Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

jaanuar 2020
E T K N R L P
« dets    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

TALLINNA TAKSOD SÜSINIKUNEUTRAALSEKS

Tallinn on võtnud eesmärgiks linna ühistranspordi ökoloogilise jalajälje vähendamise ning 15 aasta pärast nullemissioonini jõudmise. Linnavolikogu esimees Tiit Terik kohtus täna taksofirmade ja transpordiplatvormide esindajatega, et arutada plaani kehtestada nullemissiooni nõue ka pealinnas taksoteenust osutavatele sõidukitele.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto Jukko Nooni

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto: Jukko Nooni

Volikogu esimehe ettepanek, et taksodena kasutatavad sõidukid võiksid kümne aasta pärast olla nullemissiooniga, ei kohanud vastuseisu. Pigem arvasid ettevõtete esindajad, et nende autoparkides olevate sõidukite vahetamine keskkonnasõbralikemate vastu on mõnel juhul saavutatav võib-olla kiireminigi. Kõige enam mõjutab seda tehnoloogia areng ja autotootjate võimekus Eesti turule sobivaid sõidukeid toota ning loomulikult ka autode hind.

„Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ning oma roll on siin ka kohalikel omavalitsustel. Oluline on läheneda valdkonnale süsteemselt, sest väga paljud väiksemad sammud aitavad kaasa lõppeesmärgi saavutamisele. Tallinn on võtnud sihiks muuta 2025. aastaks linnatransport diiselkütuse vabaks ning 2035. aastaks üle minna täielikult elektrifitseeritud ühistranspordile. Sarnane eesmärk tuleb võtta ka taksonduses. Samal ajal on vaja kindlasti motiveerida ka tavakodanikke rohkem kasutama ühistransporti või uue auto soetamisel eelistama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid,“ lausus Terik.

Jätka lugemist »

VALITSUS KIITIS HEAKS OMAVALITSUSTE VABATAHTLIKU ÜHINEMISE TOETUSE TAASTAMISE

Suuremate ja võimekamate omavalitsuste loomise soodustamiseks, kiitis valitsus riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul heaks põhimõtte taastada omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetuse.

Vabariigi valitsuses. Foto Urmas Saard

Vabariigi valitsuses. Foto: Urmas Saard

„Rahandusministeeriumi eelmise aasta analüüsist nähtub selgesti, et 2017. aasta haldusreformi käigus ühinenud omavalitsused on valdavalt senisest oluliselt tugevamad ja efektiivsemad, kui nad olid väiksemate linnade ja valdadena,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Soovime ka edaspidi innustada omavalitsusi läbi mõtlema, kas neil oleks naabervalla või -linnaga ühinedes võimalik pakkuda oma piirkonna elanikele paremaid teenuseid ning mugavamat elukeskkonda. Küll aga näeme kriteeriumina, et ühinemisejärgselt peaksid siis moodustuma maakonnasuurused omavalitsused. Kui mõnel vallal või linnal tekib selline ühinemissoov, siis soovime neile rahalise toetusega abiks olla.“

Möödunud aasta viimasel kabinetiarutelul lepiti kokku põhimõtteline heakskiit ühinemistoetuse taastamiseks. Toetuse määrade ja suuruse üle arutatakse riigihalduse ministri esitatud ettepanekute alusel 2020. aasta kevadel, kui koostatakse riigi eelarvestrateegiat aastateks 2021–2024.

Jätka lugemist »

Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi tuli kinnisvara omanikel käesoleva aasta 1. jaanuariks korrastada ehitisregistri andmed ehk kanda kõik üle 20 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned ehitisregistrisse.

Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto Urmas Saard

Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto: Urmas Saard

Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Niguli sõnul ei tähenda tärmini möödumine seda, et ehitisregistrisse seni veel kandmata hoonete andmeid enam korrastada ei saaks või asuks omavalitsus registrisse kandmata hoonete omanikke karistama.

„Kõik kinnisvara omanikud, kes ei jõudnud 1. jaanuariks oma kinnistul asuvaid ehitisi ehitisregistrisse kanda, saavad seda jätkuvalt teha, sest neid hooneid, mille osas on andmed jätkuvalt puudulikud, leidub veel üksjagu,“ ütleb Nigul.

Riigi aadressandmete süsteemi andmete kontrollimise ja korrastamise käigus on ilmnenud, et Pärnus asuvad puudulike andmetega hooned enamjaolt osavaldades. Pärnu keskuslinnas leiab ehitisregistrisse kandmata ehitisi harvem.

Oma kinnistul asuvate ehitiste andmeid saab igaüks ise kontrollida ehitisregistri kodulehel www.ehr.ee. Üle tasub vaadata ka hoone(te) nõukogudeaegsed hooneregistri dokumendid ja kontrollida, kas need on ikka ehitisregistrisse üle kantud.

Jätka lugemist »

Sisseränne kasvatab Pärnu elanike arvu

Pärnu ja tema osavaldade elanike arv on võrreldes eelmise aasta 2. jaanuariga kasvanud 232 inimese võrra, aasta lõpus elas Pärnu omavalitsuses 51 504 inimest.

Pärnu Foto Urmas Saard

Pärnu. Foto: Urmas Saard

Ainsana sündis juulis üks inimene rohkem kui suri

Elanike arv on suurenenud Eesti teistest omavalitsustest ja välismaalt Pärnusse kolimise tõttu. Iive oli negatiivne, inimesi suri rohkem kui sündis.

Pärnusse saabujaid oli eelmisel aastal 415 inimese võrra rohkem kui lahkujaid. Suurem osa uusi elanikke tuli mujalt Eestist, kuid ka välisriikidest saabujaid oli iga kuu kümnetes. Kõige enam koliti välismaalt Pärnusse mais (57), kõige vähem augustis (18).

Eesti teistest omavalitsustest saabujaid oli kõige rohkem veebruaris (189) ja kõige vähem novembris (127). Nii välismaalt kui mujalt Eestist tulijate arv oli enamikel kuudel tulijate kasuks, vaid augustis, septembris ja oktoobris oli lahkujaid rohkem. Tõenäoliselt on nendel kuudel mindud õppima mõnda teise linna, õppeaasta algus on ka lastega peredele kõige sobivam aeg kolimiseks.

Jätka lugemist »

Kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak

Pärnu kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak, mille poolt hääletas 448 pärnakat.

bty

Pärnus Hirve ja Merimetsa tänava nurgal asuv nn „Sepa plats“. Foto: Urmas Saard

Teiseks jäi avaliku liikumis- ja õppelinnaku rajamine Mai kooli õuealale, mida eelistas 360 hääletamisest osavõtnut. Kolmandaks tuli discgolfipargi rajamine Loode-Pärnusse 274 häälega. Lemmikloomaparki soovis 105 pärnakat, ülejäänud ettepanekud kogusid vähem kui sada häält.

Jätka lugemist »

Pühitseti puna-kollast hoburauaga Tori valla lippu

EELK piiskop ja Tartu linna aukodanik Joel Luhamets õnnistas Eesti sõjameeste mälestuskirikus toimunud eilsel Tori valla aastapäeval Tori valla uut lippu.

Piiskop Joel Luhamets õnnistab Tori valla lippu Foto Urmas Saard

Piiskop Joel Luhamets õnnistab Tori valla lippu. Foto: Urmas Saard

Pikuti lainelõikeliselt poolitatud kollasel-punasel lipukangal on punane-valge ülalt avatud hobuseraud, mille otstes on vastavalt valge ja punane käpprist

Lipu pühitsemisel jutlustas piiskop austusest, lugupidamisest ja armastusest. „Uskuge, armastus ja austus sunnivad meid elus tegema kõige paremaid otsuseid ja selle läbi saab inimene Jumala poolt austatud ja õnnistatud. Just nii suhtub Jumal meisse ja see sütitab meis soovi elada Jumalale meelepärast elu. Sündigu Tori vallas austus ja lugupidamine,” kõneles vaimulik.

Lipu õnnistamisel lausus Luhamets: „Ma pühitsen Tori valla lipu kolmainu Jumala Isa, Poja ja Pühavaimu nimel. Aamen!” Palvetades ütles ta muuhulgas: „Kingi meile igapäevast lugupidamist ja austust.” Viimaks luges kirikusse kogunenud rahvas koos piiskopiga Meie Isa palvet.

Lipu pühitsemise järel asetati Tori valla lipp kolmikalusele kiriku ja Eesti lippude vahele.

Jätka lugemist »

Nõmme elanike arv on 2019. aastal kahanenud

2019. aasta 1. oktoobri seisuga elab Tallinnas 443 048 inimest, kellest Nõmme elanikke on 38 587. Eelmisel aastal samal ajal oli Nõmmele registreeritud 39 448 inimest.

Nõmme lipp

See tähendab, et aastaga on Nõmme elanike arv vähenenud 861 inimese võrra.

Nii võrreldes eelmise aasta oktoobri kui ka 1. jaanuari 2019 seisuga on Nõmme elanike arv vähenenud. Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on aga rõõmustav, et hoolimata Nõmme elanike arvu üldisest vähenemisest on iive sel aastal siiski positiivne olnud. „2019. aastal on seni sündinud Nõmmele 289 last, kellest 155 olid tüdrukud ning 134 poisid,“ lausus linnaosavanem. Lisaks eestisisestele liikumistele on 2019. aastal Nõmmelt välismaale elama asunud 40 inimest.

 

Nõmme lipp →

Pärnu linn ostab Reiu-Raeküla suusaraja tegemiseks kaks lumekahurit

Pärnu linnavalitsus valis välja ettevõtted, kellelt ostetakse Reiu-Raeküla suusaraja kunstlumesüsteemi väljaehitamiseks kõrgsurve konteinerpumpla ja lumekahurid.

Illustreeriv pilt kunstlume valmistamisest Pärnu Vallikäärus. Foto. Urmas Saard

Illustreeriv pilt kunstlume valmistamisest Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Konteinerpumpla on vajalik selleks, et jõest vett pumbata, kaks ratastel turbiinlumekahurit kunstlume tootmiseks. 25 000 eurot maksva pumpla müüb linnale Kessu OY, 41 700 eurot maksvad lumekahurid MHL-Snow OÜ. Ühe lumekahuri tootlikkuseks on 50 kuupmeetrit tunnis 20 barise veesurve juures.

Esialgu toodetakse kunstlund ühes kohas, kust see laiali veetakse. Edaspidi on kavas hakata lund tootma otse rajale ja lumi traktoriga laiali ajada.

Kolme kilomeetri pikkune valgustatud suusarada tehakse Reiu-Raeküla terviseradade parkla lähedale. Osa rajast kulgeb mööda raudteetammi, osa Lätte tänava ääres. Tänavu on kavas jõuda niikaugele, et saaks kunstlund tootma hakata. Valgustuse ümberehitamine, raja äärde hüdrantide paigaldamine ja rajahooldustehnika soetamine jäävad järgmisesse aastasse.

Kunstlumekattega suusaraja väljaehitamine maksab vähemalt 320 000 eurot. Sellest 160 000 annab kultuuriministeerium, ülejäänu jääb linna kanda.

Linnavolikogu saali ehib nüüd suur riigilipp

Tänane Tallinna linnavolikogu istung algas piduliku liputseremooniaga, mille käigus kinkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart linnavolikogu esimehele Tiit Terikule Eesti ja Tallinna lipu, mis hakkavad kaunistama linnavolikogu istungite saali.

Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto Jukko Nooni

Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto: Jukko Nooni

lisaks sellele, et tänavu möödub 800 aastat Tallinna esmamainimisest, on veel üks ajalooline tähtpäev – 115 aastat möödub ajast, mil eestlased saavutasid Tallinna linnavolikogus ülekaalu

Tiit Teriku sõnul andsid eelmise hooaja mitmel istungil tooni vaidlused riigilipu üle Tallinna linnavolikogus. „Võin kinnitada, et Eesti lipp on olnud linnavolikogus kogu aeg au sees ning kõik on suhtunud sellesse lugupidavalt. Juba toona ütlesin, et kui riigilipu jaoks on saalis ruumi vaja, tuleb vajadusel kas või mööblit ümber tõsta. Suvepuhkuse ajal värskendatigi istungite saali ning soetati ka sobivad lipualused, kus lippe väärikalt eksponeerida. Loodetavasti saavad nüüd kõik volikogu fraktsioonid suunata oma energia pealinna teemade ja tallinlaste murede lahendamisele,“ lausus Terik.

Jätka lugemist »

Mart Tõnismäe asub tööle Pärnu linna kultuuri ja sporditöö peaspetsialistina

„Aeg on kui vankriratas, mis aina veereb. Vankriratta saad peatada aga ajaratast mitte. Minu ajaratas Sindis on veerenud ja kulgen edasi,” teatas Tori valla kultuurinõuniku ametis olnud Mart Tõnismäe, kes enne nelja omavalitsuse ühinemist alustas tööd Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna.

Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas. Foto: Urmas Saard

Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega

„Aitähh teile vahvad Sindi kultuuri ja haridustöö tegijad! Oli väga meeldiv teiega koos luua ja toimetada,” kirjutas Tõnismäe täna hommikul meililistis austuse ja lugupidamisega neile Sindis tegutsevatele omavalitsuse allasutustele ja koostöö kaaslastele, kellega ta eelmisel aastal alustas.

Mullu märtsi alguses pidas äsja ametisse nimetatud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik esmatähtsaks kohtumist volikogu haridus- ja kultuurikomisjoniga, et tutvustada oma senist elu ja tegevusi. Samas kuulas ta osavõtlikku tähelepanelikkusega komisjoni liikmete mõtteid ning avaldas omapoolseid nägemusi linna edasises kultuurielus. Tõnismäe tuli linnavalitsusse asendama lapsepuhkusele jäänud samas valdkonnas töötavat Kairi Gustavsoni. Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega, nagu tahtnuks kümneid aastaid linna (nüüd siis valla) kultuurielus osaleda.

Jätka lugemist »

Valmis kogumik „Pärnu arvudes 2017“

Pärnu linnavalitsuses valmis linna peamisi arvnäitajaid sisaldav kogumik „Pärnu arvudes 2017“, mis on kättesaadav linna kodulehel.

Klikka siia

Klikka siia

Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule

Kliimapeatükist saab teada, millised olid linna 2015., 2016. ja 2017. aasta maksimum- ja miinimumtemperatuurid, aasta sademete hulk, aasta keskmise päikesepaiste kestus jne. Erinevate aastate võrdlusest selgub, et maksimumtemperatuurid väga palju ei erine, kuid talv oli 2016. aastal krõbedam kui 2015. või 2017. aastal.

Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule (01.01.2018 seisuga), aga Pärnu on endiselt rahvaarvu poolest Eesti neljas linn. Narva elanike arv küll väheneb, ent seal elab siiski pea 7000 elanikku rohkem kui Pärnus.

Suvepealinna populaarsemad poiste nimed on Robert, Robin, Oliver, Oskar ja Artjom, sagedasemad tüdrukute nimed Sofia, Maria, Mia, Alisa, Nora, Eliise ja Hanna.

Jätka lugemist »

Väikese külaseltsi projekt kutsus Eestisse rahvusvahelise seltskonna VOLISE huvilisi

Projekti koodaaruannet käsitlev nõupidamine Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esiplaanil projekti algataja Ülvi Nool ja koostööpartner ja nõustaja Valdi Reinas

Projekti koodaaruannet käsitlev nõupidamine Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esiplaanil projekti algataja Ülvi Nool ja koostööpartner ja nõustaja Valdi Reinas

Torma vallas asuva Näduvere Külaseltsi esinaise Ülvi Noole Grundtvigi Õpikoostöö programmi esitatud projekti “Avatud valitsemine Euroopas 2013-2015″ raames toimus Sadala Külade Seltsi rahvamajas koolituspäev.

Kohaliku elu edendajad erinevatest riikidest õppisid koolitusel tundma omavalitsustes kasutatavat infosüsteemi VOLIS.Ülvi Nool märkis, et valisime tutvustamiseks süsteemi VOLIS, mis võimaldab läbi infotehnoloogia tõhustada kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste tegevust ja digitaliseerida istungeid.

“Et istungite salvestused pannakse omavalitsuste kodulehele, saavad kodanikud neid interneti vahendusel kuulata ja vaadata. Nii on paikkonna elanikud aktiivsemalt kaasatud omavalitsustöösse, saavad vajalikku teavet oma arvamuste väljakujundamiseks, ettepanekute tegemiseks, ideede algatamiseks. Torma vallavolikogu kogemus näitab et VOLISE-ga kaasnevad tulemused on väga lihtsasti saavutavad ka väikestes omavalitsustes,” leiab Nool.

VOLIS valiti projekti partnerite poolt ka üheks parimaks praktikaks Avatud Valitsemises Euroopas. Sadala rahvamajas toimunud koolituspäeval tutvustas VOLIS-t Henri Pook, kes on selle infosüsteemi väljatöötajaks ja tunnustatud tutvustajaks nii Jõgevamaal kui ka teistes Eestimaa paikades. Poogi loengut olid kuulamas inimesi Itaaliast, Türgist, Ühendkuningriikidest, Rumeeniast, Hollandist, Poolast, Itaaliast, Saksamaalt, Portugalist ja Kreekast. Neile tuli üllatuseks, et VOLIS-e vastu tuntakse huvi ka Rootsis ja Hollandis.

“Projekti koostamiseks andis mõtte asjaolu, et varasematesse Torma valla volikogudesse kuuludes tajusin, et vallaelanike peaaegu ei kaasatudki eelnõude menetlemisse ja otsuste vastuvõtmisesse. Piirkonna elu arendamiseks on aga olulised võimalikult paljude inimeste mõtted valuküsimustest, vajalike hoonete ja rajatiste ehitamistest,” ütles majandusharidusega Ülvi Nool, kes on ka tänase Torma vallavolikogu esimees ning kuulub Carl Robert Jakobsoni nimelisse Torma põhikooli ja Torma lasteaia Linnutaja hoolekogusse.

Jaan Lukas

Omavalitsusreform läks ringi peale

Regionaalminister Siim Kiisler saatis ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu. Eelnõu sisuks on omavalitsuste koondumine piirkonnas välja kujunenud tõmbekeskuste ümber 2017. aasta sügiseks.

„Tänane omavalitsuskorraldus on nagu peale ununenud käsipidur, mis takistab paljude valdkondade arengut. Reformi elluviimine avab võimalused muuta avalikke teenuseid paremaks ja inimesele kättesaadavamaks ning loob võimaluse kohalikel omavalitsustel senisest rohkem piirkonna arengus kaasa rääkida,“ ütles Kiisler ning lisas, et eelnõu valmimisse on kaasatud sisuliselt kõik Eesti selle valdkonna eksperdid. „See on väga konkreetne plaan, millega saab ja peab edasi minema.“

Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab regionaalminister tekkinud erimeelsused. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese.

Ministeeriumidelt oodatakse tagasisidet 24. veebruariks, misjärel saab kooskõlastamise käigus tekkinud küsimused lahendada. Pärast ministeeriumide vahelist kooskõlastusringi esitab regionaalminister seaduseelnõu valitsusele ja seejärel parlamendile.

„Ma loodan küll, et see tugeva vabatahtlikkuse elemendiga reform jõuab Riigikokku. Ka otsuse mittetegemine on üks valikutest, kuid siis tuleb endale ka aru anda, et varsti jääbki meil paljudes kohtades ainult riigibuss käima,“ selgitas Kiisler.

Täna on Eestis 215 omavalitsust, enamikus neist elab vähem kui 2000 elanikku. Regionaalministri poolt väljapakutud tõmbekeskustel põhinevat reformi toetab Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse põhjal 45 protsenti elanikkonnast.

Lühikokkuvõte omavalitsusreformi seaduse eelnõust asub SIIN ning seaduseelnõu ise SIIN ja seletuskiri SIIN. Tõmbekeskuste nimekiri asub SIIN ning pdf formaadis tõmbekeskuste kaart SIIN. Kogu omavalitsusreformi puudutav materjal on koondatud ka ajaveebi http://haldusreform.wordpress.com.

Heidi Ojamaa
Pressinõunik
Regionaaministri valitsemisala
Tel: 6125227;  Mob: 5562 4089
heidi.ojamaa@siseministeerium.ee

backTag

Elukestev õpe

Kodukandi Koolituskeskuse tegevuse ja plaanide arutelule on 26. veebruaril oodatud külaliikumise ja kogukondaliku arenguga seotud konsulendid ja koolitajad. Lisaninfo eha@kodukant.ee
Kodukandi koolituskeskus koolitab:
8. veebruaril Aravetel, koostöös Järvamaa Kodukandiga – Külakroonika koostamine http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=01913737e2&e=2cf9a51227
14. veebruaril Rõuges, koostöös Rõuge vallavolikoguga kohaliku omavalitsuse toimimisest

Ukraina omavalitsusjuhid tutvusid Rakvere linna arengutega

ukraina KOV juhid rakveres 17.01.213 IMG_7277

Ukraina Tšernigovi oblasti omavalitsusjuhtide seitsmeliikmeline delegatsioon viibis 17-.18. jaanuaril Rakveres õppevisiidil, kus nad tutvusid Rakvere linna tegemistega nii energiasäästu alal kui ka arengute kavandamise ja kavandatu elluviimisega. 

Linnavalitsuses toimunud seminaril tutvustasid Rakvere linnapea Toomas Varek ja abilinnapea Rainer Miltop, kuidas Rakvere linn oma arenguid planeerib ja arengutegevusi eelarvesse kavandab.

Tšernigovi omavalitsusjuhtide peamine huvi koondus Rakvere linna säästva energia kavale (SEAP) ja selle ellurakendamisele.

Rakvere oli esimene linn Eestis, kes Linnapeade Paktiga neli aastat tagasi liitus. Linnapeade Pakti liikumise laienemisest annab märku kasvõi fakt, et Ukrainaski on Linnapeade Paktiga ühinenud mitukümmend linna. Paktiga ühinemine tähendab allakirjutanule ühtlasi ka kohustust koostada energia säästukava, milles kirjeldatakse, kuidas kavatsetakse suurendada energiatõhusust ja kasutada oma territooriumil taastuvaid energiaallikaid. Aasta jooksul pärast allakirjutamist kohustuvad paktile allakirjutanud kaardistama heitkoguste põhitasemed ja esitama aasta jooksul pärast paktile allakirjutamist säästva energia tegevuskava. Rakvere linna eeltegevusi paktiga liitumisel jagas Andres Jaadla.

Energiaaudiitor Aare Vabamägi tutvustas külalistele Rakvere säästva energia kava koostamist, selle rakendamist ja energiaauditite koostamist. Külalisi huvitas kortermajade renoveerimiseks eraldatav riigi rahaline tugi ehk Kredexi toetus ning linna korteriühiste Võidu 42, Võidu 44 ning Tuleviku 10a kogemused Kredexi toetuse saamisel ja kasutamisel. Praktilise poole pealt tutvusid külalised Rakveres terviklikult renoveeritud Tuleviku 10a kortermaja tegevustega ning linna allasutustest kõige energiasäästlikuma majaga – Rakvere muusikakooliga.

Raplas viiakse läbi koolitus “Külakroonikate koostamine”

Tere, austatud, külavanemad, MTÜ eestvedajad ja tulevased MTÜ-de loojad või lihtsalt aktiivsed inimesed! Austatud omavalitsuste lehtede toimetajad ja kodulehekülgede moderaatorid, head kultuuritöötajad!

MTÜ Raplamaa Külade Liit palub Teid osalema 29. jaanuaril algusega kell 10 Rapla Maavalitsuse II korruse saalis koolitusel ”KÜLAKROONIKATE KOOSTAMINE”.

Koolitus annab teadmisi nii küla-, organisatsiooni- kui perekroonika koostamiseks. Koolituse viib läbi Liikumine Kodukant Koolituskeskuse koolitaja Egon Mets. Koolitusele palun kaasa võtta 2 eurot omaosaluse tasu. Palun koolitusel osalemisest kindlasti teada anda hiljemalt 25. jaanuariks e-postiaadressil kalfanne@gmail.com või telefonidel +372 5646 5874 ja +372 5361 1901.

Registreerumine on vajalik kohvipauside ja lõunasöögi tellimiseks.

Tule palun ise ja teavita teisi.

Koolituse läbiviimist toetab Raplamaa Partnerluskogu läbi LEADER programmi.

Haanja kooli lapsed külastasid kodanikuõpetuse tunni raames Haanja Vallavalitsust

Haanja Kool koostöös Haanja Vallavalitsusega on juba mitmendat aastat läbi viinud kodanikuõpetuse tundi kohaliku omavalitsuse teemal.

Koolilapsed külastasid reedel, 11. jaanuaril vallavalitsust. Vallavanem viis läbi õppetunni vallavalitsuses, rääkides kohaliku omavalitsuse struktuurist ja ülesannetest.

Tunni raames tutvuti vallavalitsuse tööruumidega ja ametnike tööga.

Juri Gotmans
Haanja vallavanem

Rakvere linn toetab orkaanis laastatud New Yorki

Rakvere linnavalitsus otsustas tänasel istungil eraldada 1000 eurot orkaani Sandy poolt suuri kahjustusi saanud New Yorgi linnale. 

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on Rakvere linn mitmel korral sattunud loodusõnnetuste küüsi ning rakverlased teavad omal nahal, mida tähendab looduse stiihiat tunda. “Toetussumma on küll väike, pigem sümboolse tähendusega, aga näitame oma head tahet,” sõnas Varek. „Rakvere on linna räsinud tormides saanud tuge teistelt omavalitsustelt, asutustelt, ettevõtetelt. Me teame, kui vajalik on raskel hetkel tunda teiste toetavat tuge, lähedaste kaotust ei korva miski.“

Rakvere linnavalitsus saadab raha New Yorgi linnavalitsusele USA Suursaatkonna vahendusel, lisaks saadab Rakvere linn vastavasisulise kirja ka New Yorgi linnavalitsusele.

Läänemaa omavalitsused said aastaraamatu

Läänemaa Omavalitsuste Liidu Eestseisusel Oru vallamajas andis maavanem Innar Mäesalu kõigile Läänemaa omavalitsustele üle aastaraamatu. Maakonna kokkuvõtte 2011. aastast koondas Lääne maavalitsus.

Aastaraamat on ainuke maakonna kõiki eluvaldkondi kajastav ja avalikke organisatsioone ühendav informatsiooni ning sündmuste kogum. Läänemaa aastaraamat ilmub 18ndat korda, neljandat aastat on raamat elektrooniline. Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul on aastaraamatut mugav kasutada, näiteks on raamatu sisu ning tekstid varustatud linkidega lisainformatsiooni saamiseks.

Maakonna aastaraamatus on olemas Läänemaa omavalitsuste ja riigiasutuste kokkuvõtted 2011. a olulisematest tegevustest ning saavutustest. Samuti on raamatus kirjas maakonna erinevad statistilised näitajad.

Raamatu koostamist korraldas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond, kaasa on aidanud maavalitsuse osakonnad, kohalikud omavalitsused, riigiasutuste kohalikud esindused ja teised organisatsioonid.

Elektrooniline aastaraamat on loetav maavalitsuse kodulehel. CD-plaadil oleva aastaraamatu saavad teiste hulgas maakonnas paiknevad riigiasutused, omavalitsused, raamatukogud, õppeasutused.

Lääne Maavalitsus tänab kõiki, kes aitasid kaasa Lääne maakonna tervikliku ülevaate koostamisele!

Haanja vald võtab tööle pearaamatupidaja

Haanja Vallavalitsus pakub tööd pearaamatupidajale. CV ja avaldus esitada Haanja Vallavalitsusele kirjalikult hiljemalt 20. augustiks 2012 aadressil Võru tee 15, Haanja küla, Haanja vald 65101 või e-posti aadressile vald@haanja.ee.

Jätka lugemist »

Otepää linn tähistab 75.aastapäeva püssipauguga

1.aprillil 1936. aastal sai Otepää linn linnaõigused. 1.aprillil 2011 tähistatakse Otepääl linna 75.aastapäeva ajalookonverentsiga, sama päeva õhtul toimub kontsert. Ajalookonverentsil teeb Otepää ajaloost ettekande ajaloolane Ain Mäesalu, kes demonstreerib Otepää püssi koopiat ja teeb sellest demonstratsioonlasu.

Traditsiooniliselt algab linna sünnipäeva tähistamine 1.aprillil kell 10.00, mil lasteaia Pähklike lapsed tulevad vallavalitsusse kevadlaule laulma.
Linna sünnipäevaks pühendatud ajalookonverents algab kell 12.00 Otepää Gümnaasiumis. Ettekandeid Otepää ajaloost teevad lisaks Ain Mäesalule ka Otepää Gümnaasiumi õpilased ajalooõpetaja Heivi Truu juhendamisel. Otepää Naisseltsi nukuring Nuustaku Nukk esitab gümnaasiumi eesti keele õpetaja Marika Paavo lasvastatud nukunäidendi Otepää muistenditest. Samal ajal on Otepää Gümnaasiumis avatud õpilastööde näitus.

Linna sünnipäevale pühendatud kontsert algab Otepää Gümnaasiumis kell 18.00 Kontsertosas esinevad Otepää Gümnaasiumi koorid, Eveko koor, Otepää Gümnaasiumi tantsijad, Pühajärve Puhkpilliorkester, ansambel Relami. Toimub valla autasude – valla medali kätteandmine. Sellel aastal pälvisid valla medali ettevõtja Elmo Parik, Pühajärve Puhkpilliorkestri dirigent Arno Anton ja väliseestlane Paul Vesterstein. Jätka lugemist »

Valmis kohalike omavalitsuste veebiportaal

Kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond on kasutusele võtuks valmis. Uus veebilahendus võimaldab nii lehekülje haldajatel kui omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiirelt teostada erinevaid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega lihtsustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt.

Uue süsteemi kasutuselevõtuga soovib riik suurendada kohalike omavalitsuste läbipaistvust ja kodanike kaasarääkimise võimalust.

Portaali pilootprojekt käivitub Viiratsi vallas http://viiratsi.kovtp.ee. Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda testperioodi lõppedes alates 2011. aasta märtsist.

Teenuseportaal põhineb sisuhaldustööriistal (liferay.com), mis võimaldab veebilehte kergesti ja ühtselt hallata. Arendatud lahendus sisaldab omavalitsuste veebilehekülgede standardset ülesehitust, haldustööriistu veebilehe haldamiseks ning eelseadistatud liidestust riigiregistritega.

Kõigil omavalitsustel on võimalik koduleht kujundada vastavalt lahendusega kaasaskäivatele teemakaartitele enda kodulehe omanäolisust kaotamata. Lahenduse väljatöötamist rahastati Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditega.

Allikas: Kaupo Kase, Viljandi maakonna infoühiskonna arendusjuht