Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Laiuse naisrühm Meie Mari on tantsinud kakskümmend viis aastat

105-aastases Laiuse seltsimajas peetud Laiuse naisrühma Meie Mari 25. sünnipäevapeol esitleti kollektiivist jutustavat raamatut, meenutati minevikku, kõneldi tulevikuplaanidest, tunnustati rahvatantsukultuuri eestvedajaid ja sellele kaasa aitajaid.

Meie Mari ühispilt. Foto erakogu

Meie Mari ühispilt. Foto: erakogu

Meie Mari on tõeline kirss tordil, kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud

17. novembril värsket trükist „Meie Mari Muraka memuaarid ehk kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai” esitlenud naisrühma tantsija (aastatel 2011-2017) Raine Lindepuu ütles, et see raamat jutustab sellest, kuidas ta natuke rohkem kui kuus aastat nende toredate „kepsutajatega” ühiselt aega veetis – kus käidi esinemas ja mis juhtus enne esinemisi. Mitmed koosviibinud said sündmuselt kaasa Raine Lindepuu memuaariraamatu, millesse autor autogrammi kirjutas.

Raine Lindepuu lausus südamlikud tänud Meie Mari naistele, kes nägid tohutut vaeva, et pikka aega tühjana seisnud Laiuse seltsimaja rühma sünnipäevaks korda teha.

Meie Mari veerandsajandal sünnipäeval olid kohal mitmed kunagised Laiuse kultuuritegijad ja kogukonnelu eestvedajad.

Jätka lugemist »

Nõmme tunnustusauhinna pälvisid noor kabetaja ja laulupäeva korraldajad

Eile, 12. novembril tähistas Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimus sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, mille eel kuulutati välja tänavused Nõmme linnaosa tunnustusauhinna saajad. Sel aastal pälvisid tunnustuse noor kabetaja Priit Lokotar ning Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldanud toimkond.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto: Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on juba pikki aastaid olnud tavaks linnaõiguste andmise aastapäeval avaldada tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda kaks auhinda.

„Üks auhindadest läks noorele kabetajale, 10-aastane Priit Lokotarile, kes on Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli õpilane. Priit Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võitnud üheksa medalit, rääkimata võitudest kodumaistel võistlustel. Priit tuli sel aastal Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui vene kabes. Novembri alguses Valgevenes lõppenud noorte maailmameistrivõistlustel sai ta kaela pronksmedali,“ sõnas linnaosavanem aktusel.

„Teine auhind läks aga tänutäheks nõmmekate kogukonna algatusrühmale, kes käisid välja idee taaselustada Nõmme laulupäev ning selle ka ellu viisid. Kingitusena Eesti Vabariigi 100. juubeliks korraldasidki aktiivsed nõmmekad 17. juunil Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva,“ lisas Šillis.

Tunnustusauhinnaks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi

 

 

 

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Tori valla esimene sünnipäev – nagu presidendi vastuvõtt

Pühapäeval tähistati Pärnumaal nelja omavalitsuse ühinemise tulemusena sündinud uue Tori valla esimest tähtpäeva erilise pidulikkuse ja suurepäraselt läbi mõeldud kavaga, mis üllatas kõiki kutsutud külalisi.

Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto Katariina Vaabel

Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto: Katariina Vaabel

Lauri Luur: Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu

„Kuuldavasti olnud presidendi vastuvõtu tase,” võis täna sotsiaalmeediast lugeda nende arvamust, kes hindasid toimunut kohalviibinute muljete järgi. Tõepoolest, Sindi seltsimaja fuajee ja kaks saali paistsid silma täiesti eripärase kujundusega, mille sarnast pole vähemalt viimase kümne aasta jooksul kordagi täheldanud, ilmselt ka mitte kunagi varem. Argo Juske sõnul laotati põrandatele 224 ruutmeetrit punast vaipa. Juske oligi kujunduse autor ja teostaja. Lillede iluga rõõmustasid silma 60 ratsuritähte ja 40 punast roosi.

„Aasta tagasi, 11. novembril said teatavaks Are, Sauga, Tori valla ja Sindi linna ühinemise teel tekkinud Tori valla valimistulemused,” selgitas õhtujuht Ado Kirsi ja lisas juurde, et samal päeval, kuid sada aastat tagasi iseseisvus tuhandeaastane Poola, kes nüüd tähistab sajandat taasiseseisvuspüha. 11. novembrit peetigi nüüd uue valla sünnipäevana.

Jätka lugemist »

Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Täna, 12. novembril möödub 80 aastat Nõmme gümnaasiumi hoonele nurgakivi panekust. Sel puhul avati kooli ees nimeline pink Nõmme gümnaasiumi pikaaegsele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt Foto Jukko Nooni

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt. Foto: Jukko Nooni

kes ei reetnud sinimustvalgeid põhimõtteid ka nõukogude terrori tingimustes

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegid ettepaneku Alfred Teastele nimelise pingi paigaldamiseks pärast kevadel toimunud linnaosa asumiseltside ümarlauda kooli vilistlane ja Nõmme Tee Seltsi liige Kadi Alatalu.

Alfred Teaste (1895-1992) juhtis Nõmme gümnaasiumi aastatel 1931-1940 ning 1941-1944. Suurel määral direktori initsiatiivil võttis Nõmme linnavolikogu 1936. aasta vastu otsuse ehitada uus gümnaasiumihoone. Okupatsioonivõimud ei lubanud Teastel direktorina töötada, kuid kuni 1949. aastani sai ta jätkata koolis tööd õpetajana, misjärel ta vallandati. Kaks aastat hiljem saadeti ta vangilaagrisse.

Jätka lugemist »

Tartumaa Kodukant tähistas 20. aastapäeva

Riigikogu maaelukomisjoni juhi Aivar Koka sõnul tuleks kohalikul omavalitsusel külade potentsiaali maksimaalselt kasutada.

Kodukant Tartumaa juhatuse liige Külli Pann, Riigikogu maaelukomisjoni juht Aivar Kokk ja Kodukant Pärnumaa liige Krista Habakukk ühenduse Tartumaa Kodukant 20. aastapäeva tähistamisel Foto Raido Paurson

Kodukant Tartumaa juhatuse liige Külli Pann, Riigikogu maaelukomisjoni juht Aivar Kokk ja Kodukant Pärnumaa liige Krista Habakukk ühenduse Tartumaa Kodukant 20. aastapäeva tähistamisel. Foto: Raido Paurson

Ühendus Tartumaa Kodukant pidas laupäeval, 27. oktoobril, Rõngu rahvamajas oma 20. aastapäeva. Üritust väisasid Tartumaa kodukandiliikumise alusepanijad ja endised juhid, tervitusi tõid kolleegid Kodukandi võrgustikust ning teistest organisatsioonidest, sünnipäevasoovid andis edasi ka Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk. “Tunne on hea, sest külaliikumisega liitunud seltskond on hea. Haldusreform liitis Tartumaaga mitmed aktiivsed külad nii Valga- kui Jõgevamaalt ja see teeb rõõmu,” rääkis Kodukant Tartumaa juhatuse esimees Külli Pann.

Lisaks ülevaatele Tartumaa Kodukandi kahekümnest tegevusaastast tutvustati Tartumaa tänavusi Aasta küla kandidaate ning toimusid ka mõttetalgud kogukondade tuleviku teemal. Ühe olulise teemana võeti kõneks külade koostöö ja kohaliku omavalitsuse vahel. Samal päeval esimest haldusreformi järgset tegutsemisaastat tähistanud Elva valla abivallavanem Marika Saar tõi näiteid oma töömailt: Elva vallas toimuvad detsembris juba neljandat korda külade kärajad. “Tunnustame külaliikumist, valides aasta kogukonna edendaja ja aasta küla, vastu võetud on tegevusmajanduse toetuste kord, meil on kaasav eelarve. Koostöös küladega toimub valla arengukava arutelu, vastuvõtmisel on külavanema statuut,” loetles ta.

Jätka lugemist »

Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega

Enne Sindi seltsimaja suure lava siniste eesriiete avanemist kostusid saalis istujateni kolmel korral laulu „Õrn ööbik” esimesed noodid, mis lisasid ootuspõnevust Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli 30. juubelikontserdi algusminutitesse.

Sindi muusikakooli juubelikontsert Foto Urmas Saard

Sindi muusikakooli juubelikontsert. Foto: Urmas Saard

Marko Šorin on võrrelnud Rammi „19. sajandi Mattiiseniga

Laupäeval, 20. oktoobril, toimunud kontserdil sai kauni muusikalise ülevaate kooli tegevusest. Õhtujuhid jutustasid õppeasutuse kujunemise lugu ja rääkisid inimesest, kelle nime Pärnumaa suurima valla ainus huvikool kannab.

Väga vajalikku muusikalist haridust andev kool sündis väikelinna 1988. a omaaegsete hästi innukalt tegutsenud lastevanemate algatusel, esmalt siiski Pärnu muusikakooli osana. Ka juubelikontserdi õhtujuhid olid muusikakooli lapsevanemad. Esimeseks ja ainsaks erialaks valiti koorilaulmine. Õpetööks kasutati gümnaasiumi hoones asuvat muusikaklassi. Aastate kulgedes võis hakata õppima klaverit, tasapisi lisandusid akordioni ja viiuli tunnid.

Jätka lugemist »

Eesti naabrivalve ühing kutsub osalema konkursil „Hea Naaber“

MTÜ Eesti Naabrivalve kutsub ka sel aastal kõiki Eesti elanikke osalema hea naabri leidmise konkursil, mis toimub 8.-21. oktoobril. Konkursi abil tunnustatakse hoolivaid ja abivalmis naabreid ning kutsutakse üles osalema kogukonna elus, edendades heanaaberlikke suhteid. Võitja kuulutatakse välja 25. oktoobril 2018 Eesti Naabrivalve Facebooki lehel.

Kümnendat aastat Sindis Ringi ja Jõe tänava ristmiku piirkonnas tegutsev naabrivalve Foto Urmas Saard

Kümnendat aastat Sindis Ringi ja Jõe tänava ristmiku piirkonnas tegutsev naabrivalve. Foto: Urmas Saard

Kõik oma naabri(te)st lugu pidavad eestimaalased saavad esitada oma lemmiku(d) parima naabri konkursile, mis toimub Naabrivalve Facebooki-lehel. Kandidaadi esitamiseks tuleb kirjeldada kuulutuse all oleva kommentaarina, mille eest soovitakse naabrimeest, -naist või -peret tunnustada. Naabrivalve ja koostööpartnerid paluvad kirjutada kokkuvõtvalt oma naabri nendest omadustest ja tegudest, mis teevad temast esitaja jaoks parima naabri. Kasuks tulevad näited naabrite heast suhtumisest, tublidest tegudest ning värvikad juhtumid elust enesest.

Parimat naabrit tunnustatakse konkursi peaauhinnaga, milleks on Hyundai Tuscon nädalavahetuse kasutusõigus. Auhinna on välja pannud Hyundai Motor Baltic OY. MTÜ Eesti Naabrivalve tunnustab omalt poolt võitjat Noorus SPA Hoteli SPA paketiiga kahele ning järgmist kahte võitjat tänukirjaga.

Konkurss on leitav MTÜ Eesti Naabrivalve Facebooki lehel.

Jõgevat kaunistab Ants Pajule pühendatud skulptuurpink

Tänavu 8 septembri keskpäevatunnil avati Jõgeva kesklinna pargis skulptuurpink karismaatilise ühiskonnategelase Ants Paju mälestuseks, tema vaimsuse ja ideede jäädvustamiseks tänastele ja tulevatele põlvedele.

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat Foto Sirje Kalev

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat. Foto: Sirje Kalev

Pingi avatseremoonial pargis ja sellele Jõgeva kultuurikeskuses järgnenud mõttevahetusel peetud kõnedes rõhutati Ants Paju mitmekülgsust, tema mõttejõudu ja tahet ja suutlikust ideede elluviimisel, saavutusi spordimehena, sügavalt mõtleva ja analüüsiva ajakirjanikuna, poliitikuna.
Jõgeva noorteklubi Hekto ja Jõgeva Lionsklubi asutaja ja president, Jõgeva rajoonilehe asetoimetaja, Eesti Looduse peatoimetaja, Jõgeva linnapea – see on vaid lühike ülevaade väärikatest rollidest Ants Paju (1944-2011) elus.

Ants Paju skulptuurpingi loomiseks algatas idee Jõgeva Lionsklubi. Mõtte elluviimise eestvedaja oli Antsu tütar Angela Rehi, pingi autor on skulptor Tauno Kangro

Jaan Lukas

Samal teemal:

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

 

 

 

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Nõmme rajaja järeltulijad külastavad taas Nõmmet

Sel nädalal viibivad Eestis Nõmme rajaja Nikolai von Glehni Brasiilias, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides elavad järeltulijad. Täna toimub ringsõit Nõmmel, samuti tutvutakse Glehni sünnikoduga Jälgimäel. Ennelõunal külastati Nõmme Rahu kirikut, kus kohtuti Nõmme seltside ja linnaosavalitsuse esindajatega, koguduseliikmete ning teiste huvilistega.

Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus Foto Endel Apsalon

Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus. Foto: Endel Apsalon

Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht

Perekondliku sündmuse tähistamiseks on tänavu Eestisse tulnud 24 Glehni suguvõsa liiget ning nende pereliikmeid ja sõpru. Viimati käis Nõmmel nii suurel hulgal Nikolai von Glehni järeltulijaid 2013. aastal.

Glehni lapselapselaps Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ütles täna Nõmme Rahu kirikus toimunud kohtumisel, et suguvõsa kokkutulek on perekonna jaoks tähenduslik, sest sada aastat tagasi lahkuti Eestist. „Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht,“ lausus ta kohtumisel. Ta meenutas väikese tüdrukuna orvuks jäänud Leena Rangist, kes Glehnide perre võeti ja koos nendega Eestist kaasa läks ning kes oli Brasiilias pere mitmele põlvkonnale sidemeks uue kodumaa ja Eesti vahel, sest Leena peale eesti keele muud keelt ei osanud ning rääkis lastega eesti keeles. „Nõmme oli meie jaoks muinasjutumaa. Siiani on mul meeles laulude meloodiad ja nende eestikeelsed sõnad, mida Leena meile õpetas,“ meenutas ta.

Jätka lugemist »

Sindi Naisliit tähistas oma põhikirjalise tegevuse 25. aastapäeva

Tegelikuses on toimunud liidu innukamate naiste sihipärane tegevus märksa pikemalt, seega võib juubilarile lisada veel kolm aastat ja kolm kuud boonuspunktidena juurdegi.

Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval Foto Urmas Saard

Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard

Sooviti jätkusuutlikust järgmiseks 25-ks aastaks, teiseks õnnestumisi kõigis ettevõtmistes ja kolmandaks naiselikku tarkust.

Kuigi põhikirja kinnitamiseni jõuti alles 1993. aasta 16. juulil, peeti juba 1990. aasta jüripäeval Sindi Naisliidu asutamise koosolekut, mille kokkukutsujaks oli Ilma Hannus.

Esimeseks esinaiseks valitud Ilma Hannus vedas kodanikeühendust kuni 2005. aastani. Juhtimist jätkas Aili Muskat, kellelt võttis 2011. aastal omakorda töö üle Lia Oras. Enne Juta Velleste tulekut hoidis aastatel 2015 ja 2016 kätt pulsil Anu Alabert. Juta Velleste liitus naisliiduga mullu 25. veebruaril ja üsna peatselt pärast seda valiti ta naisühenduse juhiks.

Velleste ütles, et praegu tegutseb naisliidus 19 aktiivset liiget.

Jätka lugemist »

Avatud väravatega külad Jõgevamaal

Jõgevamaa on eriline koht, kus asuvad kaks üleriigilise konkursi Aasta küla tiitli kandjat. 2005. aastal omistati tiitel Kamarile ja 2013. aastal sai tiitli omanikuks Lustivere külade piirkond.

Külaväravate avatseremoonia Sadukülas

Külaväravate avatseremoonia Sadukülas

Otslava külaparki istutati väravapuud – kaks kultuurpihlakat

Nüüd oleme maakonnas jõudnud elluviija maakondliku projekti, kus 11 meie maakonna küla avasid oma väravad ja huvilised said tutvuda eriilmeliste ja eriliste küladega ja neis tegutsevate kogukonnaseltsidega. Miks just need 11 küla. Projekti idee oli idanenud mitmed aastad ja 2016. aastal projekti algatades sai lähtuda sellest, et siis oli 10 maaomavalitsust ja igast omavalitsusest vähemalt üks küla osaleks projektis. Kuna meil on kaks üleriigilist aasta küla, siis kindlasti mõlemad külad ka osaleks.

Kaksteist pilti kamarilastest

Visualiseerides avatud külaväravate kaarti hakkame Viljandi maakonna poolt Jõgevamaale tulema Esimesena avas väravad Kamari, kus avati EV 100 kingitusena Õnneliku kuke kuju.

Jätka lugemist »

Kamari külas „kireb” Õnneliku Kuke kuju

Põltsamaa vallas paikneva Kamari küla üheks sümboliks kujuneb Õnneliku Kuke kuju, mis avati hiljuti toimunud Avatud Külaväravate avatseremoonial.

Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal) Foto erakogu

Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal). Foto: erakogu

Õnneliku Kuke Kuju loomine toob hingele palju rõõmu.

Kamari Haridusseltsi tegus liige Liia Lust märkis, et selles paigas vaagiti mitmeid variante EV 100 kingituse tegemiseks. „Olles Ventspilsis käinud hakkasid mulle väga meeldima sealsed värvikirevad lehmakujud, millest tekkis mõte ka Kamarisse luua üks rõõmus skulptuur,” rääkis Lust. Kuke kuju kasuks otsustati kahel põhjusel: Mullu sügisel lõppes Kamaris hariduse andmine ja alates 1835. aastast tegutsenud kool suleti. „On ju kukk olnud mitmete aabitsate kaanepoiss. Seega üks põhjus on jäädvustada koolihariduse andmist Kamaris 182 aasta jooksul.”

Kukk sümboliseerib ka linnukasvatust. Kamarist kõneldes mäletavad paljud inimesed seda paika kui Sakalat (kunagise linnukasvatussovhoosi nimi), kust sai ikka tibusid või kanu oma majapidamisse osta. Nii pühendati teine pool kukest linnukasvatusele. „Kukk on kujundatudki kahepoolsena – ühest küljest Aabitsa ja õppimisega seotult ja teisalt linnukasvatusega,” selgitas Lust.

Jätka lugemist »

Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest Foto Urmas Saard

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest. Foto: Urmas Saard

Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm

Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.

Jätka lugemist »

Raekülasse tuleb tänavafestival

„Raeküla rahvas pole just väga harjunud tänavate sulgemisega, aga loodan, et kõik sujub siiski kenasti,” ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg „Tänavafestivali Augustijäljed Raekülas” tutvustamise hakatuseks.

Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus Foto Urmas Saard

Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Urmas Saard

Näiteks oodatakse kuulama imeilusat kontserti flöödil, mille esitab jaapanlanna Mizuki Shindo

Pärnu Raeküla linnaosas hakkavad augustijäljed meeleolu looma 10. augusti õhtupoolikul, täpsemalt kell 18.00. Kui lusti jätkub, siis lõpeb festival alles laupäeva varajaste hommiktundideni kestva tantsumaratoniga.

„Varem on Vanakooli keskus mõnel aastal osalenud Pärnu kesklinnas korraldatud tänavafestivalil Augustiunetus. Nüüd teeme mõneti sarnast festivali Augustiunetusel kogetu põhjal esmakordselt oma linnaosas. Loomulikult tuleb ära märkida, et teisedki linnaosad on meile head eeskuju näidanud. Kuid peamiselt oleme siiski innustunud oma mahuka projekti „Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?“ korraldamisest,” rääkis Piia. „Kuidas siis ikka Raeküla ilma tänavafestivalita saab jätkata, kui kõik teised juba nõnda edumeelsed on olnud!”

Jätka lugemist »

Seto Kuningriigi päeval läkitati Patriarh Bartholomeosele palvekiri

Laupäeval, 4. augustil toimunud Seto Kuningriigi päeval osales oma telgiga ka MTÜ Tartu Rahu Põlistamise Selts, kes tegi oma kirjas Konstantinoopoli patriarhile ettepaneku seada sisse üleilmne palvepäev, mis võiks toimuda igal aastal näiteks setodele olulisel päeval, Püha Jüri päeval 6. mail või mõnel teisel Konstantinoopoli patriarhaadile sobival päeval.

Patriarh Bartholomeos Pärnu Issandamuutmise katedraalis Foto Urmas Saard

Patriarh Bartholomeos Pärnu Issandamuutmise katedraalis. Foto: Urmas Saard

Allpool on avaldatud kirja terviklik tekst

*

Teie ekstsellents Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I

Lubage Teie poole pöörduda suure murega, mis on seotud Eesti Vabariigi idapiiril elavate Konstantinoopoli patriarhaadi õigeusklikega. Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Meie riik kaitses oma iseseisvust kaks aastat väldanud Vabadussõjas. 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud rahulepingu järgi kuulus Eestile Petseri maakond. Seal elavad õigeusklikud Petserimaa eestlased ehk setod. Nad võeti koos Eesti teiste õigeusklikega Konstantinoopoli patriarhaadi koosseisu. Nende asuala, Petseri maakond on Eesti Vabariigi seaduslik osa, mille keskus on Petseri linn. Setod on Eesti rahva etniline osa ja nende keel on eesti keele murrak. Eesti Vabariigil olid diplomaatilised sidemed Kreeka Kuningriigi ja Türgi Vabariigiga.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa Aasta külad saavad märgistatud

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse eestvedamisel on alates 2004. aastast valitud maakonna Aasta küla. Tänavu antakse tiitel välja kaheksandat korda. Augustis saavad seitse Jõgevamaa Aasta küla kunstnik Martti Kalamehe poolt kujundatud ja ka teostatud aasta küla viidad.

Kamari küla silt Foto Liia Lust

Kamari küla silt. Foto: Liia Lust

Pange Jõgevamaal liikudes tähele meie Aasta külasid

Avatud külaväravate projektis osalevate külade viidad on juba paigaldatud. Juula ja Kärde küla saavad viidad natukene hiljem.

Meie Aasta küla tiitlit kannavad austava nimetuse saamise järjekorras järgmised külad: Kamari, Pajusi, Maarja- Magdaleena, Assikvere, Lustivere, Juula, Kärde.

Jõgevamaa on ka sellepoolest eriline maakond, et kahel korral omistati üleriigilisel konkursil Aasta küla tiitel meie küladele. 2005. aastal sai tiitli Kamari ja 2013. aastal Lustivere külade piirkond.

Jätka lugemist »

Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Tänavuse suve üheks väärikamaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks Jõgevamaal võib pidada kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari pidulikku avamist Sadala rahvamaja kõrval ja sellega kaasnenud rahvapidu.

Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga Foto Ellar Sügiste

Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga. Foto: Ellar Sügiste

Sadala tulealtari süütamine Foto Ellar Sügiste

Sadala tulealtari süütamine. Foto: Ellar Sügiste

Kirikukell, mis on nagu poolik või poolenisti maa sisse vajunud, heliseb ja kõlab täies võimsuses ja suurepärases akustikas.

Tuntud ja tunnustatud inimesed avaldasid Külauudistele arvamust, et Sadala Külade Seltsi eestvedamisel teoks saanud ettevõtmine loob kultuuri- ja seltsielu edendamiseks uued võimalused mitte ainult kogukonna vaid märksa suuremalt tasandilt vaadatuna.

Jõgeva vallavolikogu liige ja Jõgeva Kammerkoori dirigent Margus Kask ütles, et juba esimesel proovil enne avapidu kõlasid laulud Sadala kõlakojas suurepäraselt. „Sadala Külade Selts eesotsas Pille Tutiga on tõestanud, et mõtteerksuse, tahtejõu ja järjepidevusega on võimalik paljugi korda saata ka rahvaarvult suhteliselt väikeses külas.”

Jätka lugemist »

Head petserimaalased ja Petserimaa sõbrad

Käesoleva nädala laupäeva keskpäeval algab Seto Kuningriigi päev Petserimaal Setomaa vallas asuvas Lüübnitsas, kus tegemist setode ülimalt sisuka kultuuriüritusega, mis kutsub kaasa mõtlema ja petserimaalaste heaks tegutsema.

Osvald Sasko Petserimaa lipuga Foto Urmas Saard

Osvald Sasko Petserimaa lipuga. Foto: Urmas Saard

Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli

Iga kaasmaalane peaks külastama vähemalt üht kuningriigi päeva, et teada saada, kes on Petserimaa eestlased ehk setod, kelle ajalooline asuala on lõhestatud ajutise kontrolljoonega. Tartu Rahu Põlistamise Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli, kuhu kutsume esinejateks Riigikogu liikmeid, Eesti erakondade ja isamaaliste ühenduste esindajaid, samuti arvamusliidreid ja rahvuslikult mõtlevaid asjatundjaid.

Soovime teada teie seisukohta Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse teemal.

Jätka lugemist »

Nõmme linnaosa paigaldab kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid

Teisipäeval, 17. juulil kell 15.00 avatakse Ravila pargis pink helilooja Arne Oidile. 27. juulil saab Õie pargis nimelise pingi Gennadi Podelski ning 28. augustil Felix Mandre.

Illustratiivne pilt nimelisest pingist Foto Urmas Saard

Ettepaneku heliloojaid nimeliste pinkidega meeles pidada tegi Nõmme elanik Maie Parrik, kes on laulja ja laulusõnade kirjutaja. Nõmme linnaosa vanem Grete Šillise sõnul on tegemist tänuväärt algatusega. „Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ lausus linnaosavanem. „Mul on väga hea meel, et sellega on võimalus meeles pidada neid, kelle looming meile nii palju rõõmu on pakkunud,“ ütles Šillis.

Mari Koitver
Nõmme Linnaosa Valitsuse linnaosavanema nõunik

 

Illustratiivne pilt nimelisest pingist. Foto: Urmas Saard →

Joonas Väärtnõu: Tori autoorienteerumise lisaülesannete varustuse hulka võiks kuuluda ujumisriided

Homsele Tori Valla Autoorienteerumise esimesele võistlusele on tänase seisuga registreerunud 29 võistkonda. Võistluspäeva läbiviimist korraldav Joonas Väärtnõu annab Seiklusministeeriumi kodulehel täpsustavaid teateid ja viimaseid juhtnööre.

Tori alevik Foto Urmas Saard

Tori alevik. Foto: Urmas Saard

Iga fikseeritud kiiruse rikkumine võtab tiimilt maha 5 punkti.

Kuna kasutatakse elektroonilist ajavõttu, siis peab iga tiim laadima oma android süsteemiga telefonile seikluse rakenduse, mis muutub aktiivseks juba täna õhtul. Siis saab võistlusega liitumiseks rakendusse sisse logida.

Punkte jääb rajale 45 ja need asuvad kolmes erinevas raskusastmes.

Tammiste lasteaia parklasse kogunetakse kella 10.00-st. Kell 10.58 jagatakse kõigile võistkondadele kaardid ja sõidule antakse start kell 11.00. Võistluskaarte on kaks ja need on A3 formaadis veekindlad. Võistlusraja pikkuseks kujuneb umbes 100-120 km.

Jätka lugemist »

Rääma rahvas kutsub kogukonnapäevale

Laupäeval, 14. juulil peetakse Pärnus Rääma Rahva Oma Päeva nime kandvat kogukonnaüritust, mille raames saab Rääma linnaosa paremini tundma õppida, nautida kultuuriprogrammi ning külastada räämakate koduhoove.

Aldur Vunk Foto Urmas Saard

Aldur Vunk. Foto: Urmas Saard

Päeva korraldab linnaosakeskus Nooruse Maja, mille suveaias esinevad kell 11.30-15.30 Piccolo Pelimanid, kõhutantsutrupp Hessa, ansambel Top Ten, rahvatantsurühm Kaera Jaan ning Uus Vana Teater. Keskpäeval räägib Nooruse Maja saalis Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk Rääma ajaloolistest piiridest. Kell 13 ja 15 viivad MTÜ Pärnu Giidide Ühingu giidid suveaiast huvilised tutvuma linnaosa ajaloo ja vaatamisväärsustega. Kella 14ni on avatud lasteala erinevate tegevustega. Lisaks ootavad avastamist 16 kodukohvikut, söögikohta ja hoovimüüki.

“Mulle meeldib, et sündmuse kese on tänavu nihkunud meie suveaiast Räämale laiali ja külalistel on oluliselt suurem valikuvõimalus,” kommenteeris Nooruse Maja direktor Uudo Laane. “Avatud kodudes ei peeta ainult kohvikuid, vaid on lähenetud väga loominguliselt: planeeritud on mitu kontserti, maalinäitus, raamatuesitlus, India-teemaline hoov ja puitmajade renoveerimise infopäev.”

Täpsema info sündmuse kohta leiab lehelt omapaev.weebly.com.

Karin Klaus

Kingituseks on juba kogutud 48 tonni viljakat mulda

Läinud nädalal tegi Kompostiljon üleskutse kinkida riigi suurjuubeliks kõige kaalukam kingitus – kompostida ühtekokku 100 tonni mulda. Inimesed on innukalt reageerinud ja varunud Eestile juba 48 tonni mulda.

Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias Foto Urmas Saard

Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias. Foto: Urmas Saard

Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.

“Eelmisel nädalal alustasime üleskutsega kinkida Eesti Vabariigile juubeliks 100 tonni viljakat kompostimulda. Meil on ääretult hea meel, et nädalaga on kogunenud juba ligi pool eesmärgist,” rõõmustas kingituse üks eestvedajatest Anni Raie. „Siiski on veel kaalukaimast kingitusest Eestimaale puudu pisut enam kui 50 tonni komposti. Seega kutsume ka teisi eestimaalasi üles kompostima bio- ja aiasaadustest puhast mulda ning kinkima selle sümboolselt Eestile. Kingitusega saab liituda kuni oktoobrini,” lisas Raie.

Kingitusega saab liituda veebilehel. Registreerumisel saab kompostikasti mõõtude järgi teada oma isikliku kingituse kaalu ehk mitu tonni mulda registreeritud kompostikast toodab, kui see biojäätmeid täis koguda. Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.

Jätka lugemist »

Sadukülas valmis kogukonnapaviljon

24. juunil avatakse Jõgeva vallas Sadukülas Vabadussõja mälestusmärgi pargis Härjanurme Maarahva Seltsi algatusel ehitatud uus kogukonnapaviljon. Ehitise välisein on värvitud Kursi kihelkonna rahvarõivaseeliku triipude toonides.

Paviljon enne avamist Foto Jaan Lukas

Paviljon enne avamist
Foto Jaan Lukas

Saduküla Vabadussõja mälestusmärgi parki ehitati esimene paviljon pärast monumendi avamist 1930 aastal ja teine taasavamise järel 1989 aastal kaitseliitlaste algatusel. „Ehitis kippus aga lagunema ja muutus inimestele ohtlikuks , trepp ja põrand olid juba mädanenud. Nii tekkis vajadus uue paviljoni ehitamiseks, „ ütles Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse esimees Karina Kaarpere. Tema sõnul pühendati ettevõtmine Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Paviljon on ametikult kantud EV 100 kingituste nimekirja ja hakkab kandma vastavat märgist.
“Tänavuste Teeme Ära talgute üks märgusõnasid oli kodukihelkonna rahvarõivavärvid. Nii tegime paviljoni välisseina Kursi kihelkonna rahvarõiva seeliku triipude toonides. Uus paviljon on väljanägemiselt sarnane eelnevatele”

Kogukond otsustas kogukond paviljoni omade kulude ja jõududega valmis ehitada. Vaatamata kevadistele põllutöödele leiti selleks aega. Eriti tahaks kiita meie tublisid mehi, aga usinasti lõid kaasa ka naised ja lapsed. Ehitustööd kestsid ikka mitmel nädalavahetusel,” ütles Kaarepere.

„Paviljoni avamine toimub 24 juunil koos jaanipäeva tähistamisega. Soojendussündmuseks on poissmeeste ja naistemeeste jalgpallimatš. Küllap peetakse päevakohaseid kõnesid. Kultuuriprogrammi sisustab kohalik lauluring Eha Niglase juhtimisel ja memmede tantsurühm Puurmanist. Kavas on jaanipäevale omased rahvalikud mängud. Sündmusele on kõik oodatud. Kaasa võib võtta piknikukorvi.

Vabadussõja mälestusmärgi parki ja siinsesse paviljoni on kogunetud erinevate kokkutulekute ajal, olgu siis näiteks koos külarahvas või kooli vilistlased või mõne teise valdkonna inimesed. „ Ka nüüd , mil valminud uus paviljon, on teretulnud kõik, kes kaunist ajaloohõngulisest paigast hoolivad ja siin väärikalt käituvad. . „ Karina Kaarepere arvates mahub paviljoni alla istuma ligi paarkümmend inimest. „Usutavasti korraldame siin mõnegi Härjanurme Maarahva Seltsi koosoleku. Hea kui saaks paviljoni ka laua paigutada, kus arutelu protokollida või ka einestada saaks. „ ütles Karina Kaarepere.

Jaan Lukas

 

Kraamipoed ja kohvikud kutsusid Sindi hoovimüügi päevale

Traditsiooniks muutuv Sindi hoovimüügi päev algas samuti traditsiooniks saava kepikõnni stardiga, kuigi erakordselt väikese hulgakesega, mis pole kaugeltki võrreldav varajasemate sarnaste sportlike ettevõtmistega.

Kuked hõikavad järgmisele Sindi hoovimüügi päevale ja Ringi tänava portselani poodi Foto Urmas Saard

Kuked hõikavad järgmisele Sindi hoovimüügi päevale ja Ringi tänava portselani poodi. Foto: Urmas Saard

Mart palus punase telgi kokku rullida ja lubas selle töö ja hea kauba eest vääriliselt tasuda.

Presidendi kella seierid lähenesid laupäeva hommikul kümnele, kui esimesed kaks osalejat kohtusid Sindi raekoja ees. Mina ilmusin ratast pedaalides lagedale hoone nurga tagant ja samal ajal roolis Tori valla tervise ja sporditöö spetsialist Agris Juhkov oma auto samuti raekoja juurde. Olime esimesed. Mõne aja pärast liitus meiega veel kaks sportlikku olekuga naist, kelle arvates kepid pigem segavad kui abistavad liikumist. Siis vuras kohale valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes teatas kahe keppidega osaleja kohesest saabumisest. Juhkov tutvustas linnakaardil peatuspunktide asukohti ja ühiselt asuti otsima lühima teekonna läbimise võimalusi. Olenevalt orienteerumise oskusest võis raja pikkus jääda nii umbes 17 kuni 21 kilomeetri vahemikku. Usu siis veel arvamust Sindist kui väikelinnast. Sedakorda keppide laenutamist ei toimunud ja ega polnudki kellegile laenutada. Kõnnieelsed soojendusharjutusedki jäid sooritamata ja kepikõnniks vajalikud teadmised jagamata.

Jätka lugemist »

Sindi hoovimüügi ja kepikõnni päevad on taas tulekul

Täna saab viimast päeva registreerida 16. juunil toimuvaks Sindi hoovimüügi päevaks.

Mart Tõnismäe  ja Agris Juhkov jagavad omavahel kolme sangaga tassi ja uurivad hoovimüügi päevale registreerunute nimekirja Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe ja Agris Juhkov jagavad omavahel kolme sangaga tassi ja uurivad hoovimüügi päevale registreerunute nimekirja. Foto: Urmas Saard

Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe ütles, et seni on teatanud hoovimüügi ja kohvikute avamisest inimesed Viiralt, Linnuriigist, ühelt poolt ja teiselt poolt Paide maanteed. Kellel peaks veel tekkima huvi ühepäeva hoovimüügiks või kohviku avamiseks, saab seda teha terve tänase päeva aadressil tori@torivald.ee. Hoovimüügi ja kohvikute asukohad tehakse teatavaks järgmise nädala esimesel poolel. Korraldajad paluvad jälgida reklaami ja täiendavaid teateid Tori valla kodulehel, Facebookis ning ajakirjanduses.

Samuti võib juba praegu panna ennast kirja ka järgmisele samasugusele ettevõtmisele, mis leiab aset 11. augustil. Teisele hoovimüügi päevale lõpeb registreerimine 1. augustil. Tänavu kavatsetakse lisaks kahele korraldada kolmaski müügipäev.

Ka sellel suvel antakse hoovimüügi päevade hommikutel kell 10.00 start kepikõnnile. Osaleda võib sarnaselt eelmisele aastale ka ilma keppideta. Tähtis on kõigi müügipunktide läbimine ja kohtadel registreerimine, et osaleda pärast müügipäevade toimumist auhinna loosis. Kepikõndi korraldab Agris Juhkov, valla tervise ja sporditöö spetsialist.

Urmas Saard