Üle-eestiline Ühisnädal saab hoo sisse Tartus

19. novembril toimub Tartus AHHAA teaduskeskuses konverents “Kust tuleb kogukonnatunne?”, mis lükkab hoo sisse 24.-30. novembrini toimuvale üle-eestilisele Ühisnädalale.

Kodanikuühenduste tegemisi ja koosloomist tutvustav konverents keskendub inimestele, kes kogukonnatunnet loovad ja pakub lahendusi, kuidas ka teised seda paremini luua saaksid.

Avakonverentsi korraldaja Kadri Pau Tartu Ärinõuandlast lausus, et konverentsi esinejateks on inimesed, kes on toonud Eestis kogukonnatundesse positiivseid muutusi. “Meile tuleb rääkima koorijuht Hirvo Surva sellest, millist rolli mängib laulupeo-liikumine noorte arendamisel headeks kodanikeks ning kuidas see aitab kaasa kogukonnatunde loomisele. Samuti arutatakse, kas linnakool võib olla kogukonnakool ning sellest kõneleb Aune Valk Karlova seltsist. Äri poolelt avab kogukonnatunnet jäätisebrändi La Muu omanik ja looja Rasmus Rask. Usun, et tuleb tore ja uudsete mõtetega päev,” sõnas Pau. Ta on veendunud, et päeva lõpuks leiab igaüks ka kogukonnatunde üles.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub teistkordselt ja leiab aset novembrikuu viimasel nädalal, kodanikupäeva lähistel ning mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Domus Dorpatensise, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja teiste arvukate partneritega. 2013. aastal viidi Ühisnädala raames läbi 200 sündmust, millest võttis osa üle 6000 inimese. Need sündmused toimusid igas maakonnas ja neid korraldas kokku üle kuuekümne organisatsiooni.

Konverentsi päevakava ja lisainfo: www.uhisnadal.ee

Seitsmes talgukevad

Tarmo TüürTarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Juba seitsmendat korda tulevad eestimaalased mai esimesel laupäeval kokku, et ühendada jõud meile kõigile olulise heaks. Tänapäeval, mil üha enam saab valdavaks projektipõhisus, lühiajalisus ja ühekordsus, on hea meel näha, et üle-eestiline talgupäev kosub ja kasvab. Iga aastaga lisandub uusi talgukohti ning laieneb talgutööde ja talguliste ring.

Talgupisik ja eeskuju on nakkavad. Talguid on peetud ju kogu aeg, ent tuues need kokku ühele kevadisele nädalavahetusele ja paigutades suurele talgukaardile, saame alles aimu ühises talgupäevas peituvast väest. Nii on aastaid või juba aastakümneid ühise toimetamise traditsiooni elavana hoidnud külad innustanud teisi asumeid ja kogukondi.

Koostegemise võlu
Viimase 10-15 aastaga on suurlinnade lähedusse sündinud lugematul hulgal uusasumeid, kus naaber ei tunne naabrit. Või kui ka tuntakse, siis ei ole veel jõudnud tekkida tava, aega ja kohta, kus omavahel kokku saada, kodukandis sündivat arutada ning tarvidusel käsi külge panna. Nii on talgupäeva järel ikka kuulda paikadest, kus endi jaoks avastatud koostegemise võlu, toredad naabrid või ideed järgmisteks ettevõtmisteks. Just selles peitubki talgupäeva maagia – talgutelt leiame elu ja rõõmu, hea tunde koos tegutsemisest!

Eestist healoomulise kulutulena juba sajasse riiki levinud „Teeme ära!“ idee ja mõtteviis on ju tegelikult üks hästi lihtne ja loomulik asi. Eks selles tema edu saladus vist peitubki. Pole ju midagi loomulikumat kui ühiselt oma elukeskkonna heaks panustada. Kui harjumus märgata enda ümber asju, mis võiks teisiti olla. Põhjusel või teisel on inimesed sellest aga võõrdunud. Või napib kättevõtmist ja usku, et mina saangi midagi muuta. Just see veendumus koos oskusega ümbritsevat probleemi märgata ning lahendamiseks käed külge panna ongi väärtus: talgud on märkamatult Eesti ekspordiartikliks kujunenud.
Loe edasi: Seitsmes talgukevad

Täna algab Võrumaa Ühisnädal

ühisnädal_logoJuba kolm aastat on Võrumaa Arenguagentuur korraldanud novembrikuus mittetulundusühenduste aasta suursündmust – Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverentsi. Sel aastal saab üritus laialdasema kõlapinna – nimelt korraldavad maakondlikud arenduskeskused 25. novembrist kuni 1. detsembrini vabakondade ühisnädala. Ürituste sari toimub üle Eesti ning kannab nime „Põnevad ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas”.

13 Võrumaa aktiivset vabaühendust on korraldamas 17 põnevat üritust. Ühisnädala kava:

Esmaspäev, 25. november

Järgmisel neljapäeval toimub Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverents “Mis peitub meie taga?”

28. november kell 11.30 peetakse Võrumaal Haanja rahvamajas maakondlikku kodanikuühenduste konverentsi “Mis peitub meie taga?”.

Tegu on traditsioonilise mittetulundusühenduste aasta suursündmusega. Sel aastal keskendutakse konverentsil väärtustele ühendustes ja kodanikuühiskonnas. Sügiskonverents on päev täis inspireerivaid kohtumisi, ettekandeid, sõnavõtte, tunnustamist. Üles astuvad MTÜde esindajad nii Võrumaalt kui ka mujalt.

Konverentsi sihtgrupp on potentsiaalsed, alustavad ja tegutsevad ühendused, võtmeisikud ning kõik inimesed, kellele kolmanda sektori tegevused huvi pakuvad.

Konverentsile saab registreerida siin. Võrust väljub konverentsipaika buss. Kes vajab transporti, peaks sellest teada andma e-posti teel: vaa@vaa.ee või telefonil 525 1750. Konverents on kõigile osalejatele tasuta. Konverentsi korraldab Võrumaa arenguagentuur.

Lisainfot: vaa@vaa.ee, tel: 525 1750. www.vaa.ee Loe edasi: Järgmisel neljapäeval toimub Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverents “Mis peitub meie taga?”

Haanjas tuleb kodanikuühenduse konverents

Paevakava_konverents28. novembril toimub Haanja Rahvamajas traditsiooniline kodanikuühenduste sügiskonverents “Mis peitub meie taga?” Üritusel astuvad üles ühendused maakonnast ja kaugemalt. Päeva juhib Urmo Kübar.

PÄEVAKAVA

11.00-11.30 Kogunemine, registreerimine
11.30-11.45 Tervitussõnad päevajuht Urmo Kübaralt. Saame tuttavaks
11.45-12.00 Maavanem Andres Kõivu tervitus. Võrumaa silmapaistvate ühenduste tunnustamine
12.00-12.20 “Sulbi Maarahva Seltsi alustalad – väsimatud naised ja toetav kogukond” – Sulbi Maarahva Selts
12.20-12.40 “Lapsepõlvest kantuna, viies põlvest põlve ühtehoidmist ja hoolimist” – Boose Selts
12.40-13.00 Jalasirutuspaus
13.00-13.20 “Tagaküla tasakaalustatud tegevuste tegurid” – Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla”
13.20-13.50 “Müürid meie sees ja ümber ” – Arutleme kodanikuühiskonna teemadel koos Urmo Kübara ja sotsioloog – dokumentalist Peeter Vihmaga
13.50-14.15 “Kuidas me lavka tagurpidi pöörasime ja mis edasi sai?” – MTÜ Tagurpidi Lavka
14.15-15.00 Lõunapaus
15.00-15.30 “Sibulatee – ühe võrgustiku lugu” – MTÜ Sibulatee
15.30 – 15.45 “Töö kiidab tegijat!” – Põimik lauludest, lugudest- Haanja kooli õpilased
15.45 – 16.00 Päeva kokkuvõtted. Head koduteed soovimine

Konverents toimub Võrumaa Ühisnädala raames. Ühisnädala puhul on tegemist üle Eesti toimuva ürituste sarjaga “Põnevad ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas” . 25. novembrist kuni 1. detsembrini korraldavad 13 Võrumaa ühendust 15 erinevat sündmust! Ürituste kavaga saab tutvuda aadressil www.uhisnadal.ee.

Tulekul vabaühenduste üleriigiline ühisnädal

ühisnädal_logo25. novembrist 1. detsembrini toimub üle Eesti ühisnädal “Põnevad vabakonna ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas!”.

Võrumaal on nädala õnnestumisse panustamas tervelt 13 maakonna vabaühendust: MTÜ Südamest, noorsooühing Rõuge Noorteklubi, MTÜ Kodukotus Parksepa, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Võluvõru, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Looduskool, MTÜ Revolutsioon, MTÜ Tule Maale, Vana-Võromaa kultuurikoda, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Piiriveere Liider, Võrumaa Arenguagentuur SA.

Põnevaid tegemisi jagub üle maakonna. Ürituste seast leiab näiteks traditsioonilise mittetulundusühenduste sügiskonverentsi, silmapaistvamate ühenduste tunnustamise, tänavakunstnike- ja joonistusvõistluse näituse, leadergrupi strateegiapäeva, võimaluse jälgida Rõuge TV otsesaadet, võtta osa traadi- ja pärlitööde õpiringist, osaleda seltskonnalaulupäeval, arutleda noortega tegutsemise või mittetegutsemise üle, osaleda harjumuste õpitoas, Peruu kultuuriõhtul, matkata Meenikunno rabas. Koolidesse on meie ühendused suunanud samuti üritusi, näiteks toimub MTÜ Südamest eestvedamisel Meremäe koolis ja lasteaias teatraalses võtmes üritus tervislikust toitumisest, liikumisest ja mõttelaadist, Puiga, Sõmerpalu ja Osula põhikoolis arutelu kooliõpilastega teemal, kuidas võtta aktiivselt osa ja luua midagi uut meie ühtses elukeskkonnas.

Ühisnädala eesmärgiks on väärtustada inimeste koosloomist, algatusvõimet, vastutusjulgust ning teadlikkust. Meie riik ja kõik, mis meie ümber on, on meie ühine asi. See on meie vastutada – valida, arvamust avaldada ning ise ära teha.

Ootame Ühisnädala sündmustest aktiivset osavõttu, programm on leitav: www.uhisnadal.ee
Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Tulekul on koolitusseminar Võrus “Kuidas oma kodanikuühendust tugevdada?”

3. mail kella 10.30-16.30 toimub Võrus koolitusseminar “Kuidas oma kodanikuühendust tugevdada?”

Seminaril käsitletakse järgmisi teemasid:

  • Kodanikuühenduse mõju: selle sõnastamine, hindamine ja kommunikatsioon kogukonnale
  • Vabatahtlikud mentorid ja ärisektori toetajad: nende leidmine ning kaasamine
  • Sotsiaalne ettevõtlus: võimalused ja väljakutsed

Vaata lisainfot siit (PDF): Heateo_kutse

Seminari korraldab Heateo SA ning osalemine on tasuta. Koolituspaiga täpne asukoht ja ajakava saadatakse pärast registreerimist. Registreeri end seminarile siin http://tinyurl.com/czzbkwx

Kolmapäeval toimuvad Tartus esimesed kogukondliku tervisedenduse mõttetalgud

Kolmapäeval, 27. märtsil, toimuvad Tartus, Loomemejanduskeskuse konverentsiruumides Eesti esimesed kogukonna tervisedendusele pühendatud mõttetalgud. Mõttetalgute eesmärgiks on arutleda kogukonna suurema võimestamise ja tervisega seotud rohujuuretasandi tegevuste teemadel.

Eelmisel aastal sai tänu Kodanikuühiskonna SIhtkapitalile (KÜSK) alguse projekt Tervisedendusmudel läbi kogukonna – Uus Tervis, mille abil koolitati välja mitukümmend kogukondliku tervisetoetajat, kes korraldavad oma kogukonnas regulaarselt tervisesündmusi,-arutelusid ja kogunemisi. Projekti laiemaks eesmärgiks on luua kogu Eestit kattev kogukondlike tervisetoetajate võrgustik, kel oleks võimalik omavahel mõtteid ja kogemusi jagada ning luua eestkostesüsteem parendamaks tervisedendus ja -ennetustegevust, võimestades inimesi ja kogukondi.

Projekti eestvedajad näevad, et inimesed ei oska sageli võtta oma tervise eest vastutust. Eestlaste tervena elatud eluiga Euroopa Liidu keskmisega võrreldes üks lühemaid ning kroonilistesse, sageli elustiiliga seotud haigustesse, haigestumine on suur. Projekt Uus Tervis on püstitanud hüpoteesi, et parema tervise lahendus peitub tegelikus vastutuse võtmises ja ühises, kogukonnapõhises ning rohujuuretasandi koostöös.

Mõttetalgutel jagatakse kogemusi juba toimuvate kogukondlike tervisekogunemiste osas, arutletakse kogukonna tervisesündmuste korraldamise jätkusuutlikkuse üle, mõtiskletakse erineva tasandi koostöövõimaluste ja sotsiaalse ettevõtluse võimalikkuse üle tervisedenduses.

 Uue Tervise mõttetalgud toimuvad kolmapäeval, 27. märtsil, algusega kell 10 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsiruumis, Kalevi 17, Tartus.

Mõttetalgutele saab registreeruda: agnes@uustervis.ee või telefonil 53 422 381.

Mõttetalgutele on oodatud kõik huvilised – nii organisatsioonide esindajad kui eraisikud, nii terviseteemadega seotud inimesed kui lihtsalt huvilised. Projekti raames valmib ka uuring, mis analüüsib projektis osalejate hoiakuid ning nende muutusi ning inimeste valmidust oma tervise osas ise vastutust võtta.

Üritust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Loomemajanduskeskus, projekt viiakse ellu koostöös külaliikumisega Kodukant.

Kaia-Kaire Hunt

Kolga Rahva Maja avab uksed

Vallamaja enne renoveerimist.
Vallamaja enne renoveerimist.

Ametlikult soolaleivapeoga avati vanast vallamajast renoveeritud Kolga Rahva Maja jõepoolne osa, kus hakkab tegutsema Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskus. Keskus on Kuusalu vallas tegutsenud 2010. aastast, pakkudes kohalikele inimestele tuge distantsilt töötamisel ja töö leidmisel. Kohalike inimeste poolt moodustatud MTÜ püüab oma tegevusega seista vastu linnakolimise voolule.
„Maaelu väljasuremise üks peamine põhjus on töökohtade vähesus. Inimesed liiguvad sinna, kus on rohkem ja paremat tööd. Elukeskkonnana on maapiirkonnad aga oluliselt inimsõbralikumad kui linn, eriti väikeste lastega peredele – siin on puhtam õhk, vähem stressi, toetav kogukond ja ka lasteaiakohti praegu veel jagub,” ütles neli aastat tagasi Kuusalu valda elama kolinud Lahemaa kaugtöökeskuste eestvedaja Kadri Seeder. „Pakume maal elavatele inimestele tuge oma tööelu korraldamisel – vahendame tööpakkumisi, nõustame tööle kandideerimisel, korraldame tööalaseid koolitusi ja aitame ka projekte ellu viia. Lisaks hooldame arvuteid, anname nõu sidelahenduste ja tarkvara kasutamise osas ning koostöös Kolga Rahva Majaga pakume ka tööruume,” rääkis Seeder.
Kolga Rahva Maja renoveerimistööde eestvedaja Katrin Lellep loodab kujundada hoonest ümberkaudsetele elanikele päris oma maja, kus toimetavad ringid, toimuvad koolitused ja kultuuriüritused. Sellel eesmärgil jätkatakse maja teise poole korrastamist, kavas on ka juurdeehitus. Maja renoveerimistöid on toetanud Leader, PRIA ja Kuusalu vald, samuti piirkonna inimesed vabatahtliku tööga. Vaata ka pilte ehituse käigust Lahemaa KKK lehelt – www.lahemaakkk.ee
Katrin Lellep

Anna hääl konkursil „Võro liina tego 2012“

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks. Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel www.voru.ee kuni 1. veebruarini 2013. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige.

Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2012, ettevõte 2012, ettevõtja 2012, mittetulundusühing 2012, uus tulija 2012, kultuuritegelane 2012, sporditegelane 2012, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2012, tegija 2012, aasta noor 2012 ja heategija 2012. Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-postile marianne.mett@voru.ee.

Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened. „Võro liina tego 2012“ kuulutatakse välja 22. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.

Allikas: Võru Linnavalitsus

Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas 14. detsembril 2012 Järvamaal
Roosna-Alliku vallas Kaaruka külamajas projekti /Eesti külad 2103/
infopäeva.
Kokku said maakonnaühenduste esindajad, kogukonna arengu konsulendid ja
projekti meeskond.Päeva eestvedajad olid Liikumine Kodukant valdkondade juhid Eha Paas ja Külli Vollmer.

Projekti /Eesti külad 2013/ (vaata http://www.kodukant.ee/index.php?id=103995) vahekokkuvõtte tegi projektijuht Külli Vollmer
Avalikkusele on kättesaadav 2012 a. külavanemate andmebaas (http://www.kodukant.ee/index.php?id=104003) Loe edasi: Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Eesti muinsuskaitse selts tähistas 25. sünnipäeva

Kolmapäeval möödus 25 aastat Eesti muinsuskaitse seltsi asutamisest.

Tähtpäevaks andis selts välja kogumiku “Eesti Muinsuskaitse Selts 25”.

Pidulikule koosviibimisele Tallinnas Pikal tänaval asuvas ajaloomuuseumi suurgildi hoones olid kokku tulnud nii toonased kui ka praegused muinsuskaitsjad üle Eesti ning esindajad välismaalt.

Lisaks oli kohal presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel, mitu ministrit ning riigikogu saadikud. President Ilves rõhutas oma kõnes muinsuskaitse seltsi rolli Eesti Vabariigi taastamisel.

“Oma mineviku ja pärandi väärtustamine, sellega koos kasvanud rahvuslik iseteadvus ja seltsitegevus tegid võimalikuks Eesti riigi sünni,” ütles Toomas Hendrik Ilves. “Muinsuskaitse selts kodanikuühenduse, vabakonnana ei ole tänagi kaotanud oma eesmärki,” märkis president, nentides ühtlasi, et pärandit tuleb kaitsta nii, et muinsus säiliks, aga mitte tühjalt seisva asjana, vaid nii, et ka inimestel oleks võimalik koos pärandiga elada. Loe edasi: Eesti muinsuskaitse selts tähistas 25. sünnipäeva

Tartus ja Võrus arutletakse kodanikuühenduste selgema rahastamise üle

Regionaalministri valitsemisala tellimusel korraldab Poliitikauuringute Keskus Praxis koolitusi kodanikuühenduste ühtsete rahastamispõhimõtete teemal. Koolitusel tutvustatakse kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali, millele oodatakse osalejate tagasiside ja soovitusi.

Tasuta toimuvatele koolitusele on oodatud kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavad ametnikud, linnapead ja vallavanemad ning kodanikuühenduste liikmed. Koolitusel keskendutakse avaliku raha kasutamise läbipaistvusele, rahastamise tulemuslikkusele, aga ka toetuste andmise töökorraldusele.

„Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd ning suur osa ühenduste sissetulekutest pärineb just avalikust sektorist, maksumaksja taskust“ selgitab Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. „Samas on põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks üsna erinevad – kuigi toetust antakse sama eesmärgiga. Paljudel oma- valitsustel pole rahastamiseks selgeid reegleid, mistõttu võib esineda nii liigset bürokraatiat kui ka läbi sõrmede vaatamist“ märgib Hinsberg ja lisab, et sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.

Koolituse tulemusel saavad osalejad arutada, millised toetusliigid on ühenduste rahastamisel sobivaima, kas näiteks tegevus- toetus või projektitoetus; koolituse tulemusena saab korrastada ühendustele toetuste eraldamist nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu nii rahastajale kui vabaühendusele.

Kodanikuühenduste rahastamise põhimõtete ja viisidega saab tutvuda Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja ühendused. Juhendi rakendamiseks korraldatakse üle Eesti 15 koolitust, millega luuakse pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks.

Neljapäeval, 29. novembril toimub koolitus Tartus, hotelli Tartu konverentsikeskuses, aadressil Soola 3. Reedel, 30. novembril toimub koolitus Võrus, kultuurimajas Kannel, aadressil Liiva 13. Registreerumine toimub avatud koolituse leheleheküljel.

Koolitused toimuvad inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ programmi „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamine“ raames.

Kodanikuühenduste konverentsid katavad kogu Eesti

Kodanikuühendustes tegutsevad inimesed kohtuvad sellel aastal 12 erinevas paigas üle Eesti. Iga konverents on maakondlik vabaühenduste suursündmus, mis toetab kodanike aktiivset osalemist ühiskonna arengu planeerimises.

Muude teemade seas käsitletakse mitmetel konverentsidel kodanikuühenduste võimet ja suutlikkust oma eesmärke täita. Näiteks Lääne-Virumaal, kus on moderaatoriks Artur Talvik, arutatakse ühenduste tegevusvõimekuse teemal annetuste kogumisest liikmete kaasamiseni. Jõgevamaal on arutlusel kodanikuühenduste panus kohalikesse sotsiaalsetesse muutustesse. Järvamaal räägitakse moderaator Märt Treieri juhtimisel kogukondlikest lahendustest majanduskriisile. Harjumaal avatakse Janek Mäggi modereerimisel kodanikeühenduste jätkusuutliku tegutsemise saladusi.

Kodanikuühiskonna arengu eest vastutav regionaalminister Siim Kiisler tõdeb, et kodanikeühenduste tegevust tuleb igati toetada, sest tänaseks on neist kujunemas kohaliku algatuse eestvedajad. „Iga selline algatus, mis teeb kogukonna elu paremaks, väärib toetust ja tunnustamist. Kutsun kõiki aktiivselt konverentsidel osalema ja vabakonna tuleviku üle arutlema,“ ärgitab regionaalminister kohalike aktiviste konverentsidest osa võtma.

Konverentse korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös mitmekümne vabaühenduse, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega. Konverentside toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus regionaalministri valitsemisalas.

Kodanikuühiskonnale loomuomaselt on konverentsidel kasutusel mitteformaalsed ja aktiivset osalust võimaldavad meetodid. Tõsistel teemadel kaasarääkimist soodustavad programmi põimitud spontaansed ja meelelahutuslikud elemendid. Vastastikune austus, kahekõne ja üksteise kuulamine on koostegutsemisel tähtsaimateks väärtusteks.

Esmakordselt kogunevad ühendused üle Eesti kõikides maakondades. Vaid hiidlased on otsustanud teha sündmuse koos saarlastega Kuressaares. Sellise hoo, esinejate ja osalejate hulgaga konverentside festival on Eestis täiesti unikaalne.

Täpsem info ja registreerumine kõikidele sündmustele: www.arenduskeskused.ee

Marju Lauristin: ajame katla podisema!

Kodanikuajakirjandus on oluline sideaine kodanikuühiskonna „mullikeste“ vahel, mis aitab kaasa kodanikuühiskonna jõudmise „keemistemperatuurini“, rääkis Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin reedel Võrus toimunud teisel Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kodanikujulguse tööriistad“.

Lauristin võrdles Eesti ühiskonda aurumasinaga, mis kihutab mäest alla, luues mulje, et hoog on sees, ent samas jõudu uuesti mäest üles rühkida ei pruugi jätkuda. „Meil on vaja see aurumasin uuesti tööle saada,“ lausus Lauristin.

Jätkates kujundite keeles, on Eesti kodanikuühiskond Lauristini sõnul nagu vesi enne keemistemperatuuri saavutamist – on palju väikseid mullikesi, kuid jõudu, mida aurumasina käimatõmbamiseks vaja läheb, need veel ei anna.

Sestap võiks kodanikuajakirjandus olla see, mis seob need „mullikesed“ kokku ja viib lõpuks kodanikuühiskonna keemistemperatuurini, andes jõu ühiskonna edasisele arengule suunas, mida inimesed õigeks peavad.

„Paljudel on tunne, et kuskil on palgatud ja seatud inimesed asju otsustama ja minust ei sõltu midagi,“ rääkis Lauristin. „Mastaabid on läinud väga suureks. Samas on suure maantee kõrvale vaja kohta, kus jalgsi käia.“

Lauristini käsitluses loob kodanikuajakirjandus koha, kus inimestel on võimalik arutleda, kuid samas pole kodanikuajakirjandus järjekordne interneti jututuba või uudislist. „Seal peab olema ajakirjanik, kes märkab uusi tahke ja võtab kokku.“ Kodanikuajakirjandust on Lauristini sõnul võimalik kasutada selleks, et jutulõng ei katkeks, et erinevad arutelud ei sumbuks, vaid jõuaks kuhugi välja.

Samuti on kodanikuajakirjandus see, mis annab tuge inimestele, kes muidu võiksid kaotada lootuse. „Kodanikuajakirjanduse suurim tugevus on võrgustik, kus osalevad inimesed tunnevad, et nad pole üksi.“

Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) Leader-meetme põhiline eesmärk on kohaliku elu edendamine kohalike enda otsuste ja tegemiste kaudu. Leader-meetme projektitoetust saab taotleda tegevusgruppide strateegia meetmetes toodud tegevusteks. Leader tegevusgruppidel üle-Eesti on kokku välja töötatud ligi 200 erinevat toetusmeedet, mille kaudu aidatakse kaasa oma piirkonna külaelu elavdamisele, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üldisele maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele. Loe edasi: Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Aespal valmib kogukonnatööna perepark

Kaua aega unnesuikunud suvilapiirkonna elu elanud Aespa on ellu ärganud – kohalike inimeste initsiatiivil on ühistööna valmimas peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud mänguväljak-perepark.

„Mõtlesime, et kui me ise looduslikest vahenditest ehitame ja mänguväljaku ideele loominguliselt läheneme, siis see arendab ka laste fantaasiat rohkem. Sertifikaatidele vastavad euromänguväljakud ei ole eriti inspireerivad. Valmis atraktsioonid on ka väga kallid ja need ei sobikski meile siia metsa vahele,“ ütles MTÜ Aespa Kodu juhatuse liige Ragne Kõuts valmivat pereparki näidates. Inspiratsiooni loodusliku ja loova mänguväljaku jaoks sai ta Berliinis. „Käisin lapsega palju metsamänguväljakutel, kus oli tehtud olemasolevatest materjalidest igati vahvaid atraktsioone. Siis ma mõtlesingi, et miks meil ei võiks ka selline olla,“ rääkis ta.

Loe pikemalt 11. augusti Raplamaa Sõnumitest

Avatud külaväravad on laiemale avalikkusele suunatud külaliikumist tuvustav projekt

Olete palutud küladesse külla 21.juulil ja 28.juulil.

Külade tutvustusi ja programme vaata kodulehelt www.külad.ee ning Facebooki lehelt Avatud külaväravad.

Osalevad külad: Metsanurme ja Voose Harjumaalt, Kõpu ja Kassari Hiiumaalt, Oonurme ja Kõrtsialuse Ida-Virumaalt, Kamari ja Sadala Jõgevamaalt, Prandi ja Kuksema Järvamaalt, Venevere ja Miila Lääne-Virumaalt, Rälby ja Piirsalu Läänemaalt, Lindi ja Soometsa Pärnumaalt, Ohekatku ja Sulu-Velise Raplamaalt, Metsküla ja Käesla Saaremaalt, Rahinge ja Lääniste Tartumaalt, Maaritsa ja Ruusa Põlvamaalt, Palupera Valgamaalt, Tuhalaane ja Pilistvere Viljandimaalt,Tsolgo, Voki ja Viitina Võrumaalt.

Vabaühendused vajavad koostööd korruptsiooniennetuses

Ühing Korruptsioonivaba Eesti kohtus  vabaühenduste esindajatega, et arutada koostöövõimalusi kodanikuühiskonna rolli tugevdamiseks korruptsiooniennetuses.

27.06 aset leidnud kohtumise käigus  arutleti, kuidas saaks kodanikuühiskond senisest tõhusamalt ühiskondlikel arengutel silma peal hoida ja oma  seisukohti koordineeritumalt väljendada. Arutleti ka kodanikuhariduse teemadel ja käsitleti ühiskonna läbipaistvuse ning aususega seotud küsimusi üldisemalt. Näiteks leidsid osalejad, et probleemid püsivad jätkuvalt kohalikes omavalitsustes, kus tuleks senisest enam tähelepanu pöörata valimiskampaaniate läbiviimisele. Pikemalt peatuti ka kodanikuühiskonna enda eetiliste standardite tugevdamisel ning leiti, et kodanikuühiskonna eetikakoodeksi juurde oleks tarvis luua seletav-kommenteeriv täiendus, mis aitaks lahti mõtestada koodeksis sisalduvaid põhimõtteid. Loe edasi: Vabaühendused vajavad koostööd korruptsiooniennetuses

Maidla mõis avab veinikeldri

Maidla mõis avab juuli viimasel nädalal toimuval vallapäeval mõisa kõrval asuvas kunagises jääkeldris infokeskuse, mille huvitavamad eksponaadid on muinasmõõga koopia ja raua saamise lugu, ning teenijate majas veinikeldri, kus tutvustatakse Euroopa veinikultuuri ja saab maitsta eri maade veine. Loe edasi: Maidla mõis avab veinikeldri

Konkursi tähtaega pikendati

Maamajanduse Infokeskus kuulutas välja konkursi “Märka uuenduslikku
põllumajandust!” – TÄHTAEGA PIKENDATUD KUNI 5. JUULINI! Konkursi eesmärk on
tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 raames
toetust saanud parimaid põllumajandusprojekte ning nende elluviijaid.
Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava (MAK)
2007–2013 raames toetust saanud parimaid põllumajandusprojekte ning nende
elluviijaid. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel
www.maainfo.ee/index.php

Katusorganisatsioonid valdades

Projekti Eesti külad 2013 raames alustasid Liikumine Kodukant maakonnaühendused külade ja valdade koostöö kaardistamisega. Küsitlusega selgitatakse välja valdades toimivad kodanike ühendused. Edukaid koostöömudeleid tutvustatakse Liikumine Kodukant väljaandes Külakiri ning augustist ka kodulehel www.kodukant.ee . Projektijuht Külli Vollmer pakub mentorluse võimalust neile, kes oma koostöövorme alles otsivad. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

Avatud külaväravateni vähem kui üks kuu

On jäänud vähem kui üks kuu, mil Liikumine Kodukant eestvõttel 20 Eestimaa küla oma väravad avavad ja teid külla kutsuvad. 28.juulil ootavad külalisi 10 küla.

Igas maakonnas on kaks küla, kes peale jaanipäeva ennast taas külaliste ootele sätivad. Igal oma lugu, omad tegemised ja  vaatamisväärsused. 27. juuni pressikonverentsil Tallinnas näidatakse ajakirjanikele vastvalminud reklaamklippe ning tutvustatakse külade programme. Leia endale meelepärane küla, uudista tema tegemisi ning mine külla! Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab
Põllumajandusministeerium. Kodulehel www.külad.ee on peagi kõikide külade  kavad. Rõõmsat avastamist juba jaanipäeval!

Eesti Külaliikumise Kodukant uus projekt

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas projekti Eesti külad 2013 raames
külade ja valdade koostöö kaardistamist.
Liikumine Kodukant maakonnaühendused uurivad, kas valdades on loodud
vabaühenduste katusorganisatsioone. Uuringu eesmärgiks on kaardistada
külade esindajate koostööühendused ning tutvustada avalikkusele
toimivaid ühendusi. Väljaandes Külakiri on ilmunud juba esimesed lood
Vastseliina valla külade ühendusest (veebruar 2012), Rae valla alevike-
ja külavanemate seltsist ning Avinurme külavanemate kojast (juuni
2012). Külakirju saad lugeda ka elektroonselt www.kodukant.ee. Peale
jaanipäeva alustatakse külade andmebaasi koostamisega. Kaardistatakse
külades olevad seltsid, majad ja vanemad. Projekti rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab
Põllumajandusministeerium. Projektijuht on külakultuuri valdkonna juht
Külli Vollmer.

Kodukandi sõbrad Avinurme Puiduaidas

15.06.2012 koguneb Liikumise Kodukant Sõprade Klubi Avinurme Puiduaidas. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena,
koostööpartneritena jne. Tänavune aasta on Kodukandi juubeliaasta jõuame oktoobris 15nda verstapostini. Sellest ka meie idee Kodukandi Sõprade Klubi kokkukutsumisest. Miks kutsume sõbrad kokku: et arutleda, kuhu oleme jõudnud ja millised on võimalused edasiminekuks; kuulame oma sõprade häält; peame plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.
Sõprade kokkukutsumise idee on saanud kutsututelt ohtralt kiidusõnu. Üritus toimub projekti „Ühtetulemine“ raames. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.