Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2018
E T K N R L P
« jaan    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728  

Ain Keerup: usaldan julgesti sulle koos selle lipuga ka Eesti Vabariigi tuleviku

Saja-aastaseks saanud Eesti riigi juubelipäeva hommik algas Pärnumaal Tori vallas piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni lipumasti.

Tori valla noored Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva hommikul Sindis Foto Urmas Saard

Tori valla noored Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva hommikul Sindis. Foto: Urmas Saard

Mehis Born, kelle arvates ei saagi meie maal olla Sindist rohkem sümboolsemat asukohta, kus Eestile kõige olulisemaid tähtpäevi pühitseda

Päeva koitmisel 17 pügalat allapoole nulli langenud külmakraadid olid etteaimatud ja sellest tulenevalt pakasega arvestav. Säästes suurt hulka lippude rivistusel seisjaid, lauljaid ja puhkpillimängijaid piirduti tseremooniaväljakul kõige olulisemaga. Kell 07.55 heiskas Mihhail Škljar Eesti hümni saatel sinimustvalge lipu. Hümni esitasid Kaido Kivi dirigeerimisel Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Sindi laulukoor. Sajad südamed tukslesid sellel hetkel valjemalt kui tavaliselt.

Esimesena tervitas Tori vallavanem Lauri Luur juubeli hommikule kogunenud rahvast veendumuses, et järgmised 100 aastat on meie kätes ja ainult ühine pingutus tagab isamaale helge tuleviku.

Jätka lugemist »

Üks tüdruk küsis: kas tead oma ema silmade värvust?

Tänane Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus „Ema käed on kui sünnimaa“ pühendati Eesti Vabariigi sajandale juubelile. Laval oli 138 esinejat.

Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus Ema käed on kui sünnimaa Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus Ema käed on kui sünnimaa. Foto: Urmas Saard

„Mõni hetk on elus ilusam…“. Kohe väga, väga ilusad sõnad!

Tori abivallavanem Jana Malõh nimetas vahetult pärast kontserdi lõppemist oma muljeid jagades noormeest, kes laulis „Mõni hetk on elus ilusam…“. „Kohe väga, väga ilusad sõnad! Ilmselgelt oli tänane kontsert see, mis koosnes väga paljudest ilusatest hetkedest ja põimus kokku kauniks tervikuks. Mulle tundus hästi sümpaatsena, et kõik erinevas vanuses lapsed olid laval. Alati liigutab laste siirus, mis teeb kontserdi veelgi armsamaks.“

Malõhi arvates sobitus suurepäraselt kavasse ka rahvatantsijate naisrühma esinemine. Nõnda rõhutati erinevate põlvkondade vahelist sidet, millel on samuti oluline tähtsus.

Jätka lugemist »

Merike Teppan-Kolk: märkame, mõistame ja innustame positiivselt üksteist

Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool tegi sajandat sünnipäeva tähistavale Eesti Vabariigile kingituse kontserdiga „Ma armastan Eestit“.

Sindi muusikakooli kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile Foto Urmas Saard

Sindi muusikakooli kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Foto: Urmas Saard

Sindi seltsimaja lavaesise külgi kaunistasid seitsmestele alustele paigutatud Eesti lipu seltsi lipud, mis tekitasid juba enne riigihümni ühislaulmist erilise pidulikkuse ootusärevuse. Tori vallavanem Lauri Luur ütles kontserdil osalejaid tervitades: „Mis saaks olla veel ägedam, kui noored saavad kasvada sellises sinimustvalges vaimus.“

Väga vahva kontsert Sindi muusikakoolilt Eesti Vabariigi juubeli puhul. Suur tänu heade emotsioonide eest!

Eesti riigile kingituse tegemisel osalesid Sindi muusikakooli õpilased, õpetajad, sama kooli vilistlased ja Selja Lauluseltsing.

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk tänas kõiki esinejaid ja kuulajaid, keda oli loodetult üsna suur hulk. „See tähendab, et meie tegemised lähevad meie kogukonnale korda,“ oli direktor tulemusega rahul seda enam, et kontsert kogus kokku inimesi ka varasema nimetusega valdadest Torist, Saugast, Arest. „Meie uus kogukond ootab sidumist, liitmist. Ma arvan, et sellised sündmused võivad seda väga edukalt teha.“

Jätka lugemist »

Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Seenioride Vabaajamess toob pühapäeval, 11.veebruaril Pärnu Kaubamajakasse seeniore nõustama eri valdkondade spetsialistid ja oma tegemisi tutvustama Pärnumaa kultuurikollektiivid ja kogukonnakeskused.

Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses toimuvat Seenioride Vabaajamessi Foto Urmas Saard

Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses pühapäeval toimuvat Seenioride Vabaajamessi. Foto: Urmas Saard

Vastuseid saab hetke põletavamatele küsimustele: pensionidega seonduvale, elektri- ja gaasipakettide valikuks, kinnisvara- ja notaritehinguteks. Nõu saab ka terviseküsimustes – ravimitest kuni tervisekeskuste ja ravimtaimedeni. Kaasa võetakse ülihead pakkumised seenioridele alates sooduskoodidest elektripakettidele, kontserdipiletitele ja terviseteenustele kuni erinevate tervisenäitajate mõõtmiseni.

Messi laval rullub lahti kirev programm, mis sisaldab nii kultuurikollektiivide esinemisi kui ka väärtuslikke loenguid. Kell 12 alustavad esinemist Pärnumaa kultuurikollektiivid, maalimas saab näha ka ARS stuudio maalikunstnikke.

Kell 13 astub aga lavale legendaarne südamekirurg Dr Toomas Sulling, kes tutvustab oma äsjailmunud raamatut “Südamega südamest” ja jagab hiljem ka autogramme.

Kell 14.45 tutvustab tööd teraapiakoertega Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. Kell 15 näeb laval taaskasutusmoe kollektsiooni, mis on disainitud spetsiaalselt seenioridele ja peale seda tutvustatakse spordiklubi sobivust ja kasu eakatele.

Jätka lugemist »

Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

10. veebruaril tähistab naiskoor Emajõe Laulikud Tartu ülikooli aulas kontsert-etendusega “15 magamata aastat” koori 15. sünnipäeva.

Naiskoor Emajõe Laulikud Foto pressisõnumiga

Naiskoor Emajõe Laulikud. Foto: pressisõnumiga

Emajõe Laulikute esimene proov toimus 5. veebruaril 2003, proovi oli kohale tulnud 24 naist, dirigendina astus koori ette Vilve Maide. Koori esimene esinemine toimus juba paari nädala pärast. Täna võime öelda, et täpselt samasuguse hoo ja ettevõtlikkusega on möödunud kõik need 15 aastat.

2009. ja 2014. aastal koos Tartu meeskooriga Akadeemiline Emajõgi korraldasid laulupeo tule teekonna läbi Eesti eri paikade

Sünnipäevakontserdil on laval üle neljakümne naise, kelle hulgas päris palju neidki, kes on laulnud kooris selle loomisest alates. Emajõe Laulikute peadirigent Vilve Maide on 15 aastat juhtinud naiskoori väga suure pühendumisega järjest suuremate eesmärkide suunas. Rahvusvahelistel konkurssidel pälvitud kulddiplomid ja tunnustused on koorile rõõmu toonud, aga see on ka edaspidiseks väljakutse.

Jätka lugemist »

Raplamaa kandlepäevale koguneb 90 kandlemängijat

Laupäeval, 20. jaanuaril toimub Raplamaal, Tohisoo mõisas Raplamaa XI Kandlepäev, mis toob kokku 90 suurt ja väikest kandlemängijat üle maakonna ja mujalt Eestist. Päev lõpeb kell 15.00 algava kontsertiga.

Väikesed kandlemängijad Foto Rait Pihlap

Foto: Rait Pihlap

Kandlepäeval toimuvad õpilastele meeleolukad õpitoad ja õpetajatele pedagoogiline õpituba Kadri Lepassoniga.

Lisaks väiksematele õpitubadele toimub Rahvatantsulabor, kus Kadri Lepasson räägib, kuidas tantsuks mängida ning kuidas tantse õpetada ja suures ringis ühislugusid mängides anda ja luua võimsat ühistunnet.

Kandlepäeva lõpetaval kontserdil esinevad kõik osalejad ja õpetajad, oodatud on kõik huvilised.

Tänavune kandlepäev toimub üheteistkümnendat korda ja eesmärgiks on tuua kokku Raplamaa kandlemängijad nii õpetajate kui õpilaste tasandil, õppida ühist repertuaari ning luua tihedamat koostöövõrgustikku.

Kandlepäeva korraldab MTÜ Kandlekoda, mis tegeleb erinevate pärimusmuusika-alaste laagrite, kursuste, õppepäevade korraldamise ja väikekannelde ning kromaatiliste kannelde valmistamisega.

Raplamaa XI Kandlepäeva toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.

Margit Kuhi

Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga

Raeküla Vanakooli Keskuses peeti huvikooli ja noorteka nääripidu, mis algas üllatusesinejatega ning lõppes Pärnu Nukuteatri külalisetendusega.

Celavy üllatajad kingituste korvi juures Foto Urmas Saard

Celavy üllatajad kingituste korvi juures. Foto: Urmas Saard

„Ilma näärivana ja näärisokutagi sai antud igati lahe avalöök riigi sajanda juubeli aasta alguseks ja Raeküla vana koolimaja 105. sünniaastapäeva tähistamiseks,“ ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhtataja Piia Karro Selg pärast eileõhtust õnnestunud pidu.

Celavy laulu ja tantsuga tehtud avaetteaste ei jäänud ainsaks üllatusesinemiseks. Celavy looja-juhendaja Hellevi Maasepp tõi üllatajaid veel korduvalt rahva ette.

Martin Aasa saatis trummidel mitmete esinejate erinevaid koosseise. Õpetaja Boris Leppsoo istus režiipuldis ja mängis ka basskitarri. Rebeca Bauman laulis ja mängis kitarril „Aisakella“. Janori Rozumovski puhus kaunikõlaliselt klarnetist välja „Kus on minu koduke“ ja „Metsas sirgus kuuseke“, mida õpetaja Ene Saar saatis klahvpillil. Põnevust pakkusid Marten Penu juhendatavad breiktantsijad. Päris hoogsalt esitas noortebänd Nimetu laulu „Tsirkus“. Trummari rütmis laulis Mari Liis Holm, kes ka kitarri mängis, samuti oli kitarriga tema kõrval ka Silver Piirmets. Üldse oli kontsertkavas 16 etteastet väga paljude esinejatega, kellest vaid üksikuid sai nimeliselt nimetatud.

Jätka lugemist »

Vaba Rahva Laul Paide Vallimäel

Taasiseseisvumise päeva eelõhtul peetakse Paide Vallimäel seitsmendat korda Vaba Rahva Laulu, mille ettevalmistusega alustati üsna varsti pärast Intsikurmus toimunud peo ajalooks saamist.

Vaba Rahva Laul Intsikurmus Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laul Intsikurmus. Foto: Urmas Saard

Tunnustuseks laulupidude Vaba Rahva Laul traditsioonile on üritus võetud Eesti 100 sündmuste hulka

Laulupeo väsimatu korraldaja Ülo Kannisto kirjutab sotsiaalmeedias järjepidevalt ettevalmistuste kulgemisest: esitab küsimusi, peab nõu, lisab teateid ja laseb kommentaariumis inimestel ka omavahel arutleda. Suhtumist Vaba Rahva Laulu on erinevat. Guido Kapp ütleb näoraamatus: „Vabadus kui selline – see on ju müüt ja samas ka vabast rahvast.“ Pärnakas Sirli Küber arvab seevastu, et inimest teebki vabaks see, kui ta laulab sügavatest väärtustest, oma rahvast, maast, ühtehoidmisest, sellest mida usub siiralt oma südames ja mis teda kannab raskustest läbi. „Ma olen kahel korral Vaba Rahva Laulul end vabaks laulnud, lähen veel suurima hea meelega,“ kinnitab Küber.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi jõuluball algas kontsertkavaga

Toomapäeval, tunnike pärast astronoomilise talve saabumist saabusid traditsioonilisele Sindi gümnaasiumi jõuluballile nii kooli töötajad kui gümnasistid ja vilistlased.

Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017 Foto Urmas Saard

Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017. Foto: Urmas Saard

Sõprus on neil imeline, olen seda kõrvalt näinud. Nad olid mul üks vinge lend

Joosep Ailiste täiendab fotograafiaalaseid oskuseid Sindi noortekeskuse fotoringis ja vaatamata väga noorele eale pakkus härrasmeheliku välimusega noorhärra piltniku teenust kõigile, kes soovisid endast ja mälestusväärsest päevast suurepärast fotot. Suurepärase õhtu kordaminekuks tegid vajaliku ettevalmistuse kooli õpilasesinduse noored, kelle innukust toetas oma oskustega Sindi gümnaasiumi huvijuht Lisette Kandima. „Kas tunned kooli aula ära?“ Küsija hääl tuli seljatagant mööduvalt Kaur Kasemaalt, kes kiirustas mikrofonide töökindlust kontrollima. Tegelikult ei sarnanenud eilseks õhtuks kujundatud aula mitte kuidagi harjumuspärasele väljanägemisele. Valgetes kangastes lagi hõljus ja lainetas vilkuvate tulede säras. Maani ulatuvad sama valged toolikatted ja küünlatule virvenduses meeleolu loovad veelgi valgemad laudlinad tekitasid kosmiliselt hubase tunde juba enne peo algust, sest prožektorite värvilises valguses ei jäänud valge enam valgeks.

Jätka lugemist »

Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Alates keskpäevast oli tänane Pärnu Rüütli tänav tavatult rahvarohkem, sest Talvevalguse promenaadiks nimetatud uulitsal võis märgata jõulukülale iseloomulikke tunnuseid.

Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest Foto Urmas Saard

Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest. Foto: Urmas Saard

Nagu eelnevalt lubatud, leidiski suurema otsimiseta jõuluvana üles. Jõulutaat Ärni istus Pühavaimu nurgal keset tänavat püsti aetud jõulupuu ees. Ärni toetus kergelt parema käega oma ametikepile ja vasakuga kõlistas hõbedahäälset kellukest, et oleks kõigile möödujatele paremini märgatav. Ühele poisikesele meeldis kellahelin nii väga, et soovis proovida kas temagi käes kõliseb see sama hästi. Väikemees tahtnuks selle päriselt endaga kaasa võtta, aga mõistis, et jõulutaadil läheb seda siiski rohkem tarvis. Igaüks, kes jõulutaadi juures seisatas, patsu lõi, luuletust luges või lihtsalt Ärni vastu aupaklik oli, sai maiustuse põske pista.

Elly ütles, et koob 113-ndat Kihnu troid

Elmu Sadulsepp keerutas sealsamas teiselpool tänava nurgal plaate. Jõulumuusika lähedusesse olid mõned kaupmehed oma lettidega välja tulnud. Võis isegi kohvilauda istuda. Kella üheks oodati esinema Janne Ristimetsa tantsustuudio lapsi ja tund hiljem rahvatantsurühma Tuurit-Tuurit.

Jätka lugemist »

Järgmise aasta suvel peetakse Türil Pillipidu

Tuleval suvel toimub Türil 28. juunist 1. juulini Pillipidu 2018, mis on järg 2016. aastal samas toimunud Rahvamuusikapeole.

Türi laululaval Foto Urmas Saard

Türi laululaval. Foto: Urmas Saard

Kolme päeva jooksul toimub rahvamuusikute õppelaager, mis lõppeb suure kontserdiga Türi lauluväljakul 30. juuni õhtul. Lisaks ühisproovidele toimuvad õpitoad ja seminarid, tutvumisjämm ja igamehe kontsert.

Juhan Uppin, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, kutsub osalema igas vanuses rahvamuusikaansambleid ja pillimängijaid. Eriti on oodatud pillipeo protsessis osalevad kollektiivid ning ka kõik uued tulijad, kes sooviksid osaleda 2019. aasta laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeol. Kuid nagu nimigi ütleb, on tegu pillipeoga, mistõttu oodatakse sel korral osalema kõiki pillimängijaid, näiteks puhkpilliorkestrite ja teiste valdkondade mängijaid, kes soovivad üheskoos rahvamuusikat mängida.

Pillipidu 2018 on kogukonnale kokkusaamiskoht, võimalus koos musitseerida ja esineda. Pillipidu juhivad nagu ka 2016. aastal Juhan Uppin, Enrik Visla ja Margus Tokko.

Jätka lugemist »

Rakveres kuulutati Aasta Jõuluvana 2017 tiitli saajaks Anti

Esimesel adventpühal jõudis Ülemaaline jõuluvanade konverents Rakvere keskväljakule, kus jõulutaat Ärni ettelugemisel andsid jõuluaja vannet lapsed, emmed, issid, vanaisad, vanaemad, ning punakuubedes ja -seelikutes habemekandjad. Tavapäraselt kuulutati välja ka Aasta jõuluvana.

Aasta Jõuluvana 2017 on jõulutaat Anti Foto Urmas Saard

Aasta Jõuluvana 2017 on jõulutaat Anti. Foto: Urmas Saard

Eestimaa Jõuluvanade ühenduse korraldatud Ülemaaline Jõuluvanade konverents hakkas paraadrongkäigus liikuma Rakvere teatri õuelt. Mida lähemale linnaväljakule jõuti, seda rohkem rahvast oli saabujaid tervitamas.

Anti oli oma toredate abilistega jõuluvanade konverentsi Lääne-Virumaa poolne koordineerija

„Et jõuluvanade konverents saaks toimuda, peab olema valmis vande andmiseks,“ kuulutas jõulutaat Ärni avatud jõuluvanade liikuva postkontori põrandal seistes. Esmalt pöördus Ärni armsate laste poole ja palus korrata tema öeldud sõnu: „Olen tubli. Aitan ema ja isa. Jõulu ajaks valmis peas mul juba jõulusalmid. Piparkooke valmistan ma terve mäe, et siis jõuluajal seda kaugelt näeks.“

Jätka lugemist »

Sindi aplodeeris Ivo Linnale, Supernovale ja Õnneli Palustele

Ivo Linna uue albumi „Suur loterii“ ja raamatu „Iff. Suur loterii“ esitluskontsert tõi Sindi seltsimaja suure saali rahvast täis, ka rõdu uksed avati publikule.

Ivo Linna Sindi seltsimaja laval Foto Urmas Saard

Ivo Linna Sindi seltsimaja lava.l Foto: Urmas Saard

Kontsert algas jätkuvalt ametis oleva Sindi linnapea Rein Ariko tervitusega, kelle selgituse kohaselt on ta juba teine viimane Sindi linnapea, sest lähipäevadel toimuvad uues Tori vallas vastavalt haldusreformile olulised struktuurimuutused. „Arvatavasti ei jää kaks kolmandata,“ usub Ariko, kelle sõnade prohvetlikku täpsust saab kunagi tulevikus rahvas hinnata.

Iff on varemgi Sindit külastanud, aga eile õhtul meenutas ta päris mitmekümne aasta tagust meelde jäävat sündmust, mis andis talle unustamatu kogemuse. „Minu sõbrad Olav Ehala, Eedo Raide, Jaan Põld ja Peeter Tooma õhutasid mind mõttele hakata väga tervislikult elama, hakkasin siis käima korvpalli trennis,“ jutustas Iff ning meenutas harjutamisi omaaegses 2. keskkoolis, mis on praegune Tallinna Reaalkool. „Käisime igal nädalal koos ja pärast trenni läksime mõnda tolleaegsesse söögikohta õlut jooma, kõik see oli väga tore.“ Siis tuli neile kutse kohtuda Sindi korvpalluritega.

Jätka lugemist »

“Laulumaa” teise hooaja võitja on Liis Marie Alt

Laupäeval, 18. novembril selgus TV7 telesaate “Laulumaa” finaalkontserdil teise hooaja võitja, kelleks on 11-aastane Liis Marie Alt lauluga “Armastusepuu”.

Liis Marie Alt, TV7 telesaate Laulumaa teise hooaja võitja Foto TV7

Liis Marie Alt, TV7 telesaate Laulumaa teise hooaja võitja. Foto: TV7

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea koguduses toimunud finaalkontserdil astusid üles seitse finalisti, kelle seast valiti loosi teel välja võitja. Liis Marie Alti esitatud loole “Armastusepuu” on viisi ja sõnad teinud Piret Laikre ja seade Tõnu Laikre. Võitja lauluõpetaja on tema ema Merike Alt.

“Kristliku kanalina ei ole me eesmärk tekitada laste vahel võistlust, mida on meie ühiskonnas niigi palju, vaid anda kõigile võrdne võimalus võita ja seetõttu võitja ka loositi,” ütleb Laulumaa produtsent Sanna Pitko.

Saadetes astusid üles 5-12-aastased laululapsed. Igast saatest valisid vaatajad välja ühe rahvalemmiku, kes pääses edasi finaali, kus loositi välja võitja.

Jätka lugemist »

Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Eile õhtul toimus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses pidulik Läti nädala lõpetamine, kus tänati selle läbiviimise abilisi, autasustati parimaid Jurmala mälumängus osalejaid ja tähistati Läti Vabariigi 99. aastapäeva ajaliselt mõõduka kontsertkavaga.

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga Foto Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga. Foto: Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin alustas lugupidamisest lõunanaabrite vastu lätikeelse tervitusega ja selgitas, et oli ettevalmistanud paarikümne minutilise lätikeelse sõnavõtu, aga kuna ühtegi lätlast päeva lõpuks enam publiku hulgas polnud, jätkas ta eesti keeles. Selgituseks, et kogu nädala viibis Pärnus ja maakonnas ääretult palju Läti külalisi, aga seoses tänase riigi sünnipäevaga lahkuti eilse päeva kahanedes oma kodudesse. Šorin tunnustas Raeküla vanakooli väga väikest, kuid suurte tegudega toimekat seltskonda ja eriti nende juhti Piia Karro-Selga, kes on teemanädalat väga pikalt ettevalmistanud ning nüüdseks lõppenud nädalal hästi tiheda päevakava alusel mitmesuguseid tegevusi korraldanud. Šorin nimetas mitmeid Läti nädala raames aset leidnud päevasündmusi, mis nii Pärnus kui Sindis toimusid, milles ta ise või koos oma pereliikmetega osales. Ta tõstis esile naisansambli „Latvian Voices“ kontserti ja Jurmala muusikakooli õpilaste kontserti. Ajaloohuvilisena meeldis talle väga Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektori Tiina Tojaki loeng-vestlus Sindi ajalooklubis, kus ettekandja taaselustas eestlaste ja lätlaste ühist mälu. Lõpus tänas kultuurivaldkonna abilinnapea Pärnu linnavalitsuse poolt Piia Karro-Selga, kes on varemgi korraldanud mitmeid teiste riikide teemanädalaid (Itaalia, Jaapan, Austria, Briti jt) nelja Pärnu teemalise raamatuga, et rahvusvahelise töö käigus ka kodulinn meeles püsiks. Muidugi käis tänusõnade juurde hästi paljuõieline lillekimp.

Jätka lugemist »

Sünnipäevaks üllatused, droon ja menukas pidu

Sindi gümnaasiumi 180. sünnipäeva tähistamine pakkus kogu eilse päeva meelolukaid kohtumisi, sportlikke elamusi, päevakohaseid väljapanekuid muuseumis, maalinäitust linnaraamatukogus, pingelist mälumängu, nauditavat kontsertkava seltsimajas, banketti võimla väikeses saalis, pidu aulas kahe ansambli esinemisega ja palju muud meeli köitvat.

Sindi Gümnaasium 180 Foto Urmas Saard

Sindi Gümnaasium 180. Foto: Urmas Saard

Spordisaali

Igal inimesel käia oma rada – kui oled sündinud, siis tuleb olla teel

Kella kümne paiku hakati külalisi vastu võtma. Koolimaja õuepoolsel küljel lehvisid viiel aknal ühtekokku 15 sinimustvalget majalippu. Sindi gümnaasiumis väärtustatakse erilise rõhuasetusega lipukultuuri kasvatamist juba palju aastaid. Juhtumisi astus esimesena uksel vastu raamatukoguhoidja Imbi Jalakas, kes kutsus endale järgnema. Kindlasti tasub külastada kooli raamatukogu eesruumi. Jalakas tegi ära tänuväärse töö ja kujundas suure stendi, millel näeb paljude lendude õpilasi ja teisi huviäratavaid fotosid. Registreerimislaudade taga töötasid õpilased. Mälestuseks kooli järjekordne almanahh, punane pastakas ja vahtralehe kujuline märk rinda. Märk kinnitus riietele magnetiga, mis oli paljudele uudiseks. Märki, millel kiri ‘SG 180′ peaks direktori Aind Keerupi arvates kandma terve aasta.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi juubeli ettevalmistustega lõpusirgel

Kooli töömees Jüri Saks seisis autotõstuki korvis ja võõpas punase telliskivi toonis fassaadivärviga 117 aasta vanuse hoone krohvitud pinda, mis seni möödujate pilku riivas ja ikka aegajalt kõneainet tekitanud. See on hea ajutine lahendus kuni jõutakse omaaegne paraadukse kohal olnud rõdu taastada.

Jüri Saks värvib 117 aasta vanuse Sindi koolihoone krohvitud halli laigu punase telliskivi toonis fassaadivärviga nägusamaks Foto Urmas Saard

Jüri Saks värvib 117 aasta vanuse Sindi koolihoone krohvitud halli laigu punase telliskivi toonis fassaadivärviga nägusamaks. Foto: Urmas Saard

Vilgas tegevus käis ka lehtede koristamisel. Sindi kommunaali juhtaja Heli Ruus ajas puhuriga lehti kokku. Ta tegi rasket füüsilist tööd võrdväärselt kõigi teiste oma alluvatega. Võõral oleks ilmselt raskusi teda teistest töötajatest eristada. Talle meeldib iga hetke väliseks tööks ära kasutada ja ei arva, et peaks tingimata pidevalt ülemusena kontori laua taga istuma või oma töötajaid varrukast tirides tööotsi kätte juhatama. Kõik teavad pikemalt ütlematagi oma ülesandeid. Puhuriga käib töö võrreldes reha ja luuaga küll palju jõudsamalt, aga samas on ka füüsilise koormuse poolest üks raskemaid töid. Õhtuks jäävad gaasihooba hoidvad näpud kangeks, jalad väsivad pööraselt ja seljalihasedki saavad omakorda vatti. „Aga lehtede langemise aeg ei kesta lõputult ja mõne päeva pärast hakkavad lihased tasapisi ka selle tööga harjuma,“ naerab Heli, kes sedagi tööd juba palju aastaid teinud.

Sindi gümnaasiumi kantselei juhataja Maris Volten ütles, et homseks pidupäevaks on registreerunud üle 170 inimese. Neile lisanduvad veel kutsetega külalised ja kooli töötajad. Rahvas hakkab koolimajja saabuma kümne paiku. Samal ajal peetakse vilistlasturniir korv- ja võrkpallis.

Jätka lugemist »

Wales´i folkgrupi Band Arall esinemised Pärnus

Tänasel rahvusvahelise muusikapäeva kontserdil kuulis Pärnu Raeküla vanakooli keskuse saali kogunenud arvukas publik ansambli Curly Strings tuntud loo kõmrikeelse versiooni esmaesitlust.

Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja) Foto Urmas Saard

Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja). Foto: Urmas Saard

Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga.

Kohe kui Band Arall kuus rahvamuusikut kuulajate ees kohad sisse võtsid ja ansambli juht Gerallt Rhun asus püüdlikult eesti keeles publikuga suhtlema, oligi juba esinejate ja kontserdi külastajate vahel kõrgendatud emotsionaalne side loodud. Tundeelamust lisasid ka esinejate selja taha asetatud sinimustvalge ja külalisesinejate maa lipp. Wales’i lipukanga kahe võrdse horisontaalse välja ülemine osa on valge, alumine roheline. Kanga keskel kaunistavat punast lohet on Wales’i lahingulippudel kujutatud alates seitsmendast sajandist. 1959. a võeti lipp ametlikult kasutusele.

Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga. Kõmri keelt kõneldakse peamiselt Wales’is, kus seda räägib umbes pool miljonit inimest. Wales’is kasutatakse kõmri keelt inglise keele kõrval nii ameti- kui koolikeelena. Kuid pärnakatele püüdis Gerallt iga järgneva laulu sisu tutvustada eesti keeles. Kuuldes, et kauged külalised on vanakooli sõbrad, sai nende eriline südamlikkus veelgi paremini mõistetavaks.

Jätka lugemist »

Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Septembris alustab telekanalis TV7 kristlike lastelaulude võistlussari Laulumaa. Saates astuvad 5-12aastaste laululaste hulgas üles ka Pärnumaa tüdrukud, kaksikud Aurelia ja Rebecca Murrand.

Aurelia Murrand Foto erakogu

Aurelia Murrand. Foto: erakogu

Aurelia on 11aastane Pärnust pärit tüdruk, kes on laulmisega tegelenud juba väikse lapsena. Tema esituses kõlab tuntud kristliku ülistuslaulude autori Timo Lige lugu “Nii kaunis”.

Sel laupäeval, 23. septembril kell 18.30, läheb eetrisse Laulumaa teise hooaja kolmas saade

“Mulle meeldib laul, mida saates laulsin. Vahel sõnatuks võtab mind see, kui kaunis on maailm mu ümber- sellised on algussõnad. Mu ema valis selle laulu,” ütleb Aurelia Murrand.

Aurelia kaksikõde Rebecca astub üles Eesti pop-rock ansambli Crux looga “Päikselisem pool”.

Tüdrukute lauluõpetaja on nende ema, Ester Murrand, kes tegeleb koorilaulu, vokaalmuusika ja solistiõppega juba aastaid.

“Mind paelub selle saate juures kõige enam laste siiras usk, see kuidas läbi laulude peegeldub armastus inimese ja Jumala vastu. Lisaks saab vaataja väga armsa muusikaelamuse,” ütleb saatejuht ja kristliku lastekoori Juhhei juht Annika Soon.

Jätka lugemist »

Vanavanematele pühendatud kontsert

Mihklikuu teisel pühapäeval tähistatav vanavanemate päev sai veel paar päeva hiljemgi Sindi gümnaasiumi aulas toimunud õnnestunud kontserdiga ilusa täienduse.

Vanavanemate päeva tähistamine  Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Vanavanemate päeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Kontsertkava kokkuseadja ja õhtu juht Eneli Arusaar kasutas vanavanemate armastuse kirjeldamiseks oma vanaema mõttekäiku: „Armastus on väga vana vanainimene, kes istub aknal, vaatab välja, kohendab oma pearätikut ja naeratab tasakesi…“

Esinesid Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased, Sindi muusikakooli õpilased ja tantsurühm Murueided.

Miniatuurse näitemängu „Kolm ema“ esitasid venekeelse algklasside õpilased. 4. a klassi õpilased esinesid sõnaseadega, millega tänati vanemaid. Muusikaliselt kandev osa oli kanda muusikakoolil. Instrumentidest helisesid viiulid, kitarrid, akordionid, klaver. Tütarlaste häälel kõlasid laulud „Hommik“ ja „Õnnelik päev“. Kui Murueided lõpetasid, küsis Arusaar kõige noorema tantsija vanust. Vastati: 70. Ja lisati juurde, et vanim tantsija on 86. Arusaar tõi lastele eeskujuks nende naiste sirget rühti ja kaunist liikumist.

Sindi naisliit kostitas esinejaid kringlitega.

Jätka lugemist »

Rannarada tõi laulud merest ja saartest Sindi Kiriku parki

Perebänd Rannarada lõpetas Sindi selle suvise kontsertide sarja Kiriku pargis, kus musitseerisid Ülle Ots (akordion, laul), Jaano-Martin Ots (kitarr), Marta Lotta Kukk (viiul, laul), Anna-Loore Ots (laul) ja Jaan-Jakob Ots (laul).

Jätka lugemist »

Muinastulede süütamise järel jätkus Sindi Rock Metsatöllu esinemisega

Muinastulede installatsiooni valmistas ette Mart Tõnismäe, kellel on selles asjas paarikümne aasta pikkune kogemus.

Metsatöll Sindi Rockil Foto Urmas Saard

Metsatöll Sindi Rockil. Foto: Urmas Saard

Päeva õhtusse veeredes kogunes Sindi lauluväljakul üha rohkem inimesi juurde ja lõpuks ei saanudki enam rääkida publiku vähesusest. Ka tuul oli raugenud ja ilm muutus ilusamaks.

Tõnismäe pani esmalt põlema kaks päikeseratta kujundit ja seejärel süütas nende vahel oleva suure kuhja lõkke kütist. Seejärel tulid tantsima kaks Zerkala tuletantsijat Tartust. Tantsuetenduse lõppedes süütas Tõnismäe veel kuus suuremat puudega täidetud tünni käte soojendamiseks.

Sindi Rocki peaesineja Metsatöll oli päeva viimane ansambel. Suurt elevust tekitas Metsaöll publiku hulgast neidude kutsumisega lavale. Metsatöllu esinemise järel lennutas firma Tulekild mõned ilutulestiku raketid taeva alla.

Jätka lugemist »

Sindi Rockiks valmistumine laabub kava kohaselt

Täna õhtuks saab enamik vajalikke ettevalmistavaid töid tehtud: tehnika töökorda seatud, kontserdi ala aediku ümber ja turvafirma asub valvesse.

Mart Tõnismäe ja Mirko Reiman möbleerivad Sindi laululava alust Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe ja Mirko Reiman möbleerivad Sindi laululava alust. Foto: Urmas Saard

Eile hommikul tõstsid abilinnapea Mirko Reiman ning haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi Rocki reklaamidega auto järelhaagiselt maha nurgadiivani osasid. Parajasti müüs Pärnus asuv Jenny Kruse heategevuspood mööblit poole hinnaga. Paarkümmend aastat tagasi pankrotistunud Narva mööblikombinaadi Narova punase kattega pehme mööbel passib rockil esinejate puhkenurka suurepäraselt. Sindi linnapea Rein Ariko arvates võiks diivan pärast kasutust uuesti omanikku vahetada. Head võimalust pakub selleks 7. oktoobril toimuv hoovimüügi päev. Mööblitükkide põhja all on selgelt loetav hinnakiri, mis annab teada kauba maksumuse ajast, kui seda müüdi päris uuena. Tekst oli tol ajal muidugi venekeelne. Цена 1 пояса 178 руб; цена 2 пояса 181 руб; цена 3 пояса 183 руб.

Veidi aega hiljem saabusid Protone kirjadega masinad ja mehed. Nemad hakkasid ansamblite vajadusi arvestavalt lavamooduleid paigaldama. Üks uhiuue mägironija varustusega töömeestest turnis laululava lae all ja kinnitas metallkarkassi külge talisid, millega kõlarite ja valgustuse kinnitamiseks vajalikke sõrestikke üles vedada. Protone tagab kontserdi ajal kvaliteetse heli- ja valgustehnika toimimise.

Jätka lugemist »

Sindi Rockil läidetakse muinastuled

Mart Tõnismäe on iidetulesid süüdanud 19 aastat, pärast mõneaastast vaheaega teeb ta seda jälle, tänavu Sindis.

Mart Tõnismäe muinastulede ööl Pärnu rannas aastal 2012 Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe muinastulede ööl Pärnu rannas aastal 2012. Foto: Urmas Saard

„Töötasin tol ajal Pärnu maakonna kultuurispetsialistina, kui minu juurde tuli keegi soome mees ja ärgitas mind muinastulede ööd tähistama,“ meenutas Mart Tõnismäe, kes praegu töötab Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna. Soomes ja Eestis toimus iidetulede tava taaselustamine üheaegselt 1992. aastal. Sealt peale süttivad tuled igal aastal augustikuu viimase laupäeva päikseloojangul.

Muinas- ja keskajal näitasid rannaäärsed tuled meremeestele teed randumispaika. Avamerel kasutati tulukesi valvesüsteemi jaoks ja tarvilike sõnumite edastamiseks, tulede ahelik kandus mööda rannikut sageli sisemaani välja.

Tõnismäe ütles, et juba on kaheldud Sindi lauluväljakul läidetavate iidetulede mõttekuses. Ta selgitas, et Eestis on tava levinud ka siseveekogude äärde. Sindit läbib Läänemerre suubuv Pärnu jõgi, mis loob hea mõttelise sideme muistsete aegadega.

Jätka lugemist »

Nahkhiired tervitavad Sindi Rocki

Saabuval laupäeval, 26. augustil rõõmustavad Sindi Rockile saabujaid öise eluviisiga loomad, kes ei jää kindlasti mitte kellegile märkamatuks.

Kristel Kallau maalib Sindi laululava seinale nahkhiirt Foto Urmas Saard

Kristel Kallau maalib Sindi laululava seinale nahkhiirt. Foto: Urmas Saard

Möödunud nädala neljapäeval võõpasid Sindi gümnaasiumi õpilased Sindi laululava kiviseinasid. Laupäeva hommikul asus Pärnu Kunstikooli direktriss Kristel Kallau seintele nahkiirte kontuure vedama. Valitud kujundid kujundasid noored ühiselt Kallauga juba eelmise kuu lõpul. Põhiliselt ühe päevaga täideti kujundid värviga. Kallaul olid abiks Sindi gümnaasiumi õpilased Fred Hussar, Andro Seppi, Alex Andry Hansen. Tööd tehti tublisti, aga juhendaja sõnul siiski ühe päevaga päriselt valmis ei saadud. Veidi jäi tema sõnul veel sättimist.

Miks just nahkhiired raskelt väsinud laululava seinasid oma kohalolekuga värskendavad? Sümboltähendusi võib igaüks ka ise otsida. Mõned abistavad viited siiski. Ladinakeelne vespertilio (nahkhiir) on tuletatud sõnast vesper, mis tähendab õhtut. Kõik Eestis leiduvad nahkhiired on võetud kaitse alla. Võibolla tasub märgata sedagi, et Bacardi visuaali kaunistab firma asutamisest saadik just nahkhiir, sest Kuuba ja Hispaania pärimuse järgi sümboliseerivat tiivuline öölendur õnne ja harmooniat. Kuuba rahvausundi kohaselt ka pereühtsust ja hüva tervist.

Jätka lugemist »