koorimuusika

Tapa valla lastekoor laulis Vievises võidukalt

Ülisuur pildigalerii koorikonkursist, rongkäigust ja kontserdist

Lehtse, Tapa ja Jäneda üldhariduskoolide esimese kuni üheksanda klasside õpilastest koosnev koor pälvis Leedu väikelinnas Vievises toimunud 13. koorikonkursil esimese koha. Grand Prix võitis Ukmergė linna Antanas Smetona nimeline gümnaasium.

Tapa valla lastekoor Vievises. Foto Urmas Saard — Tapa valla lastekoor Vievises. Foto: Urmas Saard

Vievise gümnaasiumi aulas toimunud koorikonkursil esines kolmeliikmelise žürii ees 16 Leedu kooli riigi väga erinevatest piirkondadest, lisaks Eesti koor Tapalt. Laulukooride võistulaulmise ellukutsuja ja peajuhi Audronė Stepankevičiūtė, Vievise kultuurikeskuse direktori sõnul oli sellise konkursi loomine tema muusikaõpetaja Aldona Pulauskiene mõttealgatus. Stepankevičiūtė meenutas, et 2007. aastal alustati vähem kui poole väiksema arvu kooridega oma kodukandi lähedusest. Vievis on umbes 5000 elanikuga linnake, mis asub Elektrėnai omavalitsuses, kuuludes samal ajal Vilniuse maakonda.

Loe edasi: Tapa valla lastekoor laulis Vievises võidukalt

Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Vana-Vigala Rahvamajas esines talve lõpupäeval Paide meeskoor. Külla ei tuldud juhuslikult, vaid taheti näha oma dirigendi Malle Nööbi kodupaika. Mitte ei tuldud ainult vaatama Vigalat, kaasas oli suur valik laulusid. Repertuaarivalik pidi päris rikkalik olema, rahva ette jõudis oma paarkümmend lugu.

Koori omapäraks on oma pillimeeste punt, neist kaks tõid saali meeldivaid akordionimeloodiad. Esitatud lugusid kommenteeriti, tutvustati helilooja ja sõnade autori poolest. See oli meeldiv kontsertetendus, kus jagati teavet, kokkuvõtlikult hea muusikalektoorium. Temaatika oli väga lai: merekultuuri aastale, emakeelele pühenduvus, pereliikmetele ning kõikidele, kellele meeldib meeskoori laul.

Nimetagem mõnda esitatust – „Su Põhjamaa päikese kullast“, „Ilus oled, isamaa“, „Kodukeel“ (V. Tormis), „Rukkivihud rehe all“, „Rohelised niidud“, „Tule lase nüüd valsikest“ olid kontserdil pühendatud esitatusega. Südametesse läksid need meeldivad helid – ehk aitasid kahe Vigala vahel sumbunud õhustikku klaarimaks luua.

Loe edasi: Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju Ülle

Vana Võromaa kõgõ vanõmb selts, Kanepi Laulu Selts pidi 25. mahlakuul umma 145. aastapäivä.

Selts tetti Eesti edimäste laulupitto minekis (1869). «Sinnä sõitsõ Kanepi miiskuur – naisi es lubata tuudaigu laulupitto laulma,» selet’ seldsi üts vidäjä, Kanepi segäkoori vanõmb Kottisse Vaike. «No prõlla tunnus, et laulupitto läävä õnnõ naasõ ja mehe jääse kodo!»

Koorilaul sündü Kanepin aastal 1804, ku pastor Johann Philipp von Roth lei sääl Eesti edimädse (poissõ) kihlkunnakooli. Tuu mano tetti nii poissõ- ku miihikuur. Miihikoori laulja olli päämidselt küläkuulmeistre. «Roth ütel’, et laulkõ egäl puul ja kõgõst, es nõvva sukugi õnnõ kerigulaulõ laulmist,» selet’ Kanepi aoluu uurja Hirvlaanõ Milvi.

Koorilaulmist härgüt’ edesi kerigu köstri Treffneri Ludwig, kiä kutsõ kuulmeistris õnnõ hää muusigamehe. Kanepi Laulu Seldsi tegemist võtsõva iist Treffneri poja, noidõ siän ildadsõmb koolipapa Treffneri Hugo. Edimädsele laulupidolõ lätsi laulumehe Koorastõ mõisa kingidü lipuga. Lipu oll’ maalnu kunstnikust mõisapreili Marie von Ungern-Sternberg. Lipu pääl om kiri «Kannepi Laulo Selts», kanepikasvõ punt ja kats aastaarvu. Aastaarv 1819 tähendäs priiusõ saamist ehk perisorjusõ ärkaotamist Liivimaal. Tõnõ aastaarv om laulupido ja seldsi luumisõ uma – 1869. Seo lipp om alalõ, tuud hoitas Eesti tiatri- ja muusigamuusõumin.

Tõistõ laulupitto sõitmisõs lassõ kõgõ kõvõmba koorilaulja Kanni Hansu ämm ehitä kuvvõ tsõõriga lauluvankri. Pidolt tulti tagasi suurõ iloga – kuur võitsõ är võikilaulmisõ.
Loe edasi: Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

Unustatud lavad ja Nooruse koor Võru Kandles

Võru Kandles reedel, 9. novembril kell 19 segakoori Noorus kontsert ”Unustatud lavad”.
Esitusele tulevad eesti rahvamuusika töötlused.
Segakoor Noorus asutati 1959. aasta novembris. 52 tegevusaasta jooksul on koor osalenud mitmetel rahvusvahelistel koorimuusika festivalidel üle Euroopa. Paljudelt konkurssidelt on koor toonud kaasa esikohti, andnud välja kuus CD-plaati, esitanud suurvorme ja osalenud paljudes projektides. Alates 2012. aastast on koori peadirigent Maarja Helstein. Nooruse abidirigent on Markus Leppoja. Koori repertuaari kuuluvad nii tuntumate eesti heliloojate looming kui ka mitmete Euroopa heliloojate teoste ettekanded sümfooniaorkestritega, aga ka a capella vormis. Koorile on kirjutanud muusikat Alo Mattiisen, Mart Siimer, Urmas Sisask ja Rene Eespere.
Kontsert on tasuta.
Olete oodatud!

Võru Kannel

Kanepi Segakoor külastas koos sõpradega Leedumaad

Esineb Kanepi segakoor, dirigeerib Kalev Lindal. Foto: Kanepi Laulu Selts

Leedu Ukmerge rajooni ja Põlva maakonna sidemed on juba pikaajalise traditsiooniga. Septembrikuu viimasel nädalavahetusel osales Kanepi segakoor koos Kanepi harrastusteatriga Kanepi Laulu Seltsi poolt korraldatud õppe- ja kultuurivahetusreisil Leedumaale, Ukmergesse. See oli nädalavahetus täis kaunist sügispäikest, südamlikke inimesi ja suures koguses laulu ning pillimängu.

28. septembri kergelt vihmasel reedesel õhtupoolikul kogunes Kanepi kiriku juurde seltskond muusika-ja kultuurihuvilisi Kanepi Laulu Seltsi liikmeid ning sõpru, et asuda teele Leedumaa poole. Eesmärgiks oli viia Ukmerge piirkonda külakostiks kaasa killuke Eesti kultuuri ja muusikat, tutvuda ise kohaliku kultuuriga ning luua kontakte sealsete kultuuritegijatega.

Ukmerge on umbes 25 000 elanikuga linn Vilniuse maakonnas ja Ukmerge rajooni keskus. Kohapealseks kontaktisikuks ja organisaatoriks oli särav Auksė Pusvaškienė, kes töötab Ukmerge linnavalitsuses ja on tegev ka Lyduokiai külaseltsi juhatuses. Dirigent Kalev Lindali juhtimisel andis Kanepi segakoor linna keskväljakul vägeva, rahvuslike laulude ja tantsudega põimitud peaaegu tunnise kontserdi.

Henrik Hindrikus alustas oma esinemist lõõtspillil Ukuaru valsi kontsertversiooniga ja sundis oma esinemise hingestatusega möödakäijad peatuma. Väike üllatusetteaste tuli Ukmerge rahvale ka Kanepi harrastusteatrilt: improviseeriti Kevade-lugudest inspireeritud väike tantsuline etteaste teemal “Paunvere polka”. Ka polkatantsule järgnenud aktiivne rukkilõikamise ringmäng näitas üllatunud leedulastele, et aeglane ja uimane eestlane on vaid stereotüüp ning tegelikult on eestlased vajadusel vägagi korralikud tantsulõvid.
Loe edasi: Kanepi Segakoor külastas koos sõpradega Leedumaad

Euroopa Eestlaste Koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse Muusikamõisas

13 riigi lauljaid ühendav ainulaadne muusikakollektiiv. Euroopa Eestlaste Koor tähistab oma viiendat tegevusaastat 22.-26. juulini Eestis peetava laululaagriga. Rahvusvahelise koori sünnipäevakontsert toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa pargis 24. juulil algusega kell 18. Päev hiljem, 25. juulil kell 21.00 osaleb koor Tulemängul Kanepis Jõksi laululaval.

Koori asutajadirigent Kalev Lindal ütles, et juba viiendat aastat tegutseva Euroopa Eestlaste Koori näol on tegemist tõepoolest väga unikaalse muusikakollektiiviga. „Kuna kooris laulab nii võõrsil alaliselt elavaid kui ajutiselt töötavaid eestlasi, samuti välismaalasi, kellel sügavam huvi eesti keele ja kultuuri suhtes, võib koori nimetada tõeliseks eestluse kandjaks ja tutvustajaks Euroopas ning maailmas,“ rääkis Lindal. „Võib vaid ette kujutada, mida tähendab 13 riigis elava kooriliikme kokkusaamine proovi jaoks, ent seda rohkem suudetakse väljendada ürgeestlaslikku vaimu. Koori lauljate kooskäimine, soov ühiselt musitseerida ja pühendumus annavad silmad ette nii mõnelegi kohalikule kodueesti
kollektiivile.“

Loe edasi: Euroopa Eestlaste Koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse Muusikamõisas

Laupäeval saab alguse XX Rapla kirikumuusika festival

7. – 20. juulini astub Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid, kes esitavad eelkõige klassikalist muusikat – teiste seas näiteks Siiri Sisask ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Tänavu juba 20ndat korda toimuva Rapla kirikumuusika festivali eestvedajaks on Pille Lille Muusikute Fond.

„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13. juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“

Ansamblitest saab festivalil kulda üht Eesti sakraalseimat vokaalmuusika ansamblit Heinavanker (19.07) ning kammermuusika triot koosseisus Sigrid Kuulmann, Johanna Vahermägi ja Andreas Lend (10.07). Organistidest astub koostöös Juuru Orelifestivaliga üles Soome organist Ville Urponeni (8.07) ning Rapla kihelkonna päevadega koostöös Jaanus Torrimi ja Hille Poroson (22.07).
Loe edasi: Laupäeval saab alguse XX Rapla kirikumuusika festival

TAM saab saja-aastaseks

tartuakadeemilinemeeskoor — Tartu Akadeemiline Meeskoor laulupeorongkäigus. Foto: tartu.ee

Juhan Simmi initsiatiivil ja agara korraldustöö tulemusel asutati Eesti üliõpilasorganisatsioonide vaheline Eesti Ühendatud Meeskoor. Koor esines esmakordselt avalikkuse ees 10. märtsil 1912 toimunud ülipopulaarsel Eesti Rahva Muuseumi peol. Seda päeva on hakatud pidama tänase Tartu Akadeemilise Meeskoori sünnipäevaks. Juubelikuuks on sedapuhku valitud aprillikuu. Väärikas juubel nõuab ka väärikat tähistamist, sestap ongi aprilli igale nädalale planeeritud Tartu Akadeemilise Meeskoori mitmeosaline kontsert erinevates kontserdisaalides. Kontserdid on toimunud Tallinnas ja Pärnus. 14. aprillil antakse kontsert St. Peterburgi Jaani kirikus. 21. aprillil kell 19 saavad tartlased osa TAMi juubelikontserdist Vanemuise Kontserdimajas.

Viimane ja kõige pidulikum kontsert toimub Tartu Ülikooli aulas 27. aprillil. Seal esitletakse ka vastset TAMi filmi “Täiesti Asjalikud Mehed”, tootjad MTÜ Ilmasilm ja ERR. Autor-stsenarist Sirje Pärismaa, režissöör-produtsent Ahti Tubin. Film linastub ka ETV-s. Samuti saab esitletud Alo Ritsingu ja Age Raa koostatud raamat „Tartu Akadeemiline Meeskoor – 100”, mida illustreerib koori kauaaegse laulja ja vilistlase Ants Nilsoni rikkalik piltidevalik koori igapäevaelust.

TAM on suurema osa oma eksistentsist laulnud Ritsingute taktikepi järgi. Nii nagu Richard ja Alo Ritsing, tänaseks ka Made Ritsing, on oma kooriga töötanud, koori lugu talletanud, pole vist küll üksi teine koor Eestimaal seda suutnud teha.

TAM-i üle võivad uhkust tunda nii Tartu Ülikool kui Eesti Maaülikool – mõlema kõrgkooli tudengid, õppejõud ja vilistlased laulavad TAM-is.

Age Raa

Eesti Rahvusmeeskoor annab kontserdi Põlvas

Reedel, 2. märtsil kell 19 toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Eesti Rahvusmeeskoori kontsert „Dialektilisi vaatlusi vabariigi asjus“. Dirigeerib Mikk Üleoja, kavas Tormis, V. ja A. Kapp, Läte, Türnpu, Kunileid, Saebelmann.

Piletid eelmüügis Põlva Linnavalitsuse kassas ja Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse kontoris: 4 €, sooduspilet 2 €.