Kümneks maikuu päevaks on Kärdla sotsiaalkeskuse lastekeskuses praktikal Hollandi Mondriaani ametikõrgkooli viis üliõpilast-tegevusjuhendajat: Saskia, Franciss, Mavis, Moniek ja Vera. Noortega on kaasas õppejõud Merion Tamelina, kes põhilise erinevusena märkis, et nende spetsialistide teadmised võimaldavad kasutada erinevaid teraapilisi sekkumisviise. “Meie kooli lõpetanud teavad ja oskavad kasutada paljusid metoodikaid, kuidas töötada vaimupuudega inimestega, Eestis aga on põhiliselt üks nägemus ja ühed oskused, kõik muu, nii keskkond, vahendid, kui kliendid on sarnased,” märkis ta.
|
||||
|
 |
Avatud Eesti Fond võõrustab järgmisel nädalal oma kolleege Euroopast, et ühiselt arutada, kuidas olla kodanikeühenduste rahastamisel vastutav ja läbipaistev. Rahvusvaheline konverents „Growing accountable – conference on accountability and transparency in grant-giving“ toimub 20.–21. maini Tallinnas, eesmärgiga vahetada kodanikuühenduste rahastajate kogemusi ning aidata kaasa EMP/Norra toetuste programmide koordineerijate omavahelisele koostööle. Sõltumata riigist on vabakonda toetavate fondide ühiseks huviks, et toetusprogrammid lähtuksid nii raha andjate soovidest kui kasusaajate vajadustest ja avaldaksid ühiskonnas ka nähtavat mõju. Konverentsil räägitaksegi vastutavusest ja läbipaistvusest toetuste andmisel, sellest miks lihtsad lahendused praktikas alati ei tööta või mida teha selleks, et need tööle saada. Täpsemalt uuritakse trende ja lähenemisi reeglite kujunemisel ning praktilisi võimalusi fondide töö korraldamiseks selliselt, et vabakonna arengule oleks kindlustatud arusaadav, õiglane ja tulemuslik rahastamine. Koostöös Euroopa Mittetulundusõiguse Keskusega korraldataval konverentsil esinevad David Bonbright (Keystone Accountability) ja Nilda Bullain (ICNL/ECNL). Külalisesinejate seas on veel Anja Osterhaus (Transparency International), Hanna Surmatz (European Foundation Center) ja Boris Strečanský (Center for Philanthropy).  Karlova päevade rongkäik. Foto: Toomas Liivamägi 13.-18.mail toimuvad Karlova päevad, kus saab avastada Karlovat kui jõeäärset linnaosa, arutleda koos spetsialistide ja Tartu linnavalitsuse esindajatega vanade puumajade tuleviku üle, osaleda linnaosa ekskursioonidel ning mitmetel kultuuri- ja meelelahutusüritustel. Nädala sündmused tipnevad laupäeval, 18. mail toimuva Karlova päevaga. 17. aprillil toimub Siguldas Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi projekti “Riverways” avaseminar, kuhu on oodatud kõik asjasthuvitatud. Projekt “Riverways” (täisnimega “Development of water tourism as nature and active tourism component in Latvia and Estonia”) on suunatud loodusturismi ja aktiivse puhkuse ning eelkõige veeturismi arendamisele Eestis ja Lätis. Projekti eesmärk on parandada jätkusuutliku veeturismi arendamise tingimusi ning suurendada veeturismi konkurentsivõimet programmi piirkonnas - Lõuna- ja Lääne-Eestis ning Põhja-Lätis. Eestis on projekti kaasatud Võrumaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Valgamaa, Läänemaa, Emajõe piirkond ning Põltsamaa linn. Jõgedest on haaratud Suur ja Väike Emajõgi, Amme jõgi, Võhandu, Ahja, Põltsamaa jõgi, Õhne, Halliste, Kõpu, Koiva, Mustjõgi ja Kasari jõgi. Järvedest Peipsi, Võrtsjärv ning Vagula. Projekt keskendub veeturismitaristu rajamisele, puhastatakse ka jõgesid ja püstitatakse infotahvleid hõlbustamaks looduses liikujate teekonda. Kõige suurem projekti raames rajatav objekt on aurulaev, mis hakkab tulevikus huvilisi sõidutama Haapsalu lahel. Projekti avaseminari eesmärgiks on tutvustada projekti ning luua koostöövõrgustikke veeturismi huvigruppide – ettevõtjate, Kutse ja päevakavaga saab tutvuda: http://southestonia.ee/est/uudised.n/osale-projekti-riverways-avaseminaril-siguldas Lisainfo: Elo Mets, Eesti-poolne projekti koordinaator, Valgamaa Arenguagentuur, tel +372 5113 932, e-post elo.mets@gmail.com Eesti Korteriühistute Liit võõrustas koostööprojekti raames sel nädalal Norra kolleege – külas olid Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhatajaHenning Lauridsen ning sealse liidu koolitusjuht Helle Wiberg. Lisaks kohtumistele jõuti uudistada ka mullust parimat renoveerimisprojekti,korteriühistut Liivalaia 40, mis külalistele muljet avaldas. “Tallinnas nagu Osloski, on erinevas seisukorras maju – nii neid, mis kenasti korda tehtud kui ka neid, mis hädasti renoveerimist vajaks,” tõdes Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhataja Henning Lauridsen. Tema sõnul pole Norras riiklikke toetusi majade renoveerimiseks ette nähtud, kuid aastakümnete pikkune omanikuks olemine on õpetanud inimesi oma vara eest hästi hoolt kandma ja seetõttu ollakse maja heast käekäigust väga huvitatud. Norra korteriühistud pakuvad oma kogemusi energiasäästliku ja tänapäevase renoveerimise vallas kasutamiseks ka Eesti kolleegidele – kuigi energiasäästust ei räägita seal mitte majanduslikel põhjustel (energiahinnad on madalad), on teemaks keskkonnateadlikkus. “Uued hooned on mõistagi ehitatud juba energiasäästu tänapäevaseid nõudeid silmas pidades,” kõneles Lauridsen. Siiski on norrakatel ja eestlastel ka sarnaseid muresid – noori on raske ühistute tegevusse kaasata. “Kuid Eestis päris palju kasutatud võimalus õppida töö kaotuse korral korteriühistu juhiks ja kujundada sellest uus karjäär tundub päris huvitav,” hindas Helle Wiberg. “Teineteise praktilistest kogemustest on õppida mõlema organisatsiooni liikmetel ning seetõttu on Eesti ja Norra korteriühistute katusorganisatsioonid asunud uute koostööprojektide arendamisele,” ütles Eesti korteriühistute liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.  Setomaa õpetajad Petseris. 27. detsember oli Setomaa koolide ajaloos tähelepanu vääriv päev: Petseris kohtusid Mikitamäe, Meremäe, Värska ja Petseri koolide õpetajad. GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mis hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist projektipõhist tööd mõnes Aafrika, Aasia või Ida-Euroopa riigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. GLEN Eesti programmi eesmärgiks on kasutada osalejate isiklikku töökogemust inspiratsiooniallikana arengukoostöö ja maailmahariduse edendamiseks Eestis. 2013. aastal lähevad GLEN Eesti vabatahtlikud Keeniasse HIV / AIDS ennetustööd tegema, Etioopiasse Etioopia Naiseksportööride Assotsiatsiooni naisettevõtlust edendama, Kameruni väntama dokumentaalfilmi arengukoostööst, Aserbaidžaani toetama maapiirkondade arengut, Malawisse arendama naisettevõtlust ning Ghanasse tegema keskkonnaalast teavitustööd. GLEN Eesti projektidesse kandideerimine kestab 4. veebruarini. Intervjuud toimuvad 9. ja10. veebruaril ning tulemused selguvad 11. veebruaril. Lisainfot kandideerimise ja varasemate GLEN vabatahtlike kohta leiad aadressilt www.terveilm.ee/glen/ Piret Hirv  Regionaalminister Siim Kiisler otsib vabaühenduste seast strateegilisi partnereid. Foto: Kodukant Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on strateegilise partneri otsimise eesmärgiks leida aktiivne kodanikuühendus, kellel on ekspertteadmised ning kokkupuude vabatahtlike ja neid kaasavate ühendustega. Tema sõnul on strateegiline partnerlus poliitika kujundamises üks kaasamise vorme ning selle kvaliteetseks läbiviimiseks on konkursi võitjale ette nähtud tegevustoetus kuni 32 000 euro ulatuses. Strateegilisele partnerile pakutakse võimalust osaleda muuhulgas nii praeguse kodanikuühiskonna arengukava elluviimises kui valdkonna poliitika kujundamises osalemisest. „Kõigile huvitatutele ligipääsetavuse tagamine on selliste konkursside juures väga oluline,“ rõhutas regionaalminister Siim Kiisler, „sellepärast korraldamegi avaliku konkursi.“ Avaliku konkursi soovitus tuleneb ka äsja regionaalministri valitsemisala tellitud ja Praxise välja töötatud kodanikuühenduste riikliku rahastamise juhendmaterjalist, kus rõhutatakse võrdse ligipääsu ning läbipaistvuse tagamise vajalikkust. Jätka lugemist » Eesti-Läti projekti “House of Sounds” (Helide maja) avab uksed ja kutsub osalisi, kes õpiksid valmistama lõõtspilli ja rahvakannelt ja neil mängimist ning ka õppematerjalide valmistamist. „Projekti nimetus – Helide maja – ei tähenda, et Põlvasse tuleks mingi uus hoone,“ täpsustas Põlva linna kultuuri- ja spordinõunik Janika Usin. „Sisuliselt tähendab see erinevaid töötubasid ja õppesessioone, mis toimuvad nii Eestis kui Lätis.“ Kui lätlaste panus koostööprojekti tegevustesse on pigem rahvakandle hingeelu tutvustamine, siis põlvakate pädevus on kahtlemata lõõtspill. Projekti otsitakse: * kahte kandle valmistajat. Kandle valmistamise õpetus toimub Lätis, Krapes 4 korral 3-päevaste koolitustena. Eelduseks on esmased puutöö oskused ning huvi kandlemängu vastu, samuti 100% osalus. * samuti otsitakse kandle-, lõõtspilli-, viiuli-, mandoliini- ja kitarrimängijaid. Kokku toimub neli rahvapilliõppimise 3-päevast õppesessiooni, kaks Eestis ja kaks Lätis ning rahvamuusikakontsert ning festival koos õpitubade ja näitustega. Huvilistel palutakse saata osalemissooviga motivatsioonikiri (1 lk A4) hiljemalt 14. jaanuariks e-postile info@polvalv.ee. Projekti valitutega sõlmitakse koostööleping. Kogu õppeprotsess toimub tõlgituna ning on osalejatele tasuta. |
  |
||
|
Copyright © 2013 Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts |
||||
