PÄRNU ÕPETAJAD SAAVAD ÜLIKOOLI KOOLITUST KODULINNAS

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Haridusosakonna ja Pärnu kolledži esindajad kohtusid kevadel Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Anne Raamiga, kellega koos hakati otsima lahendusi õpetajate eripedagoogika alasteks koolitusvõimalusteks.

Loe edasi: PÄRNU ÕPETAJAD SAAVAD ÜLIKOOLI KOOLITUST KODULINNAS

KOOLITUSEL ÕPITI HÕBEMAJANDUSE ASUTAMIST

Mai Vellamäe ja Signe Kiri koolitusel “Eakate väljakutsed hõbemajanduse tingimustes”.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kuu aega tagasi tehti Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis algust koolitusega “Eakate väljakutsed hõbemajanduse tingimustes”. Täna õpiti miniäriplaani koostamist ja ettevõtluse alustamiseks vajalike toimingute tegemist.

Loe edasi: KOOLITUSEL ÕPITI HÕBEMAJANDUSE ASUTAMIST

LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

Valitsus otsustas jagada loodus- ja keskkonnahariduskeskustele 150 000 eurot, sest seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga ei ole olnud keskustel võimalik õppeprogramme läbi viia.

Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard
Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.

Loe edasi: LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

VIIRUSNAKKUSE OHT ON PEATANUD VÄÄRIKATE ELUKESTVA ÕPPE

Kui 12. märtsi hilisõhtul kuulutas valitsus seoses pandeemilise koroonaviiruse tõenäolise Eesti-sisese puhangu laienemisega riigis välja eriolukorra, siis jäid selle tõttu olemata TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli loengud, sest meie eakate jaoks puudub valmisolek elektRoonsel teel õppuste läbiviimiseks.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel. Foto: Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel. Foto: Urmas Saard

Väärikate suurearvuline kuulajaskond ei kuulnud Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti ettekannet teemal „Eesti Euroopa Liidus ja selle mõju meie arengule”. Samuti jäi kuulmata rahvastikuminister Riina Solmani loeng globaalsest eestlasest. Nüüdseks on selgunud, et eriolukorra lõppemist pole lähinädalate jooksul loota ja nii ei toimu ka peaminister Jüri Ratase loengut täpselt kaks kuud pärast eriolukorra kehtestamist. Peatunud on õppekäigud ja töö õpikodades.

Ühtlasi jääb pidamata 12. maile kavandatud 11. õppeaasta lõpuaktus Strand SPA & Konverentsihotellis. TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ei tea täna veel täpselt öelda, kuidas aasta kokku võetakse. Ilmselt viiakse kevadine lõpuaktus kokku sügisel toimuva uue õppeaasta avaaktusega.

 

Urmas Saard

MERCEDES MERIMAA: VÄEGA INIMENE JA VÄEGA TOIDUD

Kaks nädalat tagasi oli TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli külaliseks bioloogiaõpetaja haridusega Mercedes Merimaa, kelle ettekanne kandis pealkirja „Väega inimene ja väega toidud”.

Mercedes Merimaa esineb Tervise keskuses TÜ Pärnu kolledž Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto Urmas Saard
Mercedes Merimaa esineb Tervise keskuses TÜ Pärnu kolledž Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Mercedes Merimaa on Eesti vanima Leader-grupi, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht ehk siis töötab maakonna valdade ühisprojektina valminud Romantilisel Rannateel, mis kulgeb 250 kilomeetrisel rannajoonel Varbla kadakate vahelt kuni Läti piirini. Ta on sisuliselt selle piirkonna arengustrateegija koostaja ja oma bürooga Euroopa rahade jagaja. „Ma ise elan Audru ja Tõstamaa vahepeal ning tegutsen ka sealses kohalikus külaseltsis, kus on tuttavaks saanud selle piirkonna ühisüritusena Võilillefestival. Olenemata poliitilistele muutustele õitseb võilill igal kevadel, õnneks ka vaatamata soojale talvele.”

Merimaa ütles, et on tervise poolt ja seal hulgas toitva toidu, värske õhu ja meeldivate muljete poolt. „Õpi lugema looduse raamatut. Seal on kirjas kõige uuem tarkus. See on sinu võimalus.” Tema sõnul peitub väega toidus nn metsik vägi ja soovitab minna mitte tagasi vaid edasi loodusliku naturaalsuse juurde. Merimaa pakub näiteks nurmenukku, naati, pärnalehti, nõgest ja soovitab vältida liigseid süsivesikuid, mis tõstavad insuliiditaset. Sellega kaasneb nälg, väsimus, kehakaalu tõus, allergiad, ülitundlikkus.

Loe edasi: MERCEDES MERIMAA: VÄEGA INIMENE JA VÄEGA TOIDUD

MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

Nädalavahetusel toimuvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas Hiiu kandle talvepäevad. Aasta-aastalt enam populaarsust koguvale sündmusele sõidab kohale enam kui 50 hiiu kandle huvilist Eestist, Soomest ja Rootsist.

Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto Urmas Saard
Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Algselt kolme riigi – Soome, Rootsi ja Eesti vahel liikuv laager on praeguseks enamasti toimunud siiski vaid Eestis[/pullquote]Hiiu kandle talvepäevad on rahvusvaheline sündmus-kokkutulek hiiu kannelt ja selle sugulaspille mängivate inimeste jaoks, mis tekkinud hiiu kandle suvise laagri kõrvale, sest mängijatele kord aastas kogunemisest enam ei piisanud. Kohtumisel ei ole eraldi õpetajaid, vaid kõik õpetavad ja õpivad kõigilt. Vaadatakse üle üksteise pillid, uuritakse uusi pilliehitusvõtteid, keelematerjale ning jagatakse kogemusi. Laagrisse võetakse rõõmuga vastu ka need, kes üldse seda pilli pole puutunud.

Laagri asutaja Janne Suitsu sõnul on talvepäevad puhtalt osalejate oma vastutuse peale üles ehitatud kohtumine. „See tähendab seda, et eraldi õpetajaid ei ole, vaid kõik osalejad võtavad kaasa üks-kaks laulu või pillilugu mida nad soovivad teistele õpetada ja nii hakkamegi siis üksteise pealt õppima. Pühapäeva õhtuks on meil loodetavasti selge nii mõnigi uus lugu,” räägib Suits.

Loe edasi: MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

HELIR-VALDOR SEEDER: TÖÖEALINE PÕLVKOND PEAB ÜLES KASVATAMA OMA LAPSED JA ÜLAL PIDAMA KA OMA EAKAID

Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder rääkis kolmapäeval Tervise konverentsi keskusesse kogunenud mitmesajale TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli elukestva õppe kuulajale pensionireformist ja vastas arvukatele küsimustele, millele antud mõnedki vastused ei rahuldanud küsija ootust.

Helir-Valdor Seeder räägib Pärnu väärikatele pensionireformist. Foto Urmas Saard
Helir-Valdor Seeder räägib Pärnu väärikatele pensionireformist. Foto: Urmas Saard

Sissejuhatuseks isiklikku ja tähelepanekuid Pärnust

Hakatuseks rääkis Seeder mõne lausega oma isiklikust elust. Ta ütles, et nädala tööpäevadel näeb pealinna tuledesära ja mõttelaadi. Nädalavahetustel viibib ta põhiliselt oma pere keskel Viljandi linnas. „Lisaks sellele on meil väike popsi talu, kus ma pean koos oma perega Šoti mägiveiseid. Talu asub Mulgimaal Paistu kihelkonnas. Seal tunnetan ka hajaasustuse põllumajandusliku piirkonna tegevust ja elulaadi. Nii on mul Eesti ühiskonnast päris hea ülevaade.”

Loe edasi: HELIR-VALDOR SEEDER: TÖÖEALINE PÕLVKOND PEAB ÜLES KASVATAMA OMA LAPSED JA ÜLAL PIDAMA KA OMA EAKAID

KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

Eesti, Rootsi ja Venemaa rollimängude entusiastid tutvustavad 31. jaanuaril Tartu loodusmajas keskkonnahariduslike rollimängude kogemusi ja praktikat.

Taru loodusmaja. Foto Aldis Toome
Taru loodusmaja. Foto: Aldis Toome

[pullquote]stsenaariumi kohaselt saab viia endaga kaasa piiratud hulga liike ja ressursse, kuna olukord maal on kliimamuutuste tõttu kehv[/pullquote]MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja Valge Karp korraldataval koolitusseminaril „Hariduslikud rollimängud“ tutvustatakse rollimängu kui mitteformaalset meetodit keskkonnahariduses.

Ürituse ühe korraldaja, Ederi Ojasoo sõnul on muutunud populaarsemaks mängulised õppemeetodid, kuid puudu jääb selleteemalistest koolitustest ja julgustusest, et kasutada oma töös teistsuguseid õppemeetodeid. Hariduslikud rollimängud muudavad õppimise lõbusamaks, motiveerivad õpilasi ning osalejad tunnevad end kaasatutena.

Loe edasi: KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

AUSA MÄNGU VAIMUS

Eesti Antidopingu juhatuse liige Henn Vallimäe rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele „Aususest spordis ja elus. Kas dopinguta on võimalik tulemusi saavutada?”

Henn Vallimäe räägib Pärnu väärikatele ausast mängust. Foto Urmas Saard
Henn Vallimäe räägib Pärnu väärikatele ausast mängust. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Praegu kuulub keelatud ainete ja võtete nimekirja umbes 500 nimetust[/pullquote]Taas oli Tervise konverentsi saal eile pilgeni hõivatud, istuti ka lisaks toodud toolidel ja lepiti fuajees kuulamisega. Kuni 2018. aastani üheksa aastat Pärnu kolledži direktorina töötanud Vallimäe esinemine oli eriliselt oodatud. Teda kuulati suure huviga tund ja 40 minutit ilma, et keegi oleks istmetel väga nihelema hakanud või muul viisil üritanud tüdimusest märku anda. Tema elu on alates õpingutest ja harrastustest kuni osalemiseni erinevates ühingutes ning organisatsioonides tugevalt põimunud spordiga. Seega väga õige mees, kes räägib aususe vajalikkusest spordis.

Loe edasi: AUSA MÄNGU VAIMUS

Ida – see on väga peen asi

Eile esines väliskommentaator Toomas Alatalu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurele auditooriumile Tervise konverentsikeskuses. Varem kavandatud teemavalik „Tänane maailm ja Eesti” asendus nüüd viimaste päevade sündmuste vaatlusega Lähis-Idas. Tallinna Ülikooli õppejõud ja analüütik käsitles teemat suuremas plaanis kui üksnes USA presidendi Donald Trumpi käsul korraldatud raketirünnakut, milles hukkus Iraani mõjukas kindral Qassem Soleimani.

Toomas Alatalu peab loengut Tervise konverentsikeskuses TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto Urmas Saard
Toomas Alatalu peab loengut Tervise konverentsikeskuses TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]lõpusirgel toimus niisugune ootamatu käik, et inimene ootamatult tapetakse ja tekib täiesti uus situatsioon[/pullquote]Mullu oktoobris teatas Trump, et äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) asutaja ja juht Abu Bakr al-Baghdadi tapeti erioperatsiooni käigus Süüria kirdeosas asuvas Idlibi provintsis. Trumpi sõnul suri ta nagu koer. „See on väga solvav moslemile,” lausus Alatalu ja asetas selle kõrvale Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnad, kes on öelnud „Восток дело донкое” (Ida – see on väga peen asi).

Putin käis 7. jaanuaril üllatusvisiidil Süürias ja külastas Damaskuse kõige kuulsamat mošeed, ühtaegu ka kristlikku kirikut. Praeguses situatsioonis oli Putin esimene, kes läks suurtest juhtidest sellesse piirkonda. See oli sõnum, et Venemaa on valmis rahu tagamiseks asju korraldama. On selge, et Ameerika ja Venemaa suhted on ääretult halvad. Ameeriklane kehtestas sanktsioonid ja võib välistada Ameerika ning Venemaa vahelised otsekõnelused. Aga Venemaa saab määrata või vähemalt soovitada, kes hakkab vahendajaks selles protsessis.

Loe edasi: Ida – see on väga peen asi

Mari Suurväli: õpilaste ettevõtlus on võimalus oma ettevõtlikkuse arendamiseks

Riigikogu liige Annely Akkermann ütles õpilaslaada “Pärnumaa jõulud 2019” avamisel, et ärikeskkond on nagu meri: mõnikord puhub purjedesse taganttuul, teinekord peksab laine vastu laeva nina. Ettevõtjad peavad taluma tegutsemist ettemääramatuse tingimustes. Iga vastutulev laine on uus.

Kärolin Heinmäe, Mihkel Juhkam, Rene Rebbase – Pärnu Keskuse auhinna pälvinud Kohila gümnaasiumi ÕF Puit-Est. Foto Urmas Saard
Kärolin Heinmäe, Mihkel Juhkam, Rene Rebbase – Pärnu Keskuse auhinna pälvinud Kohila gümnaasiumi ÕF Puit-Est. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa jõulud 2019 päevajuhid Kaileen Umal ja Deniel Žubri, projektijuht Mari Suurväli. Foto Urmas Saard
Pärnumaa jõulud 2019 päevajuhid Kaileen Umal ja Deniel Žubri, projektijuht Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõige rohkem tunnustusi noppis Pärnu ühisgümnaasium[/pullquote]Laupäeval, 7. detsembril hõivasid Pärnu Keskuse teise ja kolmanda korruse mitmelt poolt üle riigi kohale tulnud õpilasfirmad, minifirmad ja miniminifirmat, et omandada ettevõtluse kogemusi ja loota ka kasumi teenimisele. Kogu laada läbimüük oli päeva lõpuks 2698,64 eurot. Ühtekokku kaubeldi 56 müügilaua taga või osutati mõnd teenust teisiti. Näiteks punase draakoni kehastuses Sindi gümnaasiumi õpilane Braian Kulp jalutas mööda kaubanduskeskust ringi tillukese karbiga, mille sisse võis iga anekdoodi kuulaja poetada väikese summa ulatuses münte. Braian on ka ilma draakoni rollita hästi vastutulelik ja rääkis päris naljakaid anekdoote neilegi, kellel juhtumisi rahakott tühjusest haigutas.

Keskuse kolmanda korruse estraadil esinesid meelelahutusliku kavaga Pärnu muusikakooli rütmimuusikaosakonna noored.

Loe edasi: Mari Suurväli: õpilaste ettevõtlus on võimalus oma ettevõtlikkuse arendamiseks

Kaheteistkümnes Jäärmark – aastate suurim

Eile toimus Pärnu Kaubamajakas ettevõtlike noorte poolt korraldatav õppefirmade laat Jäärmark. Igal aastal on Jäärmark olnud oma korraldajate nägu. Õpilastel on olnud võimalus korraldada seda päeva täpselt nii nagu nemad seda näevad – keda kutsuda esinejateks, kuidas korraldada, kujundada atribuutika, leida toetaid jne.

Sindi gümnaasiumi 11. klassi parima väljapanekuga ÕF MAPM - Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, õpetaja Kristi Suppi, Annabel Leotoots, Milena Kostjukova. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi 11. klassi parima väljapanekuga ÕF MAPM – Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, õpetaja Kristi Suppi, Annabel Leotoots, Milena Kostjukova. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eliria Kaup, kes oli ise Jäärmarki korraldusmeeskonna juht 2015. aastal ning mentor 2016. aasta laadal[/pullquote]Kui eelnevatel aastatel on korraldajateks olnud Pärnu Ülejõe Gümnaasium (kui veel oli gümnaasium) ja edasi Pärnu Raeküla Kool, siis sel aastal olid toimkonnas erinevate koolide õpilased, moodustades ühtse ja väga hästi toimiva tiimi, kellele pani õla alla SA Pärnumaa Arenduskeskus, eesotsas pr Viivika Viljaga. Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas (Sindi Gümnaasium) hoolitsesid toetajate leidmise ning paberimajanduse eest, päeva juhtis Jonathan Petrelius (Tallinna Tehnikakõrgkool), kunstniku töö tegi Johanna Roos (Pärnu Ühisgümnaasium) ja meeskonda juhtis ning helitehniku töö tegi Sander Anderson (Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium).

Loe edasi: Kaheteistkümnes Jäärmark – aastate suurim

Kati Voomets hoiatas petuskeemide eest

Kui mullu jaanuaris rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele finantskirjaoskusest, pettustest, pärimisest ja uuest tulumaksuseadusest, siis kolmapäeval tutvustas ta kaheksat enim levivat petuskeemi.

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto Urmas Saard
Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse[/pullquote]Tegelikult on erinevate petuskeemide hulk suuremgi. Peamiselt vene keelt kõnelevad või vigases eesti keeles kirjutavad petturid on kuritegelike kavaldamistega muutunud järjest leidlikumaks ja suutnud osava petujutuga oma võrku meelitada valdavalt just neid, keda muul juhul peame täiesti arukateks inimesteks. Petmisviiside valik on lai: investeerimis-, armu-, laenupettused, samuti internetipanga, tundmatu päranduse, arve, juhi või õnnetusjuhtumiga seotud pettused.

Hea tootlikkusega investeeringut pakkudes helistatakse ja suunatakse veebilehele, kus näidatakse raha kasvama hakkamist. Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse. Ja ära räägitud inimene teebki ülekande suuremas summas. Rohkem petised kontakti ei võta või lubavad summa tagastada juhul kui tasutakse erinevaid lisatasusid. Kõige selle tulemusena kaotab pettuse küüsi langenud inimene kogu investeeringu ja lisaks veel juurde makstud summad.

Loe edasi: Kati Voomets hoiatas petuskeemide eest

Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund

Sindi gümnaasium korraldab tseremooniaväljakul tervele kooliperele ajalootunni, millega tähistatakse 100 aasta möödumist Tartu rahulepingu läbirääkimiste algusest. Aastapäeva ajalootundi kaunistab sadakond Eesti lippu.

Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma[/pullquote]Ajaloolane Jaak Valge on öelnud: „Kui Eesti valikud 1939. aastal olid halva ja väga halva vahel, siis 1920. aasta Tartu rahu kõnelustel olid valikud hea ja väga hea vahel.” Diplomaat Trivimi Velliste rääkis 15. novembril Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135”, et 4. detsembril peetakse Eestis meeles neid, kes olid sajand tagasi läbirääkimiste laua taga ja võitlesid Eestile välja vägagi head rahutingimused. „Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma, sest Poska ja Seljamaa selja taga seisid vaimusilmas kindral Laidoneri 100 000 mõõka ja tääki. See oli reaalne jõud, millega vaenlasel tuli arvestada.”

Loe edasi: Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund

Pärnumaa vene keele päeval valmistati pelmeene

Täna toimus Sindi gümnaasiumis vene keele maakondlik tegevuspäev 9., 10. ja 11. klassi õpilastele, kes valmistasid meistriklassis pelmeene ja osalesid “Vene köögi” teemalises mälumängus.

Pärnumaa vene keele päeval valmistati Sindi gümnaasiumis pelmeene. Pildil Milena Kostjukova. Foto Urmas Saard
Pärnumaa vene keele päeval valmistati Sindi gümnaasiumis pelmeene. Pildil Milena Kostjukova. Foto: Urmas Saard

[pullquote]vene köögi erisused tulenevad geograafilisest paiknemisest, usust ja kommetest[/pullquote]Sama sisuga päeva korraldas Sindi gümnaasium vene keele õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi eestvedamisel ka mullu sügisel. Osalejadki olid eelmisel aastal pea samad: Häädemeeste keskkool, Kilingi-Nõmme gümnaasium, Vändra gümnaasium ja Sindi gümnaasium. Tänavu liitus nendega Lihula gümnaasium. Vene keele õpetaja Inna Esko ütles, et Pärnumaa vene keele päeval on Lihula gümnaasium varemgi osalenud. Siis küll külalisena Läänemaalt, aga nüüd pärast maakondliku halduspiiri muutust tuldi Sinti Pärnumaalt, Lääneranna vallast.

Loe edasi: Pärnumaa vene keele päeval valmistati pelmeene

Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis

Eile ja täna toimunud maakondlikku õppelaagrisse kutsuti õpilasi tänavu kevadel läbiviidud piirkondliku matemaatika olümpiaadi tulemuste põhjal.

Kuues Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis. Foto Urmas Saard
Kuues Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Väga põhjalikult valmistus kooli tutvustavaks ringkäiguks gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Kristiina Anufrieva[/pullquote]Laagris osalejate nimekirjas oli 31 seitsme kuni üheksanda klassi õpilast üheksast Pärnumaa koolist: Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Paikuse põhikoolist, Tori põhikoolist, Sindi gümnaasiumist, Uulu põhikoolist, Tootsi lasteaed-põhikoolist, Pärnu-Jaagupi põhikoolist, Lõpe koolist, Vändra gümnaasiumist. Matemaatikute laagrit juhtisid Sindi gümnaasiumi matemaatika õpetajad Kerdi Mihhailova ja Tatjana Viks. Ühtekokku oli kuus laagri korraldajat ja viis juhendajat.

„Seni on laagreid korraldatud igal aastal maakonna erinevates koolides, Sindis esimest korda,” ütles Pärnu-Jaagupi põhikooli õpetaja ja Pärnumaa matemaatika aineühenduse juhataja Hille Uustamm reedel Sindi gümnaasiumi aulas kuuendat laagrit avades ning andis seejärel sõnajärje üle külalisi võõrustava kooli direktorile Ain Keerupile.

Loe edasi: Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis

Pärnu Türgi päevade korraldaja pävis austava nimetuse „Pärnumaa Aasta Õpitegu 2019”

Kuna infoveski Külauudised leidis võimaluse arvukate ülevaatlike lugudega Pärnus toimunud Türgi nädala kajastamiseks, muuhulgas olnud ka teemanädala veebipõhise mälumängu koostööpartner, siis on toimetusel erakordselt rõõmustav tõdeda, et Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg võttis tänavusel Täiskasvanud õppija nädalal vastu väljateenitud tunnustuse. Külauudiste toimetus ühineb õnnitlejatega!

Piia Karro-Selg. Foto TÕN
Piia Karro-Selg. Foto: TÕN

[pullquote]Suurima koosseisuga osales Türgi nädalal TED Ankara College Foundation kooli folkloorigrupp[/pullquote]Raeküla Vanakooli keskus on juba tosina aasta kestel innukalt kaasa löönud mitmete riikide kultuurinädalate ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Türgi nädal oli arvult kümnes. Sarnaselt Türgi nädalaga on MTÜ Selts Raeküla korraldanud Pärnus peamise eestvedajana tunamullu Läti nädalat ja 2013. aastal Suurbritannia nädalat.

Türgi nädalat peeti 2018. aasta septembri esimesel nädalal. Ettevalmistavate tegevustega alustati juba mullu jaanuaris.

Nädal algas Türgi suursaadiku saabumisega Sindi linna, kus teda tervitas Tori vallavanem ja linnarahvas. Türgi nädala ettevõtmised olid olulisteks sündmusteks näiteks Sindi gümnaasiumis, Paikuse põhikoolis, Tõstamaa keskkoolis, Lihula põhikoolis, Audru põhikoolis, Sauga põhikoolis, Kuninga Tänava põhikoolis, Vanalinna põhikoolis, Raeküla koolis. Nädala jooksul külastati erinevaid noortekeskusi, et tutvuda Eesti noorte vabaaja tegevustega ja luua uusi sõprussidemeid nagu näiteks Sindi ja Sauga noortekeskustes. Igal õhtul toimusid noortele töötoad, kus Türgi noored õppisid Eesti rahvatantse. Oma õpitud oskusi said nad näidata suurel ühissimmanil, nn sügisesel jaanipeol, kuhu kogunesid rahvatantsurühmad erinevatest Pärnu paikadest (Hallid sõnnid, RKS Kirmas, Kilingi- Nõmme rahvatantsurühm jt).

Loe edasi: Pärnu Türgi päevade korraldaja pävis austava nimetuse „Pärnumaa Aasta Õpitegu 2019”

Siim Kallas: kas transport on probleem või lahendus

Siim Kallas pidas loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Peamise teemana peatus ta pikemalt Euroopa transpordil, aga rääkis ka pangandusest ja vastates küsimustele tuli jutuks muudki.

Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengut. Foto Urmas Saard
Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengut. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Peale Eesti pole kedagi teada, kes nii tugevalt seisaks miljarditesse küündiva Euroopa projekti vastu.[/pullquote]Pärnu Tervise konverentsikeskuse saal oli eile õhtupoolikul taas pilgeni rahvast täis, et kuulda Kallast, kes viimati esines Pärnu väärikale auditooriumile enam kui neli ja pool aastat tagasi. Ilmselt pole vaja meelde tuletada, et Siim Kallas oli ajavahemikul 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 Euroopa Komisjoni asepresident.

Euroopa Liidu maismaa kaubaveod moodustavad autoteedel 81,8% kõigist veostest, raudteel kuskil 16%. Kui Euroopa Liit loodi 1957. aastal, siis toimus 50% kaubaveost raudteedel. Tänaseks on raudtee tähtsus oluliselt vähenenud ja enamik veoseid suunatud autodele. „Ei ole midagi mugavamat transpordivahenditest, kui autod,” selgitas Kallas. Samas möönis ta, et Euroopa on autodest umbes. Eestis räägitakse ka liiklusummikutest, aga see pole võrreldav näiteks Brüsseli ümbrusega, kus kogeb iga päev 700 kilomeetrit ummikuid. Brüsseli lähedal ummikusse jäädes pole vähimatki aimu, kui kaua või mispärast tuleb seista. Nii on see Saksamaal ja terves Euroopas.

Loe edasi: Siim Kallas: kas transport on probleem või lahendus

Siim Kallas räägib Pärnus Euroopa Liidu transpordi poliitikast ja uue Euroopa Komisjoni tööst

Kolmapäeval, 16. oktoobril, peab Siim Kallas Pärnu Tervise konverentsikeskuses loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele, vastab küsimustele ja tutvustab raamatuid.

Siim Kallas saabumas Pärnu Tervise konverentsikeskusesse. Foto Urmas Saard
Siim Kallas saabumas Pärnu Tervise konverentsikeskusesse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]tema tööks on olnud Euroopa raudteevõrgustiku kujundamine[/pullquote]Praegune Riigikogu II aseesimees Siim Kallas on endine Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik, keda väärikas eas inimesed mäletavad hästi ka aastaid Vikerraadios “Mnemoturniiri” toimetanud mehena. Siim Kallas on varemgi Pärnu väärikatele loengut pidanud. 2015. aasta märtsis rääkis ta pärnakatele Euroopa Liidu riikide koostööst kui arenguvõimalusest.

Toona kirjeldas poliitik suuruse tunnetust Euroopa Liidus, kus elab üle poole miljardi elaniku. Ta osundas, et suurus saab veelgi paremini tunnetatavaks, kui nähakse selles kaduvväikest Eestit. Ta selgitas, millisena näib Eesti Brüsselist vaadatuna? Immigratsioonist kõneldes pidas ta probleemseks neid Vahemere teiselt kaldalt saabuvaid illegaale, kellel puudub vähimgi haridus ja kirjaoskus ning tõdes vajadust tegeleda asukohamaades sellega, et inimkaubandusega smuugeldajaid peatada. Veel peatus ta tollel hetkel aktuaalsete teemadega Kreekal ja Venemaal.

Loe edasi: Siim Kallas räägib Pärnus Euroopa Liidu transpordi poliitikast ja uue Euroopa Komisjoni tööst

Toomas Kuuda: Eestis ei ole lihtsalt töötajaid võtta

Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda rääkis kolmapäeval TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele „Lisandväärtusest, tööturust, võõrtööjõust”.

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab Toomas Kuudat sisuka loengu eest. Foto Urmas Saard
Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab Toomas Kuudat sisuka loengu eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]välismaalaste seadus on Eestis suurima erandite arvuga õigusakt[/pullquote]Loengust huvituvaid kuulajaid oli tavapäraselt suurel hulgal ja Seedri tänaval asuva Tervise konverentsikeskuse 280-kohalisest saalist olid pea kõik kohad hõivatud. Kuuda lausus enne ettekande algust, et polegi varem nõnda suure auditooriumi ees loengut pidanud. Loeng kestis poolteist tundi ja selle järel sai veel täiendavaid küsimusi esitada. Seda võimalust kasutati innuka huviga. Ka loengu käigus võis lektorit katkestada täpsustavate küsimustega.

Loe edasi: Toomas Kuuda: Eestis ei ole lihtsalt töötajaid võtta

Kutsehariduskeskuse köögis kohtuvad peakokk, tulevased kokad ja Eestis kasvatatud kala

Kutseõppeasutustes tähistatakse Eesti toidu kuud. Neljapäeval, 26. septembril valmistavad Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) teise kursuse kokad rooga karpkalast, õpilasi juhendab Villa Wesseti peakokk Mart Kukk. Õpilastele valmistatakse sada portsu tänavatoidu võtmes koolilõunat. Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armuliku sõnutsi on karpkala pärit Jõgeva maakonnas asuvast Härjanurme kalatalust.

Pildil Villa Wesseti peakokk Mart Kukk, tulevased kokad ja toiduks minevad kalad. Foto Sergei Tšekmarjov
Pildil Villa Wesseti peakokk Mart Kukk, tulevased kokad ja toiduks minevad kalad. Foto: Sergei Tšekmarjov

[pullquote]Kalanädala eesmärk on kokku viia praegused ja tulevased peakokad[/pullquote]23.-27. septembril valmistavad Eesti toidu kuu raames kümme peakokka koos kutsekoolide kokanduseriala õpilastega kohalikust kalast maitsvaid roogasid. Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondist 2014–2020. Kalanädala eesmärk on kokku viia praegused ja tulevased peakokad ning tutvustada neile kohalikku kvaliteetset kasvanduse kala. Süüa valmistatakse tuurast, angersägast, angerjast, karpkalast ja forellist.

Loe edasi: Kutsehariduskeskuse köögis kohtuvad peakokk, tulevased kokad ja Eestis kasvatatud kala

Teenetemärk väärikale ja aumärgid kodanikujulguse väärilistele

Eile, 18. septembril hotell Strand konverentsikeskuses toimunud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel pidas loengu justiitsminister Raivo Aeg. Kuid piduliku kogunemise keskseks sündmuseks kujunes väärikate ülikooli projeketijuhile Mari Suurvälile Pärnu linna teenetemärgi üleandmine.

Teenetemärk  Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto Urmas Saard
Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto: Urmas Saard

Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto Urmas Saard
Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]ma loodan, et siit tuleva ja meis kõigis oleva energiaga panustame üheskoos Eesti hariduse arengusse ning edasi liikumisse[/pullquote]Väärikate õppeaasta avas Pärnu kolledži direktor Garri Raagma. Tervitussõnad ütlesid Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Riigikogu liige ning Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja. Volikogu esimees meenutas oma ülikooli ajast üht õppejõudu, kes soovis üliõpilastele õppeaasta algul õnne, aga lisanud nende sõnade juurde selgituseks, et hariduse omandamisel pole õnnega midagi ühist. „Õppimine on suur töö!”

Projektijuhile teenetemärki üle andes öeldi muuhulgas, et Suurväli on kümne aasta jooksul juhtinud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli selle asutamisest saadik, mille tulemusena on kaasatud sadu väärikas eas pärnakaid aktiivsesse haridusellu. Kosenkranius ja Metsoja kandsid teenetemärgi üleandmisel kuldset ametiketti, et sellega avaldada saajale erilist austust.

Loe edasi: Teenetemärk väärikale ja aumärgid kodanikujulguse väärilistele

Keeltekohvik toob Võrru üheks päevaks 20 tasuta keelekursust

26. septembril tähistatakse Euroopa keeltepäeva, mille raames korraldatakse Eestis juba mitmendat aastat järjest menukat keeltekohvikut. Varasemalt Tallinnas ja Narvas toimunud keeltekohvik leiab sel korral aset Võrus, Stedingu kohvikus.

Keeltekohvik 2018 Station Narva. Foto Raigo Pajula
Keeltekohvik 2018 Station Narva. Foto: Raigo Pajula

[pullquote]mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu[/pullquote]Tänavune keeltepäevale pühendatud keeltekohvik avab uksed 26. septembril kell 15–18 Võrus Stedingu kohvikus (F. R. Kreutzwaldi 15), kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 20 keelega: eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, ungari, vene, samuti seto ja võro.

Keeltekohvik on igas vanuses ja igast rahvusest inimestele mõeldud üritus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele ning propageerida keeleõpet. Keeltekohvikus on kõigil huvilistel võimalus osaleda eri keelte lühitundides, mille mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu.

Loe edasi: Keeltekohvik toob Võrru üheks päevaks 20 tasuta keelekursust

Väärikate ülikooli avaaktusel saab Mari Suurväli teenetemärgi

Homme, 18. septembril algaval TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel Strandi konverentsikeskuse hotellis annavad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja väärikate ülikooli projektijuhile Mari Suurvälile üle teenetemärgi.

Mari Suurväli. Foto Urmas Saard
Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

Teenetemärgi number 116 saab Suurväli Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ning väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Suurväli on kümne aasta jooksul juhtinud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli, mille kaudu on aktiivsesse haridusellu kaasatud sadu väärikas eas pärnakaid.

Väärikate ülikool on aidanud eakaid vaimselt ärksatena hoida, arendanud toimetulekuoskusi kaasaegses digiühiskonnas ja laiendanud osalejate üldist silmaringi. Lisaks sellele on Suurväli aastaid edendanud majandusõppe pakkumist Pärnu koolides, olles majandusõpetajate ainesektsiooni juht ja õpilasfirmade ühisürituste korraldaja.

Pärnu linna teenetemärki on välja antud 2007. aastast, see omistatakse Pärnu linna tunnustusena füüsilisele isikule silmapaistvate teenete eest.

Strandi Jurmala saalis teeb õppeaasta avaettekande justiitsminister Raivo Aeg. Ettekande teemaks on „Justiitsministeerium kui õigusriigi ja Eesti turvalise elukeskkonna kaitsja Euroopa Liidu õigusruumis”. Kavas on ka tervitussõnavõtud ja muusikaline etteaste.

Urmas Saard

Samal teemal:

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu volikogu tunnustas nelja pärnakat

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta lõpetamine

Neljapäeval, 9. mail täitsid taas hotell Strand Jurmala saali TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetajad, keda tervitasid kolledži direktor Garri Raagmaa, Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Sindi gümnaasiumi näiterühma viis noort näitlejat. Loenguga ja küsimustele vastamisega esines Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, teemaks “Kuhu liigub Euroopa ja kuidas see mõjutab Eestit”.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši Juku koolis. Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši “Juku koolis”. Foto: Urmas Saard

Tänavu jagati välja 461 enesetäiendaja tunnistust. Kõigil kümnel aastal on ennast täiendanud 59 õppurit vanuses 50+. Raagmaa käepigistusega said lõputunnistuse 18 õppurit, kelle vanus on 85+. Traditsiooniliselt jätkati seegi kord teenetemärgi andmisega tublimatele. Need said Väärikate ülikooli nõukoja liikmed Endel Mölder, Jaak Suurväli, Maika Safin ja Malle Erend.

Loe edasi: TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta lõpetamine