Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile

Eeloleval pühapäeval on emadepäev. Sindi gümnaasiumis on tavaks selleks päevaks pikalt ja põhjalikult ettevalmistusi teha. Eile toimus kooli aulas emadele ja vanaemadele pühendatud kontsert, mis jutustas lauludes, sõnades, liikumistes ja lühinäidendis lugusid neist endist ning üksnes neile.

Õnneli Pilliroog  ja  Chätlyn Parts sketšis Armastus kolme apelsiini vastu. Foto Urmas Saard

Õnneli Pilliroog ja Chätlyn Parts sketšis “Armastus kolme apelsiini vastu”. Foto: Urmas Saard

laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil

Tänavune kontsertõhtu oli pealavastaja Eneli Arusaare jaoks eriline. Kolm tema näiterühma õpilast lõpetavad gümnaasiumit ja sellises koosseisus koolilavale tulek jäi ilmselt viimaseks. Chätlyn Parts tegutses erilise innukusega kooli näiterühmas alates kolmandast klassist, tema klassivennad Egon Gentalen ja Martin Salundi liitusid õpilasteatriga kümnendast klassist ning omandasid näitlemise vilumust hoolsusega, mis on õpetaja Arusaare hinnangul eeskujuks noorematele harrastusnäitlejatele.

Lisaks näitlejatele esines täissaalile palju teisigi õpilasi, ühtekokku 77 koolnoort. Kaheksateistkümnest etteastest koosnev kava algas 2.a klassis õppiva Annabeli lauluga. Laulu “Unenäoriik” saatis klaveril muusikaõpetaja Marje Tilk. Mudilaskoori esituses kõlanud laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil Sindi seltsimajas.

Jätka lugemist »

Majda Koren: koren tähendab porgandit

„Minu nimi on Majda Koren, ma tulen Sloveeniast, ma kirjutan raamatuid, mulle meeldivad kollid, tulnukad ja võlujoogid,” ütles lastekirjanik ja õpetaja kohtumisel Sindi gümnaasiumi esimese kuni neljanda klassi õpilastega.

Majda Koren (paremal) ja Katrin Reinmaa kohtumisel Sindi gümnaasiumi õpilastega. Foto Urmas Saard

Majda Koren (paremal) ja Katrin Reinmaa kohtumisel Sindi gümnaasiumi õpilastega. Foto: Urmas Saard

Katrin Reinmaa, Majda Koren, Imbi Jalakas. Foto Urmas Saard

Katrin Reinmaa, Majda Koren, Imbi Jalakas. Foto: Urmas Saard

Ükskõik kuhu ma ei läheks, mul on alati kaasas väike märkmik

Tänast külalist saatis kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa, kes tegi laste ja kirjaniku vahelise vestluse mõlemale arusaadavaks. Kuid Koren ei rääkinud üksnes inglise keeles. Ta õpetas lastele pisut ka sloveenia keelt ja alustas oma nimest. „Minu nimi on Majda Koren, aga koren tähendab sloveenia keeles porgandit. Sellepärast ongi minu kõrvarõngad porgandid.” Kirjaniku arvates on täiskasvanutel üsna raske sloveeni keelt õppida, aga lastel minevat õppimine päris hõlpsasti.

„Õpime, kuidas öelda tere hommikust. Kuulame ja kordame minu järgi: dobro jutro!”. Järgmisena said lapsed teada, et lahko noč tähendab head ööd. Koren hindas laste hääldust suurepäraseks. Siis võeti käsile numbrite loendamine: ena, dva, tri, štiri, pet. Jätkuvalt polnud kirjanik kiitustega kitsi.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi „Naljanina 2019” on Braian Kulp

Fotod!

„Konn istus järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõndis temast mööda rebane ja küsis: kuule, konnake, ütle kas vesi on soe? Konn vastas: rebane, ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter,” jutustas 4a õpilane Braian.

Braian Kulp, Naljanina 2019 suure auhinna võitja. Foto Urmas Saard

Braian Kulp, “Naljanina 2019″ suure auhinna võitja. Foto: Urmas Saard

Tänavu soovis naljalugusid vesta 38 õpilast. Kõigil oli võimalus esitada kaks lugu. Enamasti jutustati üksinda, aga mõnel juhul kahekesi või kolmekesi. Naljavõistlust hindas viieliikmeline žürii, kuhu kõigil aastatel on kuulunud Sindi gümnaasiumiga seotud inimesed. Tänased hindajad olid Anne Sammelselg, kooli medõde; Anne Urban, kooli vilistlane ja Fein-Elast Estonia OÜ töötaja; Reine Tänav, kooli endine õpetaja, kes praegu on Sindi lasteaia õppealajuhataja; Ain Keerup, kooli direktor ja Imbi Jalakas, kooli raamatukogu juhataja, Naljanina võistluse ellukutsuja ning peakorraldaja.

Võistluse hakatuseks rääkis Keerup samuti ühe anektoodi ja teine oli tal varuks hilisemaks etteasteks, sest direktor oskab hinnata head nalja.

Lisaks „Naljanina” suurele auhinnale valis žürii kuus tillemat „Naljaninakese” auhinna saajat, keda ei reastatud tähtsuse järjekorda. Žürii arvates ilmestasid nad kõik oma headuses erinevaid külgi: kellel oli ilmekus mõjusam, kellel selgem hääldus, kellel loo valik paremini õnnestunud, kes oskas laval kenasti näidelda jne.

Jätka lugemist »

Poola suursaadik istutas Laiuse linnusevaremete juurde 15 pärnapuud

Täna Jõgevamaal Laiuse linnusevaremete juures toimunud istutustalgutel panid Poola Vabariigi suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski, Jõgeva vallavalitsuse esindajad ja Laiuse Jaan Poska põhikooli õpilased kasvama 15 pärna.

Puude istutamisel osalevad (paremalt) suursaadik Greogorz Kozlowski, Jõgeva vallavalitsuse välissuhete koordinaator abivallavanem Viktor Svjatõšev, vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Foto Jõgeva vallavalitsus

Puude istutamisel osalevad (paremalt) suursaadik Greogorz Kozlowski, Jõgeva vallavalitsuse välissuhete koordinaator abivallavanem Viktor Svjatõšev, vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Foto Jõgeva vallavalitsus

Need sümboliseerivad 15 aastat, mis on möödunud ajast, mil Eesti ja Poola võeti Euroopa Liidu liikmeks, samuti Eesti ja Poola vahelist sõprust. Eestit ja Poolat on ühine ajalugu sidunud ka varem: aastatel 1582–1622 kuulus osa Eesti aladest Rzeczpospolita (mõlema Rahva Liit ehk Poola-Leedu liit) koosseisu ja Laiuse oli selle põhjapoolseima staarostkonna keskus. Nüüd on kaks riiki koos nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. „Eesti on Poola jaoks väga hea koostööpartner ja usun, et tänasest pärnade istutamisest saab alguse Poola saatkonna ja Jõgeva valla koostöö uus tihenemine,“ ütles suursaadik Kozłowski. Pärnad toodi kohale Poolast ja Grzegorz Kozłowskile olid Laiusel mulda pandud pärnad esimesed puud, mis ta üldse istutanud.

Marge Tasur
Jõgeva vallavalitsuse avalike suhete peaspetsialist

Võistluse „Pärnumaa parim õpilasfirma 2019” edukaimaks võistlejaks tunnistati Sinu Pliiats

Täna toimus TÜ Pärnu kolledžis järjekordne Pärnumaa parima õpilasfirma võistlus, millega innustati koolinoori osalema ettevõtlusõppes ja omandama praktilisi kogemusi õpilasfirma tegevuse kaudu.

Võistlus Pärnumaa parim õpilasfirma 2019 Pärnu kolledžis. Foto Urmas Saard

Võistlus “Pärnumaa parim õpilasfirma 2019″ Pärnu kolledžis. Foto: Urmas Saard

Võistlusel lubati osaleda Pärnumaa gümnaasiumite ja kutsekoolide õpilastel, kelle asutatud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ning on kantud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade nimestikku. Võistlust korraldasid Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, TÜ Pärnu kolledž ja SA Pärnumaa Arenduskeskus. Võistlusel hinnati nii õpilasfirmade aruannet kui oma toote või teenuse suulist esitlemist publikule ja žüriile. Õpilasfirmade vahelise võistluse ühe peakorraldaja TÜ Pärnu kolledži projektijuhi Mari Suurvälja selgitusel on õpilasfirma peamine eesmärk tegevuse kaudu õppimine. „Ma arvan, et tänase päeva jooksul saite te teha oma aastapikkuse õpilasfirma tegevusest päris hea kokkuvõtte,” ütles Suurväli.

Kõik õpilasfirmad esitasid paberkandjal trükitud aruanded kahes eksemplaris züriile enne tänast stendiesitluse algust. Aruande maksimaalne pikkus oli koos kirjelduste, graafikute ja tabelitega tervelt jumalatosin A4 lehte. Aruanne pidi sisaldama muu hulgas toote või teenuse kirjeldust, finantstulemuste kokkuvõtet, üldhinnangut õpilasfirma tegevusele, raamatupidamise lõpparuannet.

Jätka lugemist »

Tutipidulised istutasid maitsetaimi

Sindi gümnaasiumi tutipeol helistas abiturientidele viimast koolikella esimese klassi õpilane Loretta Olli. Gümnaasiumi lõpetajad istutasid maitsetaimi ja kastsid istikuid veepüstolitega.

Sindi gümnaasiumi kaheteistkümnenda lõpatajad tutipeol. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi kaheteistkümnenda lõpatajad tutipeol. Foto: Urmas Saard

Õpetajad Sindi gümnaasiumi tutipeol. Foto Urmas Saard

Õpetajad Sindi gümnaasiumi tutipeol. Foto: Urmas Saard

Abituriendid panid kokku ka ühiskoori ja laulsid laulu „Elav legend – vabadus”.

Pärast tänast klassitundi oma esimeste õpetajatega (Naima Soosaar ja Ave Aaslaid) võtsid esimese klassi õpilased kaheteistkümnenda lõpetajatel koolimaja B-korpuse ülakorrusel käest kinni ja tõid oma eelkäijad Sindi gümnaasiumi aulasse. Rivi ees sammusid kolmekesi kätest kinni hoides Naima Soosaar, Ave Aaslaid ja Jelena Oleštšenko.

Piduliku tutipeo sissejuhatuseks laulsid esimesed klassid koolilaulu ja kaheteistkümnendike tervitamiseks võttis sõna 11. klassi õpilane Kristiina Anufrieva.

Päeva korraldajaks oli 10A koos huvijuhiga, sama gümnaasiumi vilistlane, kes tegid ühiselt oma koolivendade ja – õdede päeva lõbusamaks. Kordamööda astusid abituriendid lavalt alla, võtsid pimesi lipiku, millele oli kirjutatud õpetaja nimi ja siis tuli võtta abiks kõik oma pantomiimilised oskused, et nende klassikaaslased said õigesti mõeldud isiku ära arvata. Päris jänni ei jäädud kordagi, aga mõnel juhul tuli õige vastus juba esimesel hetkel.

Jätka lugemist »

Ainus, kes viitsis niimoodi jamada

Sirly Pihlak on töötanud sotsiaalpedagoogina enam kui kuus aastat Vändra gümnaasiumis, alates käesolevast kuust jätkab ta sama kutsumusega Sindis. Millised on laias laastus sotsiaalpedagoogi tööülesanded? Seda püüab Pihlak Külauudiste infoveski palvel lugejatega jagada. Aga esmalt räägib ta mõne sõnaga iseendast.

Sirly Pihlak. Foto Urmas Saard

Sirly Pihlak. Foto: Urmas Saard

Seda kartust, et mul iga päev tööd ei jätkuks, ei ole

„Olen Vändras kasvanud, sealse gümnaasiumi lõpetanud ja samas koolis ka aastaid töötanud. Vändra on olnud kogu aeg koht, kus ma olen elanud,” ütleb meie esimese kohtumise jutuajamist alustades pidevalt rõõmsalt naeratav noor naine. „Peale gümnaasiumit ei olnudki mul mingit kindlat plaani, mida edasi tegema hakata. Mingi mõte siiski inimestega töötamiseks peas liikus. Kuid kindel suund, kas valida sotsiaalvaldkond või midagi muud, see arusaamine puudus. Pärnu kolledžist leidsin sotsiaaltöö korralduse ja arvasin, et selles võiks midagi minu jaoks olla. Aga ega ma täpselt ju veel ei teadnud ka, mis asi see on,” tunnistab Pihlak, kes lõpetas kolledži 2011. aastal. Õping kestis avatud ülikoolis neli aastat.

„Kooliajal mõtlesin, et lastega ma tegelema ei hakka. Aga erinevatel praktikatel käies nägin sotsiaaltöö erinevaid pooli. Olin lühemat aega Vändra alevis psüühiliste erivajadustega päevakeskuses, samuti vanadekodu poole peal ja puutusin kokku ka erihoolekandega. Ega see mulle väga ei sobinud.”

Jätka lugemist »

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele 90 pesakasti

Juba viiendat aastat on Nõmme koolide õpilased tööõpetuse tundides valmistanud lindudele pesakaste, mis linnaosavalitsuse abiga ülesse riputatakse. Sel aastal meisterdasid noored 90 pesakasti.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on pesakastide paigaldamise aktsioon muutunud Nõmmel igakevadiseks traditsiooniks. „Pesakastid valmisid Nõmme koolide tööõpetuse tundides. Linnaosavalitsus toetas koole vajaliku materjaliga ning abistas pärast pesakastide paigaldamisel. Piirkonnad, kuhu pesakastid üles pannakse, on igal aastal erinevad. Tänavu paigaldasime pesakaste Vanaka metsa ja Hiiu staadioni ümbrusesse, Pääsküla kooli 8. klassi poisid käisid eelmise nädala lõpus neid ka ise ülesse panemas,“ rääkis Šillis.

Sel aastal valmistasid tööõpetuse tundides pesakaste Pääsküla kooli, Rahumäe, Nõmme ja Kivimäe põhikooli 4.-9. klassi õpilased: väiksemad tegid lihtsamaid töid, suuremad keerulisemaid.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka, Võidu parki ja Vabaduse parki.

Jukko Nooni

Masingu kooli õpetajad saavad Lastefondi toel baaskoolituse autistlike laste toetamisest

Käesoleval nädalal toimub TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Tartu Herbert Masingu koolis TEACCH metoodika koolitus, mida viivad läbi Põhja-Carolina ülikooli TEACCH koolituskeskuse koolitajad, et anda õpetajatele baaskoolitus autismispektri häirega lastele parema õpikeskkonna võimaldamiseks.

Esimese koolituspäeva hommik, Tartu Herbert Masingu Kool

Esimese koolituspäeva hommik, Tartu Herbert Masingu Kool

TEACCH (Treatment and Education of Autistic and related Communication Handicapped Children) metoodika on välja töötatud Põhja-Carolina ülikoolis, kus asub ka peamine TEACCH koolituskeskus. Metoodika eesmärk on luua õpilase ümber terapeutiline õpikeskkond, mis võimaldab ühteviisi arendada nii akadeemilisi kui ka sotsiaalseid toimetulekuoskusi ning iseseisvust. TEACCH programmi kasutatakse väga paljudes riikides tunnustatud programmina autismispektri häirega laste õpetamisel.

TEACCH programmis arvestatakse lapse individuaalseid vajadusi ja omapärasid ning seetõttu on see paindlik ja sobiv just autistlike laste eripäradega toimetulekuks. Tegu on programmiga, mis on juba algselt kavandatud koolitöö ja koolis õppimise toetamiseks, kuid oluline osa metoodikast on ka tihe koostöö spetsialistide ja lapsevanemate vahel. Lisaks on programm kohandatud kommunikatsiooni ja kõne omapäradele, sobides sellega nii normaalse vaimse võimekuse kui ka sügava vaimse mahajäämusega lastele.

Jätka lugemist »

Piduliku lipu õnnistamine Reaalkoolis

Eesti Lipu Selts ja Riigikogu annetasid Tallinna Reaalkoolile piduliku sinimustvalge kandelipu.

Jätka lugemist »

Ain Keerup: head riigi sünnipäeva, aga eelkõige inimeseks olemist

Käesoleva õppeaasta kolmandale vaheajale mindi Sindi gümnaasiumis lippude lehvides ja kontsertetendusega „Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas”

Kontsertetendus Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas Sindi gümnaasiumi aulas. Foto Urmas Saard

Kontsertetendus “Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas” Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard

kohtusid kogu etenduse kestel mitmel korral keset aula põrandat, et oma lapsepõlve maailmas lustlikult vallatleda

Kuna haridus- ja teadusministri kehtestatud korra kohaselt algab koolivaheaeg 25. veebruaril, siis otsustas Sindi gümnaasiumi juhtkond ühildada Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamise ja enne vaheajale minemise viimase koolipäeva üheks terviklikuks isamaalise kasvatuse päevaks, milles leidus ülevat pidulikkust, meelelahutuslikku osa ja direktori kõnes esinevat sõnumit, mis väärib meelespidamist.

Õpetaja Eneli Arusaare koostatud stsenaariumi järgi esitasid kooli näitekad kaks ühesugust etendust: esmalt kogunesid aulasse viienda kuni 12. klassi õpilased. Pärast väikest vaheaega nägid sama lavastust algklasside õpilased.

Jätka lugemist »

Sindis tähistati Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paljude kümnete lippude lehvides

„Armas rahvas, uskuge, Sindi gümnaasiumi pere teab hästi, et meie riigi sünnipäevaks on 24.veebruar, mitte 22.veebruar. Vaatamata sellele valisime pidulikuks lipuheiskamise päevaks just tänase päeva. Ja nagu õpetaja Eneli Arusaar teisipäeva hommikul Tre Raadios ütles, ei ole oluline see, millal me seda tähistame. Oluline on, et me teeme seda koos,” selgitas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamine rongkäiguga Sindis ajaloolisel Pärnu maanteel. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamine rongkäiguga Sindis ajaloolisel Pärnu maanteel. Foto: Urmas Saard

Sindis on kogunemise ja rongkäiguga mööda Pärnu maanteed tähistatud iseseisvuspäeva juba sõjaeelses Eestis

Täna hommikul Sindi raekoja juurde kogunenud sadade linlaste hulgas olid enamjaolt esindatud koolinoored ja lasteaia lapsed nagu see paljude aastate kestel tavaks kujunenud. Õiget lipuhoidmist on aastaid õpetanud õpetaja Mart Nõmm. Lasteaia laste lippudega välja toomist korraldab alati mudilaste muusika õpetaja Ülle Ots. Mõlemad on lipu seltsi liikmed. Silma hakkasid täies koosseisus välja tulnud linnaraamatukogu ja muuseumi töötajad, ajalooklubi ja lipu seltsi liikmed. Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel oli esindatud ka Sindi Tuletõrje Selts koos päästeautoga. Sellega korrati ja tuletati meelde ajalugu, sest Sindis on kogunemise ja rongkäiguga mööda Pärnu maanteed tähistatud iseseisvuspäeva juba sõjaeelses Eestis ning ka siis ühinesid pidupäevalistega Sindi priitahtlikud pritsumehed.

Jätka lugemist »

Alex: kes siis seda meie eest teeb

Eneli Arusaar rääkis käesoleval nädalal Tre Raadio Pärnu stuudio hommikuprogrammis, et Sindi gümnaasium osaleb täies koosseisus ja koostöös Eesti lipu seltsi Sindi osakonnaga Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Sindi raekoja juures ning järgnevas rongkäigus.

Eneli Arusaar Tre Raadios. Foto Urmas Saard

Eneli Arusaar Tre Raadios. Foto Urmas Saard

Usutluse lõpuminutil tervitas Arusaar läbi raadioeetri Alexit, oma endist näiteringi õpilast, kes on praegu eesti keele õpetaja. „Kui me lavastasime taaskord ühte etendust, küsisin ma kõigilt, miks nad ärkavad 24. veebruari hommikul nii varakult, kui pole isegi koolipäeva. Ja Alex ütles nii toredalt: Eneli, kui me oma laule ei laula ja oma rahva luuletusi ei loe ja oma rahvarõivaid ei kanna, kes siis seda meie eest teeb?! See ongi see, mida peaks lastele edasi andma.”

Erandlikult toimub tänavu iseseisvuspäeva pidulik lipurivistus Sindi raekoja ees paar päeva varem, 22. veebruaril. Hommikul kell 9.00 heisatakse lipp. Pärnu noorte puhkpilliorkester mängib Rein Vendla dirigeerimisel Eesti hümni. Sõna saavad Tori vallavanem Lauri Luur ning Sindi gümnaasiumi direktor. Lipu seltsi liige Kardo Kase tänab nimeliste laualippudega Sindi gümnaasiumi 5a ja 9a klassi noori lipu seltsi abilisi, kes on korduvalt silma paistnud erinevate tähtpäevade või sündmuste lipurivistustel. Eneli Arusaare näiterühma õpilased esitavad 4 minuti pikkuse sõnalise montaaži, mille sisu võetakse kokku Paul-Eerik Rummo sõnadega „Me hoiame nõnda ühte”.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar: me hoiame nõnda ühte

Sindi gümnaasium osaleb täies koosseisus Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel traditsioonilises asukohas Sindi raekoja juures ja järgnevas rongkäigus.

Eesti Vabariigi sajanda juubeli tähistamine Sindis. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi sajanda juubeli tähistamine Sindis. Foto: Urmas Saard

Täpselt kell üheksa teatab piduliku tseremoonia algust raekoja tornimasti tõusev lipp

Sindi gümnaasium korraldab koostöös lipu seltsiga juba kümnendat aastat rahvusliku kokkuhoidvuse tähenduses sündmuseid, mille lahutamatuks osaks on koolile kuuluvate kümnete sinimustvalgete lippudega osalemine. Ühiselt koolile ja lipu seltsile kuuluvate kandelippudega toodi esmakordselt 2010. aasta taasiseseisvuspäeval koolimaja õuel aset leidnud ülemaalisele ühtelaulmisele sadakond sinimustvalget lippu. Sealt alates on Sindis olnud põhjust kümnetel erinevatel juhtudel rivistuda lippude alla.

Alates 2012. aasta iseseisvuspäevast on igal aastal kogunetud 24. veebruari hommikul Sindi raekoja juurde pidulikule lipuheiskamisele ja lippude rivistusele. Traditsiooniga jätkatakse ka tänavu, kuigi mõningase erinevusega. Kuna käesoleval aastal langeb 24. veebruar pühapäevale, aga juba reedel lähevad õpilased koolivaheajale, siis võeti korraldustoimkonna poolt vastu otsus tähistada oma riigi 101. aastapäeva 22. veebruari hommikul.

Jätka lugemist »

Nõmmel valiti aasta õpetaja ja õpilane

Eelmisel neljapäeval, 7. veebruaril toimus Pääsküla koolis tunnustuskonkursi „Nõmme aasta õpilane 2019“ pidulik lõpuüritus, kus tunnustati Nõmme parimaid õpilasi ja õpetajaid.

Nõmme aasta õpilase gala laureaadid. Foto Jukko Nooni

Pildil esireas Emma Tross (aasta muusik), Kenry Kikkas (aasta sportlane), Liise Timmo (Nõmme linnaosa eripreemia); tagareas Erika Tafenau (Rahumäe põhikooli eripreemia õpetajale), Robi Pärnik (aasta aktivist), Gerli Laaniste (aasta õpetaja) ja Grete Maine (aasta õpilane). Foto: Jukko Nooni

Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist

Üritust korraldas Nõmme Õpilasesinduste Liit koostöös Nõmme linnaosa valitsuse ja Pääsküla kooliga. Kokku esitati konkursile 24 kandidaati, kelle seast valis žürii viies kategoorias silmapaistvamad. Žüriisse kuulusid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Kadi Veski, Nõmme Õpilasesinduste Liidu endine esimees Karl Sten Kõrgmaa, koorijuht ja muusikaõpetaja Janne Fridolin ja poliitik Rainer Vakra.

„Nõmme Õpilasesinduste Liidu korraldatud aasta õpilase konkurss on tänuväärne algatus noorte endi poolt, et tunnustada ja motiveerida neid, kes panustavad rohkem. Konkurss näitas, et andekaid inimesi on Nõmme koolides palju ja tunnustust väärivad kindlasti kõik kandidaadid. Aasta õpilase gala toimus teist korda, loodetavasti saab sellest Nõmmel traditsioon,“ sõnas Grete Šillis.

Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist. Ta on kooli edukalt esindanud olümpiaadidel, kirjutanud artikleid ja lugusid, avanud oma maalinäituse, on osav etleja ja andekas laulja ning aitab tihti klassikaaslasi, kes on tema üle väga uhked. Grete Maine oli eelmise aasta juunis korraldatud Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva üks peojuhtidest.

Jätka lugemist »

Maakondlik vene keele päev Sindi gümnaasiumis

Täna peeti 15. korda Pärnumaa vene keele päeva „День русского языка 2019”, mis on enamik kordi toimunud Sindi gümnaasiumis õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi eestvedamisel.

Pärnumaa 15. vene keele päev Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

Pärnumaa 15. vene keele päev Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

terve tosina jagu Pärnumaa koole

Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kristiina ütles добрый день, дорогие гости (tere päevast kallid külalised), endal ülirõõmus naerupuna põskedel. Sama rõõmsailmeline gümnaasiumi lõpetaja Chätlyn jätkas sõnadega добро пожаловать в Синдискую гимназию на традиционный день русского языка (teretulemast traditsioonilisele vene keele päevale Sindi gümnaasiumisse). Mõlemad neiud olid eeskava teadustajad. Ühtekokku palusid nad järgemööda lavale terve tosina jagu Pärnumaa koole. Esineti laulude, tantsude, pillide mängu, luule ja sketšidega.

Pärnumaalt olid esindatud Häädemeeste Keskkool, õpetaja Heli Lank; Kilingi-Nõmme gümnaasium, õpetaja Regina Arnemann; Vändra gümnaasium, õpetaja Riina Kirkmann; Are kool, õpetaja Urve Hallikma; Koonga kool, õpetaja Aile Ailt; Lõpe kool, õpetaja Merike Pikkmets; Pärnu-Jaagupi põhikool, õpetaja Elle Redlich; Sauga põhikool; õpetaja Karolina Toomsalu; Surju põhikool, õpetaja Maarit Koger; Tori põhikool; õpetaja Helene Huik; Paikuse põhikool; õpetaja Eve Tannebaum ja Sindi gümnaasium.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumis küsiti: miks tahtis Grinch varastada jõulud?

Sindi gümnaasiumi üheksanda ja vanamate klasside õpilaste jõulupidu sisustasid kontsertkava, Ruutu 10 improkomöödia, mälumäng ja Sindi muusikakooli bänd.

Ruutu 10 on publiku kaasa tõmmanud Foto Urmas Saard

Ruutu 10 on publiku kaasa tõmmanud. Foto: Urmas Saard

Naerupisarad kaasaelajate silmades andsid märku, et Ruutu 10 improkomöödia täitis oma eesmärki

„Tänane üritus on eelnevatest veidi erinev. Nimelt ei tähista me sel aastal jõule balliga, kuid kindlasti saate tantsupõrandal jalga keerutada ja omavahel muljetada,” ütles eile õhtul peomeeleolu sissejuhatanud gümnaasiumi viimases klassis õppiv Egon, üks õhtujuhtidest. Teine õhtujuht oli Õnneli, kelle esimesed tervitussõnad riimusid luuleliseks jõulumõtiskluseks.

Esimestena rivistusid lavaservale kolme koorimikri ette õpetaja Jelena lauluneiud. Järgmisena mänglesid õpilase Adriani sõrmed klaveril. Chätlyn ja Merili tantsisid nende endi nimelist tantsu „Chätlyn-Merili tants”. Tantsulise jõulukavaga tuli lavale ka Hope. Mirteli suus ja hinges helises „Palve” ja Sigrid laulis „Nii sind ootan”.

Jätka lugemist »

Virginia Neeme hämmastas Sindi gümnaasiumi õpilaslaata „Varjatud saladusega”

Väga pika traditsiooniga Sindi gümnaasiumi õpilaslaat täidab Pärnumaa üldhariduskoolide seas jätkuvalt tähtsat ülesannet majanduslikult otstarbekalt mõtlevate noorte suunamisel.

Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto: Urmas Saard

Varjatud saladus” on kirjutatud kooli loovtöö raames koostöös Sindi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Raili Jussiga

Jõululaada ladusa toimimise nimel tegi tööd ja vastutas Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht, kelle sõnul hõivati koolimaja vana osa kahel korrusel 60 müügiletti. „Osad kauplejad tulid oma firmanimega, teised mitte,” selgitas Kandima.

Kaur Kasemaa ja tema õde Kaari Kasemaa avasid kahasse ühes klassiruumis pannkoogikohviku. Kohvikus olid neile abilisteks veel Karl Hussar ja John-Silver Mitt. Lisaks täidistega pannkookidele võis osta piparkoogitaignat ja käsitöökomme. Menüüs olid kuumad joogid. „Et müügiaeg oleks veidi pikem ning laadal müüjatel võimalus sööma tulla, avasime kohviku juba terve tund enne laada ametlikku avamise kellaaega,” rääkis Kaur. Kohvikut toeatsid Pärnumaa noorte kokandusringid.

Jätka lugemist »

Eneli Arusaar: luulehommik oli hingepisaraid täis

Vana kalendri järgi täitus 12. detsembril Lydia Koidula sünnist 175 aastat. Sindi gümnaasiumis tähistati eestlasest esimese tuntuima naisluuletaja, eesti teatri rajaja, näite- ja jutukirjaniku, ühiskonnategelase ning rahvusliku liikumise sümbolkuju juubelipäeva suurepärase kirjandusliku kogunemisega koolimaja aulas.

Lydia Koidula 175.  sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Lydia Koidula 175. sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Kavas olid minu suured näiteringi lapsed ja minu esimese klassi õpilased, kaasatud olid ka vilistlane Georgina Ristoja ja kooli raamatukogu juhataja Imbi Jalakas,” rääkis asetleidnud sündmusest Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar. Tunni jooksul liiguti Koidula elu ja loominguga sünnist surmani. Luuletused põimusid kavasse ühes jutustustega sellest, kuidas ja miks need sündisid. Esinejaid oli kokku 28.

1.a klassi õpilased lugesid luuletust „Kitsetall”, mille poetess kirjutas 139 aastat tagasi. Südant puudutasid „Kodu”, „Tamme ladva vahelt vaatab”, „Jutt”, „Ise”, „Enne surma – Eestimaale”.

Chätlyn Parts luges „Ema süda”. Järgnevalt tuli „Ema süda” esitusele ka koreograafiliselt, mida esitasid nende endi seades Lisette Kandima ja Chätlyn Parts. Tantsiti lumivalgetes kleitides. Georgina Ristoja luges luuletust „Eesti muld ja eesti süda,” mille on tuntuks laulnud ansambel Ruja, ja mida kuulajad võisid helikandjalt kuulda. Rujat kuulates tõusis rahvas lausa püsti. „Luulehommik oli hingepisaraid täis ja mina õnnelik, et saime hinge puudutada.” lausus Arusaar.

Jätka lugemist »

„Pärnumaa jõulud” on jätkuvalt väga populaarne õpilaslaat

Laupäeval peeti väga pika traditsiooniga õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” esmakordselt Pärnu Keskuses, mis jäi taolise suursündmuse korraldamiseks selgelt kitsaks.

Pärnumaa jõulud 2018. Foto Urmas Saard

“Pärnumaa jõulud 2018″ Pärnu Keskuses. Foto: Urmas Saard

Seitsmeteistkümnendat aastat õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” korraldanud projektijuht Mari Suurväli ütles, et käesoleval aastal ei leitud kaubanduskeskuses Port Artur 2 võimalust nende soovidele vastu tulla. Kuid Suurväli sõnul kinnitas Port Arturi juhatuse liige Viljo Vetik, et nende firma soovib sellele vaatamata ka edaspidi toetada õpilaslaatade toimumist.

Lisaks Pärnumaa noortele olid esindatud Kohila, Valga, Mikitamäe, Rõuge, Värska Tallinna õpilased. Igal aastal köidavad tähelepanu seto rahvarõivastes kauplejad, sama kordus ka käesoleval korral. Täpsustatud andmetel osales tänavu kokku 63 firmat, nende hulgas 39 õpilasfirmat, 20 minifirmat ja neli mini-minifirmat. Kauplema registreerus 198 õpilast, keda juhendas 24 õpetajat-mentorit. Kogu päeva läbimüügi üldsummaks saadi 3120,13 eurot.

Õpilaste omaloomingulist leidlikkust iseloomustasid nende endi kätega valmistatud rõivad, puidust tarbeesemed, omanäolised tehnoloogilised leiutised, maiustused, suupisted, jõulukaunistused, ehted, kunstitööd ja muu üllatusterohke tegevus.

Jätka lugemist »

Tänavune Jäärmark taas lõppenud, tuleval aastal saab korraldamise võimaluse Sindi gümnaasium

„Firma loomine, tootmine ja müümine on õpilaste jaoks suur ettevõtmine. Kuidas aga korraldada laata, kus õpilased saavad oma tooteid tutvustada ja müügikogemusi, see on veel suurem ettevõtmine,” ütles laupäeval Kristi Suppi, majandusõpetaja ja Jäärmarki idee autor.

Jäärmark 2018 Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard

“Jäärmark 2018″ Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

Jäärmarki korraldamine ongi võimalus õppida organiseerima. Tänavuse, üheteistkümnendat korda Pärnu Kaubamajakas toimunud laada korraldajad olid Pärnu Raeküla Kooli 9. klassi õpilased. Projektimeeskonna juht oli Helander Taisson Toom ning meeskonda kuulusid Rasmus Vabrit, Johannes Kõiv, Gert Milpak ja Oleg Burakov. Ilma tagalata on raske – tänaste õpilaste suur tugi on nende klassijuhataja, õpetaja Aeliita Kask. Terve klass abistas müügilaudade transportimist.

„Mida tähendab ühe üleriigilise laada korraldamine, seda mõistavad vaid need, kes seda ise on kogenud,” teab suurte kogemustega Suppi. Millele kõigele tuleb mõelda? Kuidas müügilauad kohale ja tagasi saavad, osalejate üle arvepidamine, info edastamine, sponsorite – toetajate leidmine, päeva juhtimine, hindamise korraldamine, toitlustamine ja hulk igasugu muid pisiasju, mis esmapilgul võivad märkamatuks jääda. „Siiani on kõik meeskonnad hästi hakkama saanud, iga laat on olnud pisut erinev, oma korraldajate nägu,” hindas Suppi jumalatosin aastat kestnud tegevust.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumis söödi Lotte ema küpsetatud pannkooke

Sindi gümnaasiumis algas uus koolinädal kohe esimese tunni ajal kogunemisega koolimaja aulasse, et väikese ajalise nihkega tähistada eilsega saabunud esimest adventpüha.

Advendihommik Sindi gümnasiumis Foto Urmas Saard

Advendihommik Sindi gümnasiumis. Foto: Urmas Saard

Kas äkki peaks ema käest küsima, mis või kes see on?

„Nii on säärane tava juba aastaid kestnud,” ütles direktor Ain Keerup, kes ühiselt oma 12. klassiga juba aegsasti tänaseks hommikuks ettevalmistusi tegi. Lühike näitemäng „Advent – Lotte jõulud” kirjutati ja lavastati gümnasistide lõpuklassis ainult üheks esinemiseks. Rollides osalesid Lotte (Chätlyn), Lotte ema Anna (Meelike),  Bruno (Egon), Albert (Toomas), Adalbert (Martin S), Alberti ema Sofi (Margit) ja jõuluvana (Ain).

Loo stsenaariumi kirjutasid kokku Ain Keerup ja Chätlyn Parts.

Lotte pani hommikul sussid jalga ja raadio mängima. Raadiost kuuldus tantsulist jõululaulu, mille järgi tantsides suundus Lotte vannituppa. Järsku sooviti raadiost ilusat esimest adventi. Miskipärast ehmatas Lotte kuuldust poolsurnuks ja hüüatas: „Advent? Advent? Appi, mis advent, oota – kus kohas. Kas äkki peaks ema käest küsima, mis või kes see on?”

Jätka lugemist »

Vabadussõja alguse sajandat aastapäeva tähistas väikelinn Sindi tähelepanuväärse aupaklikkusega

Aare Külaots: „Sindi gümnaasiumil on midagi, mida temalt mitte keegi ära võtta ei saa ja vilistlased, keda me ei saa unustada. Selles mõttes on Paikuse põhikool natuke kade.”

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Tolles omaaegses Sindis on sündinud viis inimest, kes saanud Vabadusristi

Kesknädalal, 28. novembril, algas Eesti ajaloo suursündmuse meenutuste päev Sindis Vana kalmistu ühiskülastusega kapten Viktor Araki kalmule ja jätkus Sindi gümnaasiumi korraldatud õpilaskonverentsiga.

Veerand tundi enne keskpäeva rivistusid koolimaja peahoone esimese korruse avaras koridoris kümned õpilased sinimustvalgeid kandelippe hoidma. Vabadussõjas langenud kümne langenud sõjamehe mälestustahvli juures seisis kaitseliitlaste auvalve. Konverentsile saabujad võisid peatuda eeskujulikult turvatud rariteetide laua juures, et näha väga lähedalt Helmut Aasamäe isiklikku kogusse kuuluvat nn „vereristi” ja legendaarse õpetaja Lembit Roosimäe raamaturiiulilt valitud eriti huvipakkuvat kirjandust Vabadussõja kohta. Laual põlesid kaks komplekti sinist, musta ja valget värvi küünlad.

Jätka lugemist »

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

28. novembril möödub 100 aastat Vabadussõja algusest. Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”.

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto: Urmas Saard

kõlab Karl Rammi vähetuntud laul „Eestimaa”

Kuna neli kodanikeühendust on teinud üleskutse süüdata 28. novembril küünlad kõigi vabadussangarite kalmudel, siis minnakse Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel Sindi õigeusu kalmistule, kus kell 10.00 asetatakse Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 20-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Mälestustalitusel võtavad sõna Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko ning Tori abivallavanem Jana Malõh.

Veerand tundi enne keskpäeva seisavad kümned õpilased sinimustvalgete lippudega auvalves Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures, mis asub Sindi gümnaasiumi vana maja esimese korruse koridoris. Rivistusel osaleb Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindus.

Jätka lugemist »

Alla koolitas Sindi noori tordi valmistajaid

Tänavu oktoobris toimunud Sindi gümnaasiumi järjekordsel tortide valmistamise võistlusel parimateks valitud osalejatele korraldati meisterkondiiter Alla Metsmaa juhendamisel tordi tegemise täiendkoolitus.

Sindi gümnaasiumi tordi valmistajad Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi tordi valmistajad. Foto: Urmas Saard

Peent šokolaadijuga välja pigistades vedasid lapsed torbiku teravikku nagu pliiatsit mööda varem joonistatud kontuure

Täna hõivasid kaheks rühmaks jaotatud õpilased Sindi gümnaasiumi õppeköögi. Esmalt juhendas Alla paari tunni kestel vene õppekeelega algklasside õpilasi. Kui esimesed läksid oma torti sööma, alustas Sindi meisterkondiiter teise seltskonna juhendamisega, mis kestis samuti kaks tundi. Viimase õpihimulise seltskonna tegemisi sai jälgitud algusest lõpuni. Tegemises osalesid esimese kuni üheksanda klassi õpilased. Kõrvalt piilusid veel mõned kooli töötajad, kellel suurem huvi tortide vastu.

Alla ütles, et valis sellise tordi, mille juures sai korraga hästi mitmeid tegemisi harjutada. Stabiliseerivaid ehk kunstlike taigna kergitajaid Alla väldib. Biskviidiküpsetiste vahele asetati toorjuustukreem banaani ja vaarikaga ning pealt kaeti sefiiriga.

Jätka lugemist »