Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Poseidon huvitab lugejaid kõige rohkem

Facebooki vahendusel levitatud Külauudiste kajastustest pälvib ühtlaselt kõrgendatud lugejate huvi JK Poseidoni esindusstaadioni rajamine Sinti.

Talgulised ei hoolinud Poseidoni esindusstaadioni rajamisel kehvast ilmast ega kehvadest töötingimustest Foto Urmas Saard

Talgulised ei hoolinud Poseidoni esindusstaadioni rajamisel halvast ilmast ega kehvadest töötingimustest. Foto: Urmas Saard

Nagu enamik ajakirjandusväljaandeid jagab valikuliselt oma uudiseid sotsiaalmeedias, kasutab sama võimalust veebipõhises suhtlusvõrgustikus ka Külauudiste portaal. Mullu andis Poseidon põhjust Külauudistel neist kirjutada kuuel juhul. Kõigil kordadel äratas uudis tublisti üle keskmise taseme lugejates huvi. Juuli viimase nädalavahetuse kahel päeval toimunud talgud Sinti rajataval jalgpallistaadionil leidis samuti kajastust nii sõnaliselt kui pildigaleriina. Üllatuslikult pakkus uudis rekordiliselt suurt huvi. Edestades napilt isegi uudise Allar Rajast ja Sten Erik Andersonist, keda Sindi linnavalitsus otsustas premeerida ja väärikalt kodulinnas vastu võtta. Kui jätta vaatlusest välja veel mõned uudised Poseidonist ja olümpiameeste vastuvõtust Sindis, siis asub kolmandal kohal uudis Sindi Rockist, mis on igal aastal olnud üks linna tähtsündmustest. Kõik kolm ülevaadet olid koostatud ühetaolises formaadis ja seetõttu ei saanud oluliselt lugejat mõjutada pildimaterjali või tekstiga. Pigem sai määravaks toimunu sisu.

Jätka lugemist »

Armsad Külauudiste lugejad!

Külauudiste logo esitlemiseksLõppeva aasta augustis sai Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi loodud portaal Külauudised juba kuus aastat vanaks. Oleme siiralt rõõmsad, et eksperimendi korras tehtud õhinapõhine infoveski elab ja toimib siiani ning iga kuuga avastab meid järjest rohkem lugejaid-kaejaid.

Külauudised on üks näide, kuidas saab teha kodanikuajakirjandust. Meie portaal on koht, kus ei ole rangelt paigas, mis on õige ja mis on vale. Me katsetame ja proovime, vahel rabame ja siis jälle võtame rahulikumalt, aga loobuda sellest ei taha.

Vahel elab portaal ka natukene oma tahtmist mööda – meil ei maksa unustada, et tal on ka oma hingeelu. Külauudised on kõige otsesemal viisil meie lugejate ja tegijate nägu ning väga olulisel kohal tõejärgse/tõepõhjata (post-truth) ühiskonna ajastul.

Täname südamest kõiki, kes on kodanikuajakirjandust Eestis edendanud ja kes kuue aasta jooksul on aidanud infoveski sisu luua: nii vabatahtlikke päevatoimetajaid, kaasautoreid kui ka oma uudiste ja fotode saatjaid. Vähem kui kuue ja poole aasta jooksul oleme toonud portaali külastajateni üle 13 200 uudise, olemusloo, fotoreportaaži ja arvamuse, mis on ilmunud üle 300 000 seadme ekraanile.

Külauudised on kõige otsesemal viisil meie lugejate ja tegijate nägu ning olulisel kohal tõejärgse ühiskonna ajastul.

Eriliselt soovime tänada juba portaali loomisest peale meile rohkelt kaastöid teinud Jaan-Ivo Lukast Jõgevamaalt ja hiljem lisandunud Jaan Viskat Raplamaalt.

Iseäranis õnnelikud oleme aga koos lugejatega, et teist aastat on meie autorite hulgas Urmas Saard Pärnumaalt, kelle panust ja indu ei jõua me ära imetleda. Siinkohal ka üleskutse neile, kes ehk saavad aidata: Urmase fotokaamera, millega on tehtud kümneid tuhandeid fotosid, hakkab oma päevade lõpule jõudma. Kui mõni firma saab aidata Urmast uue kaamera hankimisel, oleme väga tänulikud.

Soovime teile ilusat uut 2017. aastat ja ootame jätkuvalt teie külaskäike ja kaastöid Külauudistesse. Iga küla, iga seltsi südamlikud tegemised on väärt rohujuurte vahelt välja paistma!

Aksel Lõbu, Külauudiste peatoimetaja

Elina Allas, Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi juhatuse esimees

Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks vormima

Bioneeri mõttetalgud toimuvad juba täna!Kas Sa põled soovist midagi ära teha? Kas Sa tahad muuta Eesti meediamaastikku mitmekülgsemaks? Kas Sa hoolid keskkonnast? Kas Sa ihkad saada ajakirjanduskogemust ja olla osa suuremast tiimist? Kas Sa usud üksiku inimese panusesse? Kas Sa otsid arendavaid väljakutseid? Kui jah, siis võib Bioneeri toimetus olla just Sinu võimalus.

Bioneer.ee toetab kodanikuajakirjanduse väljaandena aktiivset eluviisi, keskkonnahoidu ja arutlevat ühiskonda. Eeskätt vabatahtlike kirjutajate kaasabil valmiva väljaandena kutsume oma meeskonda kõiki huvilisi, kel soov testida end ajakirjaniku rollis, meeskonnatöös või probleemidele lahenduste otsijana. Käesoleval sügisel ootavad Bioneeri muutused. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel hakkame rohkem tegelema vabatahtlike koondamise, koolitamise ja meeskonnatöö arendamisega. Meie eesmärk on läheneda koostöölise kodanikuajakirjanduse mudelile ja vähendada mõttekaasluseta sündinud lugude mahtu. Kaks pead on ju ikka kaks pead.

Lisaks novembris algavale praktilise ajakirjanduse koolitustsüklile alustame autorite nõustamisega ning vabatahtlikele mitmekesisemate väljundite pakkumisega, seetõttu kutsume vabatahtlikke arutelule Tallinnas 2. novembril kell 18 sotsiaalkeskusesse Ülase12 Jätka lugemist »

Rõuge TV tegi eile ajalugu

Eile, 30. oktoobril oli eetris Rõuge TV esimene otsesaade.

Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks koondama

Kas Sa põled soovist midagi ära teha? Kas Sa tahad muuta Eesti meediamaastikku mitmekülgsemaks? Kas Sa hoolid keskkonnast? Kas Sa ihkad saada ajakirjanduskogemust ja olla osa suuremast tiimist? Kas Sa usud üksiku inimese panusesse? Kas Sa otsid arendavaid väljakutseid? Kui jah, siis võib Bioneeri toimetus olla just Sinu võimalus.

Bioneer.ee toetab kodanikuajakirjanduse väljaandena aktiivset eluviisi, keskkonnahoidu ja arutlevat ühiskonda. Eeskätt vabatahtlike kirjutajate kaasabil valmiva väljaandena kutsume oma meeskonda kõiki huvilisi, kel soov testida end ajakirjaniku rollis, meeskonnatöös või probleemidele lahenduste otsijana. Käesoleval sügisel ootavad Bioneeri muutused. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel hakkame rohkem tegelema vabatahtlike koondamise, koolitamise ja meeskonnatöö arendamisega. Meie eesmärk on läheneda koostöölise kodanikuajakirjanduse mudelile ja vähendada mõttekaasluseta sündinud lugude mahtu. Kaks pead on ju ikka kaks pead.

Lisaks novembris algavale praktilise ajakirjanduse koolitustsüklile alustame autorite nõustamisega ning vabatahtlikele mitmekesisemate väljundite pakkumisega. Jätka lugemist »

Võrumaal korraldatakse homme kodanikuajakirjanduse konverents

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldab reedel, 19. oktoobril Võrumaal kodanikuajakirjanduse konverentsi “Kodanikujulguse tööriistad”. Konverents keskendub teemale: kas ja kuidas saab kodanikuajakirjandus julgustada kodanikuks olemist. Mullu palju huvilisi kokku toonud kodanikuajakirjanduse konverentsile on oodatud kõik, kellel huvi kodanikumeedia ja laiemalt kodanikuühiskonna käekäigu vastu.

Konverentsi peaesineja Christine Tatum tuleb spetsiaalselt konverentsi jaoks kohale USAst. Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates.

Eestimaa tegijatest astuvad konverentsil üles Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Eesti kodanikuühiskonna nädala üks algatajaid ja korraldaja ning Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv, säästva ja tervikliku eluviisi portaali Bioneer.ee toimetaja Katrin Lipp, Rõuge TV eestvedajad Jaanus Mark ja Karel Saarna, Paide kogukonnaühenduse Weissenstein juhatuse esimees Rainer Eidemiller ning Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja portaali Kylauudis.ee esindaja Elina Allas. Konverentsi modereerib Sulev Valner. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee Arved Breidaks.

Konverents algab reedel, 19. oktoobril kell 11 Võrus aadressil Koidula tn 7, Võrumaa uues toidukeskuses. Konverents on tasuta. Kuna kohtade arv on piiratud, paluvad korraldajad osalemisest kiiresti teada anda. Konverentsile saab registreerida e-posti aadressil konverents@kylauudis.ee hiljemalt 16. oktoobrini. Kehtib põhimõte: kes ees, see mees!

Konverentsi korraldab MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, päeva kokkuvõtteid saab lugeda portaalist Kylauudis.ee. Ettevõtmist toetavad USA suursaatkond Eestis, Võrumaalt pärit europarlamendi liige Ivari Padar ja teater Vanemuine.

MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts on 2010. aasta juulis asustatud ühendus, mis alustas kahe aasta eest omalaadset eksperimenti, lükates 0-kroonise eelarvega käima kogukonna- ja kodanikumeedia portaali Kylauudis.ee. Õhinapõhiselt tegutsev infoveski, mis kajastab elulisi sõnumeid, kohalikke uudiseid ja arvamuslugusid kogu Eestist, on kogunud üle 100 000 unikaalse kasutaja. Portaali lugejaskond on püsinud stabiilsena: keskmiselt külastab portaali ligi 10 000 unikaalset kasutajat kuus, kuine keskmine kontaktide arv on ca 20 000.

Külauudiseid toimetab kümme vabatahtlikku päevatoimetajat. Kylauudis.ee fookuses on külast, kogukonnast ja keskkonnast lähtuvad sõnumid ning sündmused. Portaali on oodatud infot saatma kõik aktiivsed kodanikud, seltsingud, ühendused, samuti kohalikud omavalitsused jm organisatsioonid.

Info: Elina Kononenko Allas, Kylauudis.ee üks päevatoimetajaid ja konverentsi korralduse eestvedaja, tel +372 522 3145, e-post info@kylauudis.ee või elinaallas@gmail.com.
www.kylauudis.ee
www.kodanikuajakirjandus.ee

Aksel Lõbu: Rahva hõige kajab seinalt vastu

Kui Oldekop ja von Roth 1806. aastal asutasid Tarto maa rahwa Näddali-Lehe, esimese maarahvale mõeldud nädalalehe, oli neil ilmselt vähe aimu, kui pikaajalise arenguprotsessi nad käivitasid.

Kas meil praegu on aimu? Eestikeelne ja -meelne ajakirjandus, mille esimeste katsetajate seas nad olid, jääb küll oma 200 aastaga alla Euroopa „vägevatele“, kuid meie ajakirjandus on kindlasti üks mitmekesisemaid oma arenguetappide poolest: aatelisest  rahva teejuhist nüristava propagandamasinani ja sealt omakorda vaba ja mitmekesise informeerijani. Kuid mitte sellest ei taha ma rääkida.

Eesti teekond ajakirjandusvabaduse esirinda
Baltisakslaste perioodika eeskujul sündinud ja hiljem teisigi mõjutusi saanud Eesti ajakirjandus jagab hiljutise raporti kohaselt Hollandiga maailmas 3.-4. kohta ajakirjandusvabaduse poolest. Sellega jätame seljataha riigid, kes on meid kunagi omariikluses takistanud. Samuti ka riigid, kelle poole oleme alt üles esimeste ahmitud vabadussõõmudega vaadanud oma eeskujuotsingutel. Veelgi enam: kui Euroopa suurriikides on kollane ajakirjandus muutnud kvaliteetväljaanded peaaegu et nišikaubaks, siis Eesti puhul seda ohtu tänasel päeval pole. See ei tähenda, et lagi on kaugeltki saavutatud ja nüüd võib loorberitele puhkama jääda.

Mulle meeldib esindusdemokraatiast mõelda, et kuigi see on kohmakas ja ebatäpne, võimaldab see siiski kohanduda muutuvate oludega. Demokraatia ei tekkinud sellele ideele, et valitud inimesed mõtleksid teiste eest. Ei, need saadikud valiti kõigi kodanike arvamusi ja soove tasakaalustama. Demokraatia peaks andma rahvale võimaluse mõjutada riigi arengut. Esindusdemokraatiast peab saama osalusdemokraatia. Selline eneseteostust otsiv rahvas vajab aga oma häält. Kuigi ka tavainimesel on võimalus saada mõnes suures üleriigilises ajalehes avaldatud, on see ühiskondlike diskussioonide ajal rohkem  ajakirjanike ja arvamusliidrite pärusmaa. Jätka lugemist »

Külauudiste tegijad valiti aasta vabaühenduseks

Nii need külauudised levivad. Foto: Mirjam Nutov

Täna kuulutab vabaühenduste liit EMSL välja seekordsed kodanikuühiskonna aasta tegijad kuues kategoorias.

Aasta vabaühenduseks valiti EESTI KODANIKUAJAKIRJANDUSE SELTS, kes peab üleval portaali kylauudis.ee, vahendades seal infot inimeselt inimesele ning levitades mõtteviisi, et ajakirjandus pole üksnes äri, vaid inimeste aitaja, valgustaja ja teenäitaja. Seltsi eestvedajad on professionaalsed ajakirjanikud, kuid kogu töö tehakse ära vabatahtlikena.

Avaliku sektori esindajana tunnustatakse EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGUT, kes on oma kanalites andnud ruumi ja sellega ühiskonnas oluliselt rohkem kõlapinda mitmetele vabaühenduste algatustele nagu näiteks mulluste Riigikogu valimiste eel Valijakompass ja hea valimistava ning aastavahetuse paiku avatud valitsemise valvurite veebikeskkond.
Jätka lugemist »

Ranna-Viru kohalikud said info tarbeks oma portaali

Möödunud sügisel kodanikualgatuse korras Lääne-Virumaal käivitatud Kohaliku Info Keskus peab pisitasa laienemisplaane ning naudib sissesaadud hoogu ja lugejate kasvavat huvi.

Internetiaadressil www.kohalik.info leviv Kohaliku Info Keskus keskendub peamiselt Haljala, Kunda, Sõmeru ja Viru-Nigula piirkondlike uudiste ja ametlike teadete avaldamisele, kuid suurt rolli mängivad portaalis ka Eesti uudised, arvamused, sport ja kultuur.

Portaali käivitaja Kaido Veski sõnul on värske veebiajalehe eesmärgiks anda piirkondlikule informatsioonile uus mõõde ning olla lihtne, kvaliteetne ja sõbralik infoallikas.

“Me leiame hõlpsasti üles küll oma koduvalla või linna veebilehe ning saame sealt kätte suuremal või vähemal määral vajaliku informatsiooni, kuid pahatihti piirdubki see vaid oma vallaga,” sõnas Veski.

Naabrite tegemisi on tema sõnul hoolimata paljudest erinevatest võimalustest juba keerulisem jälgida. Aga siiski – miks?

“Aga miks mitte paigutada kaardile üks uus mätas, mille otsast ümbruskonnas toimuval silma peal hoida?”

Lehe tulevikuplaanide hulka kuulub ka soov anda oma pisike panus kogemuste ja ideede priilt levimisele – oma rubriigid on reserveeritud nii põnevatele ideedele kui ka väärt nõuannetele.

Jätka lugemist »

Valmis ajakirja KoguKonnad uus number

Eesti Ökokogukondade Ühenduse ja aktiivsete vabatahtlike eestvõttel on valminud ajakirja KoguKonnad uus, järjekorras juba 11. number.

Ajakirja, mis keskendub ökokogukondade temaatikale ja mitmesugustele kogukondlikele ning jätkusuutlikele algatustele, saab lugeda ainult veebist ja see on kättesaadav kõigile huvilistele. Vaata lähemalt siit.

Ajakirja näol on tegemist järjekordse näitega kodanikuajakirjandusest, kus ajakirjandusliku sisuloomega tegelevad inimesed omal initsiatiivil.

Allikas: Ingrid Vooglaid, ajakirja KoguKonnad üks eestvedajaid

Otsitakse Oivalise ajakirjanduse preemia laureaate

Hea ajakirjandus kasvab ja areneb koos oma lugejatega, sellist tõdemust on Eestis jagatud juba papa Jannseni aegadest. Et lugejad saaks ergutada head ajakirjandust, asutas Hans H. Luik Oivalise ajakirjanduse preemia, mis antakse välja teistkordselt. Kandideerida saavad seekord 2011. aastal paberil või veebis ilmunud ajakirjandustekstid.

Palume lugejatel preemiale esitada tekste, mis avavad heade argumentidega süvitsi mingi teemat, algatavad ka arutelu või mõjutavad mõne probleemi lahendamist.

Teisisõnu, aastapreemiale kandideeriv kirjutis  peaks tegema elu paremaks. Nii Oivalise Ajakirjanduse preemia asutaja Hans H. Luik kui žürii koosseisus Mihkel Kaevats, Natalja Kiitan, Kristina Mänd, Mart Raudsaar ja Sulev Valner usuvad, et ajakirjanduse abil on endiselt võimalik midagi muuta.

Žürii kuulutab välja konkursi 2011. aastal ilmunud või veel ilmuvate lugude seast Oivalise ajakirjanduse aastapreemia laureaadi leidmiseks. Kuna oivaline ajakirjandus eeldab oivalist lugejat ja vastupidi, on lugejad oodatud kandidaate esitama Facebooki kodulehe (Oivalise ajakirjanduse aastapreemia) vahendusel. Ettepanekuid võib saata ka meilile ajakirjandus@gmail.com  ning seda võivad lisaks lugejatele teha ka toimetused ning kaastöölised ja ajakirjanikud ise. Jätka lugemist »

Rõuge TV tegi loo uuest skatepargist

Rõuge TV toimetus sai valmis videoloo uuest Rõuge skatepargist. Vaata lõiku siit:

Allikas: Rõuge TV

Bioneer kirjutab Eesti I kodanikuajakirjanduse konverentsist

Kodanikuajakirjanduse mõiste hõlmab endas kõiksuguseid blogijaid, vallaajalehtede tegijaid, kohalike raadiojaamade kuldsuusid ning lihtsalt aktiivseid inimesi, kes on võtnud oma südameasjaks meediamaastiku mitmekesisemaks muutmise.

Edasi loe siit: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-12254/Kodanikuajakirjandus-laiendab-ajakirjanduse-piire

Mari Kodres kirjutab kodanikuajakirjanduse konverentsist

Hea Kodaniku tegijad Mari Kodres ja Urmo Kübar osalesid 4. novembril Väimelas toimunud Eesti I kodanikuajakirjanduse konverentsil. Muljed võtab lühidalt kokku Mari siin: http://ngo.ee/ngo/8/article/2469.

Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Piiratud levialaga kogukonnaraadiote teket takistab jäik seadusandlus, mis käsitleb ühe mõõdu järgi nii asjaarmastajaid kui professionaalseid kommertskanaleid, rääkis Eesti esimesel kodanikuajakirjanduse konverentsil Raadio Juminda Poolsaar ellukutsuja Artur Talvik.

Kogukonnaraadio juured istuvad sügaval piraatluses. 1960ndatel kasutati Ühendkuningriigis piraatprogrammi eetrissesaatmiseks laevu, millega sõideti Põhjamere neutraalsetesse vetesse. See käis Talviku sõnul kuni 1966. aastani, mil seadusega selline tegevus keelustati.

Oma jälje olid valdavalt alternatiivset muusikat mänginud piraatraadiod aga selleks ajaks jätnud ning BBC oli sunnitud oma muusikavalikut ajakohastama. Paljud senised piraat DJ-d läksid tööle BBC-sse.

„Sellest hakkas välja kujunema kogukonnaraadio,“ ütles Talvik. Ühendkuningriigis tegutseb praegu umbes 150 analoogset raadiojaama, Austraalias üle 400, populaarsed on need ka USAs. „Meil populaarsus täiesti puudub,“ nentis Talvik.

Raadio Juminda Poolsaar sündis autokino n-ö kõrvalproduktina, sest autokino tarbeks vajalik sagedus oli Talvikul olemas ning üks asi viis teiseni: „Panin antenni püsti ja muusika käima. Helistasin küla peal inimestele, et raadio alustas.“

Vastuvõtt oli Talviku sõnul suurepärane. „Küla rokkis!“ Kui nädal hiljem oli mehel raadiotegemisest isu täis, hakati helistama ja sõimama, et miks raadio ära lõppes. Jätka lugemist »

Raivo Suni: kodanikuajakirjandus on pakkujakeskne

Kodanikuajakirjandus on liiga pakkujakeskne ning sisuloojad mõtlevad vähem sellele, kas neil on olemas ka auditoorium, rääkis ajakirjanik Raivo Suni reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Ajakirjanduses peab olema kaks poolt – tegijad ja lugejad. Suni hinnangul on kodanikuajakirjandus aga praegu liiga pakkujakeskne ehk siis tehakse küll, kuid mõne üksiku erandiga jääb valdav osa sellest lugejate-vaatajate vaateväljast kõrvale.

„Kodanikuajakirjandusest saame rääkida siis, kui selle keskmes on inimese suhe ühiskonnaga,“ ütles Suni. „Võtmeküsimus on empaatia info pakkuja ja vastuvõtja vahel.“

Suurbritannias oli kodanikuajakirjanduse murdepunktiks 2005. aasta Londoni terrorirünnak, mille järel saatsid inimesed BBC toimetusele tuhandeid fotosid, videosid, e-kirju. Suni rääkis, et see oli esimene kord, mil BBC kodanikuajakirjanduse enda infovoogu lülitas.

Tema sõnul on ka rahvusringhäälingus arutatud, kuidas kaasata kodanikuajakirjandust rohkem uudisloomesse, kuid seni on see tema hinnangul paremini õnnestunud on-line väljaannetel delfi.ee ja postimees.ee ning telemagasinil Reporter.

Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Suurte ajakirjanike aeg on läbi, Eesti ajakirjandus pihustub ning üha rohkem imiteerib ajakirjandust, ütles meediaguru Tiit Hennoste reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“

„Kuhu on ajakirjandus läinud ja läheb? Mul on märsõnaks „pihustumine“,“ rääkis Hennoste. Kui varem oli tema sõnul selge vahe „kollase“ ja „valge“ ajakirjanduse vahel, siis nüüd pilt üha enam hägustub, nagu hägustub piir klassikalise uudise ja arvamuse vahel.

Pihustumise ühe põhjusena tõi Hennoste välja autori rolli vähenemise. 1990ndad oli tema käsitluses „suurte“ ajakirjanike aeg, mil maksis üksiku ajakirjaniku vaim, võim ja vägi – üks ajakirjanik võis kukutada valitsuse. „Kuid praegu see hajub,“ lausus Hennoste. Teksti küljes on küll nimemärk, kuid seda teksti on teinud paljud inimesed alates toimetajatest, lõpetades küljendajaga.

Muutunud on seegi, et kui varem rääkis ajakirjandus minevikust, toimunust, siis nüüd üha rohkem tulevikust. „Me teame, mis võib viie aasta pärast juhtuda, aga mitte seda, mis juhtus eile,“ ütles Hennoste.

Probleemina tõi ta välja ajakirjanike üha kitsamaks muutuva allikabaasi ning ajakirjanduse üha suuremaks muutuva ajakirjanduse imiteerimise. „Mida rohkem on seal seda, mis ei ole uudis ega arvamus, seda rohkem on see ajakirjanduse imitatsioon. Kui panna kokku imitatsioon ja pihustumine ning ka internet, mis kõike võimendab, siis see meenutab mulle kaubamaja „hulle päevi“,“ sõnas Hennoste. Jätka lugemist »

Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldas reedel Võrumaal Eesti esimese kodanikuajakirjanduse konverentsi “Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?”, millest võttis osa ligi 100 inimest. Konverentsil arutlesid nii meediateoreetikud kui praktikud kodaniku ja ajakirjanduse rolli ning missiooni üle järjest mitmekesisemaks muutuvas meediapildis.

Konverentsil astusid üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, meediauurija Raivo Suni, Raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta ning Urvaste Valla Lehe endised toimetajad Airi Hallik-Konnula ja Margus Konnula (Contra). Päeva modereerib Sulev Valner.

Ettekannetes olid vaatluse all üha aktuaalsemaks muutuvad küsimused: kuidas olla kindel, et sinu poolt vahendatav info teenib õilsaid eesmärke; kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemale levikule; kuidas võiks ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke; kas iga kodanik võib olla ajakirjanik; kuidas üldse defineerida kodanikuajakirjandust jpm. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee ajakirjanik Arved Breidaks. Jätka lugemist »

Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub 4. novembril Võrumaal peetavale Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsile „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Konverentsil räägitakse kodanikuajakirjanduse rollist ja missioonist üha mitmekesisemaks muutuvas meediapildis. Muuhulgas on vaatluse all küsimused: Kuidas olla kindel, et sinu vahendatav info teenib õilsaid eesmärke? Kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemasse levikusse ja kuidas saab ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke? Kas iga kodanik saab olla ajakirjanik?

Konverentsil astuvad üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Raivo Suni, raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta, Urvaste valla lehe endised toimetajad Margus Konnula ja Airi Hallik-Konnula. Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverentsile on oodatud ajakirjanikud, kodanikuajakirjanikud, valla- ja linnalehtede ja portaalide toimetajad, ajakirjandustudengid ning kõik teised, kellele teema huvi pakub. Jätka lugemist »

Valmis ajakirja KoguKonnad kümnes number

Valminud on ajakirja KoguKonnad uus number, järjekorras juba kümnes, mis kõneleb kogukondade tegemistest Eestis ja ökokogukondade liikumisest maailmas.

Seekord on pikemalt juttu Sänna kultuurimõisast, Tamera ökokülast ja jätkuvalt Milia ökokülast ning Kreetast. Samuti kirjutatakse pikemalt paarist uuest ideest ja iseseisvuse liikidest. Ülevaate saab suvel rahvusvahelise ökokülade võrgustiku GEN konverentsil toimunust ja Anastasia lugejate kokkutulekust. Mõned kuulutused on ka.

Ajakirja saab lugeda siit ja seda võib levitada kõigi huviliste seas. Vanemaid numbreid saab lugeda Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehelt, vasakul menüüs ajakiri “KoguKonnad”.

Ajakiri kogukonnad valmib kodanikualgatuse korras ja selle sünnile aitavad kaasa erinevad inimesed täiesti vabatahtlikult. Tegemist on kodanikuajakirjanduse kanaliga, mis iseloomustab Eesti meediamaastikul toimuvaid muutusi.

Allikas: Ingrid Vooglaid

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee

Ootame teid homme ajakirjandusteemalisele koolitusele!

Kylauudis.ee tuletab meelde, et homme saab Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja USA saatkonna Eestis koostöös teoks ajakirjanduskoolitus “Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus”, mida juhib kogenud praktik Julia Barton USAst. Koolitus algab kell 10 Võru maavalitsuse III korruse saalis ja see on kõigile huvilistele tasuta.

Täpsemalt loe siit: http://www.kylauudis.ee/2011/06/09/kutsume-koolitusele-%E2%80%9Ekodaniku-ja-kogukonnaajakirjandus%E2%80%9C/

Kutsume koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“

Eesti kodanikuajakirjanduse selts ja USA saatkond Eestis kutsuvad ajakirjanikke, pressiesindajaid, tudengeid, kooliõpilasi, emakeeleõpetajaid, vallalehtede toimetajaid ja teisi ajakirjandushuvilisi koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“.

Koolitajaks on Julia Barton (fotol) USA-st. Koolitus toimub Võru maavalitsuse III korruse saalis 15. juunil algusega kell 10.

Koolitaja Julia Bartonil on seljataga 12 aastat töökogemust avalikus raadios. Tema kui hilisema vabakutselise reporteri töid on avaldatud arvukates väljaannetes ja näidatud telesaadetes.

Julia Barton töötab praegu meediakoolitajana Moldovas. Varem on ta käinud ajakirjandustarkusi jagamas ka Venemaal, Ukrainas, Aserbaidžaanis ja Armeenias. Tema professionaalne eesmärk on jätkata reporteri ja toimetajana intuitiivsete lugude ja ideede toomist telesse, trükiajakirjandusse ja veebimeediasse.

Koolituse töökeel on inglise keel, kuid abivajajaid aidatakse arusaamisel. Julia Bartoniga saab suhelda ka vene keeles.

Koolitus on tasuta. Kohvipausidel pakub suupisteid Kolme Sõsara Hõrgutised.

Kuigi eelregistreerimine koolitusele pole kohustuslik, palume päeva paremaks planeerimiseks ennast koolitusele eelnevalt kirja panna kas meiliaadressil elinaallas@gmail.com või Facebookis siin.

Jätka lugemist »

Ilmus ajalehe Kalamajakas teine number

Äsja nägi ilmavalgust Kalamaja ajalehe Kalamajakas teine number, mida annab välja Telliskivi Selts. Ajalehes tehakse juttu ajaloost ja majahooldusest, Avatud Hoovidest, jagatakse mõtteid ruumist ja liiklusest meie ümber ning 21.-22. mail toimuvatest Kalamaja päevadest. Kalamaja päevade kava on ka olemas. Kel pole postkasti Kalamajas, saab ajalehega tutvuda internetis: http://telliskiviselts.info/cmtls/1/2/article/652

Allikas: Juho Kalberg, Telliskivi Selts

Ilmus ajakirja KoguKonnad uus number

Ilmus Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirja KoguKonnad järjekordne number. Arvult juba üheksandas numbris on lisaks uudistele neli lugu erinevatest ökoküladest üle maailma, üks mõtisklus alternatiivmeditsiinist ja muud lugemist. Ajakirjal on ka uus kujundus.

Ajakirja KoguKonnad värsket numbrit saab lugeda siit.

KoguKonnad valmib kodanikualgatuse korras ja on üks toimivaid näiteid kodanikumeediast. Toimetaja Ingrid Vooglaid ja kujundaja Auli Kütt kutsuvad üles kõiki huvilisi pakkuma kaastöid, uudiseid ja oma mõtisklusi. Samuti on teretulnud toetused selle kodanikumeedia algatuse jätkumiseks.

Allikas: Ingrid Vooglaid, Eesti Ökokogukondade Ühendus