APARAADITEHASES TOIMUB INSPIREERIV LUULEKONVERENTS “LUULE ERINEVATES VARJUNDITES”

Aparaaditehase Armastuse saalis. Foto: Aparaaditehas

18. aprillil toimub Tartus Riia ja Kastani tänava nurgal asuva Aparaaditehase Armastuse saalis noortele suunatud luulekonverents, mille eriilmeline programm julgustab noori rohkem kirjutama ja oma loomingut maailmaga jagama.

Loe edasi: APARAADITEHASES TOIMUB INSPIREERIV LUULEKONVERENTS “LUULE ERINEVATES VARJUNDITES”

„AEG ANNAB ARUTUST” – PÜHENDATUD 180 AASTAT TAGASI SÜNDINUD LYDIA KOIDULALE

Fotogalerii

Koidulale kirju kirjutanud noorte tänamine. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna kogunes Endla teatri suurde saali arvestatav hulk rahvast, et kuulata akadeemilisi ettekandeid meie armastatud poetessi kohta. Ettekanded vaheldusid Märten Männiste ja Kaidi Soosaare musitseerimise ning noorte poolt Koidulale kirjutatud kirjade ettelugemisega.

Loe edasi: „AEG ANNAB ARUTUST” – PÜHENDATUD 180 AASTAT TAGASI SÜNDINUD LYDIA KOIDULALE

MIHKEL HÄRM: TORMIKINDLAM ELEKTRIVÕRK VAJAB OLULISELT SUUREMAID INVESTEERINGUID

Mihkel Härm. “Pinge 2023” konverents. Foto: Agenda PR

Täna toimuval Eesti elektrivõrgu sajandat aastapäeva tähistaval konverentsil ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm, et kliimamuutustest tulenevate ilmastikutingimuste tõttu tuleb meil senisest enam mõelda vajadusele investeerida järgneva viie aasta jooksul miljard eurot tormikindlama elektrivõrgu rajamisele.

Loe edasi: MIHKEL HÄRM: TORMIKINDLAM ELEKTRIVÕRK VAJAB OLULISELT SUUREMAID INVESTEERINGUID

TULEVIKUS PÕLDUDEL JA HOONETEL PÄIKESEPANEELID KERGEMAD NING TÕHUSAMAD

Päikesepaneelid põllul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna ja homme Tallinnasse kogunevad teadlased otsivad koos uudseid ja ainulaadseid materjale ning lahendusi, et toota päikesest elektrit ning teha seda senisest keskkonnasõbralikumalt, odavamalt ning ressursisäästvamalt.

Loe edasi: TULEVIKUS PÕLDUDEL JA HOONETEL PÄIKESEPANEELID KERGEMAD NING TÕHUSAMAD

TALLINNA VISIOONIKONVERENTS „ÕNNELIK LINN”

Tallinna Kultuurikatel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kolmapäeval, 15. septembril toimub Kultuurikatlas Tallinna visioonikonverents „Õnnelik linn“. Konverentsipäev on jagatud kolme plokki: linn on lahendus, mitte probleem; linn, kus on aega – inimese mõõde linnas ja intelligentne roheline maailmalinn.

Loe edasi: TALLINNA VISIOONIKONVERENTS „ÕNNELIK LINN”

AKSEL LÕBU: ÕPPIMINE ON TÄNAPÄEVAL LIHTSALT VÄLTIMATU

Fotogalerii

Heleriin Jõesalu, Jane Väli, Riina Kütt, Ülle Pind, Marko Šorin ja Aksel Lõbu rahvaülikoolide esimese konverentsi paneeldiskussioonil „Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal“. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Reedel, 10. septembril toimus Pärnu Nooruse Majas rahvaülikoolide esimene konverents, millega teadvustati vabaharidusliku koolituse ja rahvaülikoolide tähtsust elukestvas õppes. Eestis sündis rahvaülikool 115 aastat tagasi. Konverentsi üldpealkiri sõnastati mõttesse „Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal – like‘e on piisavalt, aga kuidas edasi?

Loe edasi: AKSEL LÕBU: ÕPPIMINE ON TÄNAPÄEVAL LIHTSALT VÄLTIMATU

PÄRNU NOORUSE MAJJA TULEB TÄISKASVANUHARIDUSE TEEMALINE KONVERENTS

Krista Aru. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Rahvaülikoolid kutsuvad märkama vabaharidust ja seda silmas pidades toimub reedel, 10. septembril rahvaülikoolide konverents, mis ärgitab kaasa mõtlema vabahariduse rollist elukestvas õppes ja rahvaülikoolide kasutamata potentsiaali üle.

Loe edasi: PÄRNU NOORUSE MAJJA TULEB TÄISKASVANUHARIDUSE TEEMALINE KONVERENTS

TÖÖKÄTE NAPPUST SAAB LEEVENDADA ULATUSLIKU SISSERÄNDETA

Tallinna mereväravas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna peeti RITA-ränne projekti lõppkonverents “Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile”. Arutleti, millised võiksid olla Eesti sisserände- ja lõimumispoliitikad ning millised on need viis mudelit, kuidas minna üle ühtsele Eesti koolile.

Loe edasi: TÖÖKÄTE NAPPUST SAAB LEEVENDADA ULATUSLIKU SISSERÄNDETA

IGNAR FJUK: TARK LINN EELDAB OSKUST VAADATA VÄHEMALT SADA AASTAT ETTE

Ignar Fjuk Tallinna visioonikonverentsil. Foto: Arno Mikkor

Tallinna visioonikonverentsil „Tark linn ei saa kunagi valmis“ ettekande pidanud arhitekt Ignar Fjuk keskendus logistilistele ja planeeringulistele aspektidele linna arengus. Fjuki nägemuses on tark linn tehnoloogilises mõttes ning tark linn linnaplaneerimise aspektist lähtudes erinevad paradigmad.

Loe edasi: IGNAR FJUK: TARK LINN EELDAB OSKUST VAADATA VÄHEMALT SADA AASTAT ETTE

ARENEDES SÜDALINNAST VÄLJASPOOLE

Tallinn, Ülemiste jaam. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor Douglas Gordon pakkus täna Tallinna visioonikonverentsil peetud ettekandes välja lahendusi, kuidas Tallinna tulevik edulooks muuta. Professor Gordoni sõnul põhineb kõik usul, et ruumiline planeerimine saab aidata linna tulevikku ette määrata.

Loe edasi: ARENEDES SÜDALINNAST VÄLJASPOOLE

VIRTUAALNE TALLINNA VISIOONIKONVERENTS ALGAB TEISIPÄEVAL

Tallinna südalinn. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tallinna visioonikonverents „Tark linn ei saa kunagi valmis“ toimub kolmepäevase digikonverentsina. 3.-5. novembrini kella 10-12 saab aadressil www.tallinn.ee/visioonikonverents vaadata ettekandeid ning jälgida arutelusid.

Loe edasi: VIRTUAALNE TALLINNA VISIOONIKONVERENTS ALGAB TEISIPÄEVAL

JÜRI KUKE MÄLESTUSKONVERENTS TOIMUB ERANDLIKULT HINGEKUUL

Jüri Kukk Eesti ajakirjanduses. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Stalini-järgses Nõukogude Liidus seaduslikkuse suitsukatte varjus toimetatud justiitsmõrva ohvri Jüri Kuke mälestuseks ja okupatsioonirežiimile vastupanuliikumise austuseks peetakse traditsiooniline iga-aastane konverents Tartu Ülikooli peahoones 24. oktoobril.

Loe edasi: JÜRI KUKE MÄLESTUSKONVERENTS TOIMUB ERANDLIKULT HINGEKUUL

TRIVIMI VELLISTE: CULTURA ON JU VILJE!

Trivimi Velliste Köstrimäel. Foto: Ilmar Kõverik

Täna tähistati Valgamaal Helme kiriku lähedal mälestusväärse Köstrimäe konverentsi 150. aastapäeva, mis algas Kiriku teel rongkäiguga – saatjaks Audru pasunakoor „Õnn tuli õuele” Ado Kirsi dirigeerimisel, Mulgi rahvariietes tantsijad, hobuvankrid ja tuules lehvivad sinimustvalged kandelipud.

Loe edasi: TRIVIMI VELLISTE: CULTURA ON JU VILJE!

TARTU RAHU JUUBELILE PÜHENDATUD KONVERENTS KESKENDUS PIIRILEPPELLE

Suur pildigalerii

Pühapäeval, 26. jaanuaril kogunes Tallinnas rahvusraamatukogu suurde konverentsisaali pea sadakond ajaloohuvilist, et kuulda üksikasju Tartu rahulepingu kohta ja mõelda kaasa idapiiri küsimustes.

Hümni laulmine Tartu rahuläbirääkimiste 100. aastapäevale pühendatud konverentsil rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard
Hümni laulmine Tartu rahuläbirääkimiste 100. aastapäevale pühendatud konverentsil rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ettevalmistatud teemadega esinesid Rein Koch, Aldo Kals, Henn Põlluaas, Jüri Adams, Rein Einasto, Jüri Estam ja Ando Leps. Põhiettekannete järel võis kasutada avatud mikrofoni. Sõna võtsid Mart Niklus ja teised. Seitsme põhiettekandja analüüsid, seisukohad ja arvamused on põhijoontes kättesaadavad äsja ilmunud kogumikus „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”.

Rein Koch mõtestas lahti rahulepingu artikleid ja ütles lõpuks kokkuvõtvalt, et kuigi juriidiline tekst koostati lühikese ajaga, on kirjapandu sisukas, täpne ja kahtlematult suurepäraseks näiteks ning eeskujuks meie riigi praegustele ja tulevastele diplomaatidele. Vähe teada faktina rääkis ta sellest, kuidas Lenin tegi juba pool aastat pärast lepingu allkirjastamist ülesandeks Eesti piiriäärseid alasid rünnata ja üles puua sada kuni tuhatkond ametnikku.

Loe edasi: TARTU RAHU JUUBELILE PÜHENDATUD KONVERENTS KESKENDUS PIIRILEPPELLE

TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISE SAJANDALE AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTS

Rahvusraamatukogus peetakse eelseisval pühapäeval, 26. jaanuaril algusega kell 12 Tartu rahulepingu sõlmimise juubeliaastapäevale pühendatud konverentsi.

Rein Koch tutvustab Tartu rahulepingut. Foto Urmas Saard
Rein Koch tutvustab Tartu rahulepingut. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Igor Gräzin ütleb, et Venemaaga piirilepet sõlmides saame küll plangu Piusa metsadesse, aga kustutame piiri sõja ja rahu vahel[/pullquote]Konverents algab riigihümni ühise laulmisega. Avasõnad ütleb Rein Koch. Sõna saab seto pillimees Aivar Oroperv.

Ajaloolane Aldo Kals tutvustab trükisooja raamatut sajandilisest rahulepingust. Riigikogu esimees Henn Põlluaas esitab oma ettekandega küsimuse, kas uus Eesti-Vene piirileping oleks ära andmine või äraandmine? Mõlemad mehed on äsja ilmunud raamatu „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“ koostajad.

Eesti põhiseaduse projekti peamine autor Jüri Adams käsitleb piiriläbirääkimiste küsimust. Rein Einasto ettekande pealkirjaks on „Petseri maakond ja Eesti Ingerimaa kuuluvad põhiseaduslikult meile”. Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam leiab oma sõnavõtus, et Eesti välispoliitika peaks toetuma okupatsiooni alt väljatulemise normaalsele loogikale.

Loe edasi: TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISE SAJANDALE AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTS

Peipsimaale paigaldatakse „Nutikad pingid”

MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom tegi 10. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimunud VIII Peipsimaa Arengufoorumil ettekande „Peipsimaal tehtud 2019, Peipsimaal tulemas 2020”. Samas tutvustas ka „Nutikate pinkide projekti”, mis võimaldab piirkonda veelgi mitmekülgsemalt ja atraktiivsemalt tundma õppida.

Moderaator Gaute Kivistik ja Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom. Foto Tom Zuravljov
Moderaator Gaute Kivistik ja Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom. Foto: Tom Zuravljov

Loe edasi: Peipsimaale paigaldatakse „Nutikad pingid”

Peipsimaa tunnustab kuldkaladega

Peipsimaa Turism korraldab igal aastal piirkonna aasta konverentsina Peipsimaa Arengufoorumit. Tänavu tunnustatakse esmakordselt tublisid ettevõtjaid ja inimesi Peipsimaa kuldkalaga.

Kataste-Vasknarva, Peipsimaa kultuuripärandiks on ka rannakalandus. Foto MTP Peipsimaa turism
Kataste-Vasknarva, Peipsimaa kultuuripärandiks on ka rannakalandus. Foto: MTP Peipsimaa turism

Peipsimaa Arengufoorum toimub teisipäeval, 10. detsembril algusega kell 11.00 Mustvee kultuurikeskuses. Peipsimaad teatakse puhta looduse, kireva kultuuri ja rahvusvaheliselt tuntud eheda turismipiirkonnana. Asudes pildis oma eripäraga on Peipsimaa nii sise- kui väliskülaliste seas armastatud ja omanäoline sihtkoht.

Peipsimaa Turismi juhataja Kadi Ploom teeb ülevaate arengufoorumi esimeses pooles Peipsimaal olnust ja 2020+ tegevustest. “Kümne aasta jooksul on Peipsimaast saanud tuntud ja atraktiivne turismisihtkoht, kuhu leiavad oma tee nii siseturistid kui külalised kaugemalt. Arvestades Peipsimaa potentsiaali ja head koostööd, tegutseme jõudsalt sihtkoha arendamisega ja külastajate arvu suurendamisega.“ sõnab Kadi Ploom.

Edukas sihtkoht näeb aina uute elamuste pakkumist võimaldavaid seoseid ning arendab end külastaja loogikast ja teekonnast lähtuvalt. Turism on traditsioonidega nagu Peipsimaagi, mille arendamiseks on pidevalt vaja värskeid kuid samas töötavaid ärilahendusi. Sihtkohtade tulevikust Eestis 2020+ räägib EAS turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli.

Loe edasi: Peipsimaa tunnustab kuldkaladega

Urmas Reinsalu: ma määratlen ennast läbi väärtuste

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni kaitseks korraldas teisipäeval, 26. novembril Tallinnas, Õpetajate Maja Kroonisaalis konservatiivse konverentsi, mida käis tervitamas välisminister Urmas Reinsalu.

Konservatiivide konverents Tallinnas, Õpetajate Maja kroonisaalis. Foto Urmas Saard
Konservatiivide konverents Tallinnas, Õpetajate Maja kroonisaalis. Foto: Urmas Saard

Välisminister tänas oma lühikeses sõnavõtus Varro Vooglaidi ja tema meeskonda hea algatuse eest. „Kes ma olen? Ma olen inimene, ma olen abikaasa, ma olen pereisa, ma olen eestlane. Ma määratlen ennast läbi väärtuste, mis mulle kallid olnud. See on minu võõrandamatu õigus. Neid väärtusi, millesse ma usun, ma pean kaitsma, et jääda inimeseks ja anda see arusaam oma järgnevale põlvkonnale edasi.” Reinsalu hinnangul elame me tänapäeval moraalselt ja väärtuseliselt negativismi ajastul. Tema sõnul on kõik suhteline: Kõik on arbitraalne, enamushäältega, toore seadusandliku jõuga võiks sõnastada otsekui väärtusi ümber. Ma ütlen teile: väärtusi me ei reeda, väärtusi me kaitseme ja me julgeme nende üle pidada avalikku ja ausat arutelu. Nii nagu meile on õpetanud Ülo Vooglaid.”

Kahel paneelarutelul osalesid Ivan Makarov, Malle Pärn, Henn Põlluaas, Markus Järvi, Jaak Valge, Tiit Madisson, Varro Vooglaid, Maarja Vaino. Ilmavõrgu väljaande Objektiiv teatel on konverentsi otstarve koondada konservatiivsete ideaalide eest seisjaid ja ehitada sildu, mis ületaksid erakondlikke eristusjooni ning panna olulised sõnumid ühiskonnas laiemalt kõlama.

Loe edasi: Urmas Reinsalu: ma määratlen ennast läbi väärtuste

Mulgid peavad Mustlas konverentsi

21. novembril toimub Mustla rahvamajas järjekorras kaheteistkümnes Mulgi konverents, mis on üks olulisim mulkide kokkusaamise koht. Tänavuse konverentsi teema on Mulgi patrooni president Toomas H. Ilvese poolt välja öeldud mõte “See, mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi”.

Mulkide vanem Siim Kabrits ja mulkide patroon Toomas Hendrik Ilves laulupeo rongkäigus. Foto Ave Grenberg
Mulkide vanem Siim Kabrits ja mulkide patroon Toomas Hendrik Ilves laulupeo rongkäigus. Foto: Ave Grenberg

[pullquote]Konverentsil kuulutatakse välja 2019. aasta Mulgimaa Uhkuse auhinna laureaat[/pullquote]Konverents keskendub mõtteviisile, kuidas Mulgimaal targalt toimetada, et sellest oleks kasu nii ärielule kui ka kultuurile. Mulgi vanema Siim Kabritsa sõnul on Mulgimaal olemas kõik, mida ühel piirkonnal edulooks tarvis – oma toit, tugev kultuur ning edukad äriettevõtted ja ettevõtlikud inimesed. „Seekordne konverents on oluline ja vajalik eelkõige sellepärast, et inspireerida noori ja näidata, et koostöös peitub võti ja kogu piirkonna tähelepanu alla seadmine aitab kaasa meist igaühe arengule eraldi. Hea näide koos tegemiseks on esmakordne ja ajalooline kolme Mulgi omavalitsuse ühine volikogude päev enne konverentsi, mil ühise laua taha kogunevad Tõrva, Mulgi ja Viljandi valla esindajad“, räägib Kabrits.

Loe edasi: Mulgid peavad Mustlas konverentsi

Marko Šorin: Sindi gümnaasiumis tehtav on erakordne ja väärib suurimat tunnustust

Täna peeti Sindi gümnaasiumis sinimustvalgele lipule pühendatud õpilaskonverentsi, kus peamised esinejad olid taas noored ise, aga nendega liitusid ka väljapaistvate tegudega kodulinna inimesed ja diplomaadid.

Kertu Kirke Hansen mängib Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil viiulipala Eesti lipp. Foto Urmas Saard
Kertu Kirke Hansen mängib Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil viiulipala Eesti lipp. Foto: Urmas Saard

Trivimi Velliste, Jüri Trei ja Chätlyn Parts Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil Eesti lipp 135 Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Jüri Trei ja Chätlyn Parts Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil “Eesti lipp 135”. Foto: Urmas Saard

Uued tegijad pikal teel

[pullquote]Eneli Arusaare juhendamisel toimunud ettekanded, mis olid enamuses õpilastel lausa pähe jäänud, oli elamus omaette[/pullquote]Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentside ajalugu on pikk ja kõikide teemade käsitlused ühe hetkega enam ei meenugi, aga Sindi muuseumi endine juhataja Heidi Vellend omab head ülevaadet ning tema kinnitusel oli seekordne kolmeteistkümnes. Harjumuspäraselt ja kooli tavasid austades seisid tänagi Eesti lipu seltsi noored abilised Sindi gümnaasiumi 6a klassi õpilased lipurivis, millest möödudes aulasse kogunenud rahvas rõõmustas.

Konverents algas helikandjalt kõlanud Eesti hümniga. Õpilane Kertu Kirke Hansen esitas viiulipala „Eesti lipp“.

Õpilastest rääkisid Braian Kulp, Merilin Haasmaa, Antti Riiet, Kertu Kirke Hansen, Kertu Õunapuu, Vanessa Viikoja ja kooli vilistlane Chätlyn Parts. Konverentsi ettevalmistamine ja läbiviimine oli õpetajate Eneli Arusaare ja Lembit Roosimäe kanda.

Loe edasi: Marko Šorin: Sindi gümnaasiumis tehtav on erakordne ja väärib suurimat tunnustust

Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Täna Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135” kõneles diplomaat ja Eesti lipu seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste, et sinimustvalge lipp ja kindral Laidoner on pea üheealised, et rasketes sõnalahingutes istus Jaan Poska kõrval Sindi mees Julius Seljamaa, et nende meeste taga seisid 100 000 Eesti Vabariigi mõõka ja tääki.

Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil Eesti lipp 135 Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil “Eesti lipp 135”. Foto: Urmas Saard

Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ajal, mil see lipp Otepääl pühitseti, häälitses ühe Viljandi lähedase talumaja kätkis üks väike kolmekuune poiss[/pullquote]Head sinimustvalge lipu sünnipäevalised! Hea Sindi gümnaasiumi pere!

135 aastat tagasi, suvel, pühitseti Otepää kiriklas kolmevärviline lipp, millele oli saatusest määratud saada meie ühendjaks. Ühe rahva liikmetel võib olla palju eri arvamusi üksikutes küsimustes, aga vabadel rahvastel on ka midagi, mis selle liikmeid ühendab, mis on nende kõigi ühine tunnus. Meie puhul on selleks kahtlemata sinimustvalge lipp.

See lipp on pidanud algusest peale võitlema oma olemasolu, oma väärikuse eest. Saksakeelsed buršid tallasid sinimustvalged värvid Tartus oma jalge alla kohe, kui need värvid olid ilmavalgust näinud. Sest neile ei mahtunud hinge, et mingid matsid on endale ka uhked värvid valinud ja tahavad äkki saksa moodi välja näha!

Loe edasi: Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta

Tänasel Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135“ tegi Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup kümnekonnale aastale pilkuheitva ülevaate lipuviljest, millega kool on pälvinud kasvavat tähelepanu ja imetlust nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil. Samas üritab ta tõelise juhi ja peamise eestvedajana jääda enesekriitilise väärikusega üksnes meeskonna tavaliikmeks.

Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto Urmas Saard
Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega Jää vabaks Eesti meri Foto Urmas Saard
Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega “Jää vabaks Eesti meri !”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]2012 alustasime nüüdseks traditsiooniks saanud piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni.[/pullquote]Tänase lühiettekande ettevalmistamine ei olnud üldsegi lihtne. Seda kahel põhjusel. Koolis on toimunud väga palju, ja minu roll on olnud selles suhteliselt tagasihoidlik. Olen olnud vaid osaline asjades, mis on meeskonnatöö tulemusena sündinud. Ja kuna ka iseloom on selline pigem tagasihoidlik, siis nagu polegi millestki rääkida. Aga kuivõrd lubasin seda teha, siis lubadused tuleb täita.

Igal aastal tekib mul hetk, kus ma tunnen ennast pisut ebamugavalt. Vahel on isegi pisut piinlik. Ma tean, et ei peaks, aga ikka on. Eriti augustikuus. Paljud räägivad uhkusega kuidas nad käsikäes ja sinimustvalgete lippudega Balti ketis seisid. Mind seal ei olnud. Olin 25-aastane, aga mind ei olnud seal koos teistega seismas. Seisin siloaugu ääres ja vaatasin, et loomade talvesööt saaks ilusasti kinni tallatud ja õhukindlalt kaetud. Ma pidin olema tööl, ja mul ei ole sellest päevast midagi meenutada. Pisut ehk kergendab olukorda teadmine, et minu abikaasa ja kolmeseks saav vanem poeg olid Balti ketis.

Loe edasi: Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta