Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis

Eile ja täna toimunud maakondlikku õppelaagrisse kutsuti õpilasi tänavu kevadel läbiviidud piirkondliku matemaatika olümpiaadi tulemuste põhjal.

Kuues Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis. Foto Urmas Saard

Kuues Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis. Foto: Urmas Saard

Väga põhjalikult valmistus kooli tutvustavaks ringkäiguks gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Kristiina Anufrieva

Laagris osalejate nimekirjas oli 31 seitsme kuni üheksanda klassi õpilast üheksast Pärnumaa koolist: Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Paikuse põhikoolist, Tori põhikoolist, Sindi gümnaasiumist, Uulu põhikoolist, Tootsi lasteaed-põhikoolist, Pärnu-Jaagupi põhikoolist, Lõpe koolist, Vändra gümnaasiumist. Matemaatikute laagrit juhtisid Sindi gümnaasiumi matemaatika õpetajad Kerdi Mihhailova ja Tatjana Viks. Ühtekokku oli kuus laagri korraldajat ja viis juhendajat.

„Seni on laagreid korraldatud igal aastal maakonna erinevates koolides, Sindis esimest korda,” ütles Pärnu-Jaagupi põhikooli õpetaja ja Pärnumaa matemaatika aineühenduse juhataja Hille Uustamm reedel Sindi gümnaasiumi aulas kuuendat laagrit avades ning andis seejärel sõnajärje üle külalisi võõrustava kooli direktorile Ain Keerupile.

Jätka lugemist »

Kaheksanda tütarlapsed valmistavad kooli tarbeks mööblit

Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed võtsid nõuks meisterdada põrandanurgas istuvatele õpilastele ümmarguse laua koos pinkidega.

Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto Urmas Saard

Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto: Urmas Saard

Miks lasime neil ise teha? Eks ikka seepärast, et siis hoitakse enda tehtud asja palju paremini

.„Korra käidi juba kevadel tegemas, sügisel jätkati ja nüüd mõned päevad tagasi saadigi valmis. Kõik saagimised tegid nad ise. Siis lihvisid, peitsisid ja lakkisid. Kõik tööd on tüdrukute endi tehtud. Nad pidid suuri saage ja lihvimise masinaid kasutama,” kirjeldas kuue tüdruku tegemisi Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal, kellele meeldib pidevalt õpilaste käeliste tegevuste arendamisega tegeleda. Nõmm ütles, et tema osa moodustab kõigest võibolla kümnendiku kogu töökäigust ja ta ei tee muud, kui annab õpilaste algatatud mõtete teokstegemisele üksnes kõige vajalikemaid teadmisi või juhiseid. Nõmm kallutas metallkonstruktsioonis pinkidega ühendatud lauda parajalt niipalju, et võis lugeda ka õpilaste signeeringuid: Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen.

Jätka lugemist »

Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa

Toomas Hendrik Ilves

Suur pildigalerii ja video!

Eestis tähistatakse õpetajate päeva alates möödunud sajandi kuuekümnendatest saadik ja alati on see andnud õpilastele võimaluse omaloominguliseks tegutsemiseks. Sindi gümnaasiumis tähistati tänast õpetajate päeva reedel peaasjalikult kahe õpilase eestvedamisel, kelle taha haakusid paljud gümnasistid ja kaasatud olid ka vilistlased.

Ain Keerup, Kristiina Anufrieva, Randel Käärmann ja Chätlyn Parts viimastel sekunditel enne päeva peakangelaste saabumist. Foto Urmas Saard

Ain Keerup, Kristiina Anufrieva, Randel Käärmann ja Chätlyn Parts viimastel sekunditel enne päeva peakangelaste saabumist. Foto: Urmas Saard

Ja jälle mööda pikki koridore tagasi gümnaasiumi aulasse, kus uued üllatajad üllatamas.

Kaheteistkümnenda klassi õpilased Kristiina Anufrieva ja Randel Käärmann selgitasid, et neile oli selle tähtpäeva korralduslik läbiviimine projektipõhine õppeülesanne uue kogemuse omandamiseks. Kristiinale polnud tänavune õpetajate päeva korraldamine esmakordne käeharjutus. Möödunud aastal abistas ta gümnaasiumit lõpetavat sõbrannat Chätlyn Partsi, kes nüüd tuli omakorda nooremale kooliõele toeks. Mõõdukalt kauguselt hoidis ettevalmistuste ajal silma peal kooli direktor Ain Keerup, kelle isiklik eeskuju mõjutab ka õpilaste hoiakuid. Nii seisis Kristiina õppepäeva alguses juba aegsasti samas kohas peaukse lähedal, kus Keerup tervitab harjumuspäraselt kõigil koolipäevadel saabuvaid õpilasi. Reedel tervitas varajasel tunnil kooli sisenevaid õpilasi direktori kohustusi täitev Kristiina.

Jätka lugemist »

Kutsehariduskeskuse köögis kohtuvad peakokk, tulevased kokad ja Eestis kasvatatud kala

Kutseõppeasutustes tähistatakse Eesti toidu kuud. Neljapäeval, 26. septembril valmistavad Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) teise kursuse kokad rooga karpkalast, õpilasi juhendab Villa Wesseti peakokk Mart Kukk. Õpilastele valmistatakse sada portsu tänavatoidu võtmes koolilõunat. Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armuliku sõnutsi on karpkala pärit Jõgeva maakonnas asuvast Härjanurme kalatalust.

Pildil Villa Wesseti peakokk Mart Kukk, tulevased kokad ja toiduks minevad kalad. Foto Sergei Tšekmarjov

Pildil Villa Wesseti peakokk Mart Kukk, tulevased kokad ja toiduks minevad kalad. Foto: Sergei Tšekmarjov

Kalanädala eesmärk on kokku viia praegused ja tulevased peakokad

23.-27. septembril valmistavad Eesti toidu kuu raames kümme peakokka koos kutsekoolide kokanduseriala õpilastega kohalikust kalast maitsvaid roogasid. Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondist 2014–2020. Kalanädala eesmärk on kokku viia praegused ja tulevased peakokad ning tutvustada neile kohalikku kvaliteetset kasvanduse kala. Süüa valmistatakse tuurast, angersägast, angerjast, karpkalast ja forellist.

Jätka lugemist »

Võru Kreutzwaldi Kooli juures avatakse välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak

4. septembril algusega kell 14 avatakse Võru Kreutzwaldi Kooli juures (Kooli tn 7) pidulikult välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak, mis parandavad oluliselt nii kooli kui ka ümberkaudsete elanike sportimisvõimalusi.

Kreutzwaldi Kooli juures avatav välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak. Foto Võru Linna LehtVälikorvpalliväljaku ja võimlemislinnaku rajamise peatöövõtja oli Kivipartner OÜ ning alltöövõtjad Spordiareenid OÜ (paigaldas korvpalliväljakule katte) ja Lars Laj Eesti OÜ (paigaldas võimlemislinnaku tooted).

Välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak läksid kokku maksma 160 227,27 eurot, millest 120 000 eurot moodustas riigieelarvest saadud tegevustoetus.
Objekt valmis 21. augustil ja on olnud sellest ajast juba ka aktiivses kasutuses.

 

Kreutzwaldi Kooli juures avatav välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak. Foto: Võru Linna Leht →

Sindis sõlmiti Koolirahu leping

Koolirahu on Eestis välja kuulutatud 1999. aastast saadik. Lisaks üleriigiliselt toimivale Koolirahu lepingule võivad leppe sõlmida ka kõik koolid iseseisvalt. Kümnete teiste koolide hulgas toimus täna ka Sindi gümnaasiumis lepingu allkirjastamine.

Sindi gümnaasiumis valitseb koolirahu. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumis valitseb koolirahu. Foto: Urmas Saard

Lepinguid võib sõlmida klasside kaupa eraldi, aga ka ülekooliliselt. Traditsiooni järgivalt kirjutavad Koolirahu lepingule alla koolijuht, õpetajate esindaja ja õpilaste esindaja. Sindi gümnaasiumis andsid allkirja hoolekogu õpetajate esindajad õpetaja Silva Sikk ja õpetaja Maia Agar, õpilaste esindajatena õpilasesindusest Vanessa Viikoja ja Pilleriin Pihelgas. Viiendana pani lepingule oma käe alla direktor Ain Keerup. „Me asetame selle lepingu raami sisse ja paigutame koolis nähtavale kohale,” lubas Keerup.

Jätka lugemist »

Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.

Hele Kõrve. Foto Marge Tasur

Hele Kõrve. Foto: Marge Tasur

Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.

Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.

Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.

Omavalituse ja kogukonna panus

Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.

Jätka lugemist »

Lauri Luur: tubli uudishimu on kõige parem õpetaja

Täna peeti Sindi gümnaasiumis õppeaasta avaaktust esimesse klassi tulevatele lastele ja gümnaasiumi lõpuklassis jätkavatele neidudele ning noormeestele, homme toimub sama pidulik sündmus kõigile ülejäänud õpilastele.

Esimene koolipäev Sindi gümnaasiumis kooliteed alustavatele lastele. Foto Urmas Saard

Esimene koolipäev Sindi gümnaasiumis kooliteed alustavatele lastele. Foto: Urmas Saard

tänati mind kui väga tublit kõplajat kolhoosi peedipõllul

Lotte ja karupoiss Braiani abiga ning direktor Ain Keerupi käepigistusel said trükivärskelt lõhnavad Aabitsad 35 kooliteed alustavat väikest tüdrukut ja poissi. 10. klassis alustab homme õpinguid 25 õpilast. Õpilaste üldarv on võrreldes eelmise õppeaastaga suurenenud. Hetkel on nimekirjas 346 õpilast.

Jätka lugemist »

Tammsaare kool alustab õppetööd uuendatud hoones

Pärnu Tammsaare kool alustab uut õppeaastat vastremonditud koolimajas, mille uuendamine maksis üle 3,3 miljoni euro.

Pärnu Tammsaare kool. Foto Urmas Saard

Pärnu Tammsaare kool. Foto: Urmas Saard

Uue võimalusena avatakse tänavu 20 õpilasest koosnev eesti õppekeelega klass.

Täna hommikul tutvusid linnapea Romek Kosenkranius ja teised linnajuhid uuendatud koolimajaga. „Rõõmustav, et pärast Vanalinna ja Mai kooli renoveerimist on saanud valmis kolmas suur koolimaja – Tammsaare kool on nüüd täielikult renoveeritud. Vanast majast on saanud koolimaja, kus on kaasaegne õpikeskkond ja noortel parimad võimalused hariduse omandamiseks. Lisaks välisele on muutunud ka sisu. Soovin Tammsaare kooli perele jõudu ja edu uues koolimajas. Tänan kõiki projektis osalejaid, kelle abiga sai koolimaja uue ilme ning sihtasutust Innove projekti rahastamise eest,“ rääkis Kosenkranius.

Jätka lugemist »

Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.

Jõgeva uus koolihoone. Foto Marge Tasur

Jõgeva uus koolihoone. Foto: Marge Tasur

Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.

Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.

Jätka lugemist »

Luua metsanduskoolis oli aegade edukaim vastuvõtt

Luua Metsanduskooli uute õpilaste vastuvõtuperioodil laekus enam kui 360 avaldust, mis on metsa- ja loodushariduse andmisele spetsialiseerunud kutseõppeasutuse viimaste aastate rekordvastuvõtt. Populaarseimad erialad on matkajuht (3,4 inimest kohale), forvarderioperaator (2,08), harvesterioperaator (2,00) ning arborist (1,90). Sel aastal toimus Luua metsanduskoolis esmakordselt vastuvõtt ka metsatehniku erialale. Uuele õppekavale kandideerib 43 inimest.

Luua metsanduskool. Foto Urmas Saard

Luua metsanduskool. Foto: Urmas Saard

Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu tunnustab õpilaste huvi: „Tihe konkursisõel nii noortele suunatud päevaõppes kui täiskasvanute seas näitab, et metsandus- ja aianduserialad on populaarsed, mis lisab kindlust, et ka tulevikus on Eesti metsandussektoris töökäsi, kel on praktikas lihvitud oskused ja laialdased teadmised. Luua Metsanduskooli õpilased paistavad silma erakordselt laia loodusteadmiste silmaringiga ning kindlasti tõmbab noori metsaerialadele ka sektori keskmisest kõrgem palgatase.“

Lisaks metsanduserialadele on täiskasvanute seas üha populaarsemad matkajuhi, maastikuehitaja (1,56) ning puukooliaedniku erialad. „Kutsehariduse eeliseks on, et siia võib tulla erinevatele õppeastmetele teadmisi omandama või praktilisi töövõtteid omandama juba erialal töötav inimene, kuid võimalus on leida väljakutse ka sootuks uues valdkonnas, avardades silmaringi ja lisades võimalusi tööturul läbi lüüa. Tööandjad hindavad üha rohkem kutsehariduse omandanud kandidaati, sest neil on töö tegemiseks päris oskused. Luua Metsanduskool on sektoris tuntud ja hinnatud õppeasutus, mis paneb meile juba õpilaste vastuvõtuprotsessis kohustuse valida õppima vaid parimad tulevikutegijad,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Luua Metsanduskoolis algab uus õppeaasta 2. septembril, õpinguid alustab enam kui 270 uut õpilast. Luua Metsanduskool on ainus kutsehariduskool Eestis, kust saavad parima praktilise hariduse kõik metsanduse ja loodusvaldkonna tulevikutegijad.

Toomas Kelt
Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Jaak Uibu: Peru kooli ajalugu hoidis mind kuu aega mälestustes kinni

Vana-Vigala rahvamajas toimus Peru kooli kokkutulek ja peeti mälestuspäeva: vaadati näitust „Ajarännak Peru kooli radadel”, meeleolu eest kandsid hoolt Wäega Wärgi Pillinaised, ajaloolise ülevaatega esines Jaak Uibu, Peru kooli õpilane aastatel 1953 – 1956.

Jaak Uibu. Foto: erakogu

Kohalviibinu sõnul tuli tänasele kogunemisele väga palju rahvast kokku. Vastavalt varajasemale lubadusele avaldab Külauudiste infoveski Jaak Uibu ettevalmistatud ettekande „Peru kooli ajaloost 1841 – 1969” täies mahus, kuigi autori loal seda siiski vähesel määral toimetades.

tänapäeval on Kivi-Vigala põhikoolis õpilasi poole vähem ja õpetajaid kümme korda rohkem

Peru kool (vanades kirjades ka Pero kool) töötas 19. sajandil 59 aastat ja 20. sajandil 69 aastat – kokku siis 128 aastat, mis on viis inimpõlve. Mul on lihtne meeles pidada Peru kooli algust, sest minu sündides möödus kooli asutamisest täpselt 100 aastat. Enne 1841. aastat teda veel ei olnud ja peale 1969. aasta tulekahju teda enam ei olnud. Aga 128 aasta vältel ta tegutses. Kooli olemasolu ajal toimusid suured ajaloosündmused, mis mõjutasid õpilaste saatusi. Minu katse sellest ülevaadet anda käib küll üle jõu, aga proovime siiski.

Jätka lugemist »

Kool, mis on neljal korral põlenud

Eelseisval laupäeval, 20. juulil toimub algusega kell 14.00 Vana-Vigala rahvamajas – endises Vigala jaamahoones – 1969. aastal suletud Peru kooli mälestuspäev, kus pikema ülevaatega õppeasutuse ajaloost esineb Jaak Uibu.

Vigala-Vanamõisa, Peru kool aastast 1936. Foto Märjamaa vald

Vigala-Vanamõisa, Peru kool aastast 1936. Foto: Märjamaa vald

Jaak Uibu õppis Peru koolis aastatel 1953 – 1956. Tema hinnangul omas Peru kool (vanades kirjades ka Pero kool) valla kirevas haridusloos tähtsat kohta. „Mul on lihtne meeles pidada Peru kooli algust, sest minu sündides möödus kooli asutamisest täpselt 100 aastat,” jutustab 1941. aastal sündinud meditsiinidoktor ja tolle kooli omaaegne õpilane. „Peru kooliga seotud mälestused elavad praegu oma kunagiste õpilaste, õpetajate ja kooliteenistujate südameis, aga neid jääb vähemaks ja vähemaks kuni Peru kool jätkab elamist vaid mõnes raamatus, muuseumis ja arhiividokumentides,” ütleb mees, kellel on mõndagi huvitavat kooli ajaloost pajatada.

Ta meenutab, et esimene kool Vigalas ja ainuke rahvakool Läänemaal asutati Vigala praost Embkeni poolt aastal 1687, mille tegevus nähtavasti lõppes praosti surmaga viis aastat hiljem. Peagi algas Põhjasõda ja seejärel katk. Vigala jäi nii lagedaks, et puudus rahvas, kes oleks lapsi kooli saatnud. Uibu peab oluliseks öelda häid sõnu parun Boris von Üxkülli kohta. „Mina arvan, et see parun armastas eesti rahvast, oli estofiil, sest oma rikkust kasutas ta koolide rajamiseks ja sisustamiseks.”

Jätka lugemist »

Palju õnne teile gümnaasiumi lõpetamise puhul!

Eile lõpetas Sindi gümnaasiumi 13 tarka, silmatorkavalt ilusat, andekat, töökat ja taibukat noort. Nii iseloomustas kooli direktor Ain Keerup klassijuhatajana oma õpilasi. Nende nimed on Anette, Chätlyn, Liisi, Margit, Meelike, Merilyn, Polina, Edwin, Egon, Martin K, Martin S, Otto ja Toomas. Neist hõbemedaliga lõpetasid Margit Viies ja Merilyn Nõmm.

Tänavused hõbmedaliga Sindi gümnaasiumi lõpetajad Merilyn Nõmm ja Margit Viies. Foto Urmas Saard

Tänavused hõbmedaliga Sindi gümnaasiumi lõpetajad Merilyn Nõmm ja Margit Viies. Foto: Urmas Saard

„Täna on päev, mida need neiud ja noormehed on pikisilmi oodanud. Mõni neist vahepeal võib olla isegi usu ja lootuse kaotanud, aga siis jälle ennast kätte võtnud…,” ütles direktor oma traditsioonilises lõpuaktuse kõnes. Üheskoos on palju põnevat korda saadetud. „Meenuvad meie esimene ringreis Pärnumaal, sõidud Tartu Kõrgemasse Sõjakooli ja Viljandi Kultuuriakadeemiasse ning kevadine Eesti Draamateatri külastamine. Rääkimata ühistest esinemistest, mille ettevalmistamine on olnud kõike muud kui lust ja lillepidu, sest niivõrd oma isiklikku aega armastavat klassi pole mul tõesti varem olnud. Pea igas proovis sai keegi tulla alles poole pealt ja esimene oli pidanud selleks ajaks juba lahkuma.”

Jätka lugemist »

Lõpuaktusel kõneldi valikutest, nägemisest, kuulmisest, armastusest…

Tänasel Sindi gümnaasiumi üheksanda klassi lõpetajate aktusel rääkis kooli direktor Ain Keerup noorte ees seisvatest valikutest. Õppenõukogu otsusega kanti kooli auraamatusse põhikooli astmes kahe õpilase nimed: Sigrid Riik ja Kaisa Hartwich.

Sindi gümnaasiumi põhikooliastme lõpetajate aktus on lõppenud. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi põhikooliastme lõpetajate aktus on lõppenud. Foto: Urmas Saard

hoolivalt noomival direktoril on ka väga palju positiivseid mälestusi nende samade lõpetajatega

„Millised valikud on meie tänastel lõpetajatel. Minu arvates väga palju polegi. Tuleb kindlasti minna edasi õppima, sest põhikooli lõputunnistusega maailma ei valluta ning paremaid töökohti ei saa. Seega on valikutes vaid kuhu õppima minna?”

Direktori hinnangul on lõpetanud olnud väga toimekad ja jõudnud palju korda saata. „Vahel oleme neid toimekusi ka minu kabinetis arutanud. Aga sageli vaid arutanud, sest ega nende aruteludega eriti kuhugi ei jõutud. Teil on eriline oskus või siis eripära asju mitte näha ega kuulda. Isegi kui turvakaamera salvestis näitab, et mingi sündmus toimus just teie juuresolekul, siis teie teadvus seda kahjuks ei registreerinud. Seda siis nii üksiküritajatena kui ka kogu klassiga.” Keerup avaldas lootust, et tulevikus nende nägemine ja kuulmine paranevad. Kui ei, siis võib elus midagi olulist märkamata jääda, aga see ei oleks hea, sest mõni pakkumine tehakse elus vaid ühe korra.

Jätka lugemist »

Heli Telman: lugemine ärgitab lugemissoovi

Kogu õppeaasta kestnud ja neil päevil lõppev rahvusvaheline lugemisprojekt „Meie Väike Raamatukogu” innustas esimese ja teise klassi lapsi lugema, tutvustas oma kodumaal tuntud, kuid teistes Euroopa riikides vähem teatud kirjanikke ja illustraatoreid.

Rahvusvahelises lugemisprojektis Meie Väike Raamatukogu osalenud Sindi gümnaasiumi 1B klass. Foto Heli Telman

Rahvusvahelises lugemisprojektis “Meie Väike Raamatukogu” osalenud Sindi gümnaasiumi 1B klass. Foto: Heli Telman

Raamatutest arvati laste lemmikuks Sloveeni kirjaniku Koreni „Keeda mulle üks muinasjutt”

Lisaks Eestile osalesid projektis koolid, raamatukogud, kirjastused Lätist, Poolast ja Sloveeniast. „Kooli ainetundide rikastamise ja õpilaste lugema õhutamise kavaga ühines ka Sindi gümnaasium, Õppeaasta jooksul lugesime läbi kuus lasteraamatut,” rääkis 1B klassijuhataja Heli Telman. Raamatute loetelus oli „Lumivalge ja süsimust”, autor Hilli Rand Eestist; „Ärajäänud avastus”, Mārtiņš Zutis Lätist; „Kallista mind!” ning „Muna või kana?”, Przemysław Wechterowicz Poolast; „Keeda mulle üks muinasjutt!”, Majda Koren Sloveeniast ja „Võlusõrmus”, Peter Svetina samuti Sloveeniast. Iga projektis osalenud klass valis ise lugemise ja tegevuste läbiviimise ajakava.

Jätka lugemist »

Sindi tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

Eesti lipu 135. sünnipäeval marsivad Sindi koolinoored kahel korral mööda ajaloolist Pärnu maanteed, rivistuvad linna raekoja ette pidulikule tseremooniale ja annavad keskpäeval kontserdi Sindi seltsimajas.

Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto Urmas Saard

Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto: Urmas Saard

kolme neidu kaunistavad sinimustvalged õlapaelad

4. juunil algusega kell 10.00 liiguvad Sindi gümnaasiumi õpilased koos õpetajatega mööda Pärnu maanteed raekoja juurde, kus kell 10.20 toimub pidulik lipurivistus ja koolinoortega ühinevad ka Sindi lasteaia vanemate rühmade mudilased. Kohal on Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel. Tervitab Tori vallavanem Lauri Luur. Õpilased Braian Kulp ja Merilin Haasma esitavad mõtteid teemal „Eesti lipp ja mina“, mille aitas ette valmistada õpetaja Eneli Arusaar, Eesti lipu seltsi liige.

Jätka lugemist »

Paikuse lõviklubi kinkis kahele Pärnumaa koolile kettagolfi tarvikud

LC Paikuse president Mart Nõmm ja sama klubi projekti vedaja Kuno Erkmann andsid täna Sindi gümnaasiumile üle discgolf’i harjutamiseks vajalikud tarvikud, mille hulka kuulub kolm mobiilset korvi ja kettakomplekti. Samasuguse komplekti sai eelnevalt ka Paikuse põhikool.

Sindi gümnaasiumi õpilased valmistuvad kettagolfi harjutusteks. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilased valmistuvad kettagolfi harjutusteks. Foto: Urmas Saard

Kooli staadionile kingitust vastu võtma tulnud Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tegi esimese õnnestunud kettaheitega käe valgeks. Proovivise toimus küll kaunis lähedalt, aga seegi sooritus vajas täpset silma ja osavat kätt.

Jätka lugemist »

Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile

Eeloleval pühapäeval on emadepäev. Sindi gümnaasiumis on tavaks selleks päevaks pikalt ja põhjalikult ettevalmistusi teha. Eile toimus kooli aulas emadele ja vanaemadele pühendatud kontsert, mis jutustas lauludes, sõnades, liikumistes ja lühinäidendis lugusid neist endist ning üksnes neile.

Õnneli Pilliroog  ja  Chätlyn Parts sketšis Armastus kolme apelsiini vastu. Foto Urmas Saard

Õnneli Pilliroog ja Chätlyn Parts sketšis “Armastus kolme apelsiini vastu”. Foto: Urmas Saard

laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil

Tänavune kontsertõhtu oli pealavastaja Eneli Arusaare jaoks eriline. Kolm tema näiterühma õpilast lõpetavad gümnaasiumit ja sellises koosseisus koolilavale tulek jäi ilmselt viimaseks. Chätlyn Parts tegutses erilise innukusega kooli näiterühmas alates kolmandast klassist, tema klassivennad Egon Gentalen ja Martin Salundi liitusid õpilasteatriga kümnendast klassist ning omandasid näitlemise vilumust hoolsusega, mis on õpetaja Arusaare hinnangul eeskujuks noorematele harrastusnäitlejatele.

Lisaks näitlejatele esines täissaalile palju teisigi õpilasi, ühtekokku 77 koolnoort. Kaheksateistkümnest etteastest koosnev kava algas 2.a klassis õppiva Annabeli lauluga. Laulu “Unenäoriik” saatis klaveril muusikaõpetaja Marje Tilk. Mudilaskoori esituses kõlanud laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil Sindi seltsimajas.

Jätka lugemist »

Majda Koren: koren tähendab porgandit

„Minu nimi on Majda Koren, ma tulen Sloveeniast, ma kirjutan raamatuid, mulle meeldivad kollid, tulnukad ja võlujoogid,” ütles lastekirjanik ja õpetaja kohtumisel Sindi gümnaasiumi esimese kuni neljanda klassi õpilastega.

Majda Koren (paremal) ja Katrin Reinmaa kohtumisel Sindi gümnaasiumi õpilastega. Foto Urmas Saard

Majda Koren (paremal) ja Katrin Reinmaa kohtumisel Sindi gümnaasiumi õpilastega. Foto: Urmas Saard

Katrin Reinmaa, Majda Koren, Imbi Jalakas. Foto Urmas Saard

Katrin Reinmaa, Majda Koren, Imbi Jalakas. Foto: Urmas Saard

Ükskõik kuhu ma ei läheks, mul on alati kaasas väike märkmik

Tänast külalist saatis kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa, kes tegi laste ja kirjaniku vahelise vestluse mõlemale arusaadavaks. Kuid Koren ei rääkinud üksnes inglise keeles. Ta õpetas lastele pisut ka sloveenia keelt ja alustas oma nimest. „Minu nimi on Majda Koren, aga koren tähendab sloveenia keeles porgandit. Sellepärast ongi minu kõrvarõngad porgandid.” Kirjaniku arvates on täiskasvanutel üsna raske sloveeni keelt õppida, aga lastel minevat õppimine päris hõlpsasti.

„Õpime, kuidas öelda tere hommikust. Kuulame ja kordame minu järgi: dobro jutro!”. Järgmisena said lapsed teada, et lahko noč tähendab head ööd. Koren hindas laste hääldust suurepäraseks. Siis võeti käsile numbrite loendamine: ena, dva, tri, štiri, pet. Jätkuvalt polnud kirjanik kiitustega kitsi.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi „Naljanina 2019” on Braian Kulp

Fotod!

„Konn istus järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõndis temast mööda rebane ja küsis: kuule, konnake, ütle kas vesi on soe? Konn vastas: rebane, ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter,” jutustas 4a õpilane Braian.

Braian Kulp, Naljanina 2019 suure auhinna võitja. Foto Urmas Saard

Braian Kulp, “Naljanina 2019″ suure auhinna võitja. Foto: Urmas Saard

Tänavu soovis naljalugusid vesta 38 õpilast. Kõigil oli võimalus esitada kaks lugu. Enamasti jutustati üksinda, aga mõnel juhul kahekesi või kolmekesi. Naljavõistlust hindas viieliikmeline žürii, kuhu kõigil aastatel on kuulunud Sindi gümnaasiumiga seotud inimesed. Tänased hindajad olid Anne Sammelselg, kooli medõde; Anne Urban, kooli vilistlane ja Fein-Elast Estonia OÜ töötaja; Reine Tänav, kooli endine õpetaja, kes praegu on Sindi lasteaia õppealajuhataja; Ain Keerup, kooli direktor ja Imbi Jalakas, kooli raamatukogu juhataja, Naljanina võistluse ellukutsuja ning peakorraldaja.

Võistluse hakatuseks rääkis Keerup samuti ühe anektoodi ja teine oli tal varuks hilisemaks etteasteks, sest direktor oskab hinnata head nalja.

Lisaks „Naljanina” suurele auhinnale valis žürii kuus tillemat „Naljaninakese” auhinna saajat, keda ei reastatud tähtsuse järjekorda. Žürii arvates ilmestasid nad kõik oma headuses erinevaid külgi: kellel oli ilmekus mõjusam, kellel selgem hääldus, kellel loo valik paremini õnnestunud, kes oskas laval kenasti näidelda jne.

Jätka lugemist »

Poola suursaadik istutas Laiuse linnusevaremete juurde 15 pärnapuud

Täna Jõgevamaal Laiuse linnusevaremete juures toimunud istutustalgutel panid Poola Vabariigi suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski, Jõgeva vallavalitsuse esindajad ja Laiuse Jaan Poska põhikooli õpilased kasvama 15 pärna.

Puude istutamisel osalevad (paremalt) suursaadik Greogorz Kozlowski, Jõgeva vallavalitsuse välissuhete koordinaator abivallavanem Viktor Svjatõšev, vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Foto Jõgeva vallavalitsus

Puude istutamisel osalevad (paremalt) suursaadik Greogorz Kozlowski, Jõgeva vallavalitsuse välissuhete koordinaator abivallavanem Viktor Svjatõšev, vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Foto Jõgeva vallavalitsus

Need sümboliseerivad 15 aastat, mis on möödunud ajast, mil Eesti ja Poola võeti Euroopa Liidu liikmeks, samuti Eesti ja Poola vahelist sõprust. Eestit ja Poolat on ühine ajalugu sidunud ka varem: aastatel 1582–1622 kuulus osa Eesti aladest Rzeczpospolita (mõlema Rahva Liit ehk Poola-Leedu liit) koosseisu ja Laiuse oli selle põhjapoolseima staarostkonna keskus. Nüüd on kaks riiki koos nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. „Eesti on Poola jaoks väga hea koostööpartner ja usun, et tänasest pärnade istutamisest saab alguse Poola saatkonna ja Jõgeva valla koostöö uus tihenemine,“ ütles suursaadik Kozłowski. Pärnad toodi kohale Poolast ja Grzegorz Kozłowskile olid Laiusel mulda pandud pärnad esimesed puud, mis ta üldse istutanud.

Marge Tasur
Jõgeva vallavalitsuse avalike suhete peaspetsialist

Võistluse „Pärnumaa parim õpilasfirma 2019” edukaimaks võistlejaks tunnistati Sinu Pliiats

Täna toimus TÜ Pärnu kolledžis järjekordne Pärnumaa parima õpilasfirma võistlus, millega innustati koolinoori osalema ettevõtlusõppes ja omandama praktilisi kogemusi õpilasfirma tegevuse kaudu.

Võistlus Pärnumaa parim õpilasfirma 2019 Pärnu kolledžis. Foto Urmas Saard

Võistlus “Pärnumaa parim õpilasfirma 2019″ Pärnu kolledžis. Foto: Urmas Saard

Võistlusel lubati osaleda Pärnumaa gümnaasiumite ja kutsekoolide õpilastel, kelle asutatud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ning on kantud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade nimestikku. Võistlust korraldasid Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, TÜ Pärnu kolledž ja SA Pärnumaa Arenduskeskus. Võistlusel hinnati nii õpilasfirmade aruannet kui oma toote või teenuse suulist esitlemist publikule ja žüriile. Õpilasfirmade vahelise võistluse ühe peakorraldaja TÜ Pärnu kolledži projektijuhi Mari Suurvälja selgitusel on õpilasfirma peamine eesmärk tegevuse kaudu õppimine. „Ma arvan, et tänase päeva jooksul saite te teha oma aastapikkuse õpilasfirma tegevusest päris hea kokkuvõtte,” ütles Suurväli.

Kõik õpilasfirmad esitasid paberkandjal trükitud aruanded kahes eksemplaris züriile enne tänast stendiesitluse algust. Aruande maksimaalne pikkus oli koos kirjelduste, graafikute ja tabelitega tervelt jumalatosin A4 lehte. Aruanne pidi sisaldama muu hulgas toote või teenuse kirjeldust, finantstulemuste kokkuvõtet, üldhinnangut õpilasfirma tegevusele, raamatupidamise lõpparuannet.

Jätka lugemist »

Tutipidulised istutasid maitsetaimi

Sindi gümnaasiumi tutipeol helistas abiturientidele viimast koolikella esimese klassi õpilane Loretta Olli. Gümnaasiumi lõpetajad istutasid maitsetaimi ja kastsid istikuid veepüstolitega.

Sindi gümnaasiumi kaheteistkümnenda lõpatajad tutipeol. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi kaheteistkümnenda lõpatajad tutipeol. Foto: Urmas Saard

Õpetajad Sindi gümnaasiumi tutipeol. Foto Urmas Saard

Õpetajad Sindi gümnaasiumi tutipeol. Foto: Urmas Saard

Abituriendid panid kokku ka ühiskoori ja laulsid laulu „Elav legend – vabadus”.

Pärast tänast klassitundi oma esimeste õpetajatega (Naima Soosaar ja Ave Aaslaid) võtsid esimese klassi õpilased kaheteistkümnenda lõpetajatel koolimaja B-korpuse ülakorrusel käest kinni ja tõid oma eelkäijad Sindi gümnaasiumi aulasse. Rivi ees sammusid kolmekesi kätest kinni hoides Naima Soosaar, Ave Aaslaid ja Jelena Oleštšenko.

Piduliku tutipeo sissejuhatuseks laulsid esimesed klassid koolilaulu ja kaheteistkümnendike tervitamiseks võttis sõna 11. klassi õpilane Kristiina Anufrieva.

Päeva korraldajaks oli 10A koos huvijuhiga, sama gümnaasiumi vilistlane, kes tegid ühiselt oma koolivendade ja – õdede päeva lõbusamaks. Kordamööda astusid abituriendid lavalt alla, võtsid pimesi lipiku, millele oli kirjutatud õpetaja nimi ja siis tuli võtta abiks kõik oma pantomiimilised oskused, et nende klassikaaslased said õigesti mõeldud isiku ära arvata. Päris jänni ei jäädud kordagi, aga mõnel juhul tuli õige vastus juba esimesel hetkel.

Jätka lugemist »

Ainus, kes viitsis niimoodi jamada

Sirly Pihlak on töötanud sotsiaalpedagoogina enam kui kuus aastat Vändra gümnaasiumis, alates käesolevast kuust jätkab ta sama kutsumusega Sindis. Millised on laias laastus sotsiaalpedagoogi tööülesanded? Seda püüab Pihlak Külauudiste infoveski palvel lugejatega jagada. Aga esmalt räägib ta mõne sõnaga iseendast.

Sirly Pihlak. Foto Urmas Saard

Sirly Pihlak. Foto: Urmas Saard

Seda kartust, et mul iga päev tööd ei jätkuks, ei ole

„Olen Vändras kasvanud, sealse gümnaasiumi lõpetanud ja samas koolis ka aastaid töötanud. Vändra on olnud kogu aeg koht, kus ma olen elanud,” ütleb meie esimese kohtumise jutuajamist alustades pidevalt rõõmsalt naeratav noor naine. „Peale gümnaasiumit ei olnudki mul mingit kindlat plaani, mida edasi tegema hakata. Mingi mõte siiski inimestega töötamiseks peas liikus. Kuid kindel suund, kas valida sotsiaalvaldkond või midagi muud, see arusaamine puudus. Pärnu kolledžist leidsin sotsiaaltöö korralduse ja arvasin, et selles võiks midagi minu jaoks olla. Aga ega ma täpselt ju veel ei teadnud ka, mis asi see on,” tunnistab Pihlak, kes lõpetas kolledži 2011. aastal. Õping kestis avatud ülikoolis neli aastat.

„Kooliajal mõtlesin, et lastega ma tegelema ei hakka. Aga erinevatel praktikatel käies nägin sotsiaaltöö erinevaid pooli. Olin lühemat aega Vändra alevis psüühiliste erivajadustega päevakeskuses, samuti vanadekodu poole peal ja puutusin kokku ka erihoolekandega. Ega see mulle väga ei sobinud.”

Jätka lugemist »