Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Urbanipäevast algab lina- ja kaerakülv.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Foto: Jaan Vali Muinsuskaitseamet korraldab koostöös Viljandi maavalitsusega 9. mail Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Mõisapargist taluaeda”.
Konverentsil käsitletakse mõisaparkide kujunemise ajalugu, planeerimist ja hooldamist ning vaadatakse, kuidas mõisapargid on mõjutanud taluaedu. Samuti on kavas teha jalutuskäik Õisu mõisa pargis, kus toimuvad parajasti korrastustööd.
Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kelle sõnul on nii mõisa- kui talukultuur osa Eesti ajaloolisest pärandkultuurist. “Selliste teemadega tegelemine sobib Viljandimaale väga hästi, sest siinset piirkonda võib õigustatult pidada meie pärandkultuuri keskuseks.”
Ühtlasi tuletas Kruuse meelde, et 2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks ning aasta pealinnaks ehk pärandilinnaks on just Viljandi.
Neljapäeval, 9. mail kell 10 Õisu mõisas algava konverentsi avaettekande peab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, kes räägib teemal “Kunst ja loodus pargis”. Seejärel tutvustab muinsuskaitseameti nõunik Jaan Vali väikevorme mõisaparkides ja taluaedades. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Ilu patta ei pane?”. Jätka lugemist »
 Kõiki huvilisi oodatakse maailma toiduga varustamise poliitika konverentsile ” Kes peaks toitma maailma?” . Konverents toimub 14. mail Tallinnas Meriton Grand Conference & SPA konverentsikeskuses.
Juba Eesti vanarahvas teadis rääkida, et leib on vanem kui meie ja et toit on elujõulisuse alus. Kutsume Sind üheskoos arutlema päevakajalisel teemal toit kui inimõigus ja Eesti võimalused aidata tagada inimväärne elu tervele ilmale. Selgitame välja, kui hästi on maailmas tagatud inimestele toit kui üks põhiõigus. Avakõneleja Marikki Stocchetti Soome Välispoliitika Instituudist selgitab oma värske uurimuse põhjal kuidas arengukoostöö ja kaubanduspoliitikad saavad aidata inimesi toiduga kindlustada. Globaalset perspektiivi lisab Nicaragua suursaadik Eestis, T.E. Dr. Ricardo José Alvarado Noguera.
Kliimamuutused muudavad rohkem kui üksnes temperatuure. Patrick Worms maailma agrometsanduse keskusest räägib, kuidas mõjutavad kliimamuutused toiduga varustatust ning pakub lahenduseks välja puude kasutamise põllumajanduses. Erasektori olulisest rollist saame aimu uuendusliku Eesti idufirma Vital Fields näitel, mis pakub talunikele põllu-põhist ilmateadet.
Lisaks saavad sõna mitmed eksperdid Eestist ja välismaalt, kellega publikulgi avaneb võimalus dialoogi astuda.
 Tallinna Vaba Waldorfkool. Foto: bioneer.ee Tallinna Vabas Waldorfkoolis saab alates 1. septembrist 2013 õppida ka gümnaasiumiklassides. Seoses sellega korraldab kool 4. mail Tallinnas hariduskonverentsi ja mõttetalgud, et käsitleda keskhariduse praegust olukorda ning waldorfpedagoogika võimalusi kogemusliku ja mõtestava keskhariduse pakkumiseks noortele.
Tallinna Vabast Waldorfkoolist kujuneb Tartu Waldorfgümnaasiumi kõrval teine waldorfpedagoogikat rakendav täistsükli kool Eestis.
„Oleme waldorfgümnaasiumi avamiseks teinud põhjalikku eeltööd ja läbinud kõik vajalikud ettevalmistused ning praegu võime öelda, et sellest sügisest pakume esimese Tallinna koolina gümnaasiumiõpet waldorfpedagoogika alusel,“ lausus loodava gümnaasiumiosa koordinaator ja 10. klassi õpetaja Kristina Šanin.
Waldorfpedagoogika ja waldorfgümnaasiumi tutvustamiseks toimub 4. mail konverents „Waldorfgümnaasium Tallinnas – mida tähendab keskharidus waldorfkoolis“. Sel päeval saab kuulata loenguid waldorfpedagoogilisest lähenemisest ja töötubades kogeda õppimist waldorfkoolis. Jätka lugemist »
 Ahto Kaasik. Foto: maavald.ee Konverentsil käsitletakse riikliku arengukava „Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ esimese viie tegevusaasta (2008-2012) olulisemaid tulemusi, järgmiste tegevusaastate (2013-2020) peamisi eesmärke ning nende saavutamise eeldusi.
Sündmuse korraldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm ja Hiite Maja Sihtasutus. Osalemiseks saab end kirja panna kuni 30.04. sellel võrgulehel: http://goo.gl/ppnDq
Konverentsi kava ja lisateave: http://www.fl.ut.ee/1182553
Aastatel 2008-2012 toimunud Kultuuriministeeriumi valdkondlik arengukava “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine” on mõeldud ajalooliste rahvuslike kaitsealade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks. Võrreldes teiste loodus- ja kultuurimälestistega on pühapaigad olnud ajalooliselt eriti ulatusliku ja püsiva surve all ning on ilmselt Eesti kõige ohustatum mälestiste rühm. Jätka lugemist »
Homme, 13. aprillil kell 14 tähistatakse Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Eesti avalikkuse struktuurimuutuse 25. aastapäeva. Aastapäevale pühendatud konverentsil “25 aastat Eesti avalikkuse struktuurimuutust” meenutatakse aega, kui Eesti NSV tsenseeritud ja kontrollitud avalikkus murdis välja Eesti vaba ühiskonna avalikkuseks.
Avalike ja isiklike väärtushinnangute ja ajakirjanduse sisu muutustest kõnelevad:
Helle Tiikmaa “Regulatsioonide muutus ja ruumi-ajakäsitluse muutusi 20. sajandil”;
Ragne Kõuts “Persoonid ja refleksiivsus ajakirjanduses”;
Andres Kõnno “Teemade muutusi 20. sajandi ajakirjanduses”;
Margot Ots ja Jevgenia Dotsenko “Inimese-ühiskonna väärtuste muutumisi 20. sajandil”;
Agnes Aljas ja Ants Johanson “Kultuuri mõiste ja sisu muutused 20. sajandil”;
Merike Kaunissaare “Avalikkuses esinevad naised ja/või mehed”;
Kristjan Pihl “Intellektuaalide rolle Eestis”,
Maarja Lõhmus “Eesti avalikkuse ja salalikkuse struktuurimuutusi”.
Konverents toimub Tartus Lossi tn 36, ruumis 215.
 3. mail 2013 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses viies TEDxTallinna konverents alateemaga “Piiri peal“.
Esinejad jagavad oma visiooni piiri peal meditsiinist, kirjandusest, keskkonnast, valitsemisest, muusikast, kunstist, tulevikutrendidest, teatrist, haridusest ja muust huvitavast. Üles astuvad teiste hulgas futurist ja ettevõtja Michael Vassar, eestivene kirjanduse edendaja Igor Kotjuh, ökotsiidi vastase võitluse eestvedaja Polly Higgins, avatud andmete ja avatud valitsemise propageerija Ton Zijlstra, helilooja ja pianist Kristjan Randalu, kunstnik Okeiko, haridusuuendaja Frida Monsén, ennustusturgude ekspert Robin Hanson, teatrijuht Peeter Jalakas ja filmimees Rein Maran.
Selleks, et saada osa inspireerivatest ja piiri peal ideedest, korralda oma kogukonnas, töökollektiivis või lihtsalt sõpradega ühisvaatamine.
Mis on TEDxTallinn 2013 ühisvaatamine? Ühisvaatamine on võimalus koos sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsioonikaaslastega ja ka inimestega erinevatest valdkondadest jälgida reaalajas TEDxTallinn 2013 otseülekannet. Selleks, et ka Sinu sõbrad, tuttavad, kaaslased ja sama kandi inimesed osa saaksid, tule meie korraldustiimi üheks ühisvaatamise eestvedajaks. Jätka lugemist »
Neljapäeval, 28. märtsil 2013 algusega kell 9.30 toimub Kohila Gümnaasiumis 2000. aastast iga kahe aasta tagant korraldatav uurimiskonverents. Alates II konverentsist kannab üritus nime “Mõtelda on mõnus”, mille pani sotsiaalteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid.
Lisaks õpilastele on konverentsi tööst osa võtnud ka teadlased: Tallinna Tehnikaülikooli professor Tarmo Soomere, filosoofiadoktor Kristjan Kannike, Kohila Gümnaasiumi vilistlane, füüsikamagister Tiit Lukki.
Kuna tänavune “Mõtelda on mõnus” on keskkonnateemaline, siis on ka ettekanded sellest lähtuvad. Tannar Tint (12. klass) esineb ettekandega “Kooliruumide õhu mikrofloora”, millega ta saavutas sel aastal vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil III koha.
“Radoonist meie majades” räägib Eesti Mereakadeemia õppejõud Lia Pahapill. Teemal “Müra koolis ja selle mõju õpilastele” kõneleb Kohila Gümnaasiumi vilistlane Holger Saare, kes vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil eelmisel aastal võitis I koha.
Kokku on konverentsil kümme erinevat ja huvitavat ettekannet. Konverents lõpeb 14.30.
Olete oodatud osa saama!
Laupäeval, 26.jaanuari keskpäeval kell 12.30 avatakse Otepääl graafikanäitus „Kuldaeg“ , mis sisaldab unikaalset valikut Eesti graafikast, käsitledes ka muutusi ja arenguid selles valdkonnas. Samas toimub graafikakonverents, mille raames ainulaadne näitus ongi.
Konverentsi tähtsust rõhutab ka see, et siin osalevad ettekannetega tuntud selle ala asjatundjad, EKA professor, Urmas Viik, kunstijaloolane Enriko Talvistu, TLÜ dotsent Margot Kask, TLÜ lektor Renee Aua.
Peapõhjuseks, et nii kõrgetasemeline graafikapäev Otepääl korraldatakse, on siin elanud ja töötanud kunstnik, Ago Kivi, kes 2011 aasta oktoobris manalateed läks. On vähe neid otepäälasi, keda see mees poleks üllatanud nimelise ex-librisega. Pole sellist teist paikkonda Eestimaal, kui Otepää, mille tähsündmused on tema poolt nii rohkearvuliselt kajastatud ja seda just graafikas. Jätka lugemist »
10. novembrist kuni 13. detsembrini leidsid Eestimaa kaheteistkümnes paigas aset maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud kodanikuühenduste konverentsid. Lisaks toimusid kahes maakonnas kodanikuühenduste
tunnustamisüritused – kokku 14 maakondlikku sündmust.
Konverentsid on kodanikuühenduste aasta suursündmused, mille eesmärgiks on inspireerida ja motiveerida tegutsevaid ühendusi, teadvustada laiemalt kodanikuühenduste olulisust ühiskonna valupunktide lahendamisel ning jagada tunnustust silmapaistvamatele eestvedajatele ja organisatsioonidele . Üle-eestiline konverentside sari leidis aset juba kolmandat korda ning sel aastal võttis neist osa rekordiline arv kodanikuühiskonnast huvitatuid -1024 inimest!
Konverentsidel käsitleti erinevaid ühendustele südamelähedasi ning päevakajalisi teemasid. Näiteks Tartumaal anti vabaühendustele innustav motivatsioonisüst ja räägiti sellest, mis paneb inimesi asju vabatahtlikul ette võtma. „Motivatsioon ja tahe tegutseda on midagi sellist, mis tuleb iseenda seest – kuskilt sügavamatest väärtustest. Tunnustamine ja teiste sarnase asja tegijate tähelepanu üksteise suhtes on väga oluline ning annab tegutsemiseks jõudu juurde,“ kommenteeris Tartumaa konverentsi eestvedaja SA Tartu Ärinõuandla kodanikuühenduste konsultant Kadri Pau.
Valgamaa konverentsi „Märka tegusaid ühendusi“ edulugu Taagepera Külaseltsist tõestas, et julge kodanikualgatus on see, mis aitab kogukonnal püsima jääda. Järvamaal leidsid osalejad, et annetamine on olulisem annetajale endale mitte annetuse saajale – see muudab annetaja paremaks inimeseks. Urmas Vaino juhitud Võrumaa konverentsil „Jõukas ja jätkusuutlik ühendus – on see võimalik?“ jäi kõlama mõte: kui teed südamelähedasi asju ja elad elu rõõmuga, võib ka väheste vahenditega suuri asju korda saata. Jõgevamaa ühendustes tegutsevad inimesed jõudsid konverentsil „Kogukonnad- maaelu püsimajäämise võti?“ järeldusele, et aktiivsed ühendused saavad oma kogukonna elukeskkonda paremaks muuta – vaja on vaid julgust oma ideede eest seista.
Sarnane tagasiside iseloomustab kõiki üle Eesti toimunud konverentse. Täname kõiki, kes mainitud mõtet oluliseks pidasid ja üritustest osa võtsid!
Kodanikuühenduste konverentsid jätkuvad kindlasti ka järgmisel aastal .
Konverentside toimumist toetasid regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, maavalitsused ja paljud teised kodanikuühendused üle Eesti.
Täpsem info arenduskeskustest www.arenduskeskused.ee
Margit Lukka,Võrumaa Arenguagentuur ja
Maiko Keskküla, SA Järvamaa Arenduskeskus
 Tartus 6. detsembril toimunud arengukonverentsil “20 aastat iseseisva Eesti metsandust” meenutati taasiseseisvunud Eesti metsanduse algusaegu, analüüsiti toimunud sündmuste järelmõju ja hetkeseisu ning püüti heita pilk ajas 20 aastat ettepoole. Kuulajate ja kõnelejate seas olid esindatud nii riigi-, erametsanduse, metsateaduse kui ka metsa- ja puidutööstuse esindajad eri põlvkondadest.
“Metsas mõõtes on Eesti juba praegu Euroopa viie rikkama riigi hulgas. Kui metsandus areneb ka edaspidi samasuguses tempos nagu möödunud 20 aasta jooksul ja me oma puitu väärindame, siis suudame ka majanduslikult jõuda Euroopas esimeste sekka,” avaldas arvamust konverentsi moderaator, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus.
Riigimetsanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses rääkis konverentsil keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Tema sõnul oli toona murranguline just mõtteviisi muutus, et raha majandusele ei tule mujalt kui läbi tööstuse ja töötlemise. Tänaseks on RMK suutnud veenvalt tõestada: metsi on võimalik majandada nii, et neile ei pea peale maksma. Teadmiste ja kogemuste eest võlgneb Andres Talijärve sõnul Eesti metsandus tänu soome kolleegidele, kes oma kogemuste pinnalt meile vajalikku nõu ja tarkust jagasid.
Jätka lugemist »
|
Inimene on
inimesele uudis
|
