Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2020
E T K N R L P
« märts    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

KUTSE SAABUVA EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA JA ALGAVA KOOLIVAHEAJA TÄHISTAMISELE SINDIS

21. veebruaril jäävad õpilased talvisele koolivaheajale, gümnaasiumi lõpetajad viimast korda. Kolm päeva hiljem on riigi iseseisvuspäev. Koostöös Sindi gümnaasiumiga tahab Eesti lipu seltsi Sindi osakond saata õpilased aatelises meelsuses koolivaheajale ja vastu Eesti Vabariigi sünnipäevale.

2017. aasta 24. veebruari hommik Sindis. Foto Urmas Saard

2017. aasta 24. veebruari hommik Sindis. Foto: Urmas Saard

Sindis traditsiooniks palju aastaid ja ulatub Eesti Vabariigi kahekümnendate-kolmekümnendate aastate aega

Ühildades kahte olulist päeva koguneb terve Sindi gümnaasiumi koolipere 21. veebruari hommikul kell 9.00 Sindi raekoja ette, kus pidulikus lipurivistuses hoiavad koolinoored sinimustvalgeid kandelippe. Esindatud on kooli liputoimkond, kes toob välja Riigikogu poolt kingitud esinduslipu.

Traditsiooniline pidulik lipuheiskamine raekoja torni toimub tänavu üheksandat korda. Pidulikul rivistusel ja hiljem ka rongkäigus mängib Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Raekoja esisele kogunenud inimesi, eeskätt koolinoori tervitab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Andres Metsoja, kes on Pärnu maavanemana töötatud aastatel olnud Sindi gümnaasiumi noorte lipuheiskajate patrooniks.

Jätka lugemist »

Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks

55 fotot

Eile õhtupoolikul Raeküla Vanakooli keskuses toimunud traditsioonilisel naistelaulupäeval esinesid Sindi naisansambel Šal-lal-laa ning Pärnjõe rahvamaja rahvaliku muusika lauluansambel Krõõt ja Kraaded. Pärnu Y-klubi algatusel korraldati kontserdi ajal heategevuslik loterii, millest laekuva tuluga soovitakse abistada kodulinna noort vibusportlast Reena Pärnatit teekonnal Tokyo suveolümpiamängudele.

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Klubi on väike, aga tubli rakuke rahvusvahelises Y’s Men liikumises, millel Eestis pea 100 aastat vanust

Šal-lal-laad juhendab 150 aasta vanust Sindi laulukoori dirigeeriv Kristel Reinsalu, keda tänavu pärjati Tori valla aasta kultuuriedendaja aunimetusega. Ka Põhja-Pärnumaa valla Pärnjõe rahvamaja lauluansambli Krõõt ja Kraaded juhendaja ning Tori segakoori dirigent Kalli Rõõmusaare pälvis samasuguse aunimetuse – Tori valla aasta kultuuriedendaja.

Šal-lal-laa laulis esimese loona lustliku laulu „Nääritaadile”, mida saatis naiste kelmikas lavaline liikumine. Järgnes pühalik „Halleluuja” ja „Valged jõulud”. Aasta tagasi Pärnust väljunud viimase rongi mälestuseks ja uhkema reisirongi saabumise ootuses lauldi „Kui jaamast lahkub rong”. Reinsalu küsis mälumängu küsimuse: „Kes on Mikk Targo?” Mitme pakkumise peale, millest mitte ükski polnud vale, arvati lõpuks ühisel meelel, et Mikk Targo on kergemuusika vend!” Selle järel lauldi Heldur Karmo sõnadel ja Mikk Targo viisil loodud „Head uut aastat!”. Aga rahvas kutsus viimase laulu järel Šal-lal-laa tagasi ja vaatamata õues valitsevast mustast maast kõlas naiste suus ikkagi „Taas talveteedel”.

Jätka lugemist »

Ain Keerup: see märk sümboliseerib meie ühtekuuluvust

Suur pildigalerii

Pika ajalooga Sindi gümnaasiumi kõigile õpilastele kingiti punase vahtra lehega rinnamärk ja Braianile tõi jõulutaat Vello mobiili, mida üleriigilisel etlemise võistlusel esikoha võitnud noorhärra väga igatses.

Punane vaher on Sindi gümnaasiumi sümbol, millest ka kooli märgi kujundus. Foto Urmas Saard

Punane vaher on Sindi gümnaasiumi sümbol, millest ka kooli märgi kujundus. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasium kingib kõigile oma õpilastele kooli logoga märgi. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasium kingib kõigile oma õpilastele kooli logoga märgi. Foto: Urmas Saard

Tori vallavalitsusel kui koolipidajal tuleb teha senisest paremini mõttetööd

Sindi gümnaasiumi hümni ei laulda igal kogunemisel. Täna oli selleks taas oluline põhjus. Suuremate üllatuste valmistamiseks hoiti häid kavatsusi viimase hetkeni saladuses. Vargsi hakkas saladusloor hajuma. Mikrofoni juurde astus õpetaja Lembit Roosimäe. Viie minuti kestel keskendus ta peamiselt seitsmega lõppevatel aastaarvudel ja rääkis oma mõtteid seonduvalt Sindi hariduseluga.

Mitmes asjas kinnitust

Aastal 1837 avas Sindi vabriku omanik J. C. Wöhrmann välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli. Seepärast kaunistabki töösturi kipskuju koolimaja fuajeed. Paarkümmend aastat hiljem lahutati kool kolmeks õppeasutuseks: eesti, saksa ja vene kooliks. Seegi aeg kestis 20 aastat.

Jätka lugemist »

Kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak

Pärnu kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak, mille poolt hääletas 448 pärnakat.

bty

Pärnus Hirve ja Merimetsa tänava nurgal asuv nn „Sepa plats“. Foto: Urmas Saard

Teiseks jäi avaliku liikumis- ja õppelinnaku rajamine Mai kooli õuealale, mida eelistas 360 hääletamisest osavõtnut. Kolmandaks tuli discgolfipargi rajamine Loode-Pärnusse 274 häälega. Lemmikloomaparki soovis 105 pärnakat, ülejäänud ettepanekud kogusid vähem kui sada häält.

Jätka lugemist »

Ülempreester Ardalion Keskküla tuli Sinti jõulurahu sõnumiga

Täna keskpäeval tähistati Sindi Naisliidu ja Sindi seltsimaja ühisel korraldusel advendiaja algust vaimuliku sõna ja advendiküünla süütamisega. Jõulutervituse lausus Tori vallavanem Lauri Luur. Jõulutaat Janno jagas maiustusi ja tegi koos sportliku elulaadi levitaja Sirjega lastele ringmängu.

Sindi Naisliidu esinaine Juta velleste ja ülempreester Ardalion Keskküla. Foto Urmas Saard

Sindi Naisliidu esinaine Juta velleste ja ülempreester Ardalion Keskküla. Foto: Urmas Saard

Advent tule jagamine. Foto Urmas Saard

Adventtule jagamine. Foto: Urmas Saard

Tori vallavanem Lauri Luur jutustas mõne aasta tagusest jõuluõhtust, kui tedagi oli kutsutud jõuluvana tegema. „Nii kui ma oma autoga kõrvalteelt suurele teele pöörasin, nii ma kohe külglibisemises sügavale maanteekraavi pidama jäin, õnneks rataste peale. Siis ma mõtlesin, et telefon jäi koju, päris pikk maa jalgsi koju jalutada ja mitte keegi mööda ka ei sõida. Kuub seljas, valge habe ees – jõulumees, keda lapsed ootavad.” Ja siis ta otsustas uuesti autosse minna ja proovida, et äkki õnnestub omal käel välja pääseda, ikkagi nelikvedu. „Ja ratas haakus kruusa taha ja auto tuli tee peale tagasi. Jõudsin ukse taha, kus mind oodati, minutilise täpsusega. Tagasisõidul mõtlesin, et imesid juhtub. Eriti jõuluajal.”

Ilme Prenge laulis mitu kaunist laulu: „Valged jõulud”, „Jõulud mulle”, „Talve võlumaa”. Saugast saabunud reel sai hoburakendis saanisõitu teha. Samal ajal liikus jõulutaat Janno maiustuste kotiga ringi. Sindi Naisliit pakkus kuuma jooki, kringlit ja piparkooki, mille eest kohalviibinud ei pidanud midagi maksma. Seltsimaja fuajees töötas Sindi noortekeskuse kohvik Sinklased, mille leti taga teenindas Sindi gümnaasiumi õpilane Kaur Kasemaa, kes pälvis hiljuti Tori valla aasta noore auväärse tiitli.

Jätka lugemist »

Aita Puust: mulle meeldib rohkem kodulugu

Laupäeva ennelõunal, 14. septembril kogunes pea poolteist tosinat koduloohuvilist Sindi muuseumisse, kus juba palju aastaid on harjutud ajalooklubina kohtuma. Harjumatu oli Heidi Vellendi puudumine, sest just tema on eelnevatel aastatel muuseumi juhatajana seisnud hea ajalootundide toimumise eest. Nüüd kuulati huviga, mida ütleb algussõnadeks Aita Puust, kes asus juhataja ametisse eelmise nädala esimesel päeval.

Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto Urmas Saard

Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto: Urmas Saard

video kirjeldab visuaalselt ja kuuldavalt nostalgilist ning tundlikku ajarännakut möödunusse, mis avab loo noorest tütarlapsest, Sindi vabrikust, tolle hiilgeajast ja lõpust

„Ma loodan, et tulete edaspidigi siia majja kokku,” oli tema esimene sõnum klubirahvale. Puust ütles, et ajalugu koosneb eeskätt faktidest. „Aga mulle meeldib rohkem kodulugu, sest ma ei ole ajaloolane.” Ta selgitas, et inimese sees püsiv lugu pajatab selle paiga rõõmust või kurbusest, olgu siis lugu naljakas või irooniline. See lugu on väga tähtis. „Kasvõi sellest, kuidas teise talu perepoeg õitsil käis või kosja läks või mis iganes – sest lood loovadki koduloo.”

Et mitte jääda üksnes sõnadesse, näitas Puust tillukese sülearvuti ekraanilt kaheksa minuti pikkust videot, mida peale tema enda on juhataja arvates kõik teised juba näinud. Päris nii see siiski polnud, oli teisigi, kes nägid esmakordselt. Aga eranditult kõik jäid Puustiga samale arvamusele, et video on vaimustavalt õnnestunud.

Jätka lugemist »

Väikeses Ulvi külas tehakse suuri tegusid

31. augustil tähistas Mustvee vallas Avinurme kandis asuv Ulvi küla meeleoluka rahvapeoga paiga esmamainimise 335. aastapäeva. Väärikaks sündmuseks sai laululava uue katuse. Ulvi küla teeb ainulaadseks väliraamatukogu.

Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto Anete Pihlak

Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto: Anete Pihlak

Ulvi suvelõpupeol ja küla aastapäeva tähistamise päevastel tundidel mängisid Avinurme ning Ulvi noorte võistkonnad võrkpalli. Võitis Avinurme. Kella kuuest algas õhtune osa koos osalejate registreerimisega. Nostalgia saamiseks oli avatud kunagine koolimaja, mis nüüd kogukonnale kooskäimiskohaks. Traditsiooniliselt astus publiku ette Avinurme Suveteater oma etendusega. Tervituskontserdi andis Avinurme puhkpilliorkester. Kontserdi lõpus astusid üllatusena lavale küla noored ning Ulvi Naiste Ühenduse liikmed lõpetasid pidulikuma osa Eesti Külade XIII Maapäevaks valminud Külaliikumise tunnuslauluga ,,Küla elab” (P. Pajusaar, A. Ilves).

Uus katus laululavale

Õhtu liigutavaim hetk oli laululavale uue katuse teinud tublide meeste tänamine. Rahastus tuli Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Peolised paluti kringlile-kohvile. Ulvi naisseltsi juhatuse liikmed Klaarika Klemm ja Ruth Tooming rääkisid, et kuna Ulvi suvelõpupidu toimub juba mitu aastat traditsiooniliselt augusti viimasel laupäeval, siis on neil kombeks tähistada ühtlasi ka muinastulede ööd. Platsil süüdati lõkkepuud ja ümbritsevatele puudele riputati laternad kümnete küünaldega, mis pimeduses öö läbi sumedalt helkisid.

Jätka lugemist »

Seljametsa rahvamaja staabikohvikut Siin me oleme jätkus pea üle terve Paikuse

Täna avati Pärnu linna Paikuse osavallas esmakordselt ühepäevakohvikuid, sekka ka üksikud hoovimüügid. 1978. aastal tehtud ja ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm “Siin me oleme!” kaadrid jooksid rahvamaja seinal ja tuntud tegelaskujud üllatasid kohvikute pidajaid ning külastajaid oma ootamatu ilmumisega erinevatesse paikadesse terve päeva kestel.

Siin me oleme, Paikuse osavalla esimesel kohvikute päeval. Foto Urmas Saard

Siin me oleme, Paikuse osavalla esimesel kohvikute päeval. Foto: Urmas Saard

panid vanale sapakale hääled sisse

Staabikohviku esikusse avaneva ukse kõrval pöörles kauamängiv heliplaat. Välja hõigatud retrokohvikus kuulis retromuusikat ja nägi kino, menüüs leidus retrotoitu. Pakuti sardelle ja hapukapsast, kõrvale võis rüübata hästi maitsvat koduõlut, aga see polnud kõik.

Jätka lugemist »

Sindi hoovimüügil müüdi autosid ja küpsetati pannkooke

Tänasel Sindi hoovimüügipäeval leidsid maja ja auto uue omaniku, kuid osteti palju muudki tarvilikku. Ühepäevakohvikutest läks läbimüügilt ilmselt kõige paremini Sindi noortel kokkadel noorte kokandusringis Sinklased.

Sindi hoovimüügipäeval tehti Lohu tänava nn Sitsi ühepäeva kaubamajas näomaalinguid, müüdi mängu- ja pärisautot ning teisi tarvilkke asju nii väikestele kui suurtele. Foto Urmas Saard

Sindi hoovimüügipäeval tehti Lohu tänava nn Sitsi ühepäeva kaubamajas näomaalinguid, müüdi mängu- ja pärisautot ning teisi tarvilkke asju nii väikestele kui suurtele. Foto: Urmas Saard

Sedakorda oli avatud 15 hoovimüüki, millest mitte päris kõik ei kaubelnud oma koduõuel. Müüdi ka suure paneelmaja esisel ja üks kohvikutest avati seltsimaja juures.

Lohu tänava alguses asuvas majapidamises polnud müügis ainult ühe pere teisele ringile läinud asjad. Majaperenaine Alice Laanema ütles naljatledes, et nende õuel oli avatud ühepäeva kaubamaja. „See on Sitsiküla kaubamaja, kuhu tõid oma müügiks minevaid esemeid ka teised head tuttavad,” rääkis paljude toimetamiste keerises Alice, kes oli juba mõned päevad varem oma suure reklaami Pärnu maantee poolsele aiale kinnitanud. Varem väljahõigatud uhke lastehäärber müüdi maha enampakkumisel. Müügis oli ka korraliku väljanägemisega sõiduauto, jalgratas, tõukeratas, kreissaag ja palju muud väga asjalikku kaupa, mida saab huvikorral veel ka hiljem osta. Üks Sitsiküla kaubamaja külastaja oli teises kohas avatud hoovimüügil saanud oma auto ära müüa. Sama loodab ka Renaul omanik, kes ootab jätkuvalt ostjat. Alice tegi näomaalinguid, pakkus kondiitrikooke ja vahvleid.

Jätka lugemist »

Sindi õuemüügipäev toimub kirbukuul

Osalemissoovist teadaandmine algab käesoleva kuu keskpaigas ja kestab kuni 4. augustini, et pärast kõiki tarvilikke ettevalmistusi avada 17. augustil kümnetes koduhoovides õuemüük.

Anneli Uustalu mõtleb augustis toimuvale õuemüügipäevale. Foto Urmas Saard

Anneli Uustalu mõtleb augustis toimuvale õuemüügipäevale. Foto: Urmas Saard

Nime saab kirja panna päeva korraldava Sindi seltsimaja meiliaadressil sindiseltsimaja@torivald.ee. Aga lisaks nimele peaks märkima koduse aadressi, andma ülevaate kaubavalikust ja teatama lahtioleku aja. Ostjatele võib pakkuda ka kohvi, teed ja teisi jooke. Selle kõrvale pannkooke, võileibu ja muid hõrgutisi. Kuid ühepäevakohvik pole ainus hea mõte, mis sobib õuemüügipäevaga kokku. Võimalik, et leidlikust jätkub rohkemakski – mida eelmiste aastate kogemused on kinnitanud. Kõigist neist headest kavatsustest palub Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu õigeaegselt teada anda. Saadetud teadete põhjal saab koostada ülevaatliku linnakaardi, millel kõik kauplemise asukohad üles tähendatud ja märgitud ka peamised kaubaliigid ning võimalikud ühepäevakohvikud.

Valminud linnakaardid jagatakse kõigile müügikohtadele välja enne 17. augustit, et linnarahvas teaks ühelt õuelt järgmisele lähemale õuele suunduda või istuda bussile ja sõita viis-kuus peatusevahet jalavaeva vähendamiseks edasi.

Sindi esimesed hoovimüügipäevad toimusid ülemöödunud aasta juulis. Siis oli peakorraldajaks linna raad.

Urmas Saard

Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu

Jänesselja lasteaia neljanda laulu- ja tantsupeo läbiv mõte riimus sõnadesse: „Eesti keel ja eesti meel saatjaks minu eluteel”.

Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäik jõuab lasteaia suurele õuele. Foto Urmas Saard

Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäik jõuab lasteaia suurele õuele. Foto: Urmas Saard

Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäigu ees liikunud lipp on jõudnud peopaigale. Foto Urmas Saard

Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäigu ees liikunud lipp on jõudnud peopaigale. Foto: Urmas Saard

See on tõeline pidu kus väärtustatakse oma keelt, kodu, juuri ja inimesi oma ümber

Reedel, 24. mail toimus Pärnumaal Tori vallas Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu. Kestvale traditsioonile pandi alus 2011. aastal, kui pidu algas rongkäiguga mööda Sauga aleviku tänavaid: Jänesselja – Roolinnu – Lepalinnu. Täpselt samal teekonnal liiguti nüüdki lasteaia paraaduste esiselt poolelt lasteaia teisele küljele, kus asub suurte mõõtmetega tantsumuru. Rivi ees kanti kõrvuti sinimustvalget ja lasteaia tunnuskujundiga lippu. Lisaks suurtele kandelippudele lehvitati paljude sinimustvalgete käsilippudega. Rongkäigus sammusid kõigi rühmade lapsed.

Pidu pääses valla väga pidulikult Eesti hümni laulmisega. Seejärel tervitas laulu- ja tantsupeole kogunenud mudilasi, lastevanemaid ja lasteaia õpetajaid Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm.

Jätka lugemist »

Jõgeva vallajuhid kinkisid kõige noorematele vallakodanikele omavalitsuse sümboolikaga hõbelusikad

Emadepäeva eelsel päeval, 11. mail korraldasid Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus Jõgeva kultuurikeskuses vastuvõtu noorimatele vallakodanikele. Kutsutud oli 54 pisitüdrukut ja -poissi koos oma vanematega.

Jõgeva valla noorimad kodanikud ühispildil. Foto Riina Mägi

Jõgeva valla noorimad kodanikud ühispildil. Foto: Riina Mägi

Jõgeva vallavanem Aare Olgo ütles luuletaja Artur Alliksaare sõnadega: „Ainult lapsed suudavad suudelda valgust, ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles pole nukrust.”

„Loodan, et kõigil siia kogunenud tüdrukutel ja poistel oleks lapsepõlv täitunud siiraste naeratustega. Soovin lapsevanematele tarkust ja tahtmist, armastust ja asutust emotsionaalsust ja energiat ja kõiki häid isikuomadusi oma tütardele ja poegadele hooliva, ilusa ja huvitava lapsepõlve loomisel,” jätkas Olgo

Valla poolse kingitusena said kõik uued vallakodanikud endale valla vapiga hõbelusika, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kultuuriministeeriumi poolt lisandus sellele raamat „Pisike puu”.
Volikogu esimees Raivo Meitus avaldas lootust, et värsked hõbelusika omanikud leiavad lasteaia- ja kooliealiseks saades sõpru, kes võtavad neid sellisena, nagu nad on, ning suureks sirgudes saavad neist tublid inimesed.

Jätka lugemist »

Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest

Meediakirjaoskuse, sotsiaalmeedia funktsioneerimise ning kriitilise mõtlemise arendamise teemadel toimus Kildu külas 25. aprillist kuuenda maini Erasmus+ rahvusvaheline noortevahetus „consPIRACY”.

Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto Herkko Sõber

Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto: Herkko Sõber

käisid Viljandi lossimägedes mõtteid meediamürast puhastamas

Viljandimaale Põhja-Sakala valla Kildu külalistemajja kogunes kokku 30 noort erinevatest riikidest. Esindatud olid Eesti, Holland, Slovakkia, Hispaania, Georgia, kõige kaugemalt saabusid noored Palestiinast.

Toimusid arutelud, kus noored tutvustasid üksteisele oma koduriikide meedia vabadust ja kultuuri üldisemalt. Peamisteks töötubade teemadeks olid meedia toimimine, meediakirjaoskus, meedias levivad erinevad arvamused, tõekspidamised ja väärteave. Samuti said noored kätt proovida sotsiaalmeedia sisu eesmärgipärasel loomisel ja hea, lööva ning kaasahaarava video tegemisel. Vahetati mõtteid vandenõuteooriate kohta ning arutleti nende tõepärasuse ja tekkemotiivide üle. Noored kasutasid töötubades mitteformaalse õppe meetodeid, mis tähendab, et erinevad töötoad viidi läbi interaktiivselt ja mänguliselt.

Jätka lugemist »

Paikuse osavalla elanikud asutavad mittetulundusühingu

Paikusel soovitakse ka Pärnu linna osana oma kodukandi arengus kaasa rääkida ja olla teadlikud neid puudutavatest linna arengukavadest ning otsustest. Uue kodanikeühenduse algatajate sõnul on täna selleks elanike koostöö olulisem kui kunagi varem.

Paikuse lipp. Foto Urmas Saard

Paikuse lipp. Foto Urmas Saard

Paikuse valla üks ülesandeid on kodanikuühiskonna arenguks soodsate eelduste loomine. Kaasav osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks

Juba eeloleval pühapäeval, 31. märtsil koguneb asjast huvitatud osavalla piirkonna rahvas Paikuse osavallakeskuse majja, mis asub Paikuse alevis Pärnade pst 11. Algatuse eeskõneleja Anneli Vridolini teatel saab hakata omavahel tutvuma ja teed jooma kell 17:30, aga võib ka varem tulla, sest saali pääseb alates kell 17:00. Sisuline arutelu on plaanitud kolmele tunnile (18:00 – 21:00).

Kokkusaamisele võib tulla kogu perega. Lastele on olemas mänguasjad ja joonistusvahendid.

Päevakord on avatud mitmesugustele ettepanekutele.

Jätka lugemist »

Eesti kõige eakam järjepidevalt töötav lasteaed tähistab juubelit

Sindi lasteaia asutas 1892. aastal tollase kalevivabriku direktor Joseph Wulff. Tegevusluba saadi 1894. aasta kevadel, mida loetakse lasteaia tegevuse algusaastaks.

Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto: Urmas Saard

Alates tänavu 1. jaanuarist võttis kauaaegselt direktorilt ameti üle Kairi Rinaldo

Kuigi lastehoidusid tegutses Eestis juba varemgi, siis kestva järjepidevusega töötavatest lasteaedadest osutub olemasolevate andmete põhjal Sindi lasteaed Eesti vanimaks. Viis aastat tagasi, Sindi lasteaia 120. sünnipäeva tähistamiseks valmis ligemale poolesaja leheküljeline, paljude fotode ja rohke teabega kõvakaaneline kvaliteettrükis, mis annab sisuka ülevaate väga pika ajalooga lasteasutuse eluloost.

Praegu tegutseb Sindi lasteaias 13 rühma, nende seas neli sõimerühma ja üks tasandusrühm. Suureks paisunud lasteaed jaotub kahte hoonesse – peamaja asub Kooli tänaval, Sindi gümnaasiumi kaugemas tiivas tegutsevad koolieelsed rühmad. Hetkeseisuga on lasteaias 207 hoolealust last, keda suunavad ja toetavad üle poolesaja täiskasvanu.

Jätka lugemist »

Sadalasse oodatakse iseseisvuspäeva tähistama käpikutes ja rahvarõivastes

Pühapäeval, 24. veebruari hommikul kell 7.29 heisatakse Sadala lipuväljakul tulealtari ja kõlakoja juures Eesti Vabariigi 101. sünnipäeval riigilipp, lauldakse hümni ning süüdatakse tulealtaril tuli.

Sadala Külakoja tulealtar avatseremoonia ajal. Foto Marge Tasur

Sadala Külakoja tulealtar avatseremoonia ajal. Foto: Marge Tasur

Püüame sel päeval leida tee oma juurte juurde

Sadala Külade Teatri näiteringi õpilased Markus Kuslap ja Trevor Nork kannavad ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti. „Poisid on manifesti lugemiseks valmistunud paar kuud. Lugemisel on oluline mõista, mida see tähendab,“ rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt. Segakoori Sõbrahing eestvedamisel kõlavad laulud isamaale. Jõgeva vallavalitsuse ja volikogu poolt viib Sadalasse aastapäeva tervitused vallavolikogu esimees Raivo Meitus.

Riigi aastapäeval saavad kirjatud käpikutest piduehted. „Kutsume rahvast üles ennast ehtima kirjatud labakinnastega – olgu need siis emade, vanaemade, õdede, tädide ning sõbrannade kootud või kingitud. Lisaks käpikutele oleme soovinud, et pered tuleksid rahvalikes rõivastes: triibuseelikutes, pikk-kuubedes, suur-õlarättides, toredates esivanemate kasukates,“ sõnas Tutt. „Püüame sel päeval leida tee oma juurte juurde.

Jätka lugemist »

Võru linn sai Pargikodu

Võru linnas avati täna, 14. veebruari pärastlõunal pidulikult värskelt remonditud eluruumi tagamise teenuse maja ehk Pargikodu, kus praegu on leidnud endale kodu kaheksa eakat linnakodanikku.

Võru linnapea Anti Allas avab pidulikult Pargikodu

Võru linnapea Anti Allas avab pidulikult Pargikodu

teine korrus on katusekorrus ja vajab elamiskõlblikuks saamiseks suuremat investeeringut

„Üks Võru linna auväärne – 1896. aastal valminud maja on saanud endale taaskord uue väärika sisu ja hingamise. Selliseid pansionaaditüüpi maju on tulevikus Võrru palju vaja. Linn kavatseb koos ettevõtjatega selle eest seista. Maju, kus eakal inimesel on oma tuba ja sotsiaalne võrgustik ümberringi, et ennast vanaduspõlves turvaliselt ja väärikalt tunda,“ ütles linnapea Anti Allas avamisel.

Hetkel on kasutuses hoone esimene korrus, kus asuvad kaheksa üheinimese ja kaks kaheinimese eluruumi, ühiskasutuses köök, sanitaarruumid ja hooldustöötaja tööruum. Hoone teine korrus on katusekorrus ja vajab elamiskõlblikuks saamiseks suuremat investeeringut, kuid sinnagi on võimalik tulevikus ehitada vähemalt 12 inimesele eluruumid. Linnapea Anti Allase sõnul soovib linn tulevikus lisaks linna vahenditele kaasata ka programmide toetusvahendeid.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar: me hoiame nõnda ühte

Sindi gümnaasium osaleb täies koosseisus Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel traditsioonilises asukohas Sindi raekoja juures ja järgnevas rongkäigus.

Eesti Vabariigi sajanda juubeli tähistamine Sindis. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi sajanda juubeli tähistamine Sindis. Foto: Urmas Saard

Täpselt kell üheksa teatab piduliku tseremoonia algust raekoja tornimasti tõusev lipp

Sindi gümnaasium korraldab koostöös lipu seltsiga juba kümnendat aastat rahvusliku kokkuhoidvuse tähenduses sündmuseid, mille lahutamatuks osaks on koolile kuuluvate kümnete sinimustvalgete lippudega osalemine. Ühiselt koolile ja lipu seltsile kuuluvate kandelippudega toodi esmakordselt 2010. aasta taasiseseisvuspäeval koolimaja õuel aset leidnud ülemaalisele ühtelaulmisele sadakond sinimustvalget lippu. Sealt alates on Sindis olnud põhjust kümnetel erinevatel juhtudel rivistuda lippude alla.

Alates 2012. aasta iseseisvuspäevast on igal aastal kogunetud 24. veebruari hommikul Sindi raekoja juurde pidulikule lipuheiskamisele ja lippude rivistusele. Traditsiooniga jätkatakse ka tänavu, kuigi mõningase erinevusega. Kuna käesoleval aastal langeb 24. veebruar pühapäevale, aga juba reedel lähevad õpilased koolivaheajale, siis võeti korraldustoimkonna poolt vastu otsus tähistada oma riigi 101. aastapäeva 22. veebruari hommikul.

Jätka lugemist »

Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

105 fotot

Tartu rahulepingu 99. aastapäeval avasid Pärnumaa portreeskulptor Ülo Kirdi loodud Julius Friedrich Seljamaale pühendatud monumentaalse mälestusmärgi Lauri Luur, Jüri Trei, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen.

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto Urmas Saard

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond

Külauudiste infoveski on Julius Friedrich Seljamaa monumentaalse mälestuse jäädvustamisele Sindi linnas sedavõrd rohkelt tähelepanu pööranud, et tekib õigustatud küsimus kas mitte ülemäära palju? Kodanikualgatuse korras sündinud ideekandvuse eest hoolitsenud Sindi ajalooklubi väljendab tänu ka Pärnu Postimehele, Tre Raadiole ja üleriigiliselt levivale Maalehele, kes on alaliselt väikelinna initsiatiivi omapoolselt kajastanud. Tänuväärselt oli kohal ka Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond, kelle videokajastust näeb veidi aega pärast selle loo avaldamist. Vaatamata sellele, et kohalikule kogukonnale tähtsal päeval polnud sündmust kajastamas üleriigiline tele- ja raadioajakirjandus, ei vähendanud see vähe märgatud asjaolu kohalviibinute ülevat meeleolu.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi avamise puhul 2. veebruaril Sindi gümnaasiumi aulas.

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto: Urmas Saard

Tartu rahuläbirääkimiste fotodel istub Jaan Poska paremal käel siit Sindist pärit mees – Julius Friedrich Seljamaa

Head Sindi inimesed! Külalised lähedalt ja kaugelt!

Me oleme kindlasti tähele pannud, et kõigel elaval on mälu. Mälu on lindudel, loomadel, isegi pisikestel putukatel ja taimedel. Elusolevus, kes kaotab mälu, on määratud hukule. Nõnda on see kõige elavaga.

Aga mälu on ka rahvastel ja riikidel – nemadki ei saa püsida ilma mäluta. Kui nad kaotavad mälu, siis nad ka hukkuvad. Eesti rahva mälu on pikk, see ulatub tuhandete aastate taha. Kuid ka Eesti riigi mälu on üsnagi auväärne.

Jätka lugemist »

Milline ühisosa seob Sindit ja Raeküla?

Kui Piia Karro-Selg kutsus mind pajatama Raeküla inimestele oma tegemistest ja kindlasti ka Seljamaa monumendi sünniloost, siis õnnestus tal üksnes temale omase võluväega mõne minutiga selliselt ära „tinistada”, et andsin pikemalt mõtlemata nõusoleku, millest olnuks hetk hiljem juba väga piinlik ära öelda.

Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto Urmas Saard

Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto: Urmas Saard

Usun pigem juhitud juhustesse

Leppisime kokku, et juttu tuleb Sindi kui kogukonna mõjust kodanikuaktiivsuse kujunemisele. Olles veidi mõttesse süvenenud mõistsin ka Raeküla Vanakooli keskuse head mõju, mis levib perekond Pätside-aegse Pärnu linnaosa piiridest palju kaugemale. Servapidi puudutab see Sindi linnagi.

Presidendi kell

Raeküla rahvas oskab hästi teadvustada Pätside tähtsust oma linnaosa arenguloos. Kuid Eesti esimene president omab kindlat kohta ka Sindi ajaloos. Sindi raekoja avamise (8. augustil 1937) puhul kinkis riigivanem Konstantin Päts raekoja torni kella muretsemiseks Sindi alevivalitsusele 1000 krooni, mille andis üle pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Enne sõda jäi torn siiski ilma kellata, aga mitte jäävalt. 2011. a 1. mail algatas tollane Sindi abilinnapea ja Sindi ajalooklubi liige Marko Šorin kella paigaldamiseks üldrahvaliku korjanduse – koguti 2700 eurot kella jaoks ja hiljem lisas linn täiendavalt juurde kella katteklaasi tarvis 1000 eurot. Tegu sai tehtud kodanike algatuse korras. Annetajate hulgas oli ka Toomas Hendrik Ilves ja presidendi kantseleiga kooskõlastatult nimetati Sindi tornikell Presidendi kellaks. Kell avati suure pidulikkusega 2013. a 1. mail.

Jätka lugemist »

Jõgeva valla piirkondi hakatakse esile tõstma kui aastaaegadega seotud keskusi

Tänase Jõgeva valla loomisprotsessis sündis tuntud avaliku elu tegelase SA Jõgeva haigla juhataja Peep Põdderi algatusel idee hakata selle erinevaid piirkondi esile tõstma kui aastaaegadega seotud keskusi.

Jõgeva kuulutamine talvekeskuseks. Vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi ja Jõgeva Kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar

Jõgeva kuulutamine talvekeskuseks. Vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi ja Jõgeva Kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar. Foto Jõgeva vallavalitsus

17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval senine Eesti külmarekord -43,5 kraadi.

Nii otsustati juba külmalinnana tuntud Jõgevale kujundada talvekeskuse, Tormale kevadekeskuse, Kuremaale suvekeskuse ja Palamusele sügisekeskuse maine. Mõtte elluviimise avapauguks oli 12. jaanuaril toimunud talvetrall, kus Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjas ja vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi andsid Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaarele üle rändkarika tõestuseks, et Jõgeva linn sai talvekeskuse tiitli.

17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval senine Eesti külmarekord -43,5 kraadi. Sel põhjusel on Jõgeval Piibe maantee ääres Külmasammas ja aastaid korraldatakse Jääpurikafestivale. Aastakümneid on Jõgeval olnud kuulsust toovaks spordialaks jäähoki. EELK peapiiskopid ja piiskopid on kolmandal advendil üle kümne aasta Jõgeval väljakuulutanud jõulurahu kogu Eestile.

Jätka lugemist »

Tori vald ei korralda Sindi linnas uusaasta vastuvõtu tulevärki

Vald eelistab ilutulestikule kuluvat raha kasutada heategevuseks.

Tori vallavalitsuse töötajate poolt on annetus Pärnu loomade varjupaigale üle antud.

Tori vallavalitsuse töötajate poolt on annetus Pärnu loomade varjupaigale üle antud. Foto: Tori vallavalitsus

saades täiendavalt juurde 130 eurot

Saabuva jõulupüha ja uusaasta eel teeb Tori vallavalitsus 500 euro suuruse annetuse, mis jaotub MTÜ Pärnumaa Lasterikaste Perede Liidu ja Pärnu loomade varjupaiga vahel.

Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel ütles, et lisaks vallavalitsuse 250 eurole kogusid Tori vallavalitsuse töötajad ka oma raha, saades täiendavalt juurde 130 eurot. Annetus viidi täna Pärnu loomade varjupaika.

Sindi on loobunud tulevärgist varemgi, näiteks 2015, 2012. 2018. a saabudes pakkusid praeguses Tori vallas ohtralt tulevärki Sauga ja Sindi. 2014/2015 aastavahetusel kulutas Sindi linn ilutulestikule 500 eurot. Kõigi aastate kohta Külauudiste infoveskil andmeid käepärast pole. Kuid siiski võib väita, et Sindi linnal puudub järjepidev traditsioon omavalitsuse raha eest tulevärki korraldada.

Urmas Saard

Jõgevamaa Aasta Küla asub Sadalas, Aasta Sädeinimene tegutseb Lustiveres

29. novembril Mustvee kultuurikeskuses toimunud kodanikupäeva tunnustamistseremoonial kuulutati Sihtasutuse Jõgevamaa Ettevõtlus ja Arenduskeskuse korraldatud konkursi tulemusena Sadala Külade Selts Jõgevamaa parimaks kodanikuühenduseks 2018. Jõgevamaa Kodukandi Ühendus tunnustas Sadala Külade piirkonda tiitliga Jõgevamaa Aasta Küla 2018 ja andis Jõgevamaa Sädeinimene 2018 aunimetuse Lustivere Külaseltsi teenekale eestvedajale Riina Paluojale.

Sadala Külade Seltsi juhatus koos Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjasega. Foto Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse kodulehelt

Sadala Külade Seltsi juhatus koos Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjasega. Foto: Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse kodulehelt

Üheks põhjuseks, mis Sadalasse kaks väärikat tunnustust tõi, oli kõlakojaks nimetatud laulava, lipuväljaku ja tulealtari rajamine

Seoses kahe hea uudisega meenutasime Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe Pille Tutiga tänase kogukonnaelu algusaastaid.

„Vabatahtlik tegevus kogukonnas algas külade seltsi loomisega ja rahvamaja kasutusele andmisega meie ühendusele. 20 sajandi algul ehitatud rahvamaja vajas täielikku renoveerimist: kaasaegset katust, tänapäevast katet seintele ja lagedele, kõigile kolmele korrusele tuli ehitada uus elektrisüsteem. Tööde planeerimine ja selleks vajaliku toetuse leidmine kujunes seltsi juhatusele esimeseks suuremaks väljakutseks. Tunnen head meelt, et selts usaldas mulle kui seltsi juhatuse esimehele raha taotlemiseks tarvilike projektide koostamise ja on olnud alati koostöövalmis ja toetav erinevate ideede ja tegevuste ettevalmistamisel, ellu viimisel.”

Jätka lugemist »

Laiuse naisrühm Meie Mari on tantsinud kakskümmend viis aastat

105-aastases Laiuse seltsimajas peetud Laiuse naisrühma Meie Mari 25. sünnipäevapeol esitleti kollektiivist jutustavat raamatut, meenutati minevikku, kõneldi tulevikuplaanidest, tunnustati rahvatantsukultuuri eestvedajaid ja sellele kaasa aitajaid.

Meie Mari ühispilt. Foto erakogu

Meie Mari ühispilt. Foto: erakogu

Meie Mari on tõeline kirss tordil, kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud

17. novembril värsket trükist „Meie Mari Muraka memuaarid ehk kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai” esitlenud naisrühma tantsija (aastatel 2011-2017) Raine Lindepuu ütles, et see raamat jutustab sellest, kuidas ta natuke rohkem kui kuus aastat nende toredate „kepsutajatega” ühiselt aega veetis – kus käidi esinemas ja mis juhtus enne esinemisi. Mitmed koosviibinud said sündmuselt kaasa Raine Lindepuu memuaariraamatu, millesse autor autogrammi kirjutas.

Raine Lindepuu lausus südamlikud tänud Meie Mari naistele, kes nägid tohutut vaeva, et pikka aega tühjana seisnud Laiuse seltsimaja rühma sünnipäevaks korda teha.

Meie Mari veerandsajandal sünnipäeval olid kohal mitmed kunagised Laiuse kultuuritegijad ja kogukonnelu eestvedajad.

Jätka lugemist »