Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2020
E T K N R L P
« märts    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

ERIOLUKORRA JUHT VESTLEB VIDEOSILLA KAUDU KÕIGI KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA

Eriolukorra juht Jüri Ratas võtab järgnevatel nädalatel videosilla teel ühendust kõigi Eesti 79 kohaliku omavalitsuse juhi ja sealse perearsti või haigla esindajatega, et arutada ühist võitlust koroonaviiruse vastu. Täna vestles peaminister viie eriolukorras määratud regionaalse juhiga.

Videokonverents regioonide juhtidega. Foto: Stenbocki maja

Videokonverents regioonide juhtidega. Foto: Stenbocki maja

Eriolukorra korralduste täitmiseks määratud regioonide juhid arutasid peaministriga nii hooldekodudega seonduvaid küsimusi kui ka eakate toimetulekut puudutavat. Räägiti ka aprillis saabuvast koolivaheajast ja olukorrast turvakodudes.

Jätka lugemist »

OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

Enam kui 700 tööturult ja õppest kõrvale jäänud noort on saanud riigilt ja omavalitsustelt tuge.

Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard

Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard

Kohalikud omavalitsused on alates 2018. aasta kevadest kasutanud noortegarantii tugisüsteemi, et toetada noori, kes ei õpi ega tööta. Kahe aasta jooksul on kohalikelt omavalitsustelt tuge ja nõu küsinud 785 noort.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on praeguses eriolukorras oluline pöörata tähelepanu noortele, kes on haridusteelt või tööturult kõrvale jäänud ja pakkuda neile õigeaegset tuge. „Noored on tööturul väga haavatavaks sihtgrupiks, mistõttu edaspidi suureneb kindlasti noortegarantii tugisüsteemi kasutamise vajadus. Pean oluliseks, et kasutaksime kõiki olemasolevaid meetmeid, et kriisi mõjusid leevendada ning loomulikult esmajoones aidata haavatavamaid sihtgruppe. Praegusel ajal, kui noored peavad samuti kodus püsima, on hea aeg teha tulevikuplaane ja selleks saavad oma abi pakkuda omavalitsuste juhtumikorraldajad,“ sõnas minister.

Kohalikud omavalitsused on asunud kasutama viiendat korda toimunud seire käigus koostatud nimekirju 16-26-aastastest mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest. Sel korral osaleb seires juba 48 omavalitsust.

Jätka lugemist »

PÄRNUS SPORDI- JA MÄNGUVÄLJAKUTEL EIRATAKSE KEELDE

Pärnu linnavalitsuse korrakaitseteenistuse ametnike reedel ja laupäeval tehtud kontrollkäigud näitasid, et hoolimata avalike välijõusaalide, mängu- ja spordiväljakute sulgemisest ja inimeste vahelise distantsi hoidmise nõudest, kiputakse keeldu ja nõudeid eirama.

Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada. Foto: Urmas Saard

Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada. Foto: Urmas Saard

Kuigi pea 80 linnale kuuluval spordi- ja mänguväljakul on üleval eesti- ja venekeelsed sildid, mis ütlevad, et rajatis on koroonaviiruse leviku tõttu 1. maini suletud, minnakse sellele vaatamata staadionile palli mängima või mänguväljakule kiikuma.

Sulgemissilt tähistab avaliku välijõusaali, spordi- ja mänguväljaku täielikku kasutuskeeldu ja siin ei ole vahet, kas mängima või turnima minnakse üksi või koos pereliikmega.

Eriti palju eiratakse seda keeldu just koolide staadionidel, näiteks Tammsaare kooli aiaga piiratud palliplatsil, Koidula gümnaasiumi ja Ülejõe kooli staadionil ning Lastestaadionil, kus korrakaitseteenistuse ametnikel tuli möödunud nädalavahetusel palli mängivatele lastele korduvalt selgitustööd teha ja paluda neil lahkuda.

Ka Munamäe skatepargis sõitis rulatajaid ja rattureid vaatamata sellele, et pargis on üleval sulgemissilt ning pargiala on lindiga ümber piiratud.

Jätka lugemist »

OTEPÄÄ VALLA JUHTIDE KRIISIPLAAN

Seoses COVID-19 viiruse levikuga välja kuulutatud eriolukord on pannud ka kohalike omavalitsuste toimimise uude olukorda.

Otepää. Foto: Urmas Saard

Otepää. Foto: Urmas Saard

Põhitähelepanu on pööratud kohaliku ettevõtja ja abivajaja abistamiseks.

Otepää valla juhid – lahkuv vallavanem Kaido Tamberg ja praegune Otepää vallavolikogu esimees, tulevane vallavanem Jaanus Barkala, on kokku pannud kümnest punktist koosneva kriisiplaani, mis esitatakse ülevaatamiseks Otepää Vallavalitsusele ja kriisikomisjonile.

„Olude sunnil on juhtunud, et lahkun kriisiolukorras,“ märkis Kaido Tamberg. „See ei tähenda aga sugugi seda, et jätan Otepää valla raskel ajal üksi toimetama. Olen Jaanus Barkalaga praegust olukorda põhjalikult arutanud ja koostöös teemegi need ettepanekud.“

Jätka lugemist »

JÕGEVA VALLAVOLIKOGU ESIMEHEKS VALITI MARGUS KASK

Täna valiti salajase hääletamise tulemusena Jõgeva vallavolikogu uueks esimeheks 15 poolthäälega Margus Kask. Esimehe valimisel osales 16 volinikku.

Margus Kask. Foto Marge Tasur

Margus Kask. Foto: Marge Tasur

Kuna veebruari lõpus esitas toonane volikogu esimees Raivo Meitus kohast loobumise avalduse, tekkis uue esimehe valimise vajadus. Vastavalt koalitsioonilepingule esitas kandidaadi Reformierakond.

Värskelt valitud volikogu esimees sõnas, et volikogu töös on võtmesõna konstruktiivne koostöö. „Praeguses eriolukorras peab volikogu töö toimima ning selleks vajame mõistlikku ja tihedat koostööd,“ lausus ta. Margus Kask on osalenud omavalitsuspoliitikas mitmeid aastaid.

Jõgeva vallavolikogu istung toimus täna erandkorras Jõgeva kultuurikeskuses, et volinikud saaksid töötada võimalikult hajutatult. Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga ja avalike ürituste keeluga kuulutas volikogu istungi viiruse leviku tõkestamiseks kinniseks. Seoses viirusega on istungid kinnised kuni eriolukorra lõppemiseni. Istungi läbiviimiseks ei kasutatud tarkvaralahendust VOLIS, sest ilma volikogu liikmete füüsilise kogunemiseta ei ole võimalik nõuetekohaselt salajast isikuvalimist läbi viia.

Print

 

 KU päevatoimetaja

TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST

Tallinna linnavolikogu esimees pöördus täna Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole palvega algatada seadusemuudatus, et kohalike volikogude istungite elektroonilistes kanalites korraldamine oleks üheselt mõistetav.

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto Jukko Nooni

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni

Terik on seisukohal, et ilma vastava muudatuseta on elektroonilisel teel läbiviidud volikogu otsused õigustühised, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud seaduses volikogu istungi läbiviimisele kehtestatud õigusnorme.

Tallinna linnavolikogu on viiruse leviku vältimiseks korraldanud hetkel oma töö nii, et istungitel osaleb igast fraktsioonist vaid üks esindaja. Selline lahendus aga ei saa kaua kesta, kus poliitiline debatt on pärsitud.

Tallinna linnavolikogu esimehe sõnul oli pöördumise ajendiks rahandusministeeriumi ringkiri kohalikele omavalitsustele, milles soovitatakse praeguses eriolukorras elektroonilise volikogu istungi läbiviimist. „Samas kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda istungil virtuaalset või elektroonilist osalemist. Füüsilise kohaloleku nõudest möödaminekut ei saa õigustada põhjendusega, et seaduse vastuvõtmise ajal 1993. aastal ei tuntud tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimalusi,“ kirjutas Terik põhiseaduskomisjoni esimehele Paul Puustusmaale.

Jätka lugemist »

PÄRNU TÄISKASVANUTE VARJUPAIK AVATUD KA TORI VALLA ELANIKELE

Pärnu linnavalitsus ja Tori vallavalitsus sõlmisid koostöölepingu, mille järgi võimaldab linn korraga kuni kümnel Tori valla elanikul kasutada ööbimiseks ja päevaseks viibimiseks Suur-Posti tänaval tegutsevat Pärnu täiskasvanute varjupaika.

Pärnu täiskasvanute varjupaiga hoone. Foto: Urmas Saard

Pärnu täiskasvanute varjupaiga hoone. Foto: Urmas Saard

Keskmiselt kasutab täiskasvanute varjupaika igapäevaselt 15-20 inimest

„Tori vallal endal ei ole täiskasvanute varjupaika, kuid vajadus selleks on olemas. Osalt nende inimeste näol, kes on siiani elanud Sindis osades Pärnu mnt 27a korterites. Ajalooliselt on see nii välja kujunenud, sest Sindi linnal oli palju vabana seisvaid eluruume, mida abivajajatele kasutamiseks jagati. Siiani ongi mõned Pärnu mnt 27a korterid täitnud sisuliselt varjupaiga rolli, kuid on tingimuste poolest väga halvad. Nüüd, mil korrastame valla sotsiaaleluruume, on tekkinud vajadus varjupaiga teenuse järele neile, kes ei pea kinni ühiselu reeglitest ning inimestele, kes vaatamata korduvatele meeldetuletustele ega ka omavalitsuse poolsele järeleandmisele ei ole asunud likvideerima oma üüri- ja kommunaalvõlgnevusi,“ põhjendab varjupaiga teenuse kasutamise vajadust Tori abivallavanem Priit Ruut.

Jätka lugemist »

TALLINN LIITUB MEREFESTIVALE KORRALDAVATE LINNADE VÕRGUSTIKUGA

Tallinna linnavolikogu kiitis tänasel istungil heaks Tallinna liitumise Läänemere-äärseid merefestivale korraldavate linnade võrgustikuga The Baltic Sail ning andis volitused linnapea Mihhail Kõlvartile lepingu sõlmimiseks.

Tallinna laht. Foto Urmas Saard

Tallinna laht. Foto: Urmas Saard

Leping kehtib 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.

Linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman märkis, et tegemist on positiivse algatusega, mida toetati ühehäälselt. „Komisjonis tekkisid küll mõned tehnilised küsimused, sest liikmelisusega kaasnevad linnale ka rahalised kohustused – võrgustiku aastane osalustasu on 5000 eurot, kuid linlastele kaasnev kasu kaalub selle kindlasti üles. Näiteks loob võrgustikku kuulumine eeldused, et Tallinna merepäevi külastaks rohkem eksootilisi ajaloolisi laevu, mis muudab merepäevade programmi veelgi atraktiivsemaks,“ selgitas Toman.

Jätka lugemist »

PÄRNUS TEHAKSE ALGUST JÕULUKAUNISTUSTE MAHA VÕTMISEGA

Jaanuari viimasel nädalal hakatakse jõulukaunistusi maha võtma ja jõulupuud leiavad taaskasutust.

Uuel nädalal kaob Pärnu linnapildist Iseseisvuse väljakut kaunistav hall nulg, mille oksad lähevad Saaremaale osaühingule Lahhentagge, kes valmistab okstest alkoholivaba toonikut. Foto: Urmas Saard

suuremad valgusinstallatsioonid jäävad veel mõneks ajaks üles, sest neid dekoratsioone sobib eksponeerida ka muul ajal, kui ainult jõuluperioodil

Kaunistuste teisaldamine on aeganõudev protsess, kuna iga valguskuul ja -element tuleb käsitsi ükshaaval alla võtta ja enne hoiukohta viimist üle kontrollida.

Et dekoratsioone on üle linna palju ja väga erinevaid, kulub nende ära toimetamisele vähemalt paar nädalat.

Kõige esimesena korjavad osaühingu Leonhard Weiss elektrikud tulekaunistused ära linna jõulupuudelt, seejärel lähevad välja teenitud puhkusele jõuluehted Rüütli tänavalt, Kuninga kooli eest ja Lastepargist.

Teater Endla esist ilmestavad sinised tuled, Koidula pargis särav valguslahendus ja muud suuremad valgusinstallatsioonid jäävad veel mõneks ajaks üles, sest neid dekoratsioone sobib eksponeerida ka muul ajal, kui ainult jõuluperioodil.

Jätka lugemist »

TALLINNA TAKSOD SÜSINIKUNEUTRAALSEKS

Tallinn on võtnud eesmärgiks linna ühistranspordi ökoloogilise jalajälje vähendamise ning 15 aasta pärast nullemissioonini jõudmise. Linnavolikogu esimees Tiit Terik kohtus täna taksofirmade ja transpordiplatvormide esindajatega, et arutada plaani kehtestada nullemissiooni nõue ka pealinnas taksoteenust osutavatele sõidukitele.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto Jukko Nooni

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto: Jukko Nooni

Volikogu esimehe ettepanek, et taksodena kasutatavad sõidukid võiksid kümne aasta pärast olla nullemissiooniga, ei kohanud vastuseisu. Pigem arvasid ettevõtete esindajad, et nende autoparkides olevate sõidukite vahetamine keskkonnasõbralikemate vastu on mõnel juhul saavutatav võib-olla kiireminigi. Kõige enam mõjutab seda tehnoloogia areng ja autotootjate võimekus Eesti turule sobivaid sõidukeid toota ning loomulikult ka autode hind.

„Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ning oma roll on siin ka kohalikel omavalitsustel. Oluline on läheneda valdkonnale süsteemselt, sest väga paljud väiksemad sammud aitavad kaasa lõppeesmärgi saavutamisele. Tallinn on võtnud sihiks muuta 2025. aastaks linnatransport diiselkütuse vabaks ning 2035. aastaks üle minna täielikult elektrifitseeritud ühistranspordile. Sarnane eesmärk tuleb võtta ka taksonduses. Samal ajal on vaja kindlasti motiveerida ka tavakodanikke rohkem kasutama ühistransporti või uue auto soetamisel eelistama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid,“ lausus Terik.

Jätka lugemist »

VALITSUS KIITIS HEAKS OMAVALITSUSTE VABATAHTLIKU ÜHINEMISE TOETUSE TAASTAMISE

Suuremate ja võimekamate omavalitsuste loomise soodustamiseks, kiitis valitsus riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul heaks põhimõtte taastada omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetuse.

Vabariigi valitsuses. Foto Urmas Saard

Vabariigi valitsuses. Foto: Urmas Saard

„Rahandusministeeriumi eelmise aasta analüüsist nähtub selgesti, et 2017. aasta haldusreformi käigus ühinenud omavalitsused on valdavalt senisest oluliselt tugevamad ja efektiivsemad, kui nad olid väiksemate linnade ja valdadena,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Soovime ka edaspidi innustada omavalitsusi läbi mõtlema, kas neil oleks naabervalla või -linnaga ühinedes võimalik pakkuda oma piirkonna elanikele paremaid teenuseid ning mugavamat elukeskkonda. Küll aga näeme kriteeriumina, et ühinemisejärgselt peaksid siis moodustuma maakonnasuurused omavalitsused. Kui mõnel vallal või linnal tekib selline ühinemissoov, siis soovime neile rahalise toetusega abiks olla.“

Möödunud aasta viimasel kabinetiarutelul lepiti kokku põhimõtteline heakskiit ühinemistoetuse taastamiseks. Toetuse määrade ja suuruse üle arutatakse riigihalduse ministri esitatud ettepanekute alusel 2020. aasta kevadel, kui koostatakse riigi eelarvestrateegiat aastateks 2021–2024.

Jätka lugemist »

Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi tuli kinnisvara omanikel käesoleva aasta 1. jaanuariks korrastada ehitisregistri andmed ehk kanda kõik üle 20 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned ehitisregistrisse.

Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto Urmas Saard

Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto: Urmas Saard

Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Niguli sõnul ei tähenda tärmini möödumine seda, et ehitisregistrisse seni veel kandmata hoonete andmeid enam korrastada ei saaks või asuks omavalitsus registrisse kandmata hoonete omanikke karistama.

„Kõik kinnisvara omanikud, kes ei jõudnud 1. jaanuariks oma kinnistul asuvaid ehitisi ehitisregistrisse kanda, saavad seda jätkuvalt teha, sest neid hooneid, mille osas on andmed jätkuvalt puudulikud, leidub veel üksjagu,“ ütleb Nigul.

Riigi aadressandmete süsteemi andmete kontrollimise ja korrastamise käigus on ilmnenud, et Pärnus asuvad puudulike andmetega hooned enamjaolt osavaldades. Pärnu keskuslinnas leiab ehitisregistrisse kandmata ehitisi harvem.

Oma kinnistul asuvate ehitiste andmeid saab igaüks ise kontrollida ehitisregistri kodulehel www.ehr.ee. Üle tasub vaadata ka hoone(te) nõukogudeaegsed hooneregistri dokumendid ja kontrollida, kas need on ikka ehitisregistrisse üle kantud.

Jätka lugemist »

Sisseränne kasvatab Pärnu elanike arvu

Pärnu ja tema osavaldade elanike arv on võrreldes eelmise aasta 2. jaanuariga kasvanud 232 inimese võrra, aasta lõpus elas Pärnu omavalitsuses 51 504 inimest.

Pärnu Foto Urmas Saard

Pärnu. Foto: Urmas Saard

Ainsana sündis juulis üks inimene rohkem kui suri

Elanike arv on suurenenud Eesti teistest omavalitsustest ja välismaalt Pärnusse kolimise tõttu. Iive oli negatiivne, inimesi suri rohkem kui sündis.

Pärnusse saabujaid oli eelmisel aastal 415 inimese võrra rohkem kui lahkujaid. Suurem osa uusi elanikke tuli mujalt Eestist, kuid ka välisriikidest saabujaid oli iga kuu kümnetes. Kõige enam koliti välismaalt Pärnusse mais (57), kõige vähem augustis (18).

Eesti teistest omavalitsustest saabujaid oli kõige rohkem veebruaris (189) ja kõige vähem novembris (127). Nii välismaalt kui mujalt Eestist tulijate arv oli enamikel kuudel tulijate kasuks, vaid augustis, septembris ja oktoobris oli lahkujaid rohkem. Tõenäoliselt on nendel kuudel mindud õppima mõnda teise linna, õppeaasta algus on ka lastega peredele kõige sobivam aeg kolimiseks.

Jätka lugemist »

Kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak

Pärnu kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak, mille poolt hääletas 448 pärnakat.

bty

Pärnus Hirve ja Merimetsa tänava nurgal asuv nn „Sepa plats“. Foto: Urmas Saard

Teiseks jäi avaliku liikumis- ja õppelinnaku rajamine Mai kooli õuealale, mida eelistas 360 hääletamisest osavõtnut. Kolmandaks tuli discgolfipargi rajamine Loode-Pärnusse 274 häälega. Lemmikloomaparki soovis 105 pärnakat, ülejäänud ettepanekud kogusid vähem kui sada häält.

Jätka lugemist »

Pühitseti puna-kollast hoburauaga Tori valla lippu

EELK piiskop ja Tartu linna aukodanik Joel Luhamets õnnistas Eesti sõjameeste mälestuskirikus toimunud eilsel Tori valla aastapäeval Tori valla uut lippu.

Piiskop Joel Luhamets õnnistab Tori valla lippu Foto Urmas Saard

Piiskop Joel Luhamets õnnistab Tori valla lippu. Foto: Urmas Saard

Pikuti lainelõikeliselt poolitatud kollasel-punasel lipukangal on punane-valge ülalt avatud hobuseraud, mille otstes on vastavalt valge ja punane käpprist

Lipu pühitsemisel jutlustas piiskop austusest, lugupidamisest ja armastusest. „Uskuge, armastus ja austus sunnivad meid elus tegema kõige paremaid otsuseid ja selle läbi saab inimene Jumala poolt austatud ja õnnistatud. Just nii suhtub Jumal meisse ja see sütitab meis soovi elada Jumalale meelepärast elu. Sündigu Tori vallas austus ja lugupidamine,” kõneles vaimulik.

Lipu õnnistamisel lausus Luhamets: „Ma pühitsen Tori valla lipu kolmainu Jumala Isa, Poja ja Pühavaimu nimel. Aamen!” Palvetades ütles ta muuhulgas: „Kingi meile igapäevast lugupidamist ja austust.” Viimaks luges kirikusse kogunenud rahvas koos piiskopiga Meie Isa palvet.

Lipu pühitsemise järel asetati Tori valla lipp kolmikalusele kiriku ja Eesti lippude vahele.

Jätka lugemist »

Nõmme elanike arv on 2019. aastal kahanenud

2019. aasta 1. oktoobri seisuga elab Tallinnas 443 048 inimest, kellest Nõmme elanikke on 38 587. Eelmisel aastal samal ajal oli Nõmmele registreeritud 39 448 inimest.

Nõmme lipp

See tähendab, et aastaga on Nõmme elanike arv vähenenud 861 inimese võrra.

Nii võrreldes eelmise aasta oktoobri kui ka 1. jaanuari 2019 seisuga on Nõmme elanike arv vähenenud. Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on aga rõõmustav, et hoolimata Nõmme elanike arvu üldisest vähenemisest on iive sel aastal siiski positiivne olnud. „2019. aastal on seni sündinud Nõmmele 289 last, kellest 155 olid tüdrukud ning 134 poisid,“ lausus linnaosavanem. Lisaks eestisisestele liikumistele on 2019. aastal Nõmmelt välismaale elama asunud 40 inimest.

 

Nõmme lipp →

Pärnu linn ostab Reiu-Raeküla suusaraja tegemiseks kaks lumekahurit

Pärnu linnavalitsus valis välja ettevõtted, kellelt ostetakse Reiu-Raeküla suusaraja kunstlumesüsteemi väljaehitamiseks kõrgsurve konteinerpumpla ja lumekahurid.

Illustreeriv pilt kunstlume valmistamisest Pärnu Vallikäärus. Foto. Urmas Saard

Illustreeriv pilt kunstlume valmistamisest Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Konteinerpumpla on vajalik selleks, et jõest vett pumbata, kaks ratastel turbiinlumekahurit kunstlume tootmiseks. 25 000 eurot maksva pumpla müüb linnale Kessu OY, 41 700 eurot maksvad lumekahurid MHL-Snow OÜ. Ühe lumekahuri tootlikkuseks on 50 kuupmeetrit tunnis 20 barise veesurve juures.

Esialgu toodetakse kunstlund ühes kohas, kust see laiali veetakse. Edaspidi on kavas hakata lund tootma otse rajale ja lumi traktoriga laiali ajada.

Kolme kilomeetri pikkune valgustatud suusarada tehakse Reiu-Raeküla terviseradade parkla lähedale. Osa rajast kulgeb mööda raudteetammi, osa Lätte tänava ääres. Tänavu on kavas jõuda niikaugele, et saaks kunstlund tootma hakata. Valgustuse ümberehitamine, raja äärde hüdrantide paigaldamine ja rajahooldustehnika soetamine jäävad järgmisesse aastasse.

Kunstlumekattega suusaraja väljaehitamine maksab vähemalt 320 000 eurot. Sellest 160 000 annab kultuuriministeerium, ülejäänu jääb linna kanda.

Linnavolikogu saali ehib nüüd suur riigilipp

Tänane Tallinna linnavolikogu istung algas piduliku liputseremooniaga, mille käigus kinkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart linnavolikogu esimehele Tiit Terikule Eesti ja Tallinna lipu, mis hakkavad kaunistama linnavolikogu istungite saali.

Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto Jukko Nooni

Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto: Jukko Nooni

lisaks sellele, et tänavu möödub 800 aastat Tallinna esmamainimisest, on veel üks ajalooline tähtpäev – 115 aastat möödub ajast, mil eestlased saavutasid Tallinna linnavolikogus ülekaalu

Tiit Teriku sõnul andsid eelmise hooaja mitmel istungil tooni vaidlused riigilipu üle Tallinna linnavolikogus. „Võin kinnitada, et Eesti lipp on olnud linnavolikogus kogu aeg au sees ning kõik on suhtunud sellesse lugupidavalt. Juba toona ütlesin, et kui riigilipu jaoks on saalis ruumi vaja, tuleb vajadusel kas või mööblit ümber tõsta. Suvepuhkuse ajal värskendatigi istungite saali ning soetati ka sobivad lipualused, kus lippe väärikalt eksponeerida. Loodetavasti saavad nüüd kõik volikogu fraktsioonid suunata oma energia pealinna teemade ja tallinlaste murede lahendamisele,“ lausus Terik.

Jätka lugemist »

Mart Tõnismäe asub tööle Pärnu linna kultuuri ja sporditöö peaspetsialistina

„Aeg on kui vankriratas, mis aina veereb. Vankriratta saad peatada aga ajaratast mitte. Minu ajaratas Sindis on veerenud ja kulgen edasi,” teatas Tori valla kultuurinõuniku ametis olnud Mart Tõnismäe, kes enne nelja omavalitsuse ühinemist alustas tööd Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna.

Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas. Foto: Urmas Saard

Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega

„Aitähh teile vahvad Sindi kultuuri ja haridustöö tegijad! Oli väga meeldiv teiega koos luua ja toimetada,” kirjutas Tõnismäe täna hommikul meililistis austuse ja lugupidamisega neile Sindis tegutsevatele omavalitsuse allasutustele ja koostöö kaaslastele, kellega ta eelmisel aastal alustas.

Mullu märtsi alguses pidas äsja ametisse nimetatud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik esmatähtsaks kohtumist volikogu haridus- ja kultuurikomisjoniga, et tutvustada oma senist elu ja tegevusi. Samas kuulas ta osavõtlikku tähelepanelikkusega komisjoni liikmete mõtteid ning avaldas omapoolseid nägemusi linna edasises kultuurielus. Tõnismäe tuli linnavalitsusse asendama lapsepuhkusele jäänud samas valdkonnas töötavat Kairi Gustavsoni. Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega, nagu tahtnuks kümneid aastaid linna (nüüd siis valla) kultuurielus osaleda.

Jätka lugemist »

Valmis kogumik „Pärnu arvudes 2017“

Pärnu linnavalitsuses valmis linna peamisi arvnäitajaid sisaldav kogumik „Pärnu arvudes 2017“, mis on kättesaadav linna kodulehel.

Klikka siia

Klikka siia

Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule

Kliimapeatükist saab teada, millised olid linna 2015., 2016. ja 2017. aasta maksimum- ja miinimumtemperatuurid, aasta sademete hulk, aasta keskmise päikesepaiste kestus jne. Erinevate aastate võrdlusest selgub, et maksimumtemperatuurid väga palju ei erine, kuid talv oli 2016. aastal krõbedam kui 2015. või 2017. aastal.

Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule (01.01.2018 seisuga), aga Pärnu on endiselt rahvaarvu poolest Eesti neljas linn. Narva elanike arv küll väheneb, ent seal elab siiski pea 7000 elanikku rohkem kui Pärnus.

Suvepealinna populaarsemad poiste nimed on Robert, Robin, Oliver, Oskar ja Artjom, sagedasemad tüdrukute nimed Sofia, Maria, Mia, Alisa, Nora, Eliise ja Hanna.

Jätka lugemist »

Väikese külaseltsi projekt kutsus Eestisse rahvusvahelise seltskonna VOLISE huvilisi

Projekti koodaaruannet käsitlev nõupidamine Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esiplaanil projekti algataja Ülvi Nool ja koostööpartner ja nõustaja Valdi Reinas

Projekti koodaaruannet käsitlev nõupidamine Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esiplaanil projekti algataja Ülvi Nool ja koostööpartner ja nõustaja Valdi Reinas

Torma vallas asuva Näduvere Külaseltsi esinaise Ülvi Noole Grundtvigi Õpikoostöö programmi esitatud projekti “Avatud valitsemine Euroopas 2013-2015″ raames toimus Sadala Külade Seltsi rahvamajas koolituspäev.

Kohaliku elu edendajad erinevatest riikidest õppisid koolitusel tundma omavalitsustes kasutatavat infosüsteemi VOLIS.Ülvi Nool märkis, et valisime tutvustamiseks süsteemi VOLIS, mis võimaldab läbi infotehnoloogia tõhustada kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste tegevust ja digitaliseerida istungeid.

“Et istungite salvestused pannakse omavalitsuste kodulehele, saavad kodanikud neid interneti vahendusel kuulata ja vaadata. Nii on paikkonna elanikud aktiivsemalt kaasatud omavalitsustöösse, saavad vajalikku teavet oma arvamuste väljakujundamiseks, ettepanekute tegemiseks, ideede algatamiseks. Torma vallavolikogu kogemus näitab et VOLISE-ga kaasnevad tulemused on väga lihtsasti saavutavad ka väikestes omavalitsustes,” leiab Nool.

VOLIS valiti projekti partnerite poolt ka üheks parimaks praktikaks Avatud Valitsemises Euroopas. Sadala rahvamajas toimunud koolituspäeval tutvustas VOLIS-t Henri Pook, kes on selle infosüsteemi väljatöötajaks ja tunnustatud tutvustajaks nii Jõgevamaal kui ka teistes Eestimaa paikades. Poogi loengut olid kuulamas inimesi Itaaliast, Türgist, Ühendkuningriikidest, Rumeeniast, Hollandist, Poolast, Itaaliast, Saksamaalt, Portugalist ja Kreekast. Neile tuli üllatuseks, et VOLIS-e vastu tuntakse huvi ka Rootsis ja Hollandis.

“Projekti koostamiseks andis mõtte asjaolu, et varasematesse Torma valla volikogudesse kuuludes tajusin, et vallaelanike peaaegu ei kaasatudki eelnõude menetlemisse ja otsuste vastuvõtmisesse. Piirkonna elu arendamiseks on aga olulised võimalikult paljude inimeste mõtted valuküsimustest, vajalike hoonete ja rajatiste ehitamistest,” ütles majandusharidusega Ülvi Nool, kes on ka tänase Torma vallavolikogu esimees ning kuulub Carl Robert Jakobsoni nimelisse Torma põhikooli ja Torma lasteaia Linnutaja hoolekogusse.

Jaan Lukas

Omavalitsusreform läks ringi peale

Regionaalminister Siim Kiisler saatis ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu. Eelnõu sisuks on omavalitsuste koondumine piirkonnas välja kujunenud tõmbekeskuste ümber 2017. aasta sügiseks.

„Tänane omavalitsuskorraldus on nagu peale ununenud käsipidur, mis takistab paljude valdkondade arengut. Reformi elluviimine avab võimalused muuta avalikke teenuseid paremaks ja inimesele kättesaadavamaks ning loob võimaluse kohalikel omavalitsustel senisest rohkem piirkonna arengus kaasa rääkida,“ ütles Kiisler ning lisas, et eelnõu valmimisse on kaasatud sisuliselt kõik Eesti selle valdkonna eksperdid. „See on väga konkreetne plaan, millega saab ja peab edasi minema.“

Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab regionaalminister tekkinud erimeelsused. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese.

Ministeeriumidelt oodatakse tagasisidet 24. veebruariks, misjärel saab kooskõlastamise käigus tekkinud küsimused lahendada. Pärast ministeeriumide vahelist kooskõlastusringi esitab regionaalminister seaduseelnõu valitsusele ja seejärel parlamendile.

„Ma loodan küll, et see tugeva vabatahtlikkuse elemendiga reform jõuab Riigikokku. Ka otsuse mittetegemine on üks valikutest, kuid siis tuleb endale ka aru anda, et varsti jääbki meil paljudes kohtades ainult riigibuss käima,“ selgitas Kiisler.

Täna on Eestis 215 omavalitsust, enamikus neist elab vähem kui 2000 elanikku. Regionaalministri poolt väljapakutud tõmbekeskustel põhinevat reformi toetab Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse põhjal 45 protsenti elanikkonnast.

Lühikokkuvõte omavalitsusreformi seaduse eelnõust asub SIIN ning seaduseelnõu ise SIIN ja seletuskiri SIIN. Tõmbekeskuste nimekiri asub SIIN ning pdf formaadis tõmbekeskuste kaart SIIN. Kogu omavalitsusreformi puudutav materjal on koondatud ka ajaveebi http://haldusreform.wordpress.com.

Heidi Ojamaa
Pressinõunik
Regionaaministri valitsemisala
Tel: 6125227;  Mob: 5562 4089
heidi.ojamaa@siseministeerium.ee

backTag

Elukestev õpe

Kodukandi Koolituskeskuse tegevuse ja plaanide arutelule on 26. veebruaril oodatud külaliikumise ja kogukondaliku arenguga seotud konsulendid ja koolitajad. Lisaninfo eha@kodukant.ee
Kodukandi koolituskeskus koolitab:
8. veebruaril Aravetel, koostöös Järvamaa Kodukandiga – Külakroonika koostamine http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=01913737e2&e=2cf9a51227
14. veebruaril Rõuges, koostöös Rõuge vallavolikoguga kohaliku omavalitsuse toimimisest

Ukraina omavalitsusjuhid tutvusid Rakvere linna arengutega

ukraina KOV juhid rakveres 17.01.213 IMG_7277

Ukraina Tšernigovi oblasti omavalitsusjuhtide seitsmeliikmeline delegatsioon viibis 17-.18. jaanuaril Rakveres õppevisiidil, kus nad tutvusid Rakvere linna tegemistega nii energiasäästu alal kui ka arengute kavandamise ja kavandatu elluviimisega. 

Linnavalitsuses toimunud seminaril tutvustasid Rakvere linnapea Toomas Varek ja abilinnapea Rainer Miltop, kuidas Rakvere linn oma arenguid planeerib ja arengutegevusi eelarvesse kavandab.

Tšernigovi omavalitsusjuhtide peamine huvi koondus Rakvere linna säästva energia kavale (SEAP) ja selle ellurakendamisele.

Rakvere oli esimene linn Eestis, kes Linnapeade Paktiga neli aastat tagasi liitus. Linnapeade Pakti liikumise laienemisest annab märku kasvõi fakt, et Ukrainaski on Linnapeade Paktiga ühinenud mitukümmend linna. Paktiga ühinemine tähendab allakirjutanule ühtlasi ka kohustust koostada energia säästukava, milles kirjeldatakse, kuidas kavatsetakse suurendada energiatõhusust ja kasutada oma territooriumil taastuvaid energiaallikaid. Aasta jooksul pärast allakirjutamist kohustuvad paktile allakirjutanud kaardistama heitkoguste põhitasemed ja esitama aasta jooksul pärast paktile allakirjutamist säästva energia tegevuskava. Rakvere linna eeltegevusi paktiga liitumisel jagas Andres Jaadla.

Energiaaudiitor Aare Vabamägi tutvustas külalistele Rakvere säästva energia kava koostamist, selle rakendamist ja energiaauditite koostamist. Külalisi huvitas kortermajade renoveerimiseks eraldatav riigi rahaline tugi ehk Kredexi toetus ning linna korteriühiste Võidu 42, Võidu 44 ning Tuleviku 10a kogemused Kredexi toetuse saamisel ja kasutamisel. Praktilise poole pealt tutvusid külalised Rakveres terviklikult renoveeritud Tuleviku 10a kortermaja tegevustega ning linna allasutustest kõige energiasäästlikuma majaga – Rakvere muusikakooliga.

Raplas viiakse läbi koolitus “Külakroonikate koostamine”

Tere, austatud, külavanemad, MTÜ eestvedajad ja tulevased MTÜ-de loojad või lihtsalt aktiivsed inimesed! Austatud omavalitsuste lehtede toimetajad ja kodulehekülgede moderaatorid, head kultuuritöötajad!

MTÜ Raplamaa Külade Liit palub Teid osalema 29. jaanuaril algusega kell 10 Rapla Maavalitsuse II korruse saalis koolitusel ”KÜLAKROONIKATE KOOSTAMINE”.

Koolitus annab teadmisi nii küla-, organisatsiooni- kui perekroonika koostamiseks. Koolituse viib läbi Liikumine Kodukant Koolituskeskuse koolitaja Egon Mets. Koolitusele palun kaasa võtta 2 eurot omaosaluse tasu. Palun koolitusel osalemisest kindlasti teada anda hiljemalt 25. jaanuariks e-postiaadressil kalfanne@gmail.com või telefonidel +372 5646 5874 ja +372 5361 1901.

Registreerumine on vajalik kohvipauside ja lõunasöögi tellimiseks.

Tule palun ise ja teavita teisi.

Koolituse läbiviimist toetab Raplamaa Partnerluskogu läbi LEADER programmi.