konkurss

Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud meenekonkursil pälvis kõige rohkem tunnustusi Põltsamaal elav käsitöömeister Helvi Nikkel, kes saavutas esikoha Põltsamaa piirkonna meenete arvestuses, esikoha Vooremaa piirkonna meenete arvestuses nii esimese kui teise koha ja valiti Facebook´i hääletusel publiku lemmikuks (173 häälega).

Helvi Nikkel tunnustustega Foto Eveli Jürgenson — Helvi Nikkel tunnustustega. Foto: Eveli Jürgenson

Harjumaalt Padiselt pärit Helvi Nikkel elab Põltsamaal. Käsitööga tegelemine oli talle algul hobiks, kuid nüüd on saanud sellest töö. Nikkel valmistab vastavalt tellimustele nii piltidega kellasid, kui ka külmkapimagneteid, samuti fotoalbumeid, beebiraamatuid, sünnitõenditele ümbriseid jne. Jõgevamaa meenetekonkursil ajendas Nikkelit osaleme soov oma loomingut suuremale avalikkusele tutvustada ja ennast esile tuua. Kokku esitas ta konkursile kümme toodet. „Ma arvan, et meened peavad olema ka praktilised. Nii otsustasingi just nende toodetega osaleda konkursil. Kõigepealt tuli mõelda, kuidas hakkab kell visuaalselt välja nägema. Selleks pidi tegema visandeid ja valima sobivad fotod ning toorikute tootjad,” rääkis Nikkel. Esikoha Põltsamaa piirkonna meenete osas tõi Nikkelile seinakell Põltsamaa lossihoovi pildiga, Vooremaa piirkonna esikoha tõi seinakell Palamuse, Vooremaa teise koha tõi külmkapimagnet Laiuse varemed. Facebook´i korraldatud hääletusel sai publiku lemmikuks seinakell Põltsamaa motiividega.

Loe edasi: Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad

Tori Siidritalu siider valiti Baltikumi parimaks traditsioonilisel meetodil valminud siidriks

Suviselt kuumal 21. septembril toimus Lätis, imelises Bauska linnas Baltikumi parimate väikeveinitootjate ja siidrivalmistajate autasustamine.

Karmo Haas Foto Urmas Saard — Karmo Haas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas[/pullquote]Baltic cup 2018 konkursi peakorraldaja oli Läti väikeveinitootjate ühing ning partneriteks Eesti väikepruulijate liit ja Leedu veinitootjate ühing. Konkurssi korraldati teist aastat. Eesmärgiks on tunnustada parimaid väikeveinitootjaid ja propageerida kohalikust toorainest väärindatud toodangut.
Kolmest Balti riigist esitleti 147 toodet, mis jaotati tooraine ja valmistusmeetodite järgi alamklassidesse.

Kui koorekihi noppisid sel aastal Leedu ja Läti veinitootjad, siis Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas, Pärnumaalt Tori Siidritalust, kelle poolkuiv õunasiider „Demi Sec“ saavutas traditsioonilisel meetodil valminud siidrite klassis esikoha.

Loe edasi: Tori Siidritalu siider valiti Baltikumi parimaks traditsioonilisel meetodil valminud siidriks

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia ja väikeobjekti preemia nominendid said teatavaks

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) aastapreemiale kandideerib tänavu kaheksa nominenti: Eleringi peahoone, kortermaja Tartus aadressil Kitsas tn 5, Lutheri masinasaal, palverännumaja Vastseliinas, Rapla Riigigümnaasium, Reiniku staadionihoone, suvila Murastes ja installatsioon Tootem.

Preemiale „Väike“ nominenti on ka skulpturaalne vateplatvorm Tõrva korsten koos linna uue keskväljakuga Foto Urmas Saard — Preemiale „Väike“ nominent on ka skulpturaalne vateplatvorm Tõrva korsten koos linna uue keskväljakuga. Foto: Urmas Saard

Samuti valiti välja kaheksa nominenti preemiale „Väike“. Mõlemas kategoorias selguvad võitjad 6. detsembril Salme kultuurikeskuses toimuval arhitektuuripreemiate tseremoonial.

„Tänavune arhitektuuripreemiate konkurss on mitmeski mõttes silmapaistev. Mõlemas kategoorias esitati rekordarv kandidaate – aastapreemiale 19 ja väikeobjekti preemiale 24 tööd ning ka lõppvooru jõudis rohkem nominente kui ühelgi varasemal aastal,“ rääkis Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.

Koovi hinnangul näitab suur osalejate arv ühest küljest, et Eesti ehitusturg on elujõuline, arhitektidelt tellitakse palju töid. „Samas annab see tunnistust arhitektuuri ja arhitektide heast vormist. Üha enam arhitekte julgeb võtta vastutust, oma valminud töid laiemale avalikkusele esitleda ja anda neid žüriile hinnata. Siinkohal on oluline rõhutada, et arhitekti töö lõpebki alles hoone valmimisega – oma loodud projektilahendusi tuleb kontrollida ja jälgida kuni ehituse lõpuni. Hea meel on ka selle üle, et väikeobjekti kategoorias on sel aastal märgata tavapärasest enam noori autoreid kandideerimas,“ lisas Katrin Koov.

Loe edasi: Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia ja väikeobjekti preemia nominendid said teatavaks

Esita kandidaate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Veel nädala saab esitada kandidaate eakate elu edendajate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

[pullquote]Justkui aitäh-sõnast jääks vajaka.[/pullquote]Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Loe edasi: Esita kandidaate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Pärnumaa uus toidumeene on Kaatarusaare mustsõstramaius

Laupäeval Maria talus toimunud Pärnumaa lõikuspeol kuulutati välja maakonna parimad toidumeened neljas jaotuses.

Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt Foto Urmas Saard — Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa parima toidumeene konkursil selgitas hindamiskomisjon võitjad enam kui 100 toote hulgast. „Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete võistluse eesmärgina otsiti piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida külastajad võiksid meeldivate kingitusena kaasa osta,” selgitas Kadi Elmeste, Pärnumaa maitsete aasta projektijuht.

[pullquote]viskasid nalja ja tembutasid jõuluvanad Ärni ning Vidi[/pullquote]Pärnumaa uueks toidumeeneks valiti Kaatarusaare talu mustsõstramaius. Uudistoodete kategoorias pidas žürii parimaks Kristi Lehtla teekomplekti Pärnaõietee. Parima joogimeene tiitli võitis Jaanihanso siidritalu jääsiider. Parim leib on hindajate otsusel MTÜ Roheline Elu puuviljaleib.

Loe edasi: Pärnumaa uus toidumeene on Kaatarusaare mustsõstramaius

Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster Foto Urmas Saard — Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster. Foto: Urmas Saard

Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Konkursi kategooriad:

1. eakalt kogukonnale,
2. eakalt järeltulijale,
3. eakad kui kultuurikandjad,
4. tegu eakale
ja
5. elutööauhind.

Ajakirja 60+ ja mittetulundusühingu Eakate Festival korraldatav festival kannab tänavu motot „Eesti 100ˮ.

Loe edasi: Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”

Noorte laul tähistab suure kevade algust

Pärnu linna ja Pärnumaa eelkooliealiste laste aulakonkurss Viisiratast veeretades on selleks korraks läbi. Noorte solistide arvestuses tunnistati parimaks Milana Zotowych. Ansamblite arvestuses tulid võitjaks Tralli tüdrukud Pärnu Tralli lasteaiast.

Parim noor solist Milana Zotowych esinemas Foto Mikko Selg — Parim noor solist Milana Zotowych esinemas. Foto: Mikko Selg

Kontserdil toimunud esitlusi hindas rahvusvaheline auhinnakogu koosseisus: Ester Kose, Mizuki Shindo, Gerallt Rhun ja Sigrid Latt.

Auhinnakogu esinaise Ester Kose hinnangul on noorte lauljate oskused väga head. Konkursil saavad kõik lapsed võimaluse proovida esinemist suure saali ees. Auhinnakogu hindas lisaks lauluoskusele ka laste esinemis- ja laulurõõmu.

Laulukonkurss Viisiratast veeretades toimus sel aastal juba 11. korda.

Suur tänu kõikidele lauljatele , laulukonkursi korraldajatele ja toetajatele. Kohtume juba aasta pärast uuesti!

Mikko Selg

Laupäeval toimub Otepää valla laulukarusell

Otepää valla laste lauluvõistlus “Otepää valla laulukarusell 2018” toimub 5.mail algusega kell 13.00 Otepää kultuurimajas, millest võtavad osa 24 noort ja andekat laululast üle kogu valla.

2017 aasta laste lauluvõistlus Otepää kultuurimajas Foto Valju Aloel — 2017. aasta laste lauluvõistlus Otepää kultuurimajas. Foto: Valju Aloel

Esinejad on kolmes vanuserühmas: 3-7, 8-10 ja 11-13. Igast vanuseastmest valitakse välja kolm, kes lähevad Otepää valda esindama “Valgamaa laululaps 2018” lauluvõistlusele 20. mail Valga Kultuuri-ja Huvialakeskusesse.

“Laululapsi hindab kolmest liikmest koosnev žürii, kellest kõik on tunnustatud asjatundjad. Peale laulude esitamist ootab lapsi väike vahepala ning üllatusesineja,” sõnas Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits. “Tuleb üks tore päev, kus valla laululapsed saavad rõõmustada meid oma imelise laulu ja olemisega. Kõik huvilised on väga oodatud kaasa elama!”

Sündmust korraldab ja viib läbi Otepää Kultuurimaja, kunstilise poole eest vastutab loomejuht Merilin Kirbits. Toetavad: Bombona AS, Ugandi Kohvik, Elsa kondiitri- ja pagariäri ja Otepää vald.

Monika Otrokova

Parima toiduaine konkursil saavad sõna tarbijad

Eesti Parima Toiduaine konkursil käivitus rahvahääletus, kus otsustatakse, milline toode 47 toiduaine seast pälvib Rahva Lemmiku tiitli.

[pullquote]Hääletus läheb lukku 20. aprillil kell 12.00 ning siis kuulutame ka kohe välja tänavuse tiitlivõitja[/pullquote]Eesti Parima Toiduaine konkursi Facebook-lehel astuvad Rahva Lemmiku tiitli nimel võistlustulle tooted, mis on juba pälvinud oma kategooria hõbemärgi, aga ka piirkondlikul konkursil ja kuldmärkide kandidaatide seas silma paistnud tooted ning teised toiduained, mida konkursi hindamiskomisjon on kõrgete punktidega pärjanud.

“Rahva Lemmiku tiitel on toidutootjate silmis sama ihaldusväärne kui ekspertkomisjoni hinnangu põhjal antud tunnustus. Sest lõppude lõpuks on ikkagi tarbijad need, kes otsustavad, millised tooted on edukad ning püsivad poelettidel aastaid või isegi aastakümneid,” kinnitas Potisepp.

Loe edasi: Parima toiduaine konkursil saavad sõna tarbijad

Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Üleriigilisestst konkursist on oodatud osa võtma asjaarmastajad-laulusolistid alates 50. eluaastast. Seeniorlaul 2018 toimub 28. aprillil algusega kell 14 Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas, Kuninga tn. 29.

Seeniorlaul 2017 võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing Ffoto Ants Liigus — “Seeniorlaul 2017” võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing. Foto: Ants Liigus

[pullquote]Tänavu toimub lauluvõistlus kaheteistkümnendat korda. Parimatele auhinnad[/pullquote]”Tunnen südamest rõõmu, et olen saanud olla Seeniorlauluga koos juba kaksteist aastat järjest. Need on olnud meeleolukad ja üdini positiivsed hetked, tulvil soovi laulda ja oma laulurõõmu teistega jagada. Esinejate siirus on olnud heldimust tekitav – ilma loomulikkuse ja siiruseta kaotab musitseerimine ju mõtte. Konkursi erilisus peitubki atmosfääris, mis osavõtjate esinemisi alati saadab. Tegu on toimiva muusikapeoga, millest jõudu andva sädeme saavad kõik. Soovin kõigile jätkuvat lauluarmastust ja musitseerimisrõõmu. Kohtumiseni konkursil Seeniorlaul 2018,” ütleb Toomas Kuter, žürii esimees.

Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis (50-65a ja 65+).

I voor viiakse läbi konkursi korraldajatele saadetud helisalvestiste põhjal, mille järgi selgitatakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi ja kutsutakse osalema konkursi II vooru.

Helisalvestisi vabalt valitud helikandjal oodatakse kuni 13.aprillini aadressi “Seeniorlaul 2018”, MTÜ Rand, Auli 1b-5 , 80015 Pärnu, helifailid saab saata e-postile toomas@kuter.eu. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 20. aprilliks.

Loe edasi: Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Aasta Suurpere konkurss on alanud

Alates tänasest saab esitada kandidaate Aasta Suurpere konkursile. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav rahaline preemia summas 7000 eurot antakse võitjale üle 12. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Eesti Rahva Muuseumis. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 24. aprillini.

Aasta Suurpere 2017, perekond Muru — 2017. aastal valiti Aasta Suurpere võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust.

“Aasta Suurpere tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa ühtseid ja tugevaid suurperekondi,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. “Aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.”

“Traditsiooniline Suurperepäev toimub ELPLi ja selle heade toetajate abiga juba 14. korda ning perepäeva raames anname üheksandat korda välja tunnustusauhinna Aasta Suurpere. Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust,” lisas Aage Õunap.

Kandidaate Aasta Suurpere 2018 tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad Eesti Lasterikaste Perede Liidu veebilehe või otselingi kaudu.

14. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Eesti Rahva Muuseum ja paljud teised ettevõtted.

Seitse sündmust, millega Riia väärib Euroopa 2018. aasta parima turismisihtkoha tiitlit

Maineka Euroopa parima turismisihtkoha tiitli 20 nominendi seast leiab sel aastal ka lõunanaabrite pealinna Riia, kes kutsub kõiki eestimaalasi enda poolt hääletama.

Jõuludeaegne jalutuskäik Riias Foto Marko Šorin — Jõuludeaegne jalutuskäik Riias. Foto: Marko Šorin

8. veebruarini veebilehel või lühilingil toimuval hääletusel saab igaüks anda oma hääle kord nädalas. Lisaks Riiale leiab nominentide seast veel 19 Euroopa linna: Wroclaw, Lissabon, Viin, London, Ateena, Milano, Praha, Budapest, Pariis, Bilbao, Amsterdam, Kotor, Edinburgh, Hvari saar, Berliin, Barcelona, Brüssel, Colmar ja Bohinj. Ükski Eesti linn sel aastal parimate turismisihtkohtade nominentide sekka ei jõudnud.

Läti, kes tähistab samuti 2018. aastal oma vabariigi 100. sünnipäeva, kutsub kõiki eestimaalasi Riiat külastama järgmiste põnevate suurürituste raames:

· Lattelecom Riia Maraton (20. mai). Sel päeval kuulub Riia täielikult jooksjatele. Juba 2007. aastast AIMS standarditele vastav rahvusvaheliselt akrediteeritud maraton pakub spordisõpradele suurepärase võimaluse tutvuda täis- või poolmaratoni käigus Riia tänavate, sildade ja vanalinnaga.

Loe edasi: Seitse sündmust, millega Riia väärib Euroopa 2018. aasta parima turismisihtkoha tiitlit

Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Septembris alustab telekanalis TV7 kristlike lastelaulude võistlussari Laulumaa. Saates astuvad 5-12aastaste laululaste hulgas üles ka Pärnumaa tüdrukud, kaksikud Aurelia ja Rebecca Murrand.

Aurelia Murrand Foto erakogu — Aurelia Murrand. Foto: erakogu

Aurelia on 11aastane Pärnust pärit tüdruk, kes on laulmisega tegelenud juba väikse lapsena. Tema esituses kõlab tuntud kristliku ülistuslaulude autori Timo Lige lugu “Nii kaunis”.

[pullquote]Sel laupäeval, 23. septembril kell 18.30, läheb eetrisse Laulumaa teise hooaja kolmas saade[/pullquote]”Mulle meeldib laul, mida saates laulsin. Vahel sõnatuks võtab mind see, kui kaunis on maailm mu ümber- sellised on algussõnad. Mu ema valis selle laulu,” ütleb Aurelia Murrand.

Aurelia kaksikõde Rebecca astub üles Eesti pop-rock ansambli Crux looga “Päikselisem pool”.

Tüdrukute lauluõpetaja on nende ema, Ester Murrand, kes tegeleb koorilaulu, vokaalmuusika ja solistiõppega juba aastaid.

“Mind paelub selle saate juures kõige enam laste siiras usk, see kuidas läbi laulude peegeldub armastus inimese ja Jumala vastu. Lisaks saab vaataja väga armsa muusikaelamuse,” ütleb saatejuht ja kristliku lastekoori Juhhei juht Annika Soon.

Loe edasi: Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Täna hommikul otsustas C. R. Jakobsoni stipendiumi konkursi žürii valida Pärnumaa populaarseimaks haridus- ja kultuuritöötajaks Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard — Lembit Roosimäe esinemas Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkursile esitatud Roosimäe töötab Sindi gümnaasiumis õpetajana alates aastast 1990. Ajalugu on teda köitnud varajasest noorusest saadik. Jõgeva keskkooli lõpetamise järel valis ta kõhklematult ajalooõpingud Tartu ülikoolis. Diplomi omandamise järel läks ta Paikusele erikutsekooli poisse õpetama. Tosin aastat hiljem, erikutsekooli likvideerimise järel kutsuti õpetaja tolleaegsesse Sindi keskkooli.

Tema tunnid on ajaloohuvilisele õpilasele köitvad ja paljupakkuvad, sest õpetaja on erudeeritud, oma ainet suurepäraselt valdav. Roosimäe andest panna õpilased ajaloost huvituma kõneleb teadmine, et pea iga kolmas Sindi kooli lõpetaja valib riigieksamiks ajaloo. Igal õppeaastal juhendab ta õpilaste uurimistöid, mida on avaldatud ka kogumikus “Pärandilaegas”. Roosimäe väidab, et mida tugevam on noor ajaloos, seda paremini ta mõistab ja oskab selgitada maailmas toimuvat.

Loe edasi: Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Käimas on aasta suurpere konkurss

Aasta suurpere 2016 perekond Aan Tartumaalt.

Kuni 2. maini saab esitada kandidaate aasta suurpere konkursile. Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee.

Aasta suurpere aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia 4000 eurot antakse võitjale üle 13. mail toimuval traditsioonilisel suurperepäeval Tallinna loomaaias.

Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks perekond Aan Tartumaalt. Suurpere vanemad Janne ja Peeter Aan kasvatavad seitset last. Nad on eeskujuks paljudele perekondadele ning neid võib iseloomustada kui aktiivseid, rõõmsameelseid ja avatud inimesi.

Loe edasi: Käimas on aasta suurpere konkurss

Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Staarijäljendamise ehk playback võistlus on kujunenud Sindi gümnaasiumi õpilastele igal aastal oodatud sündmuseks. Täna oli kaheksa etteastet oma koolist ja üks külalisesinemine Pärnu Rääma põhikoolist.

Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5A klassi esinemine Foto Urmas Saard — Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5.A klassi esinemine. Foto: Urmas Saard

Konkursil osalenud noored said ülesandeks omavahel oskuslikult kombineerida näitlemis- ja esinemisoskuseid, eesmärgiga tuua žürii ja publiku ette võimalikult täpne koopia originaalesitusest. Playback võimaldas noortel samastuda neile meelepärase artistiga ja tunda endid laval staaridena.

Lavale julgesid minna ennast proovile panema Sindi gümnaasiumi klassidest 2.B (Vello Orumets, Vihm); 3.B (Ot Vinta); 4.A (Kala, Buratino lugu); 4.B (Beyond Beyond, So Alive); 5.A (Phil Collins, In the air tonight); 5.A (Las Kechup, The ketchup song), 7.B ja 1.A (Shape of that power); 5.B ja 4.A (Meisterjaan, Parmupillihullus) ning külalisena Rääma põhikooli 5. klass (Kate Bush, Wuthering heigts). Etteasteks anti aega poolteist kuni kolm minutit.

Matkimisõhtu juhtideks olid Sindi gümnaasiumi õpilased Eliria Kaup ja Ats Tobias Pikk, kes usutlesid kõiki esinejaid pärast nende etteastet.

Loe edasi: Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Mina koerana

Olin varjupaigas. Ma olin seal päris kaua, kuni üks pere mu enda juurde võttis. Nad hoidsid mind ilusti toas ja söötsid mind, kuni ma suureks kasvasin.

Foto on illustratiivne ja lugu ei ole konkreetselt selle hästi hoitud koeraga seotud Foto Urmas Saard — Foto on illustratiivne ja lugu ei ole konkreetselt selle hästi hoitud koeraga seotud. Foto: Urmas Saard

Siis ma pidin minema õue ühte väikesesse majakesse elama. Nemad nimetasid seda kuudiks. Ma pidin magama ja öösel pimedas inimeste maja valvama. Minuga ei tegeletud enam nii palju kui varem. Ma soovisin, et nad minuga rohkem tegeleks, kuna ma hakkasin kurvaks muutuma. Nad pöörasid mulle tähelepanu vaid siis, kui must möödusid või ma midagi hästi tegin.

Kui ma haigeks jäin, viisid nad mu arsti juurde, kuna mu jalad ei kandnud mind hästi. Kui arsti juures sai käidud, siis läksime me koju. Paari päeva pärast võttis pere uue kutsika.

Peale seda viisid nad mu uuesti arsti juurde ühte valgesse tuppa. Ma tundsin, kuidas arst süstla mu veeni lükkas. Ma tundsin, kuidas vedelik läbi mu keha jooksis ning arst sosistas mulle, et tal on kahju, see on vaid tema töö.

Ma tahaksin inimestele öelda seda, et ärge kunagi oma lemmiklooma hüljake ja käituge temaga hästi. Kiitke teda, et ta saaks ennast hästi tunda ning ei peaks kurvastama.

Gärolin Kikas, Sindi gümnaasiumi 8. klass

Selgusid kauneimad jõululalulud läbi aegade

Klassikaraadio kuulajad valisid aastalõpuküsitluses läbi aegade kauneimaks jõululauluks Franz Xaver Gruberi “Püha öö”, mille eestikeelse teksti on kirjutanud Karl August Hermann. Teisele kohale tuli Olav Ehala “Jõuluingel”, loo sõnade autor on Leelo Tungal. Kolmandaks hääletati Adolphe Adami “Jõuluöö”, mille teksti on eestindanud Heldur Karmo.

Klassikaraadio kodulehel toimunud aastalõpuküsitluses oli vaatamiseks-kuulamiseks kolmteist kaunimat jõululaulu ETV videoarhiivist ja vastajad said juurde kirjutada endale meelepärasemad jõululaulud, mida kogunes üle saja.

Teiste seas tõsteti korduvalt esile Rene Eespere “Siis kui minu vanaema”, Jean Sibeliuse “Ei au, ei hiilgust”, Pärt Uusbergi “Õhtu ilu”, Alo Ritsingu “On lapseks saanud me Jumal”, Chris Rea “Driving Home for Christmas” ja Agu Tammeoru “Talveöö”.

Aastalõpumängu kokkuvõttesaates nentisid kuulajad, et muusika on jõulude sisulise tähenduse loomisel väga oluline, tõdeti kodumaiste jõululaulude vähest esitamist ning toonitati eestikeelsete laulude esitamisvajadust.

Saatesse helistanud kuulajad rääkisid peretraditsioonidest, kirikuskäimise vajadusest või mittevajadusest. Muretseti pühakodade pärast, mis on nii kehvas seisus, et seal ei saa jumalateenistusi läbi viia.

Jõulude ajal ei tohiks keegi olla üksinda, olid kuulajad kindlad. Kõige rohkem aga sooviti, et praeguses julmas ja vägivaldses maailmas saaks suurema tähtsuse inimestevaheline mõistmine ja rahu.

Klassikaraadio kuulajamängus osales üle 600 vastaja, vastajate keskmine vanus oli 46,7 eluaastat. Kõige noorim vastaja oli kuueaastane, vanima vanus oli üle 80 eluaasta.

Anneli Tõevere-Kaur
Eesti Rahvusringhääling

HackMotion ja Hairvel ühed Prototroni edukaimad

Prototroni ideekonkursil jõudsid võitjate sekka ja rahastuseni kaks ideed Lõuna-Eestist.

Rahastu Prototron kuulutas välja sügisese ideekonkursi võitjad ja rahastuse saajad – kokku kuus meeskonda, kellest kaks on pärit Lõuna-Eestist. Erakordselt tugevate ideedega taotlusvooru parimate sekka jõudsid Tartust ja Tartumaalt pärit meeskonnad HackMotion ja Hairvel, kes mõlemad pälvisid Prototronilt 7000 euro suuruse rahastuse. Kagu-Eestist ainsana finaali jõudnud Sofable meeskond jäi küll rahastuseta, kuid pälvis Prototroni ideekonkursi eestvedajate tunnustuse kui hästi kohanduv ja arenev idee.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et kuue parima sekka jõudnud ning rahastuse pälvinud kaks ideed Lõuna-Eestist on väga head ja suure potentsiaaliga. “Sel korral panime ideekonkursi korraldamisel rohkem rõhku piirkondade kaasamisele ning oleme tulemustega kokkuvõttes väga rahul, sest lausa kolmandik ideid tuli väljastpoolt Tallinna ja kolmandik rahastuse võitnud ideedest pärineb Lõuna-Eestist,” rääkis Pavlenkova.

Loe edasi: HackMotion ja Hairvel ühed Prototroni edukaimad

Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Vabadussõja mälestuspäeval koguneti Tallinnas Kaitseväe kalmistule, Reaalkooli juurde ja võidusamba jalamile. Ühtlasi algatati üleilmne raha kogumine Konstantin Pätsi mälestusmärgi püstitamiseks Toompeale.

Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum. Foto: Urmas Saard

Eile, 28. novembril tähistati pealinnas Eesti Vabadussõja algust, mis muutis meie maa ja rahva ajalugu. 98 aastat tagasi otsustati kaitsta noort riiki ja peatada pealetungivad Vene vaenuväed. Julge tahtekindlus viis Vabadussõja võiduka lõpuni. Kindral Johan Laidoneri Selts kutsus ajaloolist päeva meenutades looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel.

Laidoneri seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul oli Vabadussõja sangareid mälestamas kõige rohkem inimesi keskpäeval Kaitseväe kalmistul. Kell 13:30 tulid oma lippudega võidusamba ette Ants Erm Vabaerakonnast ja Tarmo Kruusimäe IRL-ist. Juba enne nende saabumist oli asetatud sini-kollastes rahvusvärvides pärg mälestusmärgi jalamile. Erm asetas selle kõrvale lillekimbu ja Kruusimäe süütas küünla.

Laidoneri seltsi uus tegevjuht Jan Enriko Laidsalu läitis samuti küünla. Oma lühikeses sõnavõtus tegi ta teatavaks Laidoneri seltsi poolt välja kuulutatud koolinoorte esseevõistluse „Mida oleksin mina teinud Vabadussõja puhkedes?“, mis kestab kuni 9. detsembrini.

Loe edasi: Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Prototroni ideekonkursi TOP10-sse valiti viis ideed Lõuna- ja Kagu-Eestist

Rahastu Prototron sügisene ideekonkurss hakkab jõudma lõpule – äsja selgusid kümme paremat meeskonda, kelle seast valitakse detsembri alguses võitjad.

Drooni lennuks ettevalmistamine Foto Urmas Saard — Avionica arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust. Pilt illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Konkurents TOP10-sse pääsemiseks oli väga tugev. Sel korral ideekonkursi fookuses olnud Lõuna- ja Kagu-Eesti meeskondadel on läinud hästi, sest lausa pooled viimasesse hindamisetappi jõudnutest on pärit sellest piirkonnast.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et esikümnesse jõudnud ideede põhjal võib ideekonkursi tulemustega igati rahule jääda. “Tänavu soovisime esmakordselt kaasata ideekonkursil osalema aktiivseid inimesi väljastpoolt Tallinna ja tulemus on käes – pooled TOP10 meeskondadest on tulnud regioonidest,” väljendas Pavlenkova heameelt. “Prototroni pakutavad võimalused on jõudnud Tallinna piiridest välja ja pealinna tiimidel on nüüd senisest tugevam konkurents. Kavatseme Prototroni haaret veelgi laiendada.”

Prototroni ideekonkursi TOP10 hulka jõudsid viis ideed Tartust ja Tartumaalt (Degritter, HackMotion, Hairvel, VitaBug) ning üks idee Põlvamaalt (Sofable). Kogu esikümme on järgnev:

Avionica – arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust.

Loe edasi: Prototroni ideekonkursi TOP10-sse valiti viis ideed Lõuna- ja Kagu-Eestist

Praga Cantat järelkajastuses

Pärnu- ja Viljandimaa lauljad pälvisid Prahas toimunud rahvusvahelisel kooride vahelisel võistulaulmisel kiitvaid hinnanguid, sobitasid sõprussuhteid mitmete rahvaste kooridega ja üritasid mõista tšehhi keelt.

Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu Foto Urmas Saard — Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu. Foto: Urmas Saard

Kümmekond päeva enne laulukonkursi algust kohtusime Sindi seltsimajas kolme Prahasse sõitva laulunaisega ja juba siis soovisid Aino Edo, Deivi Kõiv ning Kristel Reinsalu uuesti kohtuda kirjutava mehega, et kõnelda reisi kordaminekust. Et midagi ei peaks 19 tunni pikkuse bussisõidu kaugusel asuvas Tšehhi pealinnas korda minema, seda ei arvatud ega kardetud kordagi. Teele asuti põnevas ootuses ja kindlas veendumuses ka mingi auhind võita. Kuigi konkursi Praga Cantat 2016 üldvõitjaks ja Grand prix omanikuks kuulutati Indoneesia Diponegoro University Choir, ei valmistanud aus tunnustus Eesti lauljatele vähematki kadeduse tunnet. „Läks ju meilgi üle ootuste hästi,“ rääkis Kristel, kes vaevu suutis oma ülevoolavaid tundeid taltsutada ja võibolla tahtnuks koguni väikese tüdruku kombel rõõmust lausa kilgata.

Kristel dirigeerib juba palju aastaid Sindi laulukoori ja vähem aega on juhatanud Paikuse naiskoori Šal-lal-laa. Paikuse koor oli kolmekümnendat korda peetud Bohemia Festival Praga Cantat osalejate seast tosina liikmega kõige väiksem. Väike aga tubli, võiks öelda. Parima rahvalaulu töötluse esituse eest võitis Šal-lal-laa eripreemiana kuldse karika. Lisaks võideti hõbediplom.

Loe edasi: Praga Cantat järelkajastuses

Eestlased naasevad Bohemia festivalilt väärtuslike auhindadega

Tšehhis toimunud rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat võitis Šal-lal-laa kuldse karika parima rahvalaulu töötluse esituse eest ja ühendkoor Ulgandi rahvalaulu töötlused kategoorias hõbediplomi.

Võidukas Šal-lal-laa Bohemia Festival Praga Cantat — Võidukas Šal-lal-laa, Bohemia Festival Praga Cantat

Täna lõppev Bohemia festival toimus 30. korda Prahas. Võistulaulmist korraldati kahel järjestikusel päeval. Esindatud olid 12 riiki, peamiselt Euroopast, aga ka Indoneesiast ja Malaisiast. Kokku osales 23 koori. Nende hulgas üle mitme aasta ka Eesti koorid. Prahas esinesid Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ja Kolga-Jaani Jaaniko segakoor (Liisi Toomsalu) ühendkoorina Ulgandi. Paikuse naiskoor Šal-lal-laa osales Kristel Reinsalu juhendamisel festivalil iseseisvalt.

Segakoor Ulgandi saavutas rahvalaulu kategoorias hõbediplomi. Naiskooride kategoorias üles astunud Šal-lal-laa oli samuti hõbediplomi vääriline ning autasustati sellele lisaks eripreemia – kuldse karikaga – parima rahvalaulutöötluse ( Raivo Dickson „Laulu lõpetus”) eest. Dirigendid olid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar.

Sindis teise dirigendi, kontsertmeistri ja tenori rollis Ester Murrand lisas, et väga vaimustuti Veljo Tormise laulust “Küla kuuleb”, seda kiitis nii žürii kui publik.

Murrand kirjutas täna hommikul facebookis viimasest mõnusast hommikusöögist Praha hotellis Sonata ja ees ootavast kahepäevasest bussisõidust. Pärast ööbimist Poola hotellis jõutakse Pärnusse homme öösel kella 1.30-ks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Perekond Oltre on tänavuse Sindi kodukaunistamise konkursi võitja

Kümmekond päeva tagasi kinnitati neljaliikmelise hindajate valiku põhjal Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks Linnuriiki kaunistav eramu.

Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks tunnistatud perekond Oltre elamu Foto Urmas Saard — Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks tunnistatud perekond Oltre elamu. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse 11. oktoobri istungil otsustati kinnitada käesoleva aasta Sindi linna kodukaunistamise konkursi võitjaks Linnuriigis asuv eramu aadressil Leevikese 8. Kodukaunistajad Ene ja Aare Oltre saavad premeeritud 200 euroga, millele lisanduva tulumaksu tasub linnavalitsus. Rahalise preemiaga käib kaasas ka elamu külge kinnitatav ehisplaat. Traditsiooniliselt antakse autasu pidulikult üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval kontsertaktusel.

Kodukaunistamise konkursi võitja väljaselgitamiseks tegid parima valiku otsimisel tööd linnaaednik Mirko Reiman, ehitusinsener Arvid Arroval, finantsjuht-pearaamatupidaja Sirje Nõmm ja linnasekretär Birgit Kuusk. Reiman ütles, et oma soovitava sõna võinuks valikute pakkumisel öelda ka linnakodanikud. Paraku aegsasti tehtud üleskutsele mitte keegi ei vastanud.

Loe edasi: Perekond Oltre on tänavuse Sindi kodukaunistamise konkursi võitja

Lõuna-Eestist osaleb Prototroni ideekonkursil 36 meeskonda

Rahastu Prototroni ideekonkursile esitas Lõuna-Eestist oma idee kokku 36 meeskonda, neist 17 olid Kagu-Eestist. 15. oktoobril lõppenud Prototroni sügisesse taotlusvooru esitati kokku 192 taotlust, mille seast selguvad detsembri alguseks parimad.

Jõukuul selgub, kelle idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust

Järgneva pooleteise kuu jooksul peavad meeskonnad suutma tõestada, et just nende idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust, Tehnopoli inkubatsiooni ja Hedman Partersi õigusnõustamist.

Prototroni tegevjuhi Jana Pavlenkova sõnul täitus ideekonkursi korraldajate soov innustada rohkem kaasa lööma ka aktiivseid inimesi ja ettevõtteid väljastpoolt Tallinna. “Sel korral võtsime fookusesse mõned Eesti piirkonnad ning kolmandik taotlusi on laekunud sihtpiirkondadest – 35 esitati Ida-Virumaalt ning 36 meeskonda oli Tartust ja Kagu-Eestist. See näitab, et uudsete lahenduste ja ettevõtlikkuse potentsiaali on küllalt ka väljaspool Tallinna,” lausus ta.

Loe edasi: Lõuna-Eestist osaleb Prototroni ideekonkursil 36 meeskonda