Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Pärnu elanike arvu kahandas andmete korrastamine

Sotsiaalmeedias levitatavad väited nagu lahkuks Pärnu linnast pea 500 inimest aastas, ei vasta tõele. Oktoobri alguse seisuga on Pärnu linna tänavu elama asunud 371 inimest rohkem kui siit lahkus, eelmisel aastal oli saabujate ja lahkujate vahe 339 inimest saabujate kasuks.

Pärnu Ülejõe linnaosa. Foto Urmas Saard

Pärnu Ülejõe linnaosa. Foto: Urmas Saard

Iive on endiselt negatiivne, vaid juulis sündis üks inimene rohkem kui suri.

Andmeid võimaldab erinevalt tõlgendada rahvastikuregistri andmete korrastamine selle aasta alguses. 2. jaanuarist muutusid kõikjal Eestis kehtetuks nende isikute elukoha aadressid, mis olid registrisse kantud omavalitsuse täpsusega. Pärnu omavalitsusele tähendas see 611 „surnud hinge“ kadumist.

Ilmselt elasid need inimesed juba ammu teistes Eesti omavalitsustes või välismaal, kuid polnud enda uut elukohta registreerinud. Andmete korrastamise tõttu kaotas elanikke enamik Eesti omavalitsustest.

2018. aastal suurenes Pärnu linna elanike arv 243 inimese võrra. Inimesi suri rohkem kui sündis, elanikkond kasvas seetõttu, et mujalt Eestist ja välismaalt saabujaid oli 339 inimese võrra rohkem kui lahkujaid.

Jätka lugemist »

Omavalitsuste arv väheneb 215ni

Sügiseste kohalike omavalitsuste volikogude valimistega ühinevad 18 kohalikku omavalitsust ning nende asemel moodustatakse seitse uut omavalitsust. Omavalitsuste koguarv väheneb 215ni.

“Nende 18 omavalitsuse juhte tuleb tunnustada. Alati võib öelda, et enne tuleks kogu riik korda teha või veel kümme aastat oodata, kuid need inimesed on väga selgelt võtnud positsiooni, et piirkonna areng on nende endi kätes. Nad vaatavad tulevikku,” kommenteeris regionaalminister Siim Kiisler toimuvaid ühinemisi.

Möödunud reedel oli tähtaeg, milleks sügisel ühineda tahtjad pidid maavalitsustesse esitama ühinemisdokumendid. Tähtajaks esitasid paberid:

  • Kose ja Kõue vald Harjumaal, mille ühinemisel tekib 7314 elanikuga Kose vald;
  • Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi vald Viljandimaal, mille ühinemisel tekib 9751 elanikuga Viljandi vald;
  • Lavassaare ja Audru vald Pärnumaal, mille ühinemisel tekib 5926 elanikuga Audru vald;
  • Risti, Taebla ja Oru vald Läänemaal, mille ühinemisel tekib 4288 elanikuga Lääne-Nigula vald;
  • Põlva linn ja Põlva vald Põlvamaal, mille ühinemisel tekib 10160 elanikuga Põlva vald;
  • Kärdla linn ja Kõrgessaare vald Hiiumaal, mille ühinemisel tekib 4934 Hiiu vald;
  • Püssi linn, Maidla ja Lüganuse vald Ida-Virumaal, mille ühinemisel tekib 3390 Lüganuse vald.

“Ühinemistest võidavad eelkõige kohalikud inimesed, sest suurem omavalitsus suudab oma elanike heaks rohkem ära teha. Iga-aastane omavalitsuste võimekuse indeks näitab selgelt, et see piir, kus võimekus oluliselt langema hakkab, on 5000 elanikku,” rääkis Kiisler.

Praegu toimub omavalitsuste ühinemine absoluutse vabatahtlikkuse alusel. Sügisel alustas regionaalminister omavalitsusreformi ettevalmistamist, mis näeb ette reformi läbiviimise 2017. aastaks. Plaani kohaselt lepivad omavalitsused omavahel kokku piirkonna tõmbekeskused ning valivad vabatahtlikult, millisega neist ühineda 2017. sügisel toimuvateks kohalike volikogude valimisteks.