lisaks kohtumistele jõuti uudistada ka mullust parimat renoveerimisprojekti,korteriühistut Liivalaia 40, mis külalistele muljet avaldas. “Tallinnas nagu Osloski, on erinevas seisukorras maju – nii neid, mis kenasti korda tehtud kui ka neid, mis hädasti renoveerimist vajaks,” tõdes Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhataja Henning Lauridsen.

Tema sõnul pole Norras riiklikke toetusi majade renoveerimiseks ette nähtud, kuid aastakümnete pikkune omanikuks olemine on õpetanud inimesi oma vara eest hästi hoolt kandma ja seetõttu ollakse maja heast käekäigust väga huvitatud. Norra korteriühistud pakuvad oma kogemusi energiasäästliku ja tänapäevase renoveerimise vallas kasutamiseks ka Eesti kolleegidele – kuigi energiasäästust ei räägita seal mitte majanduslikel põhjustel (energiahinnad on madalad), on teemaks keskkonnateadlikkus. “Uued hooned on mõistagi ehitatud juba energiasäästu tänapäevaseid nõudeid silmas pidades,” kõneles Lauridsen. Siiski on norrakatel ja eestlastel ka sarnaseid muresid – noori on raske ühistute tegevusse kaasata. “Kuid Eestis päris palju kasutatud võimalus õppida töö kaotuse korral korteriühistu juhiks ja kujundada sellest uus karjäär tundub päris huvitav,” hindas Helle Wiberg.

“Teineteise praktilistest kogemustest on õppida mõlema organisatsiooni liikmetel ning seetõttu on Eesti ja Norra korteriühistute katusorganisatsioonid asunud uute koostööprojektide arendamisele,” ütles Eesti korteriühistute liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Setomaa õpetajad kohtusid Petseris

Setomaa õpetajad Petseris.

Setomaa õpetajad Petseris.

27. detsember oli Setomaa koolide ajaloos tähelepanu vääriv päev: Petseris kohtusid Mikitamäe, Meremäe, Värska ja Petseri koolide õpetajad.
Petseri Lingvistilise Gümnaasiumi direktor tutvustas oma kooli. Kõik osalejad tutvustasid ennast: kes millises koolis õpetab, millist ainet õpetab, lühidalt räägiti huvidest. Vestlus toimus nii eesti kui ka vene keeles. Koosviibimist juhtis tempokalt Petseri kooli õppealajuhataja.
Koolijuhid olid eelnevalt kokku saanud septembris, et valmistada ette rahvusvaheline koostööleping, mis nüüd allkirjastati. Kohtumine lõppes ekskursiooniga Petseri kloostrisse.
Päeva võttis kokku Meremäe Kooli direktor Igmar Matto: ”Loodan, et see kokkusaamine inspireeris kõiki osalejaid panustama koostöö edasisele toimimisele.”

Konkurss kandideerimaks GLEN 2013 vabatahtlikuks on avatud

GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mis hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist projektipõhist tööd mõnes Aafrika, Aasia või Ida-Euroopa riigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. GLEN Eesti programmi eesmärgiks on kasutada osalejate isiklikku töökogemust inspiratsiooniallikana arengukoostöö ja maailmahariduse edendamiseks Eestis. 2013. aastal lähevad GLEN Eesti vabatahtlikud Keeniasse HIV / AIDS ennetustööd tegema, Etioopiasse Etioopia Naiseksportööride Assotsiatsiooni naisettevõtlust edendama, Kameruni väntama dokumentaalfilmi arengukoostööst, Aserbaidžaani toetama maapiirkondade arengut, Malawisse arendama naisettevõtlust ning Ghanasse tegema keskkonnaalast teavitustööd.

GLEN Eesti projektidesse kandideerimine kestab 4. veebruarini. Intervjuud toimuvad 9. ja10. veebruaril ning tulemused selguvad 11. veebruaril.

Lisainfot kandideerimise ja varasemate GLEN vabatahtlike kohta leiad aadressilt www.terveilm.ee/glen/

Piret Hirv