Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Sillad maailmas ja Pärnus

Arhitekt Britt Vaher rääkis kohtumisel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli arhitektuurihuviliste kuulajatega sildadest maailmas ja Pärnus.

Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast

Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast

 

Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu Maailma ja Pärnu sillad eest. Foto Urmas Saard

Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu “Maailma ja Pärnu sillad” eest. Foto: Urmas Saard

Belgias ja Saksamaal näeb isegi laevasid kandvaid kanalitega sildasid

Kolmapäeval, 10. aprillil olid pea kõik Pärnu kolledži suure auditooriumi sajast kohast hõivatud. Vaher ütles enda tutvustuseks, et on arhitektina töötanud 18 aastat, sellest viis aastat Arhitektuuribüroos Luhse & Tuhal OÜ.

Paljude slaididega illustreeritud loeng jaotus kolme osasse. Kõigepealt tutvustas ta väga erinevaid sildasid laiast maailmast, alustades koguni ajastust enne Kristuse sündi. Teisena rääkis ta mitmetest visioonivõistlustest Euroopas, kus on välja tuldud lausa ulmelistena näivate kavanditega. Kuuldu ja nähtu suunas mõtted omakorda tulevasele Pärnu kesklinna sillale. Kolmandaks avaski Vaher oma nägemust sellest, milline võiks olla ühena paljudest võimalustest Pärnu uus sild. Vaheri magistritöö “Pärnu sild – märk ja dialoog” valmis 2016. a Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas. Juhendajaks oli arhitekt Ignar Fjuk ja retsensent arhitekt Tanel Tuhal.

Jätka lugemist »

Juubelikonkursil jahivad Eesti Parima Toiduaine tiitlit 180 toodet

Tänavu 25. juubelit tähistaval Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb ühtekokku 180 Eesti toiduainet ja jooki, millest 118 esitasid Eesti suured toidutootjad ning 62 toodet osaleb piirkondlike väikeettevõtete konkursil.

Eesti parim toiduaine 2019.

üha rohkem kasutatakse jookides naturaalseid Eesti loodusest pärit komponente nagu astelpaju, nõges, kuuseoksad või kasemahl

Üks konkursi ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib tänavu ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.

Kõige rohkem esitati kandidaate lihatoodete kategooriasse, kus astub võistlustulle 28 toodet. „Eestlased armastavad väga liha süüa ning seetõttu on see valdkond aasta-aastalt ka hoogsalt kasvanud. Traditsiooniliste toodete kõrvale on tekkinud üha rohkem uusi ja põnevaid tooteid ning tootmisviise. Näiteks kohtab tänavuste võistlustoodete seas pruunvetikatest tehtud vorstikestasid ja sous vide meetodil valmistatud roogasid,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. Tema sõnul on palju populaarsust kogunud ka erinevad lihasnäkid ja üllatavate kodumaiste ja eksootiliste maitsega lihatooted.

Läbi aastate on arvukas olnud ka piimatoodete kategooria, kuhu esitati seekord 16 toodet. „Piimatoodete valik on täna poodides väga mitmekesine ning rõõm on tõdeda, et üha rohkem pööratakse hea maitse ja kõrge kvaliteedi juures silmas toote mõju tervisele, tuues esile toodete valgusisaldust ning vähendades toote maitsestamisel kasutatava suhkru osakaalu,“ rääkis Potisepp.

Jätka lugemist »

Jõgeval algavad täna Alo Mattiiseni muusikapäevad

Jõgeva võõrustab selle nädala lõpus taas noori muusikahuvilisi: 8. ja 9. märtsil saab Alo Mattiiseni muusikapäevade raames teoks XXIII üleriigiline noorte vokaalansamblite konkurss, millel osaleb 40 ansamblit 275 lauljaga.

Märt Avandi. Foto Urmas Saard

Žüriisse kuulub ka Märt Avandi, kes on samuti mitmete teiste hulgas Jõgevalt pärit Mattiisenile pühendatud muusikapäevade “loomingulisest laborist” aastate jooksul läbi käinud ning tänast eesti muusika ja teatri nägu kujundamas. Foto: Urmas Saard

Üleriigilise noorte vokaalansamblite konkursi kontserdid on vaba sissepääsuga ja neid on oodatud kuulama kõik muusikahuvilised

Jõgeva valla kodulehe teatel on võrreldes mullusega ansambleid tosina võrra vähem. Muusikapäevade peakorraldaja, Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja arvas, et sellel võib olla mitu põhjust. Laulupeoaastal ei pruugi muusikaõpetajatel ansamblite konkursiks valmistumiseks aega jääda. Juhendajatel võib teatud hetkel ka motivatsioon otsa saada, sest ansamblitega tegeldakse enamasti entusiasmist, st ilma tasu saamata. Oma jälje on jätnud ka koolivõrgu uuendused: gümnaasiumide arv on vähenenud ja seetõttu on vähemaks jäänud ka gümnaasiumiastme ansambleid.

Muusikapäevad avatakse pidulikult reedel kell 13 Jõgeva kultuurikeskuses. Sealsamas toimuvad ka konkursikontserdid. Reedel kell 14 ja 17 algavatel kontsertidel saab kuulata vastavalt neljanda-viienda ja kuuenda-seitsmenda klassi ansambleid. Reede õhtul kell 20 annab muusikapäevalistele kontserdi kolmest Rapla noormehest koosnev ansambel, konkursi Noortebänd 2016 võitja The Notes.

Jätka lugemist »

Kuulutati välja riimkroonika konkurss

Otepää Kultuurikeskused kuulutas välja Otepää valla riimkroonika kirjutamise konkursi. Konkurss kestab kuni 3. märtsini 2019.

Fotomeenutus juunikuisest Otepääst. Foto Urmas Saard

Fotomeenutus juunikuisest Otepääst. Foto: Urmas Saard

korraldamiseks on andnud inspiratsiooni Oskar Kruus oma samanimelise luuleteosega ning iga-aastane Otepää valla jõuluvanade kokkutulek

Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits ütles, et konkursi eesmärgiks on innustada inimesi rohkem ennast väljendama ning neid ümbritseva elu-olu kohta arvamust avaldama. Lisaks jäädvustatakse sellega ka Otepää valla ajalugu.

„Konkursi korraldamiseks on andnud inspiratsiooni Oskar Kruus oma samanimelise luuleteosega ning iga-aastane Otepää valla jõuluvanade kokkutulek, kus lauldakse vanal heal viisil eelmise aasta põletavatel teemadel,“ selgitas Merilin Kirbits. „Riimkroonika sisuks peakski olema ümbritseva elu-olu kajastus, kirjutaja jaoks olulised teemad, nende positiivsed ja negatiivsed küljed.“

Jätka lugemist »

Piltuudis: Rääma Rannalised harjutavad ettelaulmist

Eile õhtul harjutas tänavu suvel toimuva laulu- ja tantsupeo ettelaulmise eelproovis Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoor, mille koosseisu kuuluvad folkloorirühm Rannalised ja Rääma lastevanemate koor. Tavaliselt tehakse proove nii Rääma põhikoolis kui Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsi saalis, sedakorda aga Raeküla Vanakooli keskuses.

Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoori lauljad Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoori lauljad Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Hiljemalt 30. mail antakse läbi laulu- ja tantsupeo elektroonilise registri igale kollektiivile teada ettelaulmise tulemused

Naiskoori juhatas dirigent Tõiv Tiits.

Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja Terje Ojaste sõnul otsiti võimalust esinemiseks ja seepärast tuldigi Raeküla vana koolihoone esinduslikku saali, kus kuulajaks olid peamiselt Raeküla seltsi inimesed.

Naiskoori eelproovides õpitakse nelja liigilaulu, millest kahe laulu ettelaulmine toimub 2. veebruari hommikul. Laulud on Mari Amori “Päikese tõusu aegu” ja Lembit Veevo “Suvine tuul”. Ettelaulmiseks tehakse kahest laulust valik loosimisega. Teises eelproovis, mis toimub 28. aprillil, on kohustuslik teos Seto viis “Kergotamine”, Kristel Laas. Seda esitatakse koos liikumisega. Lisaks valitakse loosiga üks teos kogu ülejäänud liigi- (teiseks lauluks võib olla ka naiskoori liigilaul Henry Laksi „Ilmaratas”) või midagi ühendkoori repertuaarist.

Jätka lugemist »

Rahvusvaheline fotovõistlus tõstis esile Eesti hiiemetsade kaitse

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“.

Üldarvestuse peaauhind. Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu. Foto Alari Talv

Üldarvestuse peaauhind. Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu. Foto: Alari Talv

Selle pildi sõnum on loomulik ja ilus

Pildi jäädvustas Tartumaa Kastre valla Koke küla Kiigeoru hiiesalus harrastusfotograaf Alari Talv. Kuigi võistlusel osales mitmeid silmatorkavamaid töid, eelistas hindamiskogu seda pilti sõnumi olulisuse tõttu. Nii Eesti kui ka kogu maailm on hetkel silmitsi metsade ja looduslike pühapaikade laieneva rüüstamisega. Võidupilt kõneleb sellest, miks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) arvates on looduslikud pühapaigad maailma vanimad kaitsealad. Hiite ja teiste metsade uuenemine on võimalik ka looduslikul teel ehk siis ilma inimese sekkumiseta. Vanade hiiepuude kõdunemine on aluseks elurikka metsa uuele põlvkonnale, leidis hindamiskogu.

„Selle pildi sõnum on loomulik ja ilus. Peategelasest künnapuu elu on lõppemas, ent sellest hoolimata kannab tema kaduv samblane ja samblikune tüvi meieni hiiepaiga salapärast väge,” sõnas hindamiskogu esimees Arne Ader.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud meenekonkursil pälvis kõige rohkem tunnustusi Põltsamaal elav käsitöömeister Helvi Nikkel, kes saavutas esikoha Põltsamaa piirkonna meenete arvestuses, esikoha Vooremaa piirkonna meenete arvestuses nii esimese kui teise koha ja valiti Facebook´i hääletusel publiku lemmikuks (173 häälega).

Helvi Nikkel tunnustustega Foto Eveli Jürgenson

Helvi Nikkel tunnustustega. Foto: Eveli Jürgenson

Harjumaalt Padiselt pärit Helvi Nikkel elab Põltsamaal. Käsitööga tegelemine oli talle algul hobiks, kuid nüüd on saanud sellest töö. Nikkel valmistab vastavalt tellimustele nii piltidega kellasid, kui ka külmkapimagneteid, samuti fotoalbumeid, beebiraamatuid, sünnitõenditele ümbriseid jne. Jõgevamaa meenetekonkursil ajendas Nikkelit osaleme soov oma loomingut suuremale avalikkusele tutvustada ja ennast esile tuua. Kokku esitas ta konkursile kümme toodet. „Ma arvan, et meened peavad olema ka praktilised. Nii otsustasingi just nende toodetega osaleda konkursil. Kõigepealt tuli mõelda, kuidas hakkab kell visuaalselt välja nägema. Selleks pidi tegema visandeid ja valima sobivad fotod ning toorikute tootjad,” rääkis Nikkel. Esikoha Põltsamaa piirkonna meenete osas tõi Nikkelile seinakell Põltsamaa lossihoovi pildiga, Vooremaa piirkonna esikoha tõi seinakell Palamuse, Vooremaa teise koha tõi külmkapimagnet Laiuse varemed. Facebook´i korraldatud hääletusel sai publiku lemmikuks seinakell Põltsamaa motiividega.

Jätka lugemist »

Tori Siidritalu siider valiti Baltikumi parimaks traditsioonilisel meetodil valminud siidriks

Suviselt kuumal 21. septembril toimus Lätis, imelises Bauska linnas Baltikumi parimate väikeveinitootjate ja siidrivalmistajate autasustamine.

Karmo Haas Foto Urmas Saard

Karmo Haas. Foto: Urmas Saard

Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas

Baltic cup 2018 konkursi peakorraldaja oli Läti väikeveinitootjate ühing ning partneriteks Eesti väikepruulijate liit ja Leedu veinitootjate ühing. Konkurssi korraldati teist aastat. Eesmärgiks on tunnustada parimaid väikeveinitootjaid ja propageerida kohalikust toorainest väärindatud toodangut.
Kolmest Balti riigist esitleti 147 toodet, mis jaotati tooraine ja valmistusmeetodite järgi alamklassidesse.

Kui koorekihi noppisid sel aastal Leedu ja Läti veinitootjad, siis Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas, Pärnumaalt Tori Siidritalust, kelle poolkuiv õunasiider „Demi Sec“ saavutas traditsioonilisel meetodil valminud siidrite klassis esikoha.

Jätka lugemist »

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia ja väikeobjekti preemia nominendid said teatavaks

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) aastapreemiale kandideerib tänavu kaheksa nominenti: Eleringi peahoone, kortermaja Tartus aadressil Kitsas tn 5, Lutheri masinasaal, palverännumaja Vastseliinas, Rapla Riigigümnaasium, Reiniku staadionihoone, suvila Murastes ja installatsioon Tootem.

Preemiale „Väike“ nominenti on ka skulpturaalne vateplatvorm Tõrva korsten koos linna uue keskväljakuga Foto Urmas Saard

Preemiale „Väike“ nominent on ka skulpturaalne vateplatvorm Tõrva korsten koos linna uue keskväljakuga. Foto: Urmas Saard

Samuti valiti välja kaheksa nominenti preemiale „Väike“. Mõlemas kategoorias selguvad võitjad 6. detsembril Salme kultuurikeskuses toimuval arhitektuuripreemiate tseremoonial.

„Tänavune arhitektuuripreemiate konkurss on mitmeski mõttes silmapaistev. Mõlemas kategoorias esitati rekordarv kandidaate – aastapreemiale 19 ja väikeobjekti preemiale 24 tööd ning ka lõppvooru jõudis rohkem nominente kui ühelgi varasemal aastal,“ rääkis Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.

Koovi hinnangul näitab suur osalejate arv ühest küljest, et Eesti ehitusturg on elujõuline, arhitektidelt tellitakse palju töid. „Samas annab see tunnistust arhitektuuri ja arhitektide heast vormist. Üha enam arhitekte julgeb võtta vastutust, oma valminud töid laiemale avalikkusele esitleda ja anda neid žüriile hinnata. Siinkohal on oluline rõhutada, et arhitekti töö lõpebki alles hoone valmimisega – oma loodud projektilahendusi tuleb kontrollida ja jälgida kuni ehituse lõpuni. Hea meel on ka selle üle, et väikeobjekti kategoorias on sel aastal märgata tavapärasest enam noori autoreid kandideerimas,“ lisas Katrin Koov.

Jätka lugemist »

Esita kandidaate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Veel nädala saab esitada kandidaate eakate elu edendajate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Ajakiri 60+60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

Justkui aitäh-sõnast jääks vajaka.

Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Jätka lugemist »

Pärnumaa uus toidumeene on Kaatarusaare mustsõstramaius

Laupäeval Maria talus toimunud Pärnumaa lõikuspeol kuulutati välja maakonna parimad toidumeened neljas jaotuses.

Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt Foto Urmas Saard

Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa parima toidumeene konkursil selgitas hindamiskomisjon võitjad enam kui 100 toote hulgast. „Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete võistluse eesmärgina otsiti piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida külastajad võiksid meeldivate kingitusena kaasa osta,” selgitas Kadi Elmeste, Pärnumaa maitsete aasta projektijuht.

viskasid nalja ja tembutasid jõuluvanad Ärni ning Vidi

Pärnumaa uueks toidumeeneks valiti Kaatarusaare talu mustsõstramaius. Uudistoodete kategoorias pidas žürii parimaks Kristi Lehtla teekomplekti Pärnaõietee. Parima joogimeene tiitli võitis Jaanihanso siidritalu jääsiider. Parim leib on hindajate otsusel MTÜ Roheline Elu puuviljaleib.

Jätka lugemist »

Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”

60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster Foto Urmas Saard

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster. Foto: Urmas Saard

Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Konkursi kategooriad:

1. eakalt kogukonnale,
2. eakalt järeltulijale,
3. eakad kui kultuurikandjad,
4. tegu eakale
ja
5. elutööauhind.

Ajakirja 60+ ja mittetulundusühingu Eakate Festival korraldatav festival kannab tänavu motot „Eesti 100ˮ.

Jätka lugemist »

Noorte laul tähistab suure kevade algust

Pärnu linna ja Pärnumaa eelkooliealiste laste aulakonkurss Viisiratast veeretades on selleks korraks läbi. Noorte solistide arvestuses tunnistati parimaks Milana Zotowych. Ansamblite arvestuses tulid võitjaks Tralli tüdrukud Pärnu Tralli lasteaiast.

Parim noor solist Milana Zotowych esinemas Foto Mikko Selg

Parim noor solist Milana Zotowych esinemas. Foto: Mikko Selg

Kontserdil toimunud esitlusi hindas rahvusvaheline auhinnakogu koosseisus: Ester Kose, Mizuki Shindo, Gerallt Rhun ja Sigrid Latt.

Auhinnakogu esinaise Ester Kose hinnangul on noorte lauljate oskused väga head. Konkursil saavad kõik lapsed võimaluse proovida esinemist suure saali ees. Auhinnakogu hindas lisaks lauluoskusele ka laste esinemis- ja laulurõõmu.

Laulukonkurss Viisiratast veeretades toimus sel aastal juba 11. korda.

Suur tänu kõikidele lauljatele , laulukonkursi korraldajatele ja toetajatele. Kohtume juba aasta pärast uuesti!

Mikko Selg

Laupäeval toimub Otepää valla laulukarusell

Otepää valla laste lauluvõistlus “Otepää valla laulukarusell 2018″ toimub 5.mail algusega kell 13.00 Otepää kultuurimajas, millest võtavad osa 24 noort ja andekat laululast üle kogu valla.

2017 aasta laste lauluvõistlus Otepää kultuurimajas Foto Valju Aloel

2017. aasta laste lauluvõistlus Otepää kultuurimajas. Foto: Valju Aloel

Esinejad on kolmes vanuserühmas: 3-7, 8-10 ja 11-13. Igast vanuseastmest valitakse välja kolm, kes lähevad Otepää valda esindama “Valgamaa laululaps 2018″ lauluvõistlusele 20. mail Valga Kultuuri-ja Huvialakeskusesse.

“Laululapsi hindab kolmest liikmest koosnev žürii, kellest kõik on tunnustatud asjatundjad. Peale laulude esitamist ootab lapsi väike vahepala ning üllatusesineja,” sõnas Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits. “Tuleb üks tore päev, kus valla laululapsed saavad rõõmustada meid oma imelise laulu ja olemisega. Kõik huvilised on väga oodatud kaasa elama!”

Sündmust korraldab ja viib läbi Otepää Kultuurimaja, kunstilise poole eest vastutab loomejuht Merilin Kirbits. Toetavad: Bombona AS, Ugandi Kohvik, Elsa kondiitri- ja pagariäri ja Otepää vald.

Monika Otrokova

Parima toiduaine konkursil saavad sõna tarbijad

Eesti Parima Toiduaine konkursil käivitus rahvahääletus, kus otsustatakse, milline toode 47 toiduaine seast pälvib Rahva Lemmiku tiitli.

EPT

Hääletus läheb lukku 20. aprillil kell 12.00 ning siis kuulutame ka kohe välja tänavuse tiitlivõitja

Eesti Parima Toiduaine konkursi Facebook-lehel astuvad Rahva Lemmiku tiitli nimel võistlustulle tooted, mis on juba pälvinud oma kategooria hõbemärgi, aga ka piirkondlikul konkursil ja kuldmärkide kandidaatide seas silma paistnud tooted ning teised toiduained, mida konkursi hindamiskomisjon on kõrgete punktidega pärjanud.

“Rahva Lemmiku tiitel on toidutootjate silmis sama ihaldusväärne kui ekspertkomisjoni hinnangu põhjal antud tunnustus. Sest lõppude lõpuks on ikkagi tarbijad need, kes otsustavad, millised tooted on edukad ning püsivad poelettidel aastaid või isegi aastakümneid,” kinnitas Potisepp.

Jätka lugemist »

Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Üleriigilisestst konkursist on oodatud osa võtma asjaarmastajad-laulusolistid alates 50. eluaastast. Seeniorlaul 2018 toimub 28. aprillil algusega kell 14 Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas, Kuninga tn. 29.

Seeniorlaul 2017 võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing Ffoto Ants Liigus

“Seeniorlaul 2017″ võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing. Foto: Ants Liigus

Tänavu toimub lauluvõistlus kaheteistkümnendat korda. Parimatele auhinnad

“Tunnen südamest rõõmu, et olen saanud olla Seeniorlauluga koos juba kaksteist aastat järjest. Need on olnud meeleolukad ja üdini positiivsed hetked, tulvil soovi laulda ja oma laulurõõmu teistega jagada. Esinejate siirus on olnud heldimust tekitav – ilma loomulikkuse ja siiruseta kaotab musitseerimine ju mõtte. Konkursi erilisus peitubki atmosfääris, mis osavõtjate esinemisi alati saadab. Tegu on toimiva muusikapeoga, millest jõudu andva sädeme saavad kõik. Soovin kõigile jätkuvat lauluarmastust ja musitseerimisrõõmu. Kohtumiseni konkursil Seeniorlaul 2018,” ütleb Toomas Kuter, žürii esimees.

Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis (50-65a ja 65+).

I voor viiakse läbi konkursi korraldajatele saadetud helisalvestiste põhjal, mille järgi selgitatakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi ja kutsutakse osalema konkursi II vooru.

Helisalvestisi vabalt valitud helikandjal oodatakse kuni 13.aprillini aadressi “Seeniorlaul 2018″, MTÜ Rand, Auli 1b-5 , 80015 Pärnu, helifailid saab saata e-postile toomas@kuter.eu. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 20. aprilliks.

Jätka lugemist »

Aasta Suurpere konkurss on alanud

Alates tänasest saab esitada kandidaate Aasta Suurpere konkursile. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav rahaline preemia summas 7000 eurot antakse võitjale üle 12. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Eesti Rahva Muuseumis. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 24. aprillini.

Aasta Suurpere 2017, perekond Muru

2017. aastal valiti Aasta Suurpere võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust.

“Aasta Suurpere tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa ühtseid ja tugevaid suurperekondi,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. “Aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.”

“Traditsiooniline Suurperepäev toimub ELPLi ja selle heade toetajate abiga juba 14. korda ning perepäeva raames anname üheksandat korda välja tunnustusauhinna Aasta Suurpere. Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust,” lisas Aage Õunap.

Kandidaate Aasta Suurpere 2018 tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad Eesti Lasterikaste Perede Liidu veebilehe või otselingi kaudu.

14. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Eesti Rahva Muuseum ja paljud teised ettevõtted.

 

Seitse sündmust, millega Riia väärib Euroopa 2018. aasta parima turismisihtkoha tiitlit

Maineka Euroopa parima turismisihtkoha tiitli 20 nominendi seast leiab sel aastal ka lõunanaabrite pealinna Riia, kes kutsub kõiki eestimaalasi enda poolt hääletama.

Jõuludeaegne jalutuskäik Riias Foto Marko Šorin

Jõuludeaegne jalutuskäik Riias. Foto: Marko Šorin

8. veebruarini veebilehel või lühilingil toimuval hääletusel saab igaüks anda oma hääle kord nädalas. Lisaks Riiale leiab nominentide seast veel 19 Euroopa linna: Wroclaw, Lissabon, Viin, London, Ateena, Milano, Praha, Budapest, Pariis, Bilbao, Amsterdam, Kotor, Edinburgh, Hvari saar, Berliin, Barcelona, Brüssel, Colmar ja Bohinj. Ükski Eesti linn sel aastal parimate turismisihtkohtade nominentide sekka ei jõudnud.

Läti, kes tähistab samuti 2018. aastal oma vabariigi 100. sünnipäeva, kutsub kõiki eestimaalasi Riiat külastama järgmiste põnevate suurürituste raames:

· Lattelecom Riia Maraton (20. mai). Sel päeval kuulub Riia täielikult jooksjatele. Juba 2007. aastast AIMS standarditele vastav rahvusvaheliselt akrediteeritud maraton pakub spordisõpradele suurepärase võimaluse tutvuda täis- või poolmaratoni käigus Riia tänavate, sildade ja vanalinnaga.

Jätka lugemist »

Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Septembris alustab telekanalis TV7 kristlike lastelaulude võistlussari Laulumaa. Saates astuvad 5-12aastaste laululaste hulgas üles ka Pärnumaa tüdrukud, kaksikud Aurelia ja Rebecca Murrand.

Aurelia Murrand Foto erakogu

Aurelia Murrand. Foto: erakogu

Aurelia on 11aastane Pärnust pärit tüdruk, kes on laulmisega tegelenud juba väikse lapsena. Tema esituses kõlab tuntud kristliku ülistuslaulude autori Timo Lige lugu “Nii kaunis”.

Sel laupäeval, 23. septembril kell 18.30, läheb eetrisse Laulumaa teise hooaja kolmas saade

“Mulle meeldib laul, mida saates laulsin. Vahel sõnatuks võtab mind see, kui kaunis on maailm mu ümber- sellised on algussõnad. Mu ema valis selle laulu,” ütleb Aurelia Murrand.

Aurelia kaksikõde Rebecca astub üles Eesti pop-rock ansambli Crux looga “Päikselisem pool”.

Tüdrukute lauluõpetaja on nende ema, Ester Murrand, kes tegeleb koorilaulu, vokaalmuusika ja solistiõppega juba aastaid.

“Mind paelub selle saate juures kõige enam laste siiras usk, see kuidas läbi laulude peegeldub armastus inimese ja Jumala vastu. Lisaks saab vaataja väga armsa muusikaelamuse,” ütleb saatejuht ja kristliku lastekoori Juhhei juht Annika Soon.

Jätka lugemist »

Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Täna hommikul otsustas C. R. Jakobsoni stipendiumi konkursi žürii valida Pärnumaa populaarseimaks haridus- ja kultuuritöötajaks Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard

Lembit Roosimäe esinemas Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkursile esitatud Roosimäe töötab Sindi gümnaasiumis õpetajana alates aastast 1990. Ajalugu on teda köitnud varajasest noorusest saadik. Jõgeva keskkooli lõpetamise järel valis ta kõhklematult ajalooõpingud Tartu ülikoolis. Diplomi omandamise järel läks ta Paikusele erikutsekooli poisse õpetama. Tosin aastat hiljem, erikutsekooli likvideerimise järel kutsuti õpetaja tolleaegsesse Sindi keskkooli.

Tema tunnid on ajaloohuvilisele õpilasele köitvad ja paljupakkuvad, sest õpetaja on erudeeritud, oma ainet suurepäraselt valdav. Roosimäe andest panna õpilased ajaloost huvituma kõneleb teadmine, et pea iga kolmas Sindi kooli lõpetaja valib riigieksamiks ajaloo. Igal õppeaastal juhendab ta õpilaste uurimistöid, mida on avaldatud ka kogumikus “Pärandilaegas”. Roosimäe väidab, et mida tugevam on noor ajaloos, seda paremini ta mõistab ja oskab selgitada maailmas toimuvat.

Jätka lugemist »

Käimas on aasta suurpere konkurss

Aasta suurpere 2016 perekond Aan Tartumaalt.

Aasta suurpere 2016 perekond Aan Tartumaalt.

Kuni 2. maini saab esitada kandidaate aasta suurpere konkursile. Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee.

Aasta suurpere aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia 4000 eurot antakse võitjale üle 13. mail toimuval traditsioonilisel suurperepäeval Tallinna loomaaias.

Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks perekond Aan Tartumaalt. Suurpere vanemad Janne ja Peeter Aan kasvatavad seitset last. Nad on eeskujuks paljudele perekondadele ning neid võib iseloomustada kui aktiivseid, rõõmsameelseid ja avatud inimesi.

Jätka lugemist »

Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Staarijäljendamise ehk playback võistlus on kujunenud Sindi gümnaasiumi õpilastele igal aastal oodatud sündmuseks. Täna oli kaheksa etteastet oma koolist ja üks külalisesinemine Pärnu Rääma põhikoolist.

Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5A klassi esinemine Foto Urmas Saard

Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5.A klassi esinemine. Foto: Urmas Saard

Konkursil osalenud noored said ülesandeks omavahel oskuslikult kombineerida näitlemis- ja esinemisoskuseid, eesmärgiga tuua žürii ja publiku ette võimalikult täpne koopia originaalesitusest. Playback võimaldas noortel samastuda neile meelepärase artistiga ja tunda endid laval staaridena.

Lavale julgesid minna ennast proovile panema Sindi gümnaasiumi klassidest 2.B (Vello Orumets, Vihm); 3.B (Ot Vinta); 4.A (Kala, Buratino lugu); 4.B (Beyond Beyond, So Alive); 5.A (Phil Collins, In the air tonight); 5.A (Las Kechup, The ketchup song), 7.B ja 1.A (Shape of that power); 5.B ja 4.A (Meisterjaan, Parmupillihullus) ning külalisena Rääma põhikooli 5. klass (Kate Bush, Wuthering heigts). Etteasteks anti aega poolteist kuni kolm minutit.

Matkimisõhtu juhtideks olid Sindi gümnaasiumi õpilased Eliria Kaup ja Ats Tobias Pikk, kes usutlesid kõiki esinejaid pärast nende etteastet.

Jätka lugemist »

Mina koerana

Olin varjupaigas. Ma olin seal päris kaua, kuni üks pere mu enda juurde võttis. Nad hoidsid mind ilusti toas ja söötsid mind, kuni ma suureks kasvasin.

Foto on illustratiivne ja lugu ei ole konkreetselt selle hästi hoitud koeraga seotud Foto Urmas Saard

Foto on illustratiivne ja lugu ei ole konkreetselt selle hästi hoitud koeraga seotud. Foto: Urmas Saard

Siis ma pidin minema õue ühte väikesesse majakesse elama. Nemad nimetasid seda kuudiks. Ma pidin magama ja öösel pimedas inimeste maja valvama. Minuga ei tegeletud enam nii palju kui varem. Ma soovisin, et nad minuga rohkem tegeleks, kuna ma hakkasin kurvaks muutuma. Nad pöörasid mulle tähelepanu vaid siis, kui must möödusid või ma midagi hästi tegin.

Kui ma haigeks jäin, viisid nad mu arsti juurde, kuna mu jalad ei kandnud mind hästi. Kui arsti juures sai käidud, siis läksime me koju. Paari päeva pärast võttis pere uue kutsika.

Peale seda viisid nad mu uuesti arsti juurde ühte valgesse tuppa. Ma tundsin, kuidas arst süstla mu veeni lükkas. Ma tundsin, kuidas vedelik läbi mu keha jooksis ning arst sosistas mulle, et tal on kahju, see on vaid tema töö.

Ma tahaksin inimestele öelda seda, et ärge kunagi oma lemmiklooma hüljake ja käituge temaga hästi. Kiitke teda, et ta saaks ennast hästi tunda ning ei peaks kurvastama.

Gärolin Kikas, Sindi gümnaasiumi 8. klass

Selgusid kauneimad jõululalulud läbi aegade

Klassikaraadio kuulajad valisid aastalõpuküsitluses läbi aegade kauneimaks jõululauluks Franz Xaver Gruberi “Püha öö”, mille eestikeelse teksti on kirjutanud Karl August Hermann. Teisele kohale tuli Olav Ehala “Jõuluingel”, loo sõnade autor on Leelo Tungal. Kolmandaks hääletati Adolphe Adami “Jõuluöö”, mille teksti on eestindanud Heldur Karmo.

Klassikaraadio kodulehel toimunud aastalõpuküsitluses oli vaatamiseks-kuulamiseks kolmteist kaunimat jõululaulu ETV videoarhiivist ja vastajad said juurde kirjutada endale meelepärasemad jõululaulud, mida kogunes üle saja.

Teiste seas tõsteti korduvalt esile Rene Eespere “Siis kui minu vanaema”, Jean Sibeliuse “Ei au, ei hiilgust”, Pärt Uusbergi “Õhtu ilu”, Alo Ritsingu “On lapseks saanud me Jumal”, Chris Rea “Driving Home for Christmas” ja Agu Tammeoru “Talveöö”.

Aastalõpumängu kokkuvõttesaates nentisid kuulajad, et muusika on jõulude sisulise tähenduse loomisel väga oluline, tõdeti kodumaiste jõululaulude vähest esitamist ning toonitati eestikeelsete laulude esitamisvajadust.

Saatesse helistanud kuulajad rääkisid peretraditsioonidest, kirikuskäimise vajadusest või mittevajadusest. Muretseti pühakodade pärast, mis on nii kehvas seisus, et seal ei saa jumalateenistusi läbi viia.

Jõulude ajal ei tohiks keegi olla üksinda, olid kuulajad kindlad. Kõige rohkem aga sooviti, et praeguses julmas ja vägivaldses maailmas saaks suurema tähtsuse inimestevaheline mõistmine ja rahu.

Klassikaraadio kuulajamängus osales üle 600 vastaja, vastajate keskmine vanus oli 46,7 eluaastat. Kõige noorim vastaja oli kuueaastane, vanima vanus oli üle 80 eluaasta.

Anneli Tõevere-Kaur
Eesti Rahvusringhääling

HackMotion ja Hairvel ühed Prototroni edukaimad

Prototroni ideekonkursil jõudsid võitjate sekka ja rahastuseni kaks ideed Lõuna-Eestist.

Prototroni võitjad 2016

Prototroni võitjad 2016

Rahastu Prototron kuulutas välja sügisese ideekonkursi võitjad ja rahastuse saajad – kokku kuus meeskonda, kellest kaks on pärit Lõuna-Eestist. Erakordselt tugevate ideedega taotlusvooru parimate sekka jõudsid Tartust ja Tartumaalt pärit meeskonnad HackMotion ja Hairvel, kes mõlemad pälvisid Prototronilt 7000 euro suuruse rahastuse. Kagu-Eestist ainsana finaali jõudnud Sofable meeskond jäi küll rahastuseta, kuid pälvis Prototroni ideekonkursi eestvedajate tunnustuse kui hästi kohanduv ja arenev idee.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et kuue parima sekka jõudnud ning rahastuse pälvinud kaks ideed Lõuna-Eestist on väga head ja suure potentsiaaliga. “Sel korral panime ideekonkursi korraldamisel rohkem rõhku piirkondade kaasamisele ning oleme tulemustega kokkuvõttes väga rahul, sest lausa kolmandik ideid tuli väljastpoolt Tallinna ja kolmandik rahastuse võitnud ideedest pärineb Lõuna-Eestist,” rääkis Pavlenkova.

Jätka lugemist »