Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2017
E T K N R L P
« nov    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Eesti riikliku sümboolika alane koolitus

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel korraldati Tallinna XXI Kooli liputoimkonna, Vahipataljoni, Tallinna Lipuvabriku ja Eesti Lipu Seltsi koostöös Eesti riikliku sümboolika tutvustamise ja etiketi- ning protokollikohase kasutamise õppepäev. Osales üle poolesaja Tallinna ja Harjumaa koolide õpilase.

Tallinna XXI Kooli liputoimkond

30. novembril jagati Tallinna XXI Koolis Eesti Lipu Seltsi ja teiste koostööpartneritega oma kogemusi ning anti praktilisi näpunäiteid koolide liputoimkondade moodustamiseks, koolitamiseks ning Eesti ja välisriikide sümboolika eksponeerimiseks ja etiketikohaseks kasutamiseks.

Koolituse korraldustoimkonna töös osalesid ja andsid oma panuse Tallinna XXI Kooli huvijuht Maarika Paun, Eesti Lipu Seltsi poolt Jüri Trei ,Tarmo Kruusimäe, Karina Tõeleid jpt.

 

 

 

Tallinna XXI Kooli liputoimkond →

Urmas Saard

Samal teemal:

Jüri Trei ja Gert Uiboaed Foto Urmas Saard

 

 

 

Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

Haldusjaotuse ajaloost Eestis ja Pärnumaal

Seljametsa muuseumi ajalootunnis kõneldi 9. novembril läbi ajaloo aset leidnud halduslikest muudatustest. Seljametsa muuseumi muuseumipedagoog Laine Järvemäe peatus ülevaatlikult kihelkondadel kui vanimatel haldusüksustel.

Haldusjaotuse ajalootund Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard

Haldusjaotuse ajalootund Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus Eesti ja Läti alal. Kui Läti Hendrik 13. sajandi alguses oma kroonikat kirjutas, olid kihelkonnad Eestis juba olemas. Seega on tegemist Eesti kõige vanema ja põlisema haldusjaotusega.

Kihelkonnad on tänini Eesti piirkondliku identiteedi aluseks. Kogu meie vanem kultuurikiht (rahvalaul, rahvarõivas, keelemurre jt) jaguneb kihelkondade järgi. Kihelkond toimis haldusüksusena kuni Eesti Vabariigi algusaastateni. 700 aasta jooksul kihelkondade arv kahekordistus. Kui Lembitu aegadel oli neid poolesaja ümber, siis 16. sajandi lõpuks suurenes 83-le ja 20 sajandi alguseks kasvas veidi üle saja.

Pärnumaa muinaskihelkonnad olid Alempois, Alistekund, Korbe ja Soontagana. Piirkonnad jaotusid ka kirikukihelkonniti. Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks. Pärnumaa kirikukihelkonnad olid vahemikus 13. kuni 19. sajand Karksi, Pärnu-Jaagupi, Halliste, Saarde, Audru, Pärnu, Tori, Tõstamaa, Vändra ja Häädemeeste.

Jätka lugemist »

Kus olid väärikad ja miks teatrilava talub roppuseid?

Eelmisel kesknädalal rääkis teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja, poliitik Jaak Allik TÜ Pärnu Kolledži väärikate ülikooli kuulajatele teemal „Teatripoliitika ja poliitikateater“, millest sedakorda jääb ülevaade kirjutamata. Aga tema esinemist jäävad meenutama mõned vastused kuulajate küsimustele.

Teatrimees ja poliitik Jaak Allik Foto Urmas Saard

Teatrimees ja poliitik Jaak Allik. Foto: Urmas Saard

Jaak Allik on kuulunud nelja poliitilisse ühendusse: NLKP-sse, Eesti Koonderakonda, Eestimaa Rahvaliitu, 2010. aasta kevadel liitus Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Allik on olnud valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse ja riigikogu VIII, X ning XII koosseisu. Ta on juhtinud Ugalat ja olnud kultuuriminister.

Tema vanemad olid Olga Lauristin ja Hendrik Allik, mõlemad aktiivsed kommunistliku partei liikmed. Emapoolne poolõde Marju Lauristin on samuti pühendunud poliitik.

Allik väljendab ennast julgelt iseseisvalt mõtleva inimesena, kes omab sageli enamikest inimestest erinevat seisukohta ja ei karda minna ebapopulaarsete arvamustega ka rahva enamuse tahtest mööda. Näiteks 2006. a hääletas ta ainsa riigikogu liikmena vastu Toomas-Hendrik Ilvese algatusele vabastada Tarmo Kõuts kaitseväe juhataja kohalt.

Jätka lugemist »

Jüri Trei: mida tähendavad tutvused ja juhus

Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik Jüri Trei rääkis TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Eesti autonoomia ja Maapäeva saamisloost.

Jüri Trei esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard

Jüri Trei esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Ka 18. oktoobril jäi Pärnu Tervise 286-kohaline konverentsisaal lootusetult väikeseks kõigile neile, kes soovinuks kuulda diplomaadi jutustusi enam kui saja aasta tagustest sündmustest Peterburis. Et jutt paremini kuulajateni jõuaks, keris ta laval Peterburi linnakaardi lahti. Teise samasuguse plaani projetseeris veelgi suuremalt tagaseinas olevale ekraanile. „Seesama kaart näitab, kus asub Peterburi Jaani kirik, mida tihti külastas Kroonlinnas elanud Koidula, kus käisid väga paljud juhtivad kultuuritegelased: muusikud, kunstnikud, sõjaväelased,“ alustas Trei.

Diplomaadi sõnul pole mitte ükski teine suurlinn avaldanud ajaloos Eestile säärast mõju kui 1703. aastal Neeva äärde rajatud Peterburi. Eestlastest esimestena asusid Peterburi elama soldatid ja teenijatüdrukud. Majanduslikel ja poliitilistel põhjustel algas massilisem eestlaste väljaränne sinna 19. sajandi teisel poolel. 1850. aastatel elas Peterburis üle 5000 eestlase, aga aastaks 1917 oli nende arv kümnekordistunud. Koos Peterburi ümbruses paiknevate eestlaste asundustega küündis eesti soost rahva hulk 110 000 inimeseni.

Jätka lugemist »

Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Eesti Keele Instituudi poolt välja kuulutatud tänavuse selge sõnumi võistluse Tarbepildi kategoorias märgiti ära diplomaat Jüri Trei EV 100 juubeliks koostatud kaart „Eesti autonoomia sündis Peterburis/Petrogradis“.

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart Eesti autonoomia sündis PeterburisPetrogradis

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart “Eesti autonoomia sündis Peterburis / Petrogradis”

Jätka lugemist »

Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

25.–29. septembrini Erasmus+ projektiga „Les Crayons de Couleurs Européens. Dessine-moi „Une“ Europe“ Küprosel Limassoli lütseumis toimunud projekti vahekohtumisel selgus, et eestlaste tugevus on endiselt digitaalne kirjaoskus, teistelt osalistelt on õppida kogukonna kaasamist.

Erasmus+ projektiga Küprosel Foto Kersti Jürgenson

Erasmus+ projektiga Küprosel. Foto: Kersti Jürgenson

Seekordse kohtumise peaeesmärk oli teha kolmeaastase projekti vahekokkuvõtted, analüüsida seni tehtut, panna detailselt paika järgmised ülesanded ja vaheetapid. Analüüsiti viimase aasta tegevusi, videoid ja nende reaktsioone, 2017. a mais Bayonne’is toimunud kollokviumi tulemusi ning tehti ettevalmistusi 2018. a märtsi Itaalia Mirandola kollokviumiks.

Euroopa keeltepäeva puhul Limassoli lütseumi õpilaste esitatud laulu- ja tantsuprogramm tutvustas meile traditsioonilist küprose muusikat ning reedene Küprose iseseisvumispäevale pühendatud kontsert Küprose ajalugu. Küproslased on oma maa ja rahva üle uhked, uskudes, et lastele mineviku tutvustamine on tugeva riigi üks alustalasid.

Et selle projekti üks eesmärke on õppida tundma eri kultuuride ja ajaloo mõjutusi asukohamaale, külastati ka pealinna Nikosiat, kus lütseumi ajalooõpetaja Aniki Yanakou tutvustas linna ning selgitas kahe galerii näituste abil Küprose ajalugu ja kultuuri. Kuigi küproslased on oma saarel elanud aastatuhandeid, said nad oma iseseisva riigi 1960. aastal, 1974. aastal lõikas Türgi invasioon selle kaheks.

Jätka lugemist »

Plahvatused on ägedad ainult äksen filmides

„Kas plahvatused on ägedad?“ küsis Lääne Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnum Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilastelt. „Jaa,“ vastati üsna üksmeelselt. „Kas ka siis, kui selle tagajärjel tuleb terve elu leppida sellega, et keegi teine toidab lusikaga ja ei saa iseseisvalt isegi oma tagumikku pühkida,“ jätkas Sõnum küsimuse sisule lähenemist.

Eimar Täht,  juhtiv demineerija, juhtiv demineerijaFoto Urmas Saard

Eimar Täht, juhtiv demineerija, juhtiv demineerija. Foto: Urmas Saard

Äksen filmides oleme harjunud põnevate kaadritega, milles üliinimlike võimetega kangelased lendavad plahvatuste mõjul ja võimsate tulekerade saatel kusagile eemale ohutumasse paika. Halvemal juhul saab kangelane mõned kriimustused ja verepiisad näole, kätele, jalgadele. Aga ta tõuseb hoolimatult jalule, pühib riietelt tolmu, sätib lipsu otseks, paneb pintsaku nööbid kinni, libistab käega soengu korda ja astub kindlal sammul kõhklematult järgmiste vägitegude sooritamise juurde. Sõnum selgitas, et tegelikkusega pole nendel kassatükkidel midagi ühist. Kui kuul jätab kehasse kõigest pisikese augu, siis isegi üks gramm lõhkeainet võib sisikonna jäägitult segamini pöörata.

Ülerõhk, lööklaine, fragmentatsioon ja kuumus olid mõned märksõnad, mille eest pommigrupi töötajad ja Sindi politseinikud tänasel kohtumisel Sindi gümnaasiumi kolme klassi õpilasi tõsiselt hoiatasid. Sõnum rääkis ülerõhu mõjust inimese organismile. Ta kirjeldas, kuidas purunevad siseelundite väikesed veresooned ehk kapillaarid.

Jätka lugemist »

Õppiv minister esines õppivatele väärikatele

Sarnaselt eelmistele kordadele tervitasid ka käesoleva õppeaasta algul Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppijaid kolledži direktor Henn Vallimäe, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Avaloenguga esines haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Helle Salumäe juhendamisel laulsid Sindi muusikakooli õpilased ja sõnalise esitusega tervitasid Sindi gümnaasiumi 4. a klassi õpilased, keda õpetab Eneli Arusaar.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad Foto Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad. Foto: Urmas Saard

Eile Pärnu Strandi Jurmala saali kogunenud enam kui 570 väärika poole pöördunud minister ütles, et meie rahvuslikku identiteeti ehk kokkukuuluvust on hoidnud rikas emakeel, põlvkondade järjepidevus ja meie mõnevõrra isepäine haridus. „Elukestvast õppest kõneldakse peamiselt küll tööalaste oskuste ja teadmiste tõstmise ja konkurentsivõtmes, kuid tegelikult pole vähem oluline ka see, et elukestval õppel on oluline roll inimeste sotsiaalse kaasatuse suurendamisel,“ kinnitas Uppsala ülikooli doktorantuuris õppiv minister, kes loodab oma tööga lähiaastail valmis saada.

Reps rääkis elukestva õppe neljast sambast, millest esimene on õppimine, et teada saada. „Teada on ju põnev ja mõnikord on kodused mälumängijad teleekraanil esinejaist teadjamadki.“ Teine sammas käsitleb õppimist oskuste omandamisena. Kolmas sammas lubab õppida teistega koos elamist. „On vaja teada uutest seadustest ja kohaliku elu korraldustest, ka välispoliitikast ja sündmustest maailmas.“ Neljas sammas käsitleb õppimist selleks, et olla ja oma eluga toime tulla. „Mida vanem on inimene, seda rohkem nihkub tähelepanu õppijana viimase samba poole. Õppida, et olla, sest teadmisi ja oskusi on juba elu jooksul kogutud.“

Jätka lugemist »

Pärnu kolledži väärikate ülikool keskendub riigi juubelile

Strand SPA & Konverentsihotellis toimuval Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli üheksanda õppeaasta avaaktusel esineb haridus ja -teadusminister Mailis Reps.

Mari Suurväli esitab Kultuurikatlas Sven Mikserile kutse esineda Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard

Mari Suurväli esitab Kultuurikatlas Sven Mikserile kutse esineda Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Väärikate ülikooli programmijuht Mari Suurväli ütles, et käesoleva õppeaasta õpisoovijate hulk ületab 470 piiri. Õppeaasta märksõnaks on valitud “oskused” ja uuendusena võimaldatakse eksterniõpet, mis tähendab valikulist loengutel osalemist, aga siiski peaksid lisanduma õpikojad, et täiendada teadmisi ning oskuseid kindlas valdkonnas. „Seni moodustasid õpikojad, õppekäigud ja loengud õppekavana komplekse terviku, kuid tänavusel õppeaastal on võimalik ka eksterniõpe,“ selgitas Suurväli.

Väärikad olid tegusad ka suvisel ajal. Mais käidi Sigulda Taimeparaadil ja külastati sama reisiga Turaidat. Pärnu kolledži sünnipäeva peo ajal osales Suurväli ühes oma auditooriumi aiasõpradega rohevahetusel, mida nad on juba mitmeid aastaid korraldanud. Juuni keskpaigas käisid poliitikahuvilised väärikad Kultuurikatlas. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldusel toimus seal väitlus, mille teemaks oli „Euroopa Liidu tulevik: kas vajame rohkem või vähem Euroopa Liitu?“ Paarisajakohalisest saalist hõivasid pea kolmandiku istmetest Pärnu elukestvad õppijad. Külastati Jaan Poska maja. Augustis jõuti ka Paide Arvamusfestivalile, aga oli veel teisigi väljasõite.

Jätka lugemist »

Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega

Ühisgümnaasiumil koos partnerkooliga Lätist, Prantsusmaalt, Sloveeniast ja Türgist saab 31. augustil eduka lõpu 2014. aastal alanud Erasmus+ projekt „The EU : a free cultural exchange area“ (EL: vaba kultuuriruum kogemuste vahetamiseks).

Pärnu Ühsigümnaasiumi esindus Euroopa Parlamendis

Pärnu Ühsigümnaasiumi esindus Euroopa Parlamendis

Projekti peamisteks eesmärkideks oli õppemeetodite kohandamine tänapäeva maailma vajadustele vastavaks, enda kultuuri ja teiste kultuuride parem teadvustamine, negatiivsetest stereotüüpidest ja eelarvamustest loobumine Euroopas elavate kultuuride ja rahvuste suhtes; interkultuuriliste pädevuste arendamine õpetajas- ja õpilaskonnas ja noorte osaluse ning sotsiaalse sidususe soodustamine demokraatlikus ühiskonnas.

Eesti puhul toodi välja külma kliimat, blonde juukseid ja sinisilmi, kauneid naisi, Skype’i

Eesmärkide elluviimiseks viidi kolme aasta jooksul läbi erinevaid tegevusi, mis päädisid silmaga nähtavate ja käega katsutavate projektiviljade küpsemisega.

Esimesel projektiaastal keskenduti enesekuvandile ja eneseväärtustamisele.

Jätka lugemist »

Rahvusvaheline “Kevade” Pärnus

Kui noorsootöötaja kolleegiga Noorusemajja jõudis, olid jäämurdmise mängud juba alanud. Kiire, Tootsi ja Teele asemel võis õpperuumis valida, kas istuda Vladimiri, Paolo või Joveta kõrvale. Grupi ees seisid Lauri ja Köstri asemel aga suure naeratusega Antonio ning Ieva.

Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus Foto Uudo Laane

Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus. Foto: Uudo Laane

Milliseks kujuneb meie ühine koolitee läbi mitte-formaalse õppe, ei kujutanud me sel hetkel veel ette. Selge oli see, et oma arusaamad Oskar Lutsu Kevades nähtud koolielust pidime me unustama. Aeg oli kirjutada ühiselt oma Kevade erasmus+ viisil.

13.-21. augustil toimus Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus “DIY: Diversity and Inclusion fot Youth – Do it Yourself!“.

Koolitajateks olid Ieva Grundsteine Lätist ja Antonio Benaches koos juunior-koolitaja Helin Laanega Hispaaniast ning osalejateks 26 noorsootöötajat Eestist, Lätist, Leedu, Itaaliast, Sloveeniast, Slovakkiast, Hispaaniast, Rumeeniast, Bulgaariast. Igast riigist kolm kuni neli osalejat.

Jätka lugemist »

Petserimaa Suveülikool

XXIV Seto Kuningriigi päeval peetakse Luhamaal asuvas Määsi külas kaks järjestikku toimuvat paari tunni pikkust Petserimaa Suveülikooli õppust.

Aldo Kals Foto Urmas Saard

Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

„Petserimaa Tartu sõbrad, kes soovivad sellele maakonnale edu ja õitsengut, korraldavad 5. augustil järjekordse suveülikooli. Sama seltskond viis mullu mais Obinitsas läbi Petserimaa Ülestõusmisülikooli umbes samasuguse kavaga,“ teatab filosoofiadoktor Aldo Kals, üks koolituse eestvedajaid.

Esimene õppus leiab aset ajavahemikul kell 12:30 kuni 14:30. Õppused koosnevad kokku tund ja veerand vältavatest osadest, selgitab Kals.

Kavas on ajalooloeng teemal “Petserimaa suurmees Samuel Sommer”, ettekandja Aldo Kals. Järgneb laulu-, muusika- ja luuleprogramm, esineja Ilmar Vananurm. Kolmandana on kavas mustkunst, esinejaks Rinaldo Rinaldini, alias Osvald Sasko.

Toimub heategev taaskasutusloterii Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi heaks. Iga eurone pilet võidab. Loteriivõidud sisaldavad Petserimaa ajaloodokumente ja Eesti eilse päeva kajastusi. Loteriid viib läbi Priit Rajasaar.

Kals märgib, et kui suveülikooli vastu leidub rohkem huvilisi, ollakse valmis mitmeks järjestikuliseks õppuseks. Teine õppus algab kell 14:30. Suveülikooli ühe õpirühma suuruse määrab istekohtade arv, kusjuures õppemaks on igalt osavõtjalt üks euro, koolilastele osavõtt prii.

Täiendav info telefonil 56 908 945 ja meiliaadressil Aldo.Kals@mail.ee.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aarne Leima Foto Urmas Saard

 

 

 

Aarne Leima valiti kolmandat korda setode Peko asemikuks

Koolituse korraldust pidasid heaks kõik 29 vastanut

Enne jaani saavad Pärnu ühisgümnaasiumi majandussuunal õppinud õpilased koos lõputunnistusega ka Tartu Ülikoolilt tunnistuse, mis tõendab 390 tunni ulatuses täiendusõppeprogrammi „Noorte ettevõtluse õppesuuna ettevalmistuskursus“ läbimist Pärnu kolledžis.

Pärnu Ühisgümnaasium Foto Urmas Saard

Pärnu Ühisgümnaasium. Foto: Urmas Saard

Majandusõpetaja Mari Suurväli meenutab üldhariduskooli ja ülikooliga tehtava koostöö eellugu, mis sai selgelt määratletud sisu 2010 aasta veebruaris tolleaegse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi allkirjastatud käskkirja „Ettevõtlus – ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmi“ kinnitamisel.

„Kinnitatud programmile toetudes on TÜ Pärnu kolledžis koostatud täienduskoolituse programm, millega alustasime tööd koostöölepingule toetudes. 2011. a juunis ühinesid lepinguga Häädemeeste keskkool, Pärnu-Jaagupi gümnaasium ja Pärnu ühisgümnaasium. Lepingu järgi kaasati noorte õppeprotsessi Pärnu kolledži õppejõud ja vabatahtlikud konsultandid – mentorid ettevõtlusest,“ selgitab Suurväli.

Kursusel osalejatele on antud võimalus omandada arusaam ühiskonnas toimuvatest majandusprotsessidest ja nähtustest ning nende vastastikustest seostest nii üksikisiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Omandades olulisemad majandusalased mõisted ja teadmised kujuneb õppijal süsteemne ülevaade mikro- ja makrotasandil toimuvatest protsessidest ning lisaks sellele areneb ka ettevõtlikkuse mõttelaad.

Jätka lugemist »

Karula rahvuspargis Kaikamäel tuleb puupainutamise koolitus

Et vanad oskused ära ei kaoks, toimub Karula rahvuspargis Kaikamäel kahepäevane koolitus traditsioonilisest puupainutamisest 10. ja 11. juunil algusega kell 10. 

Koolituse viib läbi Meelis Kihulane, kes armastab, uurib ja propageerib rahvapärast puukäsitööd.

Kavas:

· loeng ” Traditsiooniline puupainutamine”
· Näituse “Vaka all” avamine. Meelis Kihulase näitus “Vaka all” on esimene näitus sarjast “Kummardus Ants Viiresele”.
· Koolitusel painutatakse looka, vankriratta pöida ja reejalast. Lisaks saavad kõik osalejad ise valmistada painutatud toidukarbi
· 10. juunil saab veel meisterdada traditsioonilisi pille: kilgipille ja karjasepasunad. Juhendab Allan Jara.

Info ja registreerimine tel 5172 646 ja lilian@karula.com.

Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja keskkonnaamet. Korraldab MTÜ Karula Hoiu Ühing.

Kaia Iva: teie olete kulda väärt

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kaheksanda õppeaasta lõpetas 466 teadmishimulist kuulajat, kellest enamus pidas möödunud kuude meelislektoriteks Marju Kõivupuud, Mati Kaalu, Vahur Kersnat ja Trivimi Vellistet.

Kaia Iva TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ees Foto Urmas Saard

Kaia Iva TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ees. Foto: Urmas Saard

Pärnus kogunes täna Väärikate ülikooli rahvas Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saali pidulikule õppeaasta lõpuaktusele. Tervitusteks võtsid sõna TÜ Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Loenguga esines sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Meelelahutusliku kavaga esines Rahvuskultuuriselts Kirmas segarahvatantsurühm. Väärikate ülikooli teenetemärgi võttis vastu maanteeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Gerli Grünberg. Ühiselt Pärnu linnavalitsusega korraldab maanteeamet juba mitmendat aastat eakatele sõidukijuhtidele tasuta koolitust “Väärikas mootorsõidukijuht”.

Märkmeid direktori sõnavõtust

„Kui 8 aastat tagasi oli õppija piltlikult 10-aastane, siis tänaseks on ta sirgunud ja kasvanud täisealiseks, küpseks ja teovõimeliseks ühiskonna kujundajaks,“ ütles Vallimäe kujundlikus keeles. „Vaatamata pooltõdede ja nn tõejärgse ajastu jõulisele pealetungile põhinevad tänaste lõpetajate teadmised ja maailmavaade faktipõhistel ja rikkalikku kogemust omavate lektorite ettekannetel.“

Jätka lugemist »

Kuperjanovlastel külas

Sindi gümnaasiumi, Pärnu Koidula ja ühisgümnaasiumi riigikaitse õpilased külastasid Võrus asuvat ajaloolist kaitseväe sõjaväelinnakut, kus Tagalapataljoni veebel Andrus Gross rääkis Kuperjanovi pataljoni, 2. Jalaväebrigaadi ja Tagalapataljoni ülesannetest ning tutvustas muudki huviväärset.

Veebel Andrus Gross Foto Urmas Saard

Veebel Andrus Gross. Foto: Urmas Saard

Turvakontrollis toimus suhtlemine läbi tumeda klaasi. Näha polnud kedagi, aga läbi võimendi kostuv hääl oli selgelt kuuldav. Tundus nagu räägiks ruumiga, mitte konkreetse isikuga. Meile tuli vastu Tagalapataljoni veebel Andrus Gross, kelle sõbralik hääl muutis julgemaks ka arglikumad uudistajad. Näha ja kuulda oli palju huvitavat. Grossi sõnul on ajaloolise Taara sõjaväelinnaku perimeeter 2,8 kilomeetrit. Territooriumil asub kolm sõjaeelset ja kaks tänapäeval ehitatud kahekorruselist kasarmuhoonet. Neisse on võimalik majutada kuni tuhat ajateenijat. Suurust on umbes samapalju, kui Viru jalaväepataljon ja Tapa sõjaväelinnak kokku liidetult.

Esmalt suundusime õppehoone avarasse saali. Gross tutvustas kolmandat aastat tegutsevat uut sõjaväeüksust. 2. Jalaväebrigaad loodi 2014. a 1. augustil. Ülesandeks on operatiivse valmisoleku säilitamine, sõjaüksuste ettevalmistamine ja riigikaitse planeerimine. 2. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni põhiülesanne on väljaõpe, tagalatoetus ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ning läbiviimine. Täiendavad ülesanded on ajateenijate tagalavaldkonna väljaõppe läbiviimise toetamine, tule- ja tööohutus, raamatukoguteenuse osutamine.

Jätka lugemist »

Mati Kaal rääkis loomaaedade ülesannetest

Kauaaegne Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal esines täna Pärnu Tervise konverentsisaalis ümmarguselt kolmesajale Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajale loenguga, mille pealkirjaks on „Loomaaiad ja elurikkus“.

Mati Kaal esineb Pärnu väärikate auditooriumile Foto Urmas Saard

Mati Kaal esineb Pärnu väärikate auditooriumile. Foto: Urmas Saard

Kogu elu ühes asutuses töötanud Kaal alustas Tallinna loomaias juba enne Tartu ülikooli bioloogia eriala õppimise lõpetamist, aastal 1968. Loomaaia direktor sai temast 1975. aastal. Selles ametis töötas ta kuni eelmise aasta 1. juulini, aga praegu koordineerib poole kohaga nõunikuna loomaaia jääkaru kodu ehitust.

Jääkaru uus eluase on kujundatud Kaalu mõtete alusel ja seepärast oli väärikatel põnev kuulda otse idee autorilt, millisena kogu tervik välja nägema hakkab. „Jääkarusid saab läbi klaasi näha toimetamas nii vee peal kui vee all. Nende kasutusse antakse kaks suurt basseiniga aedikut. Mõlemas basseinis ringleb kokku 3000 m3 vett, mida tuleb paar korda ööpäevas filtritest läbi lasta. Just filtrid, pumbad ja kõik muu tehniline süsteem teebki selle rajatise pööraselt kalliks, aga nii neid asju tänapäeval tehaksegi,“ selgitas Kaal. Kolmas aedik on ilma basseinita.

Jätka lugemist »

Erasmus+ projekt Pärnus Nooruse Majas

5.-13. märtsil toimus Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus “Gender – awareness to be aware“.

Rahvusvaheline treeningkursus Gender - awareness to be aware Foto Uudo Laane

Rahvusvaheline treeningkursus Gender – awareness to be aware. Foto: Uudo Laane

Koolitajateks olid Ieva Grundsteine Lätist ja Laszlo Földi Ungarist ning osalejateks 26 noorsootöötajat Eestist, Lätist, Ungarist, Itaaliast, Türgist, Belgiast, Kreekast, Prantsusmaalt, Tšehhi Vabariigist, Portugalist, Hollandist ja Poolast. Igast riigist kaks kuni neli osalejat.

Euroopa Liidu Erasmus+ programmi vahenditest rahastatud projekti eesmärk oli suurendada noorsootöötajate pädevust ja teadmisi soolise võrdsuse teemal.

Projekti jätkuna on iga osaleja kohustus koju naastes sellel teemal noorte seas teadlikkust tõsta, et nad tunneksid ära soopõhise diskrimineerimise olukordi ja oskaksid neid lahendada.

Noorte seas korraldatud tegevused tuleb ka dokumenteerida.

Jätka lugemist »

Inspireeriv kohtumine Sindi gümnaasiumi gümnasistidega

Täna kohtus Sindi gümnaasiumi gümnasistidega projekti Tagasi Kooli raames ettevõtja Diana Sooväli. Kõneldes oma tegemistest rääkis lektor sellest, kuidas ta läbi kümnete erinevate ametite ja projektide on leidnud lõpuks tõeliselt nauditava tegevuse.

Diana Sooväli gümnasistide keskel, temast paremal Eliria Kaup Foto Kristi Suppi

Diana Sooväli gümnasistide keskel, temast paremal Eliria Kaup. Foto: Kristi Suppi

Sooväli õhutas noori leidma oma teemat, mis neile südamelähedane. Ta pakkus ennast mentoriks ja abistajaks, kui keegi seda vajab. Lektoril on suur hulk kogemusi loendamatutes valdkondades: pangandusest, ettevõtlusest, vabatahtliku tööst kuni motoklubis osalemiseni välja.

Eliria Kaup, 10. klassi õpilane, võttis kuuldu kokku sõnadega: “Diana on naine, kes saavutanud oma elu jooksul palju, viinud täide oma unistusi ja kogenud kannatusi, alustades juba varajasest east! Ma mõistan teda, sest jutu järgi ei alustanud ta ka tõelist elu alles siis kui oli 18, vaid juba varem, ja see on nii võimas, et … miks oodata …?”

Sooja ja vahetu suhtlemisega pani Diana kõik õpilased rääkima, õhutades neid unistama ja tegutsema. Õpetajana olen seda meelt, et üks selline kohtumine annab õpilastele rohkem kui mitu teooriatundi kokku! Olen tänulik sellistele projektidele nagu Tagasi Kooli, mis aitab leida tõelisi talente, kes on ka ise huvitatud oma kogemuste jagamisest ning naudivad neid kohtumisi noorte lahedate inimestega.

Kristi Suppi, majandusõpetaja

Õpilased kutsusid õpetajad koolitusele, kus kõneldi narkosõltuvusest

Sindi gümnaasiumi 11. klassis politseiõppe valikaines osalevad õpilased korraldasid reedel, 10. veebruaril oma kooli õpetajatele koolituspäeva „Kuidas ära tunda narkootikume tarvitanud õpilasi?“ Enimlevinud sõltuvusainete teadlikkuse suurendamiseks esines koolitajana politseimajor Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt.

Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt ja Karin Uibo, Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Foto Urmas Saard

Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt ja Karin Uibo, Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem. Foto: Urmas Saard

Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Karin Uibo viib Sindi Gümnaasiumis läbi politsei eelkutseõpet, mille üheks osaks on ka projektiõpe (politseilised ennetusprojektid). „Käesoleval aastal otsustasid õpilased, et just õpetajad vajaksid rohkem teavet sõltuvusainete teemal. Projekti tegemise käigus on võimalus õppida koos midagi tegema ja vastutust jagama. Suhtlemine erinevate osapooltega, näiteks koolitajatega. Kõik see kokku annab õpilasele teadmist, kuidas üritust korraldada, kui oluline on kõigi panus. Kui keegi jätab oma osa tegemata, kuidas siis olukorda lahendada,“ selgitas Uibo.

Enne prefektile sõna andmist jagasid õpilased õpetajatele sedelid küsimustega, millele paluti veel enne kuulama asumist vastata. Küsiti: milliseid sõltuvusaineid teatakse, kas tuntakse ära narkootilisi aineid tarvitanud inimese, millised on tunnused?

Veel mõned aastad tagasi oli Kõplas Põhja prefektuuris narkokuritegude menetlusega tegelenud üksuse eestvedaja ja mitmete edukate operatsioonide juht. Lisaks suurtele kogemustele on ta koolitajana kahtlematult väga hea vestja, kelle ligemale paari tunni pikkune sisukas jutt hoidis kuulajate meeled kuni lõpuni pingsalt erksad.

Jätka lugemist »

Paikusel avati politsei- ja piirivalvekolledži lasketiir

Täna avati Pärnumaal Sisekaitseakadeemia Paikuse politsei- ja piirivalvekolledži uus lasketiir, mis on Eestis esmakordselt ehitatud spetsiaalselt politsei taktikaliste laskeharjutuste läbiviimiseks.

Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik Paikusel politsei- ja piirivalvekolledži lasketiiru avamisel Foto Urmas Saard

Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik Paikusel politsei- ja piirivalvekolledži lasketiiru avamisel. Foto: Urmas Saard

Avamisel osalesid siseminister Andres Anvelt, Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, Paikuse kolledži direktor politseimajor Priit Heinsoo, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja teised.

Heinsoo kiitis 180kraadilise taktikalise lasketiiru headust. Ta oli kindel, et nüüdsest ei lase terasest katus ja selle alla lakke riputatud puidust nelinurgad mitte ühtki kuuli paha peale “hulkuma” minna. Varem olevat olnud arusaamatuid juhtumeid, kui mõni lähikonna elanik kurtnud, et kuul potsatanud tema aknalauale. Ilmselt siis rikošetiga.

Anvelt kinnitas, et Eestis ei ole olnud kunagi turvalisemat aega kui täna on. Ministri hinnangul on lasketiir turvaline neile, kes harjutavad ja ka ümbritsevale kogukonnale. „Endise politseinikuna võin öelda, et politseiniku kõige suurem saavutus on see, kui ta oma praktika jooksul ei ole pidanud relva kunagi tarvitama, aga ta peab olema alati valmis seda kasutama. Iga päeva alustades tuleb arvestada võimalusega, et see võibki olla relva kasutamise esimene päev,“ rääkis minister, miks selline taktikaline tiir on väljaõppeks väga oluline objekt.

Jätka lugemist »

Pärnumaa õpetajad maksu- ja tolliameti peamajas

Kolmanda kuni kuuenda klassi Pärnumaa õpetajad külastasid Ülemiste Citys asuvat maksu- ja tolliameti peakontorit neil päevil ametist lahkuva peadirktori Marek Helmi kutsel.

Maksu- ja tolliameti peakontor Tallinnas Foto Urmas Saard

Maksu- ja tolliameti peakontor Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Kolmekuningapäeval toimunud väljasõidul tutvustas Helm maksu- ja tolliameti (MTA) uut strateegiat, mille ülesehitamisel on temalt kaalukas panus antud. Kuna tal oli jäänud veel kõigest viis päeva töötamist senises ametis, siis rääkis peadirektor pisut ka endast.

Riigiametist erasektorisse

Kuressaares sündinud Helm on lõpetanud Vändra keskkooli ja Sisekaitseakadeemia tolli eriala, omab Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistrikraadi. Helm on olnud MTA peadirektor alates 2011. a jõulukuust, 2004–2006 peadirektori asetäitja. Vahepealsetel aastatel töötas ta rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslrina ja erinevatel kohtadel siseministeeriumi sisejulgeoleku vallas. Varasemalt on ta töötanud tolliameti edela tolliinspektuuri juhatajana, tollijärelevalve osakonna juhatajana ja Pärnu tollipunkti inspektorina.

Jätka lugemist »

Pärnu muuseumis jagati tunnistusi

Pärnu muuseumis toimunud loengusarja “Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest” sügisese hooaja lõpetas kolmikloeng “Pärnu maakonna planeerimise minevikust ja hetkeseisust“.

Tiit Kask annab Tiina Tojakile üle tunnistuse, mis kinnitab Pärnu muuseumi poolt korraldatud täiendkoolituse läbimist Foto Urmas Saard

Tiit Kask annab Tiina Tojakile üle tunnistuse, mis kinnitab Pärnu muuseumi poolt korraldatud täiendkoolituse läbimist. Foto: Urmas Saard

Täna andsid Pärnu maakonna planeerimise minevikust ja hetkeseisust asjatundliku ülevaate Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi, planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn ja arengutalituse juhtaja Urmas Kase. Kõneldi asustuse paiknemisest Pärnumaal, tähtsamatest transpordiühendustest ja tehnilise taristu tulevikukavadest, rahvastikutrendidest, looduskeskkonna väärtustest ning maakonna võimalikust tulevikust kuni aastani 2030.

Asustuse paiknevust ja väljakujunenud tõmbekeskuseid tutvustades ilmnes, et selles vallas aastakümneid planeeringute valmistamisega töötanud inimeste nägemuses lähtub praegune haldusterritoriaalne ümberkorraldus eelkõige poliitilistest otsustest. Kuid täna ei räägitud poliitikast vaid planeeringutest, mida on koostatud teaduslike uuringute ja pikaaegselt omatud kogemuste põhjal.

Jätka lugemist »

Õpilasfirmade koolitus laienes Pärnusse

Strand SPA & Konverentsihotellis toimunust andis ülevaate Merike Elmik, Junior Achievement (JA) Eesti koolitusjuht.

Mari Suurväli ja Merike Elmik Foto  Urmas Saard

Mari Suurväli ja Merike Elmik. Foto: Urmas Saard

JA Eesti korraldas täna esmakordselt Pärnus koolituse õpilasfirmade liikmetele. Koolituspäeva kavas osalesid erinevates töötubades juhatuste esimehed, raamatupidajad, tootmis-, arendus- ja turundusjuhid. Ühiselt võeti osa müügikoolitusest.

Õpilasfirmade õppekava on koostatud JA Eesti ettevõtlusõppe programmi alusel, mida üldjuhul õpetatakse üldhariduskoolide majandus- ja ettevõtlusõppe raames. See programm läbitakse ühe õppeaastaga. Kõikide JA Eesti programmide metoodiline põhimõte on õppimine tegevuse kaudu. Õppeaasta alguses programmiga alustades mõeldakse välja ideed ja alustatakse ettevõtte loomisega. Eestis käib ettevõtte asutamine kiiresti. „Aga tegemist ei ole tavamõistes äriettevõttega. Programmi käigus tekivad väikesed meeskonnad, keda me nimetame õpilasfirmaks. Põhikooli astme noorematel õpilastel on ka minifirmad. Programmi üldnimetus on siiski õpilasfirma,“ selgitas Elmik.

Jätka lugemist »

Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis

Pärnu Ülejõe linnaosas asuv omaaegne Tallinna-Posti maantee on nimetatud Johann Voldemar Jannseni tänavaks põhjusel, et selle ääres asuvas majas sai alguse esimene Eestis pidevalt ilmuv ajakirjandus.

Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas Foto Urmas Saard

Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas. Foto: Urmas Saard

Nädalapäevad tagasi, 18. novembril külastasid kultuurilooliselt olulist maja Sindi gümnaasiumi meediakallakuga 10. klassi õpilased. Praegu asub majas Koidula muuseum.

Tänavapoolsest uksest majja sisenedes satub külastaja 19. sajandi aegsesse klassiruumi. Madala laega tuba on vähe valgustatud. Esmapilgul hakkavad silma vanaaegsed koolipingid, suur maakaart, sama suur arvelaud ja harmoonium ühes hämaras nurgas. Külastajaid teretab suurt kasvu mees, kellel seljas vanaaegse tegumoega pikk kuub. Elmar Trink on Koidula muuseumi juhataja ja näitleja. Koolmeister palub õpilased istuma. Tagumises pingis istub Edwini kõrvale ka õpilasi saatev õpetaja Ilona Veike. Pärast lühikest sissejuhatust jalutatakse ka teistesse tubadesse.

Kõigepealt sisenetakse Johann Voldemar Jannseni ehk Papa Jannseni töötuppa, kus ta toimetas seitse aastat ajalehte Perno Postimees ehk Näddalileht. Lehe esimene number ilmus 1857. aasta 5. juunil. Peale nende ruumide on majas veel neli tuba. Neist kõige tagumises näeb magamistuba. Kõigis ruumides on rohkelt ajalooürikuid: dokumente, pilte jm. Eriline koht on Papa Jannseni tütrel Lydia Koidulal, kes aitas isal lehte toimetada ja kirjutas eesti rahvale südamesse minevaid luuletusi.

Jätka lugemist »