Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Võrumaa Aasta Ema 2013 on Lasva vallas elav kuue lapse ema Airi Grossberg.
Airi Grossbergi kandidatuuri esitasid Aasta Ema konkursile tema tütred Merilin ja Karolin Rätt. Airi on hämmastav naine ja ennekõike imeline ema, kes on oma lastele isa ja ema, õpetaja ja sõber, nõuandja ja noomija.
“Airi on oma kodu hing, meie energia allikas, kes on täis positiivsust, sära ja soojust. Inimesena on ta väga helde ning kaastundlik, võimalusel aitab ta alati kõiki,” kirjeldavad tütred oma ema. Airi lapsed on kõik väga tublid. Vanem tütar Merilin lõpetab juuraõpinguid Tartu Ülikoolis. Karolin töötab tunnustatud peakokana Helsingis. Krislin, Avelin ja Kerstin õpivad Kääpa Põhikoolis, aga pisipoeg Johannes on veel kodus kasvamas.
Airi au ja uhkus on tema lapsed, kes on kodust kaasa saanud õpetuse, et pere on elus kõige tähtsam ja üksteist tuleb toetada nii heas kui halvas. Airi ei anna kunagi alla, tema töökus ja unistuste nimel pingutamine on teda elus edasi viinud.
Võru Maavalitsus alustas Võrumaa Aasta Ema aunimetuse väljaandmist aastal 2002. Varasemalt on selle auväärse tiitli pälvinud Ulvi Toomik, Tiia Must, Ene Laube, Hille Saarepuu, Kaja Klooren, Mirjam Dremljuga, Ülle Mõttus, Reet Kangro, Laine Värnik, Klarika Hirv, Katrin Parv.
Tänavu esitati Võrumaa Aasta Ema aunimetusele kuus kandidaati – Airi Grossberg, Piret Haljend, Eha Uibo, Ene Aedmaa, Lidia Kolpakova, Luule Veibri.
Airi Grossbergi ja teisi Võrumaa tublisid emasid tunnustatakse emadepäeval, 12. mail kell 16 Võru Kandles. Kontserdil, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele, esinevad Võru meeskoor ning Võru Muusikakooli, Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi poistekoorid.
 Tänavu esitati konkursile „Aasta Suurpere“ 18 kandidaati, kelle seast on tänaseks selgunud kolm nominenti. Neist üks pärjatakse aunimetusega “Aasta Suurpere”, mis kuulutatakse välja 11. mail toimuval suurperepäeval Tallinna Loomaaias.
Neljandat aastat välja antav „Aasta Suurpere“ aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Sel aastal valis Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) ja BIGBANK AS-i liikmetest koosnev žürii nominentideks perekonnad Karu-Rõõm, Kivisild ja Sirk-Rohtla.
Võrumaal Rõuge vallas elav neljalapseline perekond Karu-Rõõm on armastav ja kokkuhoidev pere, mille liikmed toetavad üksteist ja tunnevad rõõmu koos veedetud ajast. Pereema Grethe on fotograaf, lastekirjanik ja ajakirja Eesti Naine ajakirjanik, kelle sulest on ilmunud kolm raamatut ning kes juhendab Rõuge Noortekeskuses meediaringi. Isa Taavi on kaubandusjuht, aktiivne spordiharrastaja ja Rõuge kooli hoolekogu liige. Pere peab oluliseks, et lapsed saavad tegeleda sellega, mis neile huvi pakub. Sandra Eowyn (14) õpib Võru Muusikakoolis kitarri, laulab kolmes kooris ja sõidab lumelauaga; Emil Elrond (9) käib jalgpalli ja judo trennis, sõidab mäesuuskadega ning suviti skatepargis tõukerattaga; väiksemad lapsed Kirke Elanor (3) ja Anni Arwen (1) täidavad pere päevad päiksega. Pere armastab ühiseid tegevusi, panustab kodukoha arengusse ja on väga aktiivne. Jätka lugemist »
 Leonhard Kelle (keskel) ja Raul Targamaa abikaasaga. Foto Ants Liigus. Pühapäeval toimus Pärnu Tervise kultuurikeskuses võistulaulmine Seeniorlaul 2013.
See on konkurss harrastussolistidele, kel vanust üle 50. Lauljad võistlesid kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66aastased ja vanemad.
Vanemas grupis anti välja kaks esikohta, mille pälvisid Raul Targamaa Stockholmist ja Leonhard Kelle Tallinnast, II koha vääriliseks tunnistati Rudolf Ernesaks, III koha sai Aleksandra Järve, mõlemad Tallinnast. Lisaks pääsesid vanemast vanusegrupist finaali tallinlased Mati Karm ja Mai Lepp.
Nooremas vanuserühmas pälvis II koha Aivar Juuse Tartust ja III koha Indrek Kalm Tartust. Finaali pääsesid Iivo Miil Kuressaarest ja Jelena Kudrjašova Tartust.
Parimaks saatjaks tunnistati Jelena Potštar, pianistidena märgiti ära Piia Paemurru, Mare Altroff ja Vaike Sarn. Vanim osavõtja oli 84-aastane Aleksandra Järve Tallinnast. Jätka lugemist »
 Peapreemia võitja duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu laval. Foto: Sigrid Semm Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks duole Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.
Eesti rahvamuusikatöötluste festival algas reedel TeateTantsu ja Päikese looja laulmisega Uma Pido kooride saatel ning jätkus väga meeleoluka ja rahvarohke simmaniga lõõtsamängijate ja Mooste Rahvamuusikakooli muusikute, Põlva Tantsib tantsijate, festivali ansamblite ja külaliste seltsis. Kahepäevane festivali tõi Moostesse kokku üle 100 muusiku, umbes sama palju lauljaid ning üle 200 tantsija.
Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Harjumaa ansambel Rüüt, noortepreemia Wigla Tallinnast ning tulevikulootuse nimelise preemia Viljandi neidudest koosnev trio Midrid. Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Põlva kihelkonnast pärit laul “Õtak tulõ”.
Konkursi väliselt pälvis eripreemia ersade ja mokšade pärimuskultuuri traditsioonide hoidmise ja tutvustamise eest Mordvast pärit külaliskollektiiv Merema. Jätka lugemist »
 Sel aastal lustivad Ööjooksul 19 kooli. Foto: Jule Käen-Torm Teist aastat Virumaa suurima kooliprojekti “Ööjooksu tegija” võitja Tapa Gümnaasium sõidab Virumaa suurimale suvesündmusele nelja bussiga. Täna AQVA Spa ja Hotelli vastavatud uues konverentsikeskuses toimunud koolide tunnustamisüritusel kuulutati Ööjooksu tegijaks Tapa Gümnaasium, kes suurte õppeasutuste arvestuses toob Ööjooksu radadele lustima 35% kooli õpilastest ja õpetajatest.
“Mul oli kolm bussi tellitud. Tänavu peame ilmselt neja bussiga tulema. Kõik ei mahu.” Selli sõnul pole neil koolikonkursile “Ööjooksu tegija” noorte kaasamisega mingit probleemi. “Tahetakse tulla. Ma arvan, et võib-olla oleks isegi neid veel olnud, kes oleks tahtnud tulla, aga lihtsalt jäid hiljaks.Soome reis – see on ainult boonus,” räägib Tapa Gümnaasiumi huvijuht Sirje Sell. Kooli võidu valemina tõstab ta esile Ööjooksu peakorraldaja Marko Tormi kaasamist konkursi tutvustamisel koolis ning soovitab teistelgi koolidel kutsuda Eesti Ööjooksu peakorraldaja ise õpilastega konkursist rääkima.
Eestvedaja Marko Tormil on hea meel eelkõige uute osalejate üle. “Koolikonkursi raames registreeriti sel aastal 1662 inimest, mis on üle 500 inimese rohkem, kui eelmisel aastal. Oli neli uut kooli ja kõigil olid müstilised osavõtunäitajad,” rääkis Torm. Keskmise suurusega koolide kategoorias võitis Rakvere Põhikool ja väikeste koolide kategoorias kuulutati Ööjooksu tegijaks Sõmeru Põhikool.
Lääne-Virumaal enim õpilasi liikuma motiveerivad koolid selgitatati välja kolmes kategoorias 25. märtsist kuni 19. aprillini. Eraldi kategoorias võistlesid suured, keskmise suurusega ja väikesed õppeasutused. Konkursil said osaleda Lääne-Virumaa koolide kõik õpilased alates esimesest kooliastmest kuni gümnaasiumini välja. Kaasa said lüüa ka koolide direktorid, pedagoogid ja teised koosseisulised töötajad. Ööjooks tõi eelmisel aastal Rakveres starti üle 6300 osaleja, neist üle 1100 koolikonkursi kaudu. Möödunud aasta tegijaimad koolid olid Kunda Ühisgümnaasium, Tapa Gümnaasium ja Põlula kool.
Lisainfo: www.eestimaraton.ee, Facebook: Ööjooks
 Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas. Selgunud on selle kevade uhkeim teeauk, selleks valis maanteemuuseumi žürii Karin Reedla poolt Tallinnas Jeti jäähalli ees tehtud ülesvõtte.
Märtsi alguses kuulutas Eesti Maanteemuuseum välja fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013″, et leida üles ning juhtida tähelepanu kõige silmatorkavamatele ja sõna otseses mõttes põrutavamatele teeaukudele üle Eesti. Osavõtt konkursist oli aktiivne ja pilte oli tehtud erinevatest teekatete lagumise tüüpidest. Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Liina Kuke sõnul tuli pilte igast Eestimaa nurgast.
Saadetud piltide puhul hindas maanteemuuseum väljendusrikkust, isikupärast vaatenurka ja teemale vastavust. “Võidutöö puhul jäi silma teeaugu omapärane kuju, pildi terviklikkus ja hea kompositsioon,” põhjendas Liina Kukk. Tänavune uhkeim teeauk kajastab väga hästi ka Eesti heitlikku talve- ja kevadilma, kus külmumis- ja sulamistsüklite pidev vaheldumine ning liigniiskus on üks peamisi teekatete lagunemise põhjuseid.
 Fotokonkursiga soovis muuseum fookusesse tuua teekatete lagunemise põhjused laiemalt ning selgitada nende tekkimise tagamaid. Eesti uhkeim, südamekujuline teeauk väljendab ka sügavamõtteliselt meie igakevadist südamevalu teekatete lagunemise pärast.
Fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013″ võidutöö on osa maanteemuuseumi uueneva ekspositsioonikeskkonna Teeaeg teekahjustuste tüüpe ja selle põhjuseid tutvustavast väljapanekust, mis avatakse külastajaile 1. mail.
Liina Kukk
Eesti Maanteemuuseum
Enneolematult palju noori osales õpilaskonkursil „Sõnavigurid”. Kokku laekus üle 3000 töö lasteaedadest, üldhariduskoolidest ja kutsekoolidest. Tulemused avaldatakse 17. mail, kui Tartus parimatele auhinnad üle antakse.
Sarjas „Vaatan ja märkan, imestan ja õpin” toimunud konkurssidele esitatud tööde senine rekord pärines aastast 2005, mil võistlusele „Hea kool” esitati 1544 fotot. Tänavune konkurss oli enam kui kaks korda populaarsem.
Õpilaskonkursile „Sõnavigurid” oodati kirjutisi vabal teemal, kuid vorm tuli valida kolme võimaliku hulgast: kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Kui enne olid tööd jaotatud rühmadesse vanuse järgi: 6-10aastased, 11-14aastased ja 15-19aastased, siis nüüd, konkursi mastaabi muutumise järel, on jaotus klasside järgi: 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ning 10.-12. klass. Esimeses kahes vanuserühmas on kummaski üle 1000 töö, kolmandas üle 400 töö ja neljandas ligi 250 tööd.
Peaauhindadeks on e-lugerid ja tahvelarvutid.
Tulemused saavad avalikuks 17. mail, kui Tartus Loomemajanduskeskuse saalis on parimatele auhinnad üle antud.
Tarmu Kurm
 Laupäeval, 27. aprillil kell 13.00 toimub Võru Kandles uute tantsude konkurss “Võrumaa tants 2013″. Esitusele tulevad 35 uut tantsu Võrumaa tantsuloojatelt, mida esitavad 30 tantsurühma. Sel ajal, kui tantsude hindajad parimaid tantse välja valivad, mängib ansambel Heino Tartes ja Sõbrad. Üritus on kõigile huvilistele tasuta!
 2012. aasta suurpereks valitud perekond Kivimäe-Laidro Pärnumaalt. Eile algas juba neljandat aastat toimuv aasta suurpere konkurss. Kandidaatide esitamine aasta suurpere tiitlile kestab 1. maini ning võitja kuulutatakse välja 11. mail toimuval suurperepäeval.Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) jaBigbanki poolt välja antava aasta suurpere” aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.
ELPLi presidendi Aage Õunapi sõnul on välja antav tiitel kujunenud omaette traditsiooniks, mis väärtustab ning tunnustab Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi.
Mullu pälvis aasta suurpere tiitli viielapseline perekond Kivimäe-Laidro Pärnumaalt.
Kandidaadi esitamiseks aasta suurpere konkursile tuleb 1. maiks saata kirjalik taotlus, mida saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehe www.lasterikkad.ee kaudu. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina ülesseatava perekonna nime ja koosseisu, elukohta, vanemate töökohta ja ameteid ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed. Ettepanekuid aunimetuse saamiseks võivad teha kõik pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.
.Aunimetuse võiduperekond kuulutatakse välja 11. mail toimuval Suurperepäeval, mis leiab aset Tallinna Loomaaias. Perekonnale antakse üle tänukiri ja 1000 eurot Bigbankilt.
Paralleelselt toimub ka esseevõistlus “Mina ise ja minu pere”, mis kutsub üles kõiki paljulapselise pere liikmeid jagama oma pere lugu. Oma esseesid saab esitada kuni 1. maini. Võitjad kuulutatakse välja samuti 11. mail.
Tänavu juba üheksandat korda toimuv suurperede perepäev ja neljandat korda välja kuulutatav aunimetus “Aasta Suurpere” toimub paralleelselt Eestiga ka Leedus ning Lätis.
Lisainfo: www.bigbank.ee/et/suurperepaev.
 Ajalooline foto Tartlased saavad valida uue purskkaevu kunagi Loomemajanduskeskuse maja taga asunud purskkaevu asemele.
Doktor Pfaffi villa juurde kuuluv purskkaev rajati eelmise sajandi alguses. Tegemist oli lihtsa kaheksanurkse betoonist rajatisega, mille keskmes oli kõrgem karikataoline betoonist kuju, mille tipus oli üks purskav veejuga. Basseiniosa kaheksal nurgal ilutsesid väikesed kaheksanurksed lillekastid püsi- või suvelilledega. Tänaseks on säilinud kunagise purskkaevu kaheksanurkne basseiniosa ning osaliselt ka selle servad.
Nii linnavalitsuse kui ka muinsuskaitse seisukoht on, et uues lahenduses tuleb aluseks võtta kaheksanurkne motiiv ning materjali osas tuleks kasutada betooni, nagu kunagise purskkaevu puhul. Muus osas piiranguid ette ei seatud. Purskkaevu taastamiseks on Tartu Loomemajanduskeskuses tegutsevad maastikuarhitektuuribürood Ökodisko ja TajuRuum teinud kaks kavandit, mille hulgast palutakse linlastel valida see, milline võiks uus purskkaev tulla. Purskkaevu rajamisele on lubanud õla alla panna Tartu Hansa Rotary klubi ning raha on kavas lisaks koguda annetuskeskkonna Hooandja kaudu ja korraldades mitmeid heategevusaktsioone purskkaevu rajamiseks vajamineva raha kogumiseks.
Hääleta, kumba kavandit eelistad siin! Hääletada saab 5. aprillini.
|
Kirjuta kohe,
kõplad hiljem!
|
