Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2018
E T K N R L P
« mai    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Sindi gümnaasiumis naerdi, poetati pisaraid, kallistati

Uulu Kooli direktor Egle Rumberg pani Sindi gümnaasiumi üheksanda lõpetajad pisarateni naerma ja liigutas kuumalt kõigi lõpetajate hinge ühiste mälestuste virvarris.

Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi Foto Urmas Saard

Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi. Foto: Urmas Saard

Ege-Rea Jantson joonistas suure hulga pilte, millel nii klassijuhataja Signe Lensment kui ka kõigi teiste õpetajate kujutised.

Siiski algas eilne lõpuaktus põhikooli lõpetajatele veidi ametlikumas toonis, kui Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles noortele asju, mida peaks mitmel erineval juhul silmas pidama. Peatudes viiel erineval juhul, nimetas koolijuht kõigil kordadel kolme tähtsat hoiakut. „Kolme asja pead sa endale ja teistele soovima – tervist, rõõmu ja sõpru; kolme asja pead sa valitsema – oma iseloomu, keelt ja käitumist; kolme asja pead sa arendama – headust, julgust ja ligimesearmastust, kolme asja pead sa vältima – julmust, ülbust ja tänamatust, kolme asja pead sa imetlema – looduse ilu, lapsi ja vanu inimesi,” luges Keerup nagu kanoniseeritud pühakirja.

Lõpetajatele ütles südamlikke sõnu Tori abivallavanem Jana Malõh. Lõputunnistuste üleandmisel kirjutas Jaanika Kangur oma allkirja auraamatusse, sest õppenõukogu otsusega kanti tema nimi kooli auraamatusse.

Jätka lugemist »

Direktori tänu

Eile toimus Sindi gümnaasiumis traditsiooniline koolijuhi vastuvõtt parimatele õpilastele alates viiendast klassist kuni lõpetajateni, et avaldada tänu ning tunnustust silmapaistva tegevuse eest nii koolielus kui ka väljapool kooli. Kutsutud olid ka vanemad. Täna tänab direktor õpilasi esimesest kuni neljanda klassini.

Direktori tänuga minnakse koduteele Foto Urmas Saard

Direktori tänuga minnakse koduteele. Foto: Urmas Saard

oluline pole võit kellegi teise üle, vaid võit iseenda üle

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup osundas oma sõnavõtu sissejuhatuses mitmele tähtsale sündmusele käesoleval õppeaastal. Sügisel tähistas kool 180. sünnipäeva. Riigi sajandat aastapäeva jääb meenutama Sindi linna istutatud tammik, mille rajamisel osalised ka kooliõpilased. „Traditsiooniks on saanud Eesti lipu päeva tähistamine kogu kooliperega, kuid käesoleval aastal tehti kingitus ka Eesti Vabariigi sünnilinnale Pärnule, esitades Endla teatri laval kontsert-etenduse „Ema käed on kui sünnimaa”.”

Direktor meenutas läinud nädala reedel kooli külastanud näitleja Andrus Vaariku vahendatud sõnu, mida olevat öelnud tuntud mõtleja ja loodusmees Fred Jüssi: „Inimene on siis õnnelik, kui ta tahab hommikul tööle minna ja õhtul koju tulla.” Keerup arendas sealt mõtet edasi ja tunnistas lastevanematele, et nende suurepäraste laste pärast ei taha ta mitte ainult kooli tulla, vaid on valmis nendega minema Palamusele, Lätti või Austriasse.

Jätka lugemist »

Eneli Arusaar: proov, proov, proov – nüüd on kõik möödas ja hing rahul

Kui kell viis algas Pärnu Koidula pargis pidulik Eesti lipu päeva tähistamine, siis vaevalt keegi 4. juuni pidupäevalistest teadis, et juba poolteist tundi varem algas Endla teatri laval enam kui saja sintlase osavõtul lavastuse “Ema käed kui sünnimaa” peaproov.

Eneli Arusaar saab  Eesti lipu seltsi juhatuse tänukirja Foto Urmas Saard

Eneli Arusaar saab Eesti lipu seltsi juhatuse tänukirja. Foto: Urmas Saard

Kuidas Eneli Arusaare mõtestatud lavastus mõttevälgatusest teatrielamuseks kujunes, sellest on juba pisut kõneldud, aga tasub veelgi rääkida. Praegu püsib eilne kontsertetendus värskelt meeles ja meenuvad viimaste päevade mõttevahetused Eneliga. Vahendan allpool üksikuid repliike ja lausekatkeid, et ka lugejale anda rohkem aimdust ühe lavastuse valmimise valulikust protsessist.

“Urmas, olen ise nii ärevil. Tahan,et kõik õnnestub. Tulin just proovist. Proov, proov, proov ja veelkord proov. Tahan kinkida elamuse. Niisiis tegelen kõigega, alates digiklaverist kuni kardinateni laval välja. Iga liikumine tuleb laval tuhandeid kordi läbi mõelda ja teha. Endla lava on ju midagi muud,” avaldas Eneli. “Askole olen väga tänulik, ta võtab oma helimehetööd nii südamega.” Eneli selgitas, et on ühiselt enam kui saja osatäitjaga nautinud Endla teatri lava ja mõelnud ja arutanud ja otsustanud ja tundnud ja tunnetanud. Lavastaja jagas oma emotsioone teadmises, et esmaspäevani ta ei maga.

Jätka lugemist »

Klassikaraadio külastas Sindi gümnaasiumi õpilasi

Käesoleva kuu teisel poolel jätkub populaarne kontserdisari „Klassikaraadio tuleb külla“ Pärnumaa koolides. Täna hommikul toimus kontsert Sindi gümnaasiumis ja pärastlõunal Häädemeeste keskkoolis.

Kaspar-Oskar Kramp esineb Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Kaspar-Oskar Kramp esineb Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Aga kui kõlab temperamentne “Radetski marss“, siis soovitan kaasa plaksutada

Sindi gümnaasiumi aula mahutas kuulama 7. kuni 11. klassi õpilased. Eesti Rahvusringhäälingu Klassikaraadio vastutav toimetaja Johanna Mängel rääkis, et kontserdisarja eesmärgina pakutakse õpilastele klassikalise muusika kogemusi ja äratatakse selle vastu huvi. „Korraldades noortele muusikutele osalemisvõimalusi ja publikuga suhtlemiskogemusi, tutvustatakse põlvkonnakaaslastele klassikalist muusikat, pille ja Klassikaraaditot.“ Pärnumaa koolides esinevad 21 aastat viiulit mänginud Linda-Anette Verte ning 18-aastased tromboonipuhuja Kaspar-Oskar Kramp ja klaverimängija Arko Narits.

Jätka lugemist »

Eneli Arusaar: kui lapsed kõik nende kirjad tarkuse raamatuks kokku kogusid

Sindi gümnaasiumi emadepäeva kontsertetendus „Ema käed on kui sünnimaa“ jõuab Endla suurele lavale väikese täiendusega Eesti lipu sünnipäeval, kui sintlased lähevad väga suure hulgaga lipu päeval pärnakaid tervitama.

Eliise Kull kontsertetenduses  Ema käed on kui sünnimaa Foto Urmas Saard

Eliise Kull kontsertetenduses “Ema käed on kui sünnimaa”. Foto: Urmas Saard

Endla teatris tuleb juurde ainult üks asi: Eesti lipu ja ema seos – üks väike luuleke

„Kuigi emadepäev oli juba pühapäeval ning sületäied õnnitlusi ning positiivseid emotsioone juba käes, soovivad meie ühised lapsed teile täna veelgi ilusaid hetki pakkuda,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup oma avasõnades eile õhtul, 15. mail kallite Sindi emade, vanaemade ja külaliste poole pöördudes.

Keerup on sageli mõelnud, et kuidas emad seda kõike jõuavad, mida nad teevad. „Lohutan ennast siis mõttega, et olen mees ja ei peagi seda võib olla mõistma. Aga ma ei saa ikkagi aru. Teil peab olema palju oskusi, palju teadmisi ning imeline and ühest rollist teise astuda. Kui vaja, peate olema kuri. Kui on võimalus, olema hea või siis väga hea. Aga vaatamata erinevatele rollidele, peate jääma alati oma lastele parimateks eeskujudeks ja usaldusisikuteks,“ arutles koolijuht, kes võrdles ema turvamehena. „Teda ei ole näha, aga ta on alati olemas kui teda vajatakse, ning ta ei kõhkle hetkekski kui on vaja oma laste eest välja astuda.“

Jätka lugemist »

Haabersti hõberemmelgast valminud õpilastöödest avatakse näitus

Teisipäeval, 15. mail kell 16 avatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse Tallinna büroo aatriumis õpilastööde näitus “Hõberemmelga uus elu”, kus saab näha eelmisel suvel Haaberstis tee-ehitusele ette jäänud hõberemmelgast valminud töid.

Hõberemmelgast valminud tööd

Hõberemmelgast valminud tööd

Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes

Kui Haabersti tee-ehitusele ette jäänud remmelgas pärast nädalaid kestnud keskkonnaaktivistide vastuseisu politsei sekkumisel 2017. aasta varasuvel maha saeti, pöördus Eesti Tööõpetajate Selts ehitusfirma poole palvega puu oma kasutusse saada. Selleks hetkeks oli tekkinud mõte, et õpilased võiks remmelgale tööõpetuse tundides uue elu ja väärtuse anda. Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes,” rääkis Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse liige Jürgo Nooni.

Pärast langetamist jõudis 72-aastane puu kõigepealt Ristiku Põhikooli hoovi, kus see tükeldati. Tükid omakorda jagati laiali koolidele üle Eesti. Nooni sõnul anti õpetajatele ja õpilastele vabad käed materjali kasutamiseks. “See andis loomingulise vabaduse ja ei piiranud kellegi eneseväljendust. Tulemused on väljas nüüd sellel näitusel,” selgitas Nooni.

Jätka lugemist »

Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Pernova loodusmajas toimunud teadushuviliste Pärnu linna kooliõpilaste esitlusel osales noorima osavõtjana Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste.

Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas Foto Urmas Saard

Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas. Foto: Urmas Saard

Vast üks paremaid fotosid oli inglaste rahvuslinnust, tõesti väga liikuvast punarinnast, kus kõik tema peamised tunnused on hästi tabatud

Eile, 8. mail kogunesid Pernova loodusmajja Pärnu Kuninga tänava kooli noored keemikud, samuti Pärnu Ülejõe põhikooli, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi erinevate huvivaldkondade õpilased. Keemikud demonstreerisid leegikatset, valmistasid kummikommi ja kartulipüssi, tegid paukgaasi ja elevandi pastat. Teiste koolide ettekanded olid Rosetta missioonist, Estcube 1 projektis osalenutest, bakterifloora olemasolust koolimajas.

Demonstratsioonesinemisi ja ettekandeid modereeris Aarne Paul, loodusmaja astrokeskuse juhataja ja õpetaja.

Jätka lugemist »

Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Esimesed kolm tamme istutasid Sindi linna rajatavasse tammikusse Sindi gümnaasiumi õpilased Annabel Tamme (1a), Regon Rostin (1b) ja Liisa Rand (2a), keda abistasid riigisekretär Heiki Loot, “EV 100” juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut.

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik Foto Urmas Saard

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik. Foto: Urmas Saard

Kringli järgi võib olla üsna kindel, et tammede istutamise talgul osales vähemalt üle 350 kätepaari

Tammepargid on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Sindi järel rajatakse lähiajal kõigisse maakondadesse vähemalt üks tammik. Loot ütles, et koostöös Sindi elanike ja paljude teiste ettevõtlike inimestega jäetakse kogu Eestis rajatavate tammeparkide, -alleede ja -saludega ilus märk riigi ajalukku, millega tehakse väärikas kingitus Eestile.

Kiho sõnul saab heinamaale istutatud puudest aastakümnete ja -sadade pärast võimas tammesalu. Kiho kutsus lavale abivallavanema ja andis üle metalse läikega tahvli, millel on EV100 kujutisega visuaal ja selle kõrval tekst: Eesti 100 tamme – Ojakalda park. Ruut ütles, et plaat kinnitatakse Tori valla Kõrsa karjäärist toodud graniidile, mis on juba Pärnu maantee kergliiklustee servas püsti aetud. Teisel graniitkivil, mis asub sama teega ühel joonel, oli juba mälestustahvel paigaldatud ja sellelt võib lugeda: Eesti Vabariik 100 – park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt – 01.05.2018.

Jätka lugemist »

Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Kevadpühal, kui Sindi tähistas linnana oma 80. sünnipäeva ja seltsimaja juures tegutses tähtpäeva tähistav neljas laat, võtsid kollase telgi all koha sisse Paikuse Lions klubi liikmed, kelle ettevõtmise eesmärgiks on Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilase Anette Pattiku vahetusõpilaseks Inglismaale lähetamise toetamine.

Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega Foto Urmas Saard

Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega. Foto: Urmas Saard

Paikuse Lions klubi liige Raiko Hiis selgitas, et Sindi laadale tuldi suure telgi, suure koosseisu ja abilistega üksnes heategevusliku sooviga. „Kogume Anette lähetamiseks Inglismaale oma tööga raha. Me pakume enda tehtud küpsetisi. Müüme karastusjooke. Limonaad on samuti peaaegu oma tehtud, väike vurts on sisse lisatud. Saia peal on meie endi poolt püütud lõhed,“ rääkis Hiis.

Telgi ühes nurgas oli suurte mõõtmetega pann ja selle taga seisis Kuno Erkmann. Tema hoolitses selle eest, et pidevalt oleks pakkuda soojasid pannkooke. Pannkooke pakuti vastavalt maitsesoovidele moosi, singi või juustuga. Oli ka banaanipannkooke.

„Hoolitseme, et kõigil oleks kõhud täis ja hoolimata vihmasest ilmast hea tuju ning Anette saaks minna vahetusõpilasena Inglismaale,“ rääkis Hiis, kelle juttu kinnitasid kõik teisedki abivalmid Lõvid ja seadsid vestluse lõppedes endid koos Anettega ühte viirgu pildile.

Jätka lugemist »

Sindi Tammepargi istutamiseks on suured ettevalmistused tehtud

Täna tehti viimaseid suuri ja olulisi ettevalmistusi selleks, et homsel kevadpüha keskpäeval asuda Sindis Tammeparki istutama.

Harja ja veega küüritakse paigaldatud graniitkivi puhtaks Foto Urmas Saard

Harja ja veega küüritakse paigaldatud graniitkivi puhtaks. Foto: Urmas Saard

Teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast

Hommikul sõitsid tammede istutamise projekti vedavad Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ja registripidaja Janne Soosalu koos majandusosakonn juhataja Jüri Puustiga ERMK Tartu puukooli noori istikuid tooma.

Samal ajal ajasid Ambroosius OÜ töömehed vastavalt Toomas Kandima korraldustele kahte graniitrahnu Pärnu maantee kergliiklustee ääres püsti. Esimene ja veidi väiksem graniitkivi oli toodud Kõrsa karjäärist kohale juba eelmisel aastal. Teine jõudis Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talu maa pealt Sinti tänavu 26. aprillil. Kui Lova talu kivi oli juba varustatud vastava mälestusplaadiga, siis teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast Riigikantselei tellimusel.

Jätka lugemist »

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele sada pesakasti

Nõmme koolide õpilased meisterdasid tööõpetuse tundides lindudele sada pesakasti. Üleeile alustasid Pääsküla gümnaasiumi 7. klassi õpilased nende paigaldamist Vabaduse parki.

Peskastide paigaldamine Vabaduse parki Foto Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tegemist ettevõtmisega, mis toimub juba neljandat kevadet järjest. “Sel aastal seostus pesakastide arv Eesti Vabariigi saja aasta juubeliga. Pesakaste meisterdasid 4.-8. klasside õpilased, vajaliku materjali ostis linnaosavalitsus. Nii nagu varasematelgi aastatel, oli kohal Hans Kuusiku Tallinna linnuklubist, kes juhendas, kuhu ja kuidas tuleks pesakaste paigaldada ning selgitas noortele, millised linnud sinna tõenäoliselt elama asuvad,” rääkis linnaosavanem.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka ja Võidu parki.

Peskastide paigaldamine Vabaduse parki. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Sindi gümnaasiumi tutipäeval kingiti kolmele parimale meetrine rändnõel

Sindi gümnaasiumi abiturientidel oli viimane koolipäev, mida tähistati traditsioonilise tutipeoga, kus viimast koolikella helistas 12. klassi õpilane ja kooli õpilasomavalitsuse president Eliise Kull.

Eliise Kull ja Betti Buht Foto Urmas Saard

Eliise Kull ja Betti Buht. Foto: Urmas Saard

Abiturientide lõpukella-päeva ehk tutipeo korraldas oma vanematele kooliõdedele ja -vendadele Sindi gümnaasiumi 11. a klass koos klassiõpetaja Ain Keerupiga. Vastutava peakorraldaja ülesanded võttis enda kanda Chätlyn Parts.

Esimese klassi õpilaste saatel jalutasid lõpetajad läbi pikkade koridoride koolimaja erinevates osades. Kõigi ees sammus Chätlyn, kes juhatas tähtsa päeva protsessiooni kooli aulasse. Lõpetajad istusid lava põrandale asetatud patjadele, pehmed kaisukannid sättisid endid nende kõrvale.

Pidupäeva tervituse ütles Egon Gentalen: „Tänane au ja tähelepanu on teile suunatud. Peagi lahkute siit meile kõigile koduseks saanud koolist ning jätkate oma elurada mõnes teises põnevas paigas. Vaatamata tosinale raskele ja kurnavale kooliaastale olete jõudnud võidukalt gümnaasiumi lõpuni, jäänud on vaid eksamid. Arvan, et olete kõrva taha pannud nii mõnegi eluks vajaliku tarkusetera.“

Jätka lugemist »

Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele Foto Liis Raal-Virks

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele. Foto: Liis Raal-Virks

Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma

Kuna tegu on keskkonnaalase projektiga, millega püütakse tõsta osalevate õpetajate ja õpilaste ning ka kogukondade keskkonnaalast teadlikkust ning vähendada seeläbi kliimamuutusi, nende mõju ja ulatust, lähtuti ka projektikohtumise tegevustes kohaliku keskkonna eripära väärtustamisest ja kohalike aga ka globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisest.

Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.

Jätka lugemist »

Sindis joonistati teemal „Sirgume eesti muinasjuttudega“

Sindi linnaraamatukogu korraldatud kümnendal rahvusvahelisele lasteraamatupäevale pühendatud joonistamise võistlusel osales 110 Sindi lasteaia ja Sindi gümnaasiumi algklasside last.

Liisa Rand ja Antti Riiet Foto Urmas Saard

Eile külastasid Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi lasteaeda, täna hommikupoolikul Sindi gümnaasiumit, kus tunnustasid ning tänasid lasteaia eelkooliealiseid ja kooli algklasside lapsi, kes osalesid joonistamise võistlusel.

Kuue ja seitsmeste seas valiti esimese koha vääriliseks Darja Mazko, teiseks Ereli Eenraid ja kolmandaks Annamaria Kiirop.

Teise kuni neljanda klassi arvestuses osutus hindajate silmis parimaks Liisa Rand. Teise koha vääriliseks tunnistati Antti Riiet ja kolmandaks tuli Alisa Bogatšova.

Laste joonistusi näeb Sindi linnaraamatukogu fuajee seintel.

Liisa Rand ja Antti Riiet. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »


Pärandivaderid kutsuvad koolinoori korrastama pärandipaiku

MTÜ Estlander ootab innukaid kooliõpilasi liituma pärandivaderite algatusega, et teha 100-aastaseks saanud riigile väärikas kingitus. Eesti juubeliaasta ja Euroopa kultuuripärandiaasta raames korrastavad koolinoored oma kodukandi ajaloolise väärtusega unarusse jäänud paiku. Projektiga saab liituda 20. septembrini.

Kõpu põhikooli pärandivaderid 2015 Foto Linda Soots

Kõpu põhikooli pärandivaderid 2015. Foto: Linda Soots

„Pärandivaderite algatus kutsub õpilasi üles märkama kultuuriväärtuslikke kohti, mis on vajunud unustuste hõlma ning andma neile talgute korras uus hingamine,“ sõnas Pärandivaderite projekti koordinaator Elle Lepik. „Õpilastele jõukohast talgutegevust saab läbi viia kirikute ja pastoraadihoonete juures, mõisaparkides, vabaõhumuuseumites, muinasaegsetel asula- või matmiskohtades, ajaloolistel militaarobjektidel ja mälestuskivide juures,“ lisas Lepik.

pärandipaikade uurimisel paljastuvad põnevad lood saab esitada omakorda päranditegijate konkursile

Koolid, klassid, huviringid või seltsid saavad projektiga liituda kuni 20. septembrini. Meeskonda kuuluvad liikmed peavad olema vanuses 7-19 eluaastat, samuti peab igasse gruppi kuuluma vähemalt üks täiskasvanud. Lisainfo registreerimise kohta leiab siit. Vajadusel hüvitatakse igale meeskonnale 250 euro ulatuses talgupäeva korraldamisega seotud kulud, samuti kaetakse õpilastele paiga kultuurilugu tutvustama kutsutud ajalooeksperdi esinemistasu. Registreerides talgud Teeme Ära veebis, saab juhendaja talgujuhi stardipaketi.

Jätka lugemist »

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Jätka lugemist »

Ain Keerup: usaldan julgesti sulle koos selle lipuga ka Eesti Vabariigi tuleviku

Saja-aastaseks saanud Eesti riigi juubelipäeva hommik algas Pärnumaal Tori vallas piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni lipumasti.

Tori valla noored Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva hommikul Sindis Foto Urmas Saard

Tori valla noored Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva hommikul Sindis. Foto: Urmas Saard

Mehis Born, kelle arvates ei saagi meie maal olla Sindist rohkem sümboolsemat asukohta, kus Eestile kõige olulisemaid tähtpäevi pühitseda

Päeva koitmisel 17 pügalat allapoole nulli langenud külmakraadid olid etteaimatud ja sellest tulenevalt pakasega arvestav. Säästes suurt hulka lippude rivistusel seisjaid, lauljaid ja puhkpillimängijaid piirduti tseremooniaväljakul kõige olulisemaga. Kell 07.55 heiskas Mihhail Škljar Eesti hümni saatel sinimustvalge lipu. Hümni esitasid Kaido Kivi dirigeerimisel Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Sindi laulukoor. Sajad südamed tukslesid sellel hetkel valjemalt kui tavaliselt.

Esimesena tervitas Tori vallavanem Lauri Luur juubeli hommikule kogunenud rahvast veendumuses, et järgmised 100 aastat on meie kätes ja ainult ühine pingutus tagab isamaale helge tuleviku.

Jätka lugemist »

Üks tüdruk küsis: kas tead oma ema silmade värvust?

Tänane Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus „Ema käed on kui sünnimaa“ pühendati Eesti Vabariigi sajandale juubelile. Laval oli 138 esinejat.

Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus Ema käed on kui sünnimaa Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus Ema käed on kui sünnimaa. Foto: Urmas Saard

„Mõni hetk on elus ilusam…“. Kohe väga, väga ilusad sõnad!

Tori abivallavanem Jana Malõh nimetas vahetult pärast kontserdi lõppemist oma muljeid jagades noormeest, kes laulis „Mõni hetk on elus ilusam…“. „Kohe väga, väga ilusad sõnad! Ilmselgelt oli tänane kontsert see, mis koosnes väga paljudest ilusatest hetkedest ja põimus kokku kauniks tervikuks. Mulle tundus hästi sümpaatsena, et kõik erinevas vanuses lapsed olid laval. Alati liigutab laste siirus, mis teeb kontserdi veelgi armsamaks.“

Malõhi arvates sobitus suurepäraselt kavasse ka rahvatantsijate naisrühma esinemine. Nõnda rõhutati erinevate põlvkondade vahelist sidet, millel on samuti oluline tähtsus.

Jätka lugemist »

Kadri Hinrikus külastas jälle Sindi lapsi

Pea seitse aastat tagasi kohtus Kadri Hinrikus Sindi gümnaasiumi nooremate õpilastega Sindi linnaraamatukogus, nüüd kuulasid terase meelega algklasside õpilased lastekirjaniku raamatute esitlust Sindi gümnaasiumi aulas.

Kadri Hinrikus loeb oma loomingut Sindi gümnaasiumi aulasse kogunenud algklasside õpilastele Foto Urmas Saard

Kadri Hinrikus loeb oma loomingut Sindi gümnaasiumi aulasse kogunenud algklasside õpilastele. Foto: Urmas Saard

Kirjanik ladus püstises asetuses kõik oma üheksa raamatut lauale, et uudishimulikud silmapaarid näeksid kogu tema kirjanduslikku loomingut ainsa silmapilguga.

Kas te olete ise hakanud ka naerma, kui oma lugu kirjutate?

„Minu vend on minust kolm aastat vanem. Tema kõrvalt õppisin lugema. Mina lugesin Sipsikut, Astrid Lindgreni lugusid ja teisi lasteraamatuid, mis minu lapsepõlves olid kättesaadavad,“ alustas Hinrikus.

„Et ei unustaks ära, kuidas meie vanavanemad kunagi elasid, kogusin lugusid juba kümme aastat tagasi. Ema ja isa mälestustest sündisidki kaks esimest raamatut.“ Esimesena valminud raamat “Miia ja Friida” jõudis lugejateni 2008. aastal. Kuidas kohtusid raamatus kaks pisikest tüdrukut? Oma ema, isa ja tädi lapsepõlve jutustustustele kirjutas ta juurde mõne loo ka enda mälestustest ja täiendas seda fantaasia killukestega.

Jätka lugemist »

Toimus Tallinna Ühisgümnaasiumile kingitud Eesti lipu õnnistamine

Eesti lipu 133. aastapäeva pidulikul lipuheiskamisel Pika Hermanni torni kinkisid Riigikogu ja Eesti lipu selts Tallinna ühisgümnaasiumile sinimustvalge lipu piduliku kandelipuna. Tänavu 5. veebruaril toimus sama lipu õnnistamine.

Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis Foto Anet Tomašpolskaja

Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis. Foto: Anet Tomašpolskaja

Eesti lipu toimkonda kuulusid lippur Cristopher Rogotovski ja saatjad Egle-Liisa Onton ning Marion Annabel Nummert. Kooli lipu toimkonnas olid lippur Oskar Voorel ning saatjad Eva-Laura Lahtmäe ja Annika Roosleht.

Õnnistamistalituse viis läbi kooli vilistlane, Jüri kirikuõpetaja Tanel Ots. Külalistena viibisid kohal Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Aktusest võtsid osa gümnaasiumiõpilased ja õpetajad. Ühiselt kooli segakooriga lauldi riigi hümni, kooli laulu ja lipulaulu.

Avasõnad ütles kooli direktor Mehis Pever. Sõna võtsid Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. „Nestor meenutas aegu, kui ta käis kooli võimlas korvpalli mängimas. Ta soovis kõigile rahu ja palus õpetajatel panna lastele ainult häid hindeid. Nestor õnnitles kooli peagi saabuva sünnipäeva puhul ja soovis ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva.“ vahendas tervitussõnu Tallinna Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Aade Erits.

Jätka lugemist »

Mait Martinson: kivi Sindi gümnaasiumi seinas on väärt tuhandet kivi Hiina müüris

Tartu rahu 98. aastapäeval toimus Sindi gümnaasiumis koostöös Paikuse põhikooliga õpilaskonverents, kus peaesinejana rääkis diplomaat Mait Martinson.

Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull ütles Tartu rahule pühendatud konverentsi sissejuhatades, et erinevalt eelmistel aastatel toimunud õpilaste ettekannetele esinevad tänavu Sindi gümnaasiumi vilistlased. Kordamööda said kõnepuldis sõna vilistlased Mait Lind, Taavi-Toomas Tärk ja Lisette Kandima.

Peaettekandega esines diplomaat Mait Martinson. Kull tutvustas oma kooli vilistlast kogemustega suursaadikuna, kes on esindanud Eesti Vabariiki Hiinas, Iirimaal ja Valgevenes. Martinson töötab välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja transatlantiliste suhete büroo nõunikuna, asudes riigi strateegilise kaubakomisjoni liikmena esimehe ülesannetes.

Esmalt andis Martinson Sindi gümnaasiumile kingituseks toodud sinimustvalge laualipu ühele kooliaulas istuvale neiule hoida. Mõniaeg hiljem palus ta selle lipu õpilase enda valikul asetada kuhugile kõige sobivamale kohale. Õpilane pidas kõige paremaks asukohaks Vabadussõjas langenute mälestustahvlit aula seinal, mille ette ta lipu asetas.

Jätka lugemist »

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumile väga iseloomulikult seisid Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval lipurivis kooli õpilasesindus ja Sindi noortevolikogu algatusgrupp.

Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval.

Täna toimus Sindi gümnaasiumi ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ühisel nõul traditsiooniline mälestuskogunemine koolimaja aulas. Sõnavõttudega esinesid lipu seltsi liikmed õpetaja Lembit Roosimäe ja Pärnu abilinnapea Marko Šorin, samuti Tori vallavanem Lauri Luur. Roosimäe teadis öelda, et Sindist ja selle lähedusest läks Vabadussõtta umbkaudu 80 rahvaväelast nagu neid alguses kutsuti. Täpselt kell 10.30 palus ta inimestel jääda minutiks vaikuse seisakusse. Samal ajal helisesid Sindi kiriku kellad. Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval. 31 detsembril sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel vaherahuleping, mis hakkas kehtima 1920. a 3. jaanuaril kell 10.30. Luuri sõnul ei ole kätte võidetud riiklik vabadus iseenesest mõistetav ja selle hoidmise nimel tuleb igal päeval tegutseda.

Jätka lugemist »

Jõuluaktus Sindi gümnaasiumis

„Saalis olev meeleolu on hästi ülev, aga mina pean olema aus ja ütlema, et erinevalt teist olen täna kurb, sest jõulud on perekeskne aeg,“ mõtiskles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Jõuluaktus Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Jõuluaktus Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Kui teie lähete oma perede juurde, millest mul on muidugi hea meel, siis minu pere olete ju teie, kogu koolipere. Kõik on nagu valesti. Pere peaks koos olema, aga pere läheb laiali,“ arutles direktor ja küsis algklasside jõuluaktusele kogunenud lastelt kas neilgi on kahjutunnet. „Jaa,“ vastati saali poolelt.

Aga direktoril oli palve mõelda kahele sõnale: perele ja lähedastele. „Kindlasti on teie peres neidki lähedasi, kes kahjuks enam teiega ei ole. Ka nendega saate kohtuda. Meil on ilus komme käia surnuaias ja viia küünal neile inimestele, kes on väga olulised, aga kes enam meiega rääkida ei saa. Meie nendega aga küll. Kasutage seda võimalust.“

Lõpetuseks kordas Keerup eelmisel aastal öeldut: „Annaks Jumal, et elektrivool ära läheks, et arvutid ei töötaks, et oleksite lihtsalt tavalised inimesed, kes jõuluajal istuvad kuuse alla, panevad päris küünla põlema ja räägiksite omavahel päris inimestena.“

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi õpilaslaat innustab noori ettevõtlikkusele

Kesknädala päeva lõppedes peeti Sindi gümnaasiumis õpilaslaata, mille üheks osaks oli ka mitmekesine meelelahutuskava.

Georgina Ristoja (paremal) ja Katrin Kärg Sindi gümnaasiumi õpilaslaadal 2017 a jõulukuul Foto Urmas Saard

Georgina Ristoja (paremal) ja Katrin Kärg Sindi gümnaasiumi õpilaslaadal 2017. a jõulukuul. Foto: Urmas Saard

Tänavu toimunud Sindi gümnaasiumi pika traditsiooniga jõululaat langes luutsinapäevale, millega õpilaste ettevõtluses siiski midagi ühist ei täheldatud. Ilmselt polnud seekordne väiksem osaluski seotud tolle päeva pärimuslike tavadega ja ega alati peagi rõhuma lõputult kasvavale osavõtlikkusele. Poolsada müügiseltskonda umbes saja kauplejaga oli eelmiste aastate võrdluses isegi oma suhtelise vähesuses pigem eelis kui puudus. Nii jõudis pikemalt kaubalettide ääres seistes süveneda pakutavasse, vestelda müüjatega ja vahetada muljeid ostlejatega.

Enne kellaseierite asetumist laada ametliku avamise kellaajale liikusid suurel hulgal mööda koolimaja koridore päris piraka kujuga piparkoogimajad. Nende varjus võis märgata ka jalgu ja käsi, mis majakesi justnagu võluväel jalutama tõid. Seda imet on eelmistelgi aastatel nähtud. Gümnaasiumi viimases klassis õppiv Georgina Ristoja valmistab neid ühiselt koos terve pere kaasalöömisega. Piparkoogimaju küpsetasid, ehitasid ja ehtisid lisaks Georginale ka tema ema, vanaema, tädi ja täditütar Katrin Kärg, kes tegeles samuti leti taga aktiivse müügiga. Hästi kõnekalt valitud sõnakujund „Jõuluime“ on piparkoogimajakesi valmistava firma nimetus.

Jätka lugemist »

Kümneseks saanud Jäärmarkil oli juubel

Kuigi õpetaja Kristi Suppi kiidab ja tänab korraldajaid, abilisi ja sponsoreid, jättes ennast pidevalt tagaplaanile (nii ka tänast lugu kirjutades), on kõigi kümne aasta kestel läbiviidud Pärnu Jäärmarkid saanud võimalikuks just tema väga kasulike näpunäidete varal. 2016. a suvel andis peaminister Stenbocki majas üle aukirja aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile.

Katherin R Sisask, Milena Simane, Jane Haas Foto Kristi Suppi

Katherin R. Sisask, Milena Simane, Jane Haas. Foto: Kristi Suppi

Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad?

Kümme aastat tagasi tekkis mõte pakkuda ühe laadaga topelt kogemusi. Õpilas- ja minifirmade laatasid on toimunud aastaid, nende korraldajateks on olnud Junior Achievement Eesti SA töötajad või õpetajad, mentorid. Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad? Pakkusin mõtte välja tollase Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidele, kes olid koheselt nõus. Ka Kaubamajaka turundusjuhile mõte meeldis, Ülejõe gümnaasiumi direktor andis nõusoleku koolilaudade kasutamiseks ja kõik ülejäänu oli juba õpilaste teha. Korraldustoimkond kutsus osalejad, pidas tulijate üle arvestust, tegi reklaami, suhtles meediaga, organiseeris laudade transpordi ning osalejate hindamise, otsis sponsoreid auhindade saamiseks ja osalejate toitlustamiseks, leidis esinejaid, tegeles helitehnika pakkujate leidmisega, päeva juhtimisega jne. Inimesed, kellel on tulnud midagi organiseerida, teavad kui paljudele pisiasjadele tuleb mõelda, milliste takistustega tuleb tegeleda. Selle kogemuse said ja saavad nüüd õpilased.

Jätka lugemist »