Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Eesti lippudega Venemaal

Juuni kolmel viimasel päeval toimus Venemaa suuruselt neljandas linnas Jekaterinburgis rahvusvahelise Y’s Men ühenduse Euroopa piirkonna konverents, milles osalesid Eestit esindades kolm Pärnu Y klubi liiget.

Venemaa reisi Y klubide viimane kohtumine Peterburis vahetult enne kodumaale sõitmist. Foto Urmas  Saard

Venemaa reisi Y klubide viimane kohtumine Peterburis vahetult enne kodumaale sõitmist. Foto: Urmas Saard

Kuigi Euroopa konverents leidis aset 28., 29. ja 30 juunil Jekaterinburgi kesklinnas asuvas hotellis Novatel, viibis eestlaste seltskond Venemaal tervelt tosin päeva, et tutvuda selle maa avarustega veidi laiemalt ja kohtuda ka Y’s Men liikumise klubiliste tegevustega Ufas ning Peterburis. Etteruttavalt olgu öeldud, et paralleelselt huviga Venemaa Y klubide vastu oli kohtumiste eesmärgiks ka valmistumine järgmisel aastal Pärnus toimuvaks Venemaa nädalaks. Meie kolmiku moodustasid Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro Selg, Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ja lihtliige Urmas Saard.

Jätka lugemist »

Seal, kus Moskva ja Jekaterinburgi vahelist maanteed lõikab Euroopa-Aasia piir

Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres kõrgub 2008. aastal avatud 30 meetri pikkune punasest graniidist obelisk, mis tähistab Euroopa-Aasia piiri.

Euroopa-Aasia piiritähis Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres. Foto Urmas Saard

Euroopa-Aasia piiritähis Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Ülisuur pildigalerii: väärikad kogunesid Pärnusse konverentsile

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 10. aastapäeva tähistati Pärnus Strand SPA & Konerentsihotellis üleriigilise konverentsiga „Aktiivsena eluteel”.

Marika Priske Pärnu konverentsil Aktiivsena eluteel. Foto Urmas Saard

Marika Priske Pärnu konverentsil “Aktiivsena eluteel”. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Ülle Madise: reetmine on eesti keele äraandmine

Suur pildigalerii

Neljapäeval, 14. märtsil toimus Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis tavaks kujunenud emakeelepäeva konverents „Kas tõesti häbeneme riigikeelt?“. Konverentsil kuuldust koostas ülevaatliku kokkuvõtte Mihkel Volt, ajakirja Raamatukogu peatoimetaja. Artikli leiab Rahvusraamatukogu kodulehelt.

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ilusa selge eesti keele ülistuseks

17. korda Rahvusraamatukogus Maire Liivametsa juhatusel korraldatud emakeelepäeva konverentsi avas peadirektor Janne Andresoo, kes rõhutas meie keele rõõmsalt mängulise edendamise vajalikkust. Seejärel astus humanitaarsaali kogunenud rohke publiku ette õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettekande pealkirjaks oli „Ilusa selge eesti keele ülistuseks“. Professor Ülle Madise keskendus oma ettekandes seikadele, millest johtuvalt tõdes, et „meie keel on allakäiguteel“. „Kas tõesti häbeneme oma riigikeelt?“ küsis ta ja vastas: „Reetmine on eesti keele äraandmine. Eesti mõte on olla Eesti.“ Ta osutas nii eesti keelt häbenevale suhtumisele teaduses, eraisikuile saadetud arusaamatuile ametikirjadele kui ka jultumusele seadusloomes, millest tõuseb tema sõnutsi „suuremat sorti segadus ja kulu“. Õiguskantsler Ülle Madise ettekandel põhinevat artiklit on võimalik lugeda ERRi portaalist.

Jätka lugemist »

Pärnus kõneldi Tartu rahulepingust

Koostöös Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja kohalike haridus- ning kultuuriasutustega on Tartu Rahu Põlistamise Selts korraldanud Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva eel mitmel pool Eestis loengute sarja, mille sisuks meie riigi üks peamisi alusdokumente. Täna toimus eelmistega sarnane seminar Pärnu Nooruse Majas.

Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto Urmas Saard

Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto: Urmas Saard

Ajaloohuvilisi tervitas helikandjalt kõlanud Petseri kloostri kellamäng. Setode Püha Jüri ikooni ees süüdati küünal. Võis lehitseda või kaasa osta Tartu rahulepingu trükise, vaadata teemat käsitlevaid lehti, maakaarte, näha riigi ja Petserimaa ajaloolist lippu.

Avasõnad ütles Eesti Vabaduspartei ja Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch.

Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam on olnud kunagise Eesti Kongressi juhtorgani Eesti komitee liige. Välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete asjatundjana esitas ta vaheajaga kaks huvitavat ettekannet. Esimene jõudis kuulajateni rohke slaidivalikuga. Estam jutustas Eesti ajaloost rõhuasetusega Petserimaale ja Ingerimaale. Teise ettekande sisuks oli poliitiline analüüs uue piirilepingu otstarbetusest ja selle jõustumise korral varitsevatest ohtudest.

Jätka lugemist »

Ajaloopäeva teemaks on „100 aastat Tartu rahulepingut“

Koostöös Tallinna rahvaülikooliga korraldab Tartu Rahu Põlistamise Selts ajaloohuvilistele teabepäeva „100 aastat Tartu rahulepingut“. Sama kavaga on juba varem esinetud Tartus ja Viljandis.

2016. a suvel tehtud fotol näeb Tallinnas Kadrioru pargis sammumas Jaan Poska järel Sindi gümnaasiumi õpilasi ja Sindi ajalooklubi rahvast. Foto Urmas Saard

2016. a suvel tehtud fotol näeb Tallinnas Kadrioru pargis sammumas Jaan Poska järel Sindi gümnaasiumi õpilasi ja Sindi ajalooklubi rahvast. Foto: Urmas Saard

Neljale tunnile kavandatud ajaloopäev leiab aset Tallinna rahvaülikooli ruumes (Vene tn. 6 teisel korrusel) laupäeval, 12. jaanuaril, algusega kell 12.00.

Avasõnad ütleb Rein Koch ja sellele järgnevalt mängib Vello Vart klarnetil Eesti hümni. Jüri Estam näitab slaidiprogrammi „Priius, kallis aare“. Petserimaalane kaeb Petserimaad sealt- ja siitpoolt kontrolljoont. Rein Koch teeb ettekande Tartu rahulepingust kui Eesti rahvusriigi garantiist ja selle õiguslikust vundamendist.

Vaadatakse katkendit Jaan Poska eluloo tähtsamatele perioodidele pühendatud dokumentaalfilmist, mille esilinastus toimus suurmehe 150. sünniaastapäeva eelõhtul Laiusel. Filmi stsenaristid on Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain.

Uue piirilepingu loost teeb ülevaate Aldo Kals. Jüri Estam arutleb selle üle, millest tahetakse loobuda. Andres Inn tutvustab häbisamba mõtet. Päev lõpeb vaba mikrofoni kasutamise võimalustega.

Osavõtt on ajaloohuvilistele tasuta.

Urmas Saard

Trivimi Velliste: hoolimatusega kahanes usk Jumalasse

Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel toimus 23. novembril Tallinnas Hiltoni hotellis rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”.

Trivimi Velliste. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Kuid nii kadusid ühiskonnast ka varasemad kindlad pidepunktid

Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste ütles konverentsi avasõnas, et sada aastat tagasi leidsid aset siinse rahva jaoks tõeliselt pöördelised sündmused. Sada aastat tagasi toimunu oli vägagi pöördeline kogu Euroopale.

„Hiljuti kohtusid Prantsusmaal president Emmanuel Macron, liidukantsler Angela Merkel, president Donald Trump. Neil oli, mida meenutada. Aga nad oskasid meenutatut siduda ka tänase ja homsega. Ja mitte just kõige õnnestunumal viisil,” ütles Velliste. Alljärgnevalt on esitatud Velliste sõnavõtt pea täies ulatuses.

Jätka lugemist »

Vabadussõja alguse sajandat aastapäeva tähistas väikelinn Sindi tähelepanuväärse aupaklikkusega

Aare Külaots: „Sindi gümnaasiumil on midagi, mida temalt mitte keegi ära võtta ei saa ja vilistlased, keda me ei saa unustada. Selles mõttes on Paikuse põhikool natuke kade.”

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Tolles omaaegses Sindis on sündinud viis inimest, kes saanud Vabadusristi

Kesknädalal, 28. novembril, algas Eesti ajaloo suursündmuse meenutuste päev Sindis Vana kalmistu ühiskülastusega kapten Viktor Araki kalmule ja jätkus Sindi gümnaasiumi korraldatud õpilaskonverentsiga.

Veerand tundi enne keskpäeva rivistusid koolimaja peahoone esimese korruse avaras koridoris kümned õpilased sinimustvalgeid kandelippe hoidma. Vabadussõjas langenud kümne langenud sõjamehe mälestustahvli juures seisis kaitseliitlaste auvalve. Konverentsile saabujad võisid peatuda eeskujulikult turvatud rariteetide laua juures, et näha väga lähedalt Helmut Aasamäe isiklikku kogusse kuuluvat nn „vereristi” ja legendaarse õpetaja Lembit Roosimäe raamaturiiulilt valitud eriti huvipakkuvat kirjandust Vabadussõja kohta. Laual põlesid kaks komplekti sinist, musta ja valget värvi küünlad.

Jätka lugemist »

XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents saab alguse Sindist

1. detsembri hommikul koguneb kõikjalt üle riigi Sinti rohkem kui poolsada punakuuelist jõulutaati, -memme ja päkapikku, kes liiguvad loode-kagu suunal pikas rongkäigus läbi linna noortekeskuse esisele väljakule.

Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis Foto Urmas Saard

Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis. Foto: Urmas Saard

eeskava kokkuseadmise eest on hoolt kandnud Sindi Naisliit

Paraadrongkäiguga liituvad Janne Ristimetsa tantsuinglid ja piparkoogivabriku ansambel Kardemon. Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel andis teada, et sarnaselt eelmisele aastale tänavu jõuluvanade suurkogunemise paika tuledesäras jõulupuud püsti ei aeta, sest seal puuduvad sobivad tingimused. „Tänavu ehitakse olemasolev Kooli 5 ja Kooli 7 vahel kasvav jõulupuuks sobiv kuusk. Sindi Kommunaal on juba puu aluse võsast puhastanud ja korteriühistutega on kooskõlastatud. Puu ehitakse hiljemalt esimeseks advendiks,” teatas Vaabel. Seda kuuldes jäi jõuluvanade konverentsi eestvedaja Ärni mõtlikuks, aga arvas, et kui punakuuelised oma liikumisvahenditega ikka majadevahelistele teedele ära mahuvad, siis vaatavad nad ka uues asukohas ehitud jõulupuu üle.

Jätka lugemist »

Kas lähtutakse jätkuvalt piibellikest väärtustest?

„Väike loov seltskond kristlasi, Schuman, Adenauer ja De Gasperi, aitasid Euroopa välja sõjajärgsest kriisist, juhatades teed, mis lähtus piibellikest väärtustest. Nemad uskusid, et demokraatia on kas kristlik või pole seda olemas,” ütleb Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam.

Tunne Kelam. Foto Urmas Saard

Tunne Kelam. Foto: Urmas Saard

Millised on Euroopa tulevikuvõimalused? Kas neid saab veel minevikust leida?

Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel leiab aset rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”, toimumiskohaks Hilton Tallinn Park Hotel.

23. novembril toimuva konverentsi avavad Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste, Konrad Adenaueri Fondi juhataja Balti riikides ja Põhjamaades Elisabeth Bauer ja Tunne Kelam. Mikuláš Dzurinda, Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskuse (WMCES) president, Slovakkia peaminister 1998–2006, arutleb küsimusel „Väärtused versus poliitika – Euroopat liitmas või lahutamas?”

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad ja Soome seeniorid arutlesid Euroopa Liidu rahastuspoliitika üle

Käesoleva nädala kahel esimesel päeval Turus toimunud seminaril osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ühiselt Soome Päris-Soome maakonna seenioritega Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud teemavaldkondade arutelus, mille abil kujundatakse uut Euroopa Liidu eelarve perioodi.

Kingitused Soome sõpradele Foto Urmas Saard

Kingitused Soome sõpradele. Foto: Urmas Saard

euroopalikest väärtustest on üsna erinevaid arusaamasid

Euroopa Parlamendi valimiste eelne Euroopa Komisjoni rahastatav seminar oli jätkuks kolm kuud tagasi Pärnu hotellis Strand ja Pernova Loodusmajas asetleidnud teemavaldkondade töötubadele. Pärnust oli Turus üle 70 inimese ja sama suur oli Soome esindatus. Turu konverentsikeskuse suures saalis esinesid 17. septembril tervitussõnade ja ettekannetega Edela-Soome regionaalse volikogu esimees, parlamendiliige ja aukonsul Ilkka Kanerva, Euroopa Komisjoni esinduse Soome asejuht Maria Blässar, Euroopa Komisjoni esinduse Eestis asejuht Katrin Höövelson, Euroopa Parlamendi infobüroo Soome juht Jarmo Oikarine jt. Emeriitprofessor Paavo Okko pidas loengu „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik”. Iida Laurila, Turu JEF Soome (Euroopa noored liikumine), lühikeses sõnavõtus väljendus tõsine mure noorte väga madala valimisosaluse üle. Seminari töökeelteks olid eesti ja soome keeled, mida tõlgiti sünkroonselt mõlemasse keelde.

Jätka lugemist »

Tallinna loomaaias algab rahvusvaheline liigikaitse foorum

Täna algab Tallinna loomaaias rahvusvaheline Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooni (EAZA) liigikaitse foorum, mis toimub esmakordselt Eestis. Iga kahe aasta tagant toimuv üritus toob tänavu kokku 158 esindajat 105 erinevast liigikaitsega tegelevast organisatsioonist ning 33 erinevast riigist.

EAZA konverents

EAZA konverents

Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani sõnul on lisaks olulistele aruteludele foorum ka uute ideede kohtumispaik. „Kolme pikka põhjamaade päeva täitev foorum on pühendatud metsloomade ärile, värske vee säilitamisele, liikide loodusesse taastutvustamisele ning liigikaitsesse investeerimisse. Ma olen kindel, et kõik osalejad saavad siit teada midagi uut ja valgustavat, mis aitab neil täita oma missiooni elu säilitamisel erinevates vormides. Eesti on riik täis metsi, soid ja lugematul hulgal saari, mis muudab selle heaks kohaks mõtisklusteks ning oluliste teemade üle arutamiseks.“ sõnas Maran.

Foorumi kolm päeva on kõik pühendatud erinevatele teemadele – kolmapäev keskendub ebaseaduslikule metsloomade ärile, neljapäev värske vee säilitamisele ning liigikaitse olukorrale balti riikides ja reede liikide taastutvustamisele loodusesse ning liigisäilitamisse investeerimisele.

Eluslooduse säilitamine on EAZA peamine eesmärk ning tänasel päeval on selgeks saanud, et loomaaedade ja akvaariumite roll selle juures on palju suurem, kui pelgalt ohustatud liikide säilitamine läbi aretusprogrammide. Tänu erinevatele projektidele tegelevad mitmed EAZA liikmed aktiivselt eluslooduse kaitsealade ja tervete ökosüsteemide säilitamisega, eesmärgiga päästa ohustatud liike.

Mait Martinson: kivi Sindi gümnaasiumi seinas on väärt tuhandet kivi Hiina müüris

Tartu rahu 98. aastapäeval toimus Sindi gümnaasiumis koostöös Paikuse põhikooliga õpilaskonverents, kus peaesinejana rääkis diplomaat Mait Martinson.

Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull ütles Tartu rahule pühendatud konverentsi sissejuhatades, et erinevalt eelmistel aastatel toimunud õpilaste ettekannetele esinevad tänavu Sindi gümnaasiumi vilistlased. Kordamööda said kõnepuldis sõna vilistlased Mait Lind, Taavi-Toomas Tärk ja Lisette Kandima.

Peaettekandega esines diplomaat Mait Martinson. Kull tutvustas oma kooli vilistlast kogemustega suursaadikuna, kes on esindanud Eesti Vabariiki Hiinas, Iirimaal ja Valgevenes. Martinson töötab välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja transatlantiliste suhete büroo nõunikuna, asudes riigi strateegilise kaubakomisjoni liikmena esimehe ülesannetes.

Esmalt andis Martinson Sindi gümnaasiumile kingituseks toodud sinimustvalge laualipu ühele kooliaulas istuvale neiule hoida. Mõniaeg hiljem palus ta selle lipu õpilase enda valikul asetada kuhugile kõige sobivamale kohale. Õpilane pidas kõige paremaks asukohaks Vabadussõjas langenute mälestustahvlit aula seinal, mille ette ta lipu asetas.

Jätka lugemist »

Peeter Luksepale mõeldes

„Sajandivanuseks saav Eesti Vabariik on rohkem kui poole oma ajaloost osutanud vastupanu võõrale võimule – iialgi alistumata. Ühtviisi oluline oli vastupanu relv käes kodumaa metsades ja vastupanu paguluses sinimustvalge lipp käes,“ ütleb Trivimi Velliste, kes meenutab täna Stockholmi välisvõitluse olulise keskusena.

Peeter Luksep 2008 a Pärnus Foto Urmas Saard

Peeter Luksep 2008. a. Pärnus. Foto: Urmas Saard

Velliste hinnangul oli suur poliitiline mõju sealsel Norrmalmstorgil 79 järjestikusel esmaspäeval – märtsist 1990 kuni septembrini 1991 – aset leidnud meeleavaldusel, mil järelejätmatult nõuti vabadust Eestile, Lätile ja Leedule.

Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses

„Peeter Luksep, Rootsi eestlaste juht, oli koos oma nimekate poliitiliste sõpradega nende rahvakogunemiste peamisi eestvedajaid. Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses. Tema säras sisemiselt,“ leiab Velliste.

Pro Patria Instituut korraldab 27. jaanuaril Rahvusraamatukogu suures saalis Peeter Luksepa (29.01.1955 Stockholm – 8.09.2015 Stockholm) mälestuseks rahvusvahelise konverentsi. Konverents toimub koostöös Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo ja Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskusega. Kohale tulevad Peetri sõbrad ja võitluskaaslased nii Eestist kui välismaalt. Konverents püüab ehitada silda demokraatia eest võitlejate ning tänaste kriisikollete vahele.

Jätka lugemist »

Jõuluvanade pressikonverents Rakvere Targas majas

Kahel päeval Kadrinas ja Rakveres asetleidnud Eestimaa Jõuluvanade ühenduse korraldatud Ülemaaline Jõuluvanade konverents lõppes pressikonverentsiga Rakvere Targa Maja esinduslikus saalis, kuhu oli oodatud ka linnapea Marko Torm.

Krõõt Nõmmela-Mehide asetab Eestimaa Jõuluvanade ühenduse poolt kingitud kuusekese valitud kohale Foto Urmas Saard

Krõõt Nõmmela-Mehide asetab Eestimaa Jõuluvanade ühenduse poolt kingitud kuusekese valitud kohale. Foto: Urmas Saard

“Oh-oh-ohooo,“ hüüdsid auväärsed külalised, kui sisenesid Rakvere südalinnas asuva Targa Maja saali ja istusid linnavolikogu istungite tarbeks soetatud moodullaudade äärde, mille maksumus pidavat olema koos vajamineva tehnikaga umbes 30 000 eurot. Mitte ainult lauad ja toolid, vaid kogu saal on muljetavaldavalt esinduslik nagu kogu hoone tervikuna. Tavapäraselt istuvad seal volikogu liikmed, volikogu kantselei juhataja ja linnapea ühes abilinnapeadega. Nüüd jätkus parasjagu sama palju kohti Eestimaa jõulutaatidele, -memmedele ja päkapikkudele.

Ajakirjandust, kellega oma muljeid, mõtteid, arvamusi ja vastu võetud seisukohti jagada, oodati pressikonverentsile rohkem kui tegelikult kohal oli, aga lepiti sellegagi, et vähemalt Külauudised olid esindatud ja nii ei pidanud üksnes iseendile rääkima. Vastavalt varajasemale kokkuleppele oli väga oodatud ka Rakvere linnapea Marko Torm. Taatide, memmede, päkapikkude saali pääsemise ja vastuvõtu eest kandis hoolt Krõõt Nõmmela-Mehide, Rakvere Kultuurikeskuse direktor. Paraku kulus tema aeg valdavalt väljapool saali ära, kuna üritas tulutult linnapead telefonile saada.

Jätka lugemist »

Rakveres kuulutati Aasta Jõuluvana 2017 tiitli saajaks Anti

Esimesel adventpühal jõudis Ülemaaline jõuluvanade konverents Rakvere keskväljakule, kus jõulutaat Ärni ettelugemisel andsid jõuluaja vannet lapsed, emmed, issid, vanaisad, vanaemad, ning punakuubedes ja -seelikutes habemekandjad. Tavapäraselt kuulutati välja ka Aasta jõuluvana.

Aasta Jõuluvana 2017 on jõulutaat Anti Foto Urmas Saard

Aasta Jõuluvana 2017 on jõulutaat Anti. Foto: Urmas Saard

Eestimaa Jõuluvanade ühenduse korraldatud Ülemaaline Jõuluvanade konverents hakkas paraadrongkäigus liikuma Rakvere teatri õuelt. Mida lähemale linnaväljakule jõuti, seda rohkem rahvast oli saabujaid tervitamas.

Anti oli oma toredate abilistega jõuluvanade konverentsi Lääne-Virumaa poolne koordineerija

„Et jõuluvanade konverents saaks toimuda, peab olema valmis vande andmiseks,“ kuulutas jõulutaat Ärni avatud jõuluvanade liikuva postkontori põrandal seistes. Esmalt pöördus Ärni armsate laste poole ja palus korrata tema öeldud sõnu: „Olen tubli. Aitan ema ja isa. Jõulu ajaks valmis peas mul juba jõulusalmid. Piparkooke valmistan ma terve mäe, et siis jõuluajal seda kaugelt näeks.“

Jätka lugemist »

Kadrina laulis ja tantsis jõuluvanade ülemaalisele konverentsile

Jõuluvanade ülemaalise konverentsi toimumise paik Kadrina pakatas rohketest elamustest ja kohtumistest, mille täielikuks kirjeldamiseks napib sõnu.

Jõuluvanade moedemosntratsioon Kadrinas Foto Urmas Saard

Jõuluvanade moedemosntratsioon Kadrinas. Foto: Urmas Saard

Pärast seda, kui jõuluvanad Vohnja ja Hulja külastusretkelt tagasi tulid ja staadionil võistelnud taatide, -memmede ja päkapikkudega ühinesid, toimus huvikeskuse saalis koduste lastega kohtumine. Huvikeskuses olid avatud ka jõuluhõngulised töötoad ja noortekeskuses heategevuslik jõulukohvik. Kohviku tulu läks Kadrina kiriku soojapuhuri soetamiseks. Sealsamas jõulukohviku kõrval olevas letis sai õuejahedusest ruumi siseneja keha soojendada Haeska küla Tänava talu jookidega. Helina ja Margus Meripuu degusteerisid oma valmistatud jooke, mida eriti kiitsid Läänemaa jõuluvanad. Sortiment oli lai, aga piisas ka poolest topsikust pihlaka veini maitsmisest, et saada veidi sooja ja veenduda toote headuses.

Pikemalt tasub peatuda rõõmsameelsel jõulukontserdil, mis toimus vähemalt paarsada inimest mahutavas huvikeskuse saalis. Eeskava sisaldas kuraditosinajagu esinemisi, mis andis ülevaatliku läbilõikke Kadrina rahva mitmekülgsest isetegevuse heast tasemest. Kuraditosinale etteastele lisandus veel üks ootamatus ja pärast seda ei kiirustatudki enam saalist lahkuma enne kui punastes kuubedes ja seelikutes habemekandjad pääsesid Kadrina kultuurilembelise rahva haardest välja.

Jätka lugemist »

Jõulutaat Olle kiitis teatrikallakuga Vohnja Lasteaed-Algkooli

Ajal, kui Kadrinat külastanud jõulutaadid, -memmed ja päkapikud asusid staadionil esimesi Jõulumaa meistrivõistluseid pidama, otsustasid jõuluvana Olle ja päkapikk Jan minna Vohnja mõisas õppivate tublide laste juurde.

Päkapikk Jan ja jõulutaat Olle lahkuvad Vohnja mõisast paljude laste kirjade ja heade muljetega Foto Urmas Saard

Päkapikk Jan ja jõulutaat Olle lahkuvad Vohnja mõisast paljude laste kirjade ja suurepäraste muljetega. Foto: Urmas Saard

Olle tuli Kadrinasse soomekelguga, aga Vohnjasse ta ei kelgutanud. Tegelikult ei tulnud Olle ka Keilast kelgutades Kadrinasse, ikka autoga. Kelk oli tal kaasas selleks, et lühemat maad lapsi sõidutada. Vohnja Lasteaed-Algkooli direktor Õnne Kiviperk oli väga külalislahke. Et mitte omapäid minnes teelt eksida, tuli ta meile Kadrina keskväljakule vastu.

Kirjade järgi olevat Vohnja mõisast esimesi teateid 1504. aastast, mil ta kuulus van der Heyde aadliperekonnale. Teateid tuleb 19. sajandi esimesel poolel kaunisse asukohta ehitatud peahoonest ka nüüd ja ikka häid sõnumeid, koguni väga häid. Kui toredad lapsed ja direktor seal tegelikult on, selleks pidigi minema oma silmaga veenduma.

Esimene tutvus laste ja maja töötajatega toimus raamatukogus. Näis, et lastele oli väga tähtis saada jõulutaadi ja päkapikuga ühele pildile. Seejärel istuti töötoas meisterdamise laua taha. Õnne asetas meevahast lõhnavad loodusliku kärje lehekesed valgele aluspaberile, et mitte lauda määrida.

Jätka lugemist »

Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse XVII konverents liikus Kolu mõisast Kadrina alevikku

Alates tänasest teeb Külauudiste portaal mitme ülevaatliku loo ja suurte pildigaleriidega tagasivaate läinud nädalavahetusel Kadrinas ja Rakveres aset leidnud 17. Ülemaalisest Jõuluvanade Konverentsist, mis toimus Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse eestvedamisel ja koostöös kohalike inimestega.

Jõuluvanade konverents on jõudnud Kadrinasse Foto Urmas Saard

Jõuluvanade konverents on jõudnud Kadrinasse. Foto: Urmas Saard

Põhjaliku ülevaate koostamine sai võimalikuks tänu Pärnumaa jõulutaat Vidi abile. Vidi hoolitses selle eest, et reporteril ja kaameramehel ei jäänud midagi olulist nägemata.

Jõulutaatide, -memmede ja päkapikkude kogunemine algas 2. detsembri hommikul Vaiatu külas asuva Kolu mõisa peamaja suures saalis

Kui mullu jõulukuine Kadrina valla ajaleht Kodukant kuulutas kõhklematult 2017. aastal toimuva advendiaegse ülemaalise jõuluvanade kogunemise nende kodupaiga sajandi sündmuseks, siis oli sõnum kindlasti sedavõrd tõsiselt võetav, et kannustas kõike oma silmaga kaema minema. Loodetud poolesaja punakuuelise jõulutaadi, -memme ja päkapiku vägi osutus lõplikul ülelugemisel küll veidi väiksemaks, aga ka 36 väärikat Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse esindajat jätsid endast maha vapustava mulje. „Oma habeme ja kepi nimel teen jõuluöösel tuhat imet,“ võisid sajad uudistajad kuulda ühtviisi nii Kadrinas kui Rakveres ja mitte keegi ei kahelnud sõnade võluväes.

Jätka lugemist »

Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni Foto Ärni isiklikust kogust

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni. Foto: Ärni isiklikust kogust

„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.

„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.

Jätka lugemist »

Mida ütlevad teadlased „Eesti rahvuse kestmisest“

Tallinnas Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis toimub 11. novembril Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud konverents „Eesti rahvuse kestmisest“.

Jaak Jõerüüt Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis Foto Urmas Saard

Jaak Jõerüüt Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis. Foto: Urmas Saard

MTÜ Tallinna Teadlaste Maja korraldatavat konverentsi toetavad Tallinna linn ja Eesti Teaduste Akadeemia. Konverentsi juhivad Tallinna Teadlaste Maja nõukogu aseesimehed Andres Kollist ja Peeter Normak. Kahe konverentsi ettekannetest ilmutatakse kogumik „Eesti rahvuse kestmisest“ ja see on Tallinna Teadlaste Maja kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.

Konverentsil kuuleb seitsme lektori ettekannet. Kõigile antakse aega 20 minutit, mille sisse peab mahtuma ka küsimuste ja vastamiste võimalus.

Muusikateadlase, Teadlaste Maja liikme Maie Vikati ettekande pealkiri on „Muusikatraditsioonide osa rahvuse kestmisel“. Järgmisena kuuleb Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teaduri Rein Unduski ettekannet „Kirjandus, rahvus, riik: Eesti juubeli eelõhtul“. Suursaadik ja diplomaat Jaak Jõerüüt räägib teemal „ Diplomaatia ja rahvuslus“. Majandusteadlase ja inimgeograafi, Teadlaste Maja liikme Kalev Kuke teemaks on „Sport ja rahvus“. Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Valge teeb ettekande „Emakeele Selts eesti keele hoidjana ja arendajana“. Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektori, Teadlaste Maja liikme Renno Veinthali ettekande sisuks on „Inseneriteadused ühiskonna teenistuses“. Viimasena käsitleb Tallinna Ülikooli professor Allan Puur „Vaateid Eesti rahvastiku arengule“.

Urmas Saard

Setomaal tuleb leelokonverents

“Seto laul on vaid üks osa seto kultuurist ning seepärast on vajalik laulmist näha laiemalt, kõnelda seejuures ka keelest, rahvarõivaste kandmisest, tantsimisest, esinemisest ja lastest, samuti Seto Kuningriigi võistlustest ja Leelopäevast”, sõnas Seto Leelotarko Kogo juht Õie Sarv.

Seto neiud Foto Urmas Saard

Seto neiud. Foto: Urmas Saard

Seto Leelokonverents leiab aset 11. novembril Kalatsova külas asuvas Setomaa Turismitalos. Leelokonverentsil käsitletakse seto laulu eri vaatenurkadest nii teadlaste kui leelokooride liikmete poolt.

Leelokonverents algab laupäeva keskpäeval seto hümni laulmise, avasõnade ja mälestushetkega. Ettekandeid kuuleb Kristin Kuutmalt, Janika Oraselt, Žanna Pärtlasellt, Kristi Salvelt. Pärast lõuna pooltundi on ettekanded Andreas Kalkunilt, Paul Hagult, Maria Noormetsalt, Maarja Hõrnalt ja Maarja Sarvelt. Ettekannetele järgneb arutelu ja osalejate ühispidu seto laulu ning tantsuga.

Leelokonverentsi toimumist toetavad Eesti-Läti programmist rahastatud koostööprojekt “Omakultuuri piirkondade arendamine ja tutvustamine turismi sihtkohtadena – UNESCO-tourism” ja Meremäe vallavalitsus.

Seto leelo kuulub UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja alates 30. 2009. a septembrist.

Ants Kaljurand andis põhjust rääkida metsavendlusest

Legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna (20.10.1917–13.03.1951) sajanda sünniaastapäeva järgsel hommikul kogunes mõnikümmend inimest Pärnumaal Mihkli kirikaeda, kus tema mälestuskivi ette asetati pärjad ja meenutati punaterrori vastast kangelaslikku võitlust. Sellele järgnes Pärnus metsavendlust käsitlev ajalookonverents.

Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja noorem veebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest Foto Urmas Saard

Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja nooremveebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest. Foto: Urmas Saard

Metsavendluse sümboltähise juures

Nõukogude okupandid tabasid Kaljuranna 1949. a jaanilaupäeval ja hukkasid sangari sõjaväetribunali otsusega 1951. a märtsis. Kuna tema hauda ei teata, avati 2011. a 10. juulil Kaitseliidu Pärnumaa maleva algatusel metsavenna auks mälestuskivi. Laupäeva hommiku karges jaheduses ja madalalt päeva valgustanud päikese kiirte heleduses asetasid ühise pärja kivi ette nooremveebel Heiki Magnus, Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees ja major Mehis Born, Kaitseväe toetuse väejuhatuse staabiohvitser.

Rahvasuus paremini teatud Hirmus-Ants, kodaniku nimega siiski Ants Kaljurand, jääb Borni sõnul Eesti metsavendade sümboliks, mis säilitab ülekohtuga silmitsi seistes meie eneseusku jääda eestlaseks ja käituda eestlasele kohase väärikusega. Borni seisukohalt peab ajaloo mõistmine looma aluse, mille põhjal riigikaitsjad kavandavad taktikat võimalike samalaadsete tuleviku olukordade tarbeks.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseumis tuleb taas laste liikluskonverents

Kolmapäeval, 11. oktoobril toimub Eesti Maanteemuuseumis II laste liikluskonverents. Sündmusel osalevad 3. klasside õpilased ja nende õpetajad viiest maakonnast.

Kanepis asuv Eesti Maanteemuuseum Foto Urmas Saard

Kanepis asuv Eesti Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Konverentsi põhieesmärk on arutada koos õpilastega, kuidas tänaval ohutult liigelda. Tähelepanu alla võetakse igapäevased (ohu)olukorrad liikluses.

“Lapsed on täiskasvanutega samaväärsed liiklejad,” sõnas konverentsi korraldaja, muuseumi külastusjuht Triinu Õispuu. “Üsna tihti on just nemad need, kes oma vanematele kõige tavalisemaid reegleid liikluses meelde tuletavad,” lisas ta.

Samuti soovivad korraldajad tutvustada mõistet “konverents”, et lapsed paremini mõistaksid, kuhu nende vanemad aeg-ajalt lähevad. Mida seal ikkagi tehakse või näha saab?

Konverentsil tuleb juttu bussiga reisimisest ja turvavöö kinnitamisest, liiklusviisakusest, noore liikleja rollist jalakäijana, ratturina, raudteed ületades . Esinejaid on oodata Maanteeameti ennetustööosakonnast ja Lõuna Politseiprefektuurist.

Et õpilased omandaksid ka ise esinemisoskust, saavad nad õpipesades arutleda liiklemise ABC teemadel ja esitleda arutelu tulemusi teistele konverentsis osalejatele.

Konverentsile on registreerunud koolid Põlva-, Võru-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgeva maakonnast. Konverents algab kell 10.

Triinu Õispuu
Eesti Maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht

Y’s Men Soome-Balti järgmine konverents toimub Pärnus

Teist aastat järjest peeti Lahtis rahvusvahelise ühenduse Y’s Men (Ineternational Men’s Club) Soome ja Balti riikide piirkondlik aastakonverents, kus Eestit esindas Pärnu Y-klubi.

Haamri kopsatusega kinnitatakse, et järgmine Y's Men Soome ja Balti riikide piirkonna konverents toimub Pärnus Foto Urmas Saard

Haamri kopsatusega kinnitatakse, et järgmine Y’s Men Soome ja Balti riikide piirkonna konverents toimub Pärnus. Foto: Urmas Saard

Y´s Men liikumine on seadnud oma tegevuse sihiks kristlike eluhoiakute väärtustamise ja levitamise, mille üheks kandvaks osaks on abivajajate toetamine,“ selgitas Eesti piirkonna juht Piia Karro-Selg, keda siiski palju rohkem teatakse ennekõike Raeküla Vanakooli Keskuse juhatajana. Pärnumaal ongi Pärnu Y-klubi kujunenud Raeküla Vanakooli keskuse ja Pärnumaa kasuperede ühenduse alaliseks koostööpartneriks. Augustiunetusel osales klubi heategevusloterii ja heategevusliku kohvikuga Pärnu Maarjakodu katuse remondi raha korjamisel. Maarjakodu on intellektipuudega inimestele asutatud gurpikodu, kelle tegevust tahab Y’s Men abistada palju suuremalt, kui seda ühekordne tegevus võimaldaks.

Esmalt asutati Y’s Men klubi 1920. aastal Toledos, mis on linn Ameerika Ühendriikide Ohio osariigi Lucase maakonnas. Vabatahtlikest koosneva liikumise algataja ja eestvedaja oli kohtunik Poul William Alexander (8. detsember 1888 – 29. juuni 1967). Aastal 1922 asutati Y’s Mens klubide rahvusvaheline assotsiatsioon. Poul William Alexander töötas aastatel 1922 kuni 1924 selle rahvusvahelise ühenduse presidendina ja direktorina kuni aastani 1929.

Jätka lugemist »